Aktsiaselts FECTOR hagi OÜ ML Capital vastu 22 774,69 euro nõudes
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
24 585,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts FECTOR (rg-kood 10752385, asukoht Süda 3, 10118 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak&Missik, asukoht Süda 3a-4, 10118 Tallinn, e-post [email protected]). Kostja OÜ ML Capital (rg-kood 11082165, asukoht Kooli tn 6, Alu alevik, Rapla vald, 79601 Rapla maakond, e-post [email protected]) lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur&Pärn, asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post [email protected]; [email protected]),
Kohtuistungi toimumise aeg
29.03.2018
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt ML Capital (11082165) Aktsiaselts FECTOR (10752385) kasuks põhivõlg 22 494 (kakskümmend kaks tuhat nelisada üheksakümmend neli) eurot ja sissenõutavaks muutunund viivis põhinõudelt 280,69 (kakssada kaheksakümmend) eurot ja 69 senti. OÜ ML Capital on kohustatud tasuma viivist põhinõudelt 22 494 (kakskümmend kaks tuhat
nelisada üheksakümmend neli) eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.09.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 4102 (neli tuhat ükssada kaks) eurot ja 50 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Aktsiaselts FECTOR esitas 08.09.2017 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale hagi OÜ ML Capital vastu koos hagi tagamise avaldusega. Nõue tuleneb Lammutusabi OÜ ja kostja vahel toiminud suulisest koostöökokkuleppest, mille raames jättis kostja Lammutusabi OÜ-le tasumata arved nr 17078 31.05.2017 ja nr 17100 30.06.2017 kogusummas 22 494 eurot. Lammutusabi OÜ (11954694) ja hageja vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, millega Lammutusabi OÜ on loovutanud kõik arvetest nr 17078 ja 17100 tulenevad nõuded hagejale. Vastavasisuline teatis on kostjale saadetud 31.07.2017.
2.Lammutusabi OÜ (registrikood 11954694, edaspidi nimetatud Lammutusabi) põhitegevusalaks on kaevetööde teostamine ja veoteenuste osutamine. Kostja on korduvalt tellinud Lammutusabilt teenust, mille sisuks oli mh tööde teostamine roomik-ekskavaatoriga ja kalluri teenuse osutamine. Pooltevaheline koostöö toimis suulise kokkuleppe alusel – kostja esitas suuliselt tellimuse, Lammutusabi teostas tööd ja väljastas töölehe, kostja allkirjastas töölehe, Lammutusabi väljastas arve ja kostja tasus arve. Tõendamaks, et koostöö kirjeldatud viisil toimis, on hageja esitanud töölehed nr 203 ja 207, nende alusel koostatud arve nr 17044 ning väljavõtte pangakontost, millelt nähtub arve tasumine. Ühtlasi nähtub arveldusarve väljavõttest, et pooltevaheline koostöö on toimunud selliselt 2017. aasta aprillist alates ning arveid on väljastatud ja tasutud mitmeid.
3.Kostja on jätnud tasumata kaks kõnealuse koostöö raames Lammutusabi poolt väljastatud arvet. Lammutusabi on väljastanud kostjale järgmised arved: arve nr 17078 summas 13 446 eurot, mis on koostatud 31.05.2017 maksetähtajaga 30.06.2017 ja mille sisuks on roomikekskavaatori ja kalluri teenus vastavalt töölehtedele nr 000081, 000082, 000083 ja 000084 ja arve nr 17100 summas 9048 eurot, mis on koostatud 30.06.2017 maksetähtajaga 30.07.2017 ja mille sisuks on roomik-ekskavaatori teenus vastavalt töölehtedele nr 000054 ja 000085. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani arveid tasunud.
4.Hageja on kostjaga olnud alates 14.08.2017 kirjavahetuses seoses tasumata arvetega ning saanud kostjalt ebamäärast ning vastuolulist tagasisidet. Näiteks on kostja oma vastustes märkinud, et arvete aluseks olevad töölehed “on täidetud ebakorrektselt”, ”lünklikult” ja “probleemiks on hinnad, mida pole kokku lepitud ja on selgelt üle turuhinna”. Samal ajal on kostja märkinud, et soovib tasuda arvetest tuleneva võlgnevuse maksegraafiku alusel. Esmalt
oli kostja ettepanek koostada maksegraafik, mille osamaksete suurus on 5 000 eurot. Seejärel lubas kostja arved tasuda kahe osamaksega, millest esimene summas 10 000 eurot pidi toimuma 01.09.2017. Hoolimata korduvatest lubadustest, ei ole kostja käesoleva hetkeni oma kohustusi mistahes osas täitnud. Alates 04.09.2017 on hagejaga arvete tasumise osas suhelnud vandeadvokaat Indrek Naur, kes tegi telefonitsi ettepaneku, et kostja tasub 2/3 arvetest. Hagejale ei olnud selline ettepanek vastuvõetav ja ta otsustas pöörduda kohtusse.
5.Lammutusabi ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt kohustus Lammutusabi osutama kostjale teenust ning kostja kohustus osutatava teenuse eest tasuma. Lammutusabi on teenuse kostjale osutanud. Teenuse osutamist tõendavad eelkõige töölehed (tl 18-19, 21). Lisaks on kostja oma e-kirjades (tl 24-31) tunnistanud kohustuse olemasolu hageja ees, paludes erinevaid maksegraafikuid võlgnevuse tasumiseks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Lähtudes VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lammutusabi ja hageja vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, millega Lammutusabi loovutas kõik arvetest nr 17078 ja 17100 tulenevad nõuded hagejale. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodust tulenevalt on Lammutusabi nõue läinud üle hagejale, mistõttu omab hageja kostja vastu arvetest nr 17078 ja 17100 tulenevat nõuet.
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse esitamise seisuga arve nr 17078 tasumisega viivitamisest tulenev viivis 203,35 eurot ning arve nr 17100 tasumisega viivitamisest tulenev viivis 77,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude suuruseks koos viivisega 22 774,69 eurot (22 494 eurot põhisumma + 280,69 eurot viivis).
7.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 08.09.2017 kuni põhinõude 22 494 euro tasumiseni.
8.Hageja ei nõustu kostja 25.09.2017 menetlusdokumendis tooduga. Kostja vastuväited on hageja hinnangul otsitud ja alusetud. Kostja on vastu vaielnud hageja väitele, et on korduvalt Lammutusabilt teenust tellinud. Lammutusabi raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt on Lammutusabi 2017. aastal esitanud kostjale 13 arvet, millest kostja on tasunud 11. Eeltoodu tõendab hageja hinnangul üheselt korduvat varasemat teenuse osutamist kostjale. Kostja on hagivastuses leidnud, et hageja pole tõendanud sisulise kokkuleppe olemasolu Lammutusabi OÜ ja kostja vahel ehk seda, millises teenuses, millises mahus ja millises hinnas esialgse
võlausaldaja Lammutusabi ja kostja vahel oli kokku lepitud. Hageja eeltooduga ei nõustu. Hageja on esitanud Lammutusabi poolt kostjale esitatud arved ja töölehed, millel on kostja esindaja allkiri. Samuti on hageja esitanud varasemad arved ja töölehed, mille eest on kostja juba tasunud. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt. TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et tahteavaldus võib väljenduda ka teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Antud juhul nähtub poolte käitumisest ja tegudest soov sõlmida leping, mille sisuks oli, et Lammutusabi teostab kokkulepitud tööd ja kostja kohustub tööde eest maksma tasu. Hageja hinnangul on kostja hagiavalduse lisaks olevas kirjavahetuses tunnistanud võlgnevust, mistõttu puudub hagejal vajadus täiendavalt tõendada pooltevahelised kokkuleppe üksikasjalikumat sisu.
9.Kostja on oma vastuses märkinud, et ta ei võta omaks ega nõustu arvel 17078 ära näidatud hindadega 40 eurot/h roomik-ekskavaatori teenuse eest ja 25 eurot/h kalluri teenuse eest. Varasem teenuse osutamine arvel nr 17078 märgitud hindadega tõendab poolte kokkulepet teenuse hinna osas. Kõnealune arve on tasutud, millest järeldub, et pooled saavutasid kokkuleppe hinna osas. Juhul, kui kostja väidab, et hinnakokkulepet on hilisemalt muudetud ja seda kostjale soodsamas suunas, siis peab kostja oma sellekohast väidet tõendama.
10.Kostja on oma hagivastuses märkinud, et ei tunnista hageja poolt esitatud töölehtedel märgitud asjaolusid, kuna aktid on ebaselged. Näiteks toob kostja välja, et töölehel 000081, 000082, 000083 ja 000084 ei ole aru saada, millise registreerimismärgiga sõidukiga on väidetavat teenust osutatud, kes on kostja esindajana akti allkirjastanud, miks allkiri kirjutatud üle terve rea ja millisel objektil töid teostati. Objekti nimetuse ja auto registrinumbri märkimine või märkimata jätmine ei oma mõju hageja tasunõudele. Varasemalt väljastatud saatelehel puudub samuti auto registrimärk ja objekti nimetus ning kostja esindajaks on olnud sama isik, kes on ühtlasi allkirjastanud tunnid diagonaalis või vertikaalselt kirjutatud allkirjaga. Seega on hageja tõendanud, et poolte varasemas praktikas oli selline töölehtede täitmine tavapärane. Akte allkirjastanud isikuks oli kostja volitatud esindaja R R, kellele kostja oli väljastanud volikirja.
11.Hageja on seoses käesoleva asja menetlemisega kandnud alljärgnevad kulud (summad ei sisalda käibemaksu): nr
Töö nimetus
Kuupäev
Tundide arv
Nõupidamine kliendiga, materjalidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine Hagiavalduse koostamine Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine Avalduse koostamine hagi tagamise tagatise tagastamiseks Kostja vastusega tutvumine ja analüüs tsiviilasjas nr. 2-1713358, suhtlemine kliendiga Vastuse koostamine tsiviilasjas nr
05.09.2017
2,5
Hind Tunni (eurodes) hinne (eurodes)
06.09.2017 07.09.2017
14.09.2017
0,5
26.09.2017
0,75
97,50
04.10.2017
2,5
2-17-13358 Vastuse täiendamine tsiviilasjas nr 2-17-13358 Suhtlemine kliendiga ning hagi tagamise taotluse koostamine tsiviilasjas nr 2-17-13358 Kohtumäärusega tutvumine ja analüüs, suhtlemine kinnistusosakonnaga, suhtlemine kliendiga tsiviilasjas nr 2-1713358 Ettevalmistamine kohtuistungiks tsiviilasjas nr 2-17-13358 Osalemine kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-17-13358 Kohtuistungi protokolliga tutvumine ja analüüs, kostja taotlusega tutvumine ja analüüs, suhtlemine kliendiga seoses tsiviilasjaga nr 2-17-13358 Seisukoha koostamine kohtule tsiviilasjas nr 2-17-13358 Taotluse koostamine tõendi vastuvõtmiseks tsiviilasjas 2-1713358 Ettevalmistamine kohtuistungiks tsiviilasjas nr 2-17-13358
12.10.2017
0,25
32,50
16.11.2017
1,5
20.11.2017
0,25
32,50
06.02.2018
07.02.2018
0,5
14.02.2018
0,5
15.02.2018
0,25
32,50
20.02.2018
1,25
162,50
28.03.2018
KOKKU
2697,50
Hageja on seoses käesoleva asja menetlemisega (alates 28.03.2018 toimunud kohtuistungist) kandnud alljärgnevad kulud (summad ei sisalda käibemaksu):
nr
Töö nimetus
Kuupäev
Tundide arv
Kohtuistungil osalemine, suhtlemine kliendiga Kohtuistungi protokolliga tutvumine, analüüs ning märkuste lisamine seoses teeside koostamisega Kohtukõne teeside koostamine Kostja kohtukõne teesidega tutvumine ja analüüs, repliigi koostamine
28.03.2018
Hind (eurodes)
1,25
Tunni hinne (eurodes)
02.04.2018
0,5
10.04.2018
4,5
14.09.2017
2,75
357,50
162,50
KOKKU
12.Tulenevalt eeltoodust on hageja kandnud menetluskulusid õigusabikulude näol kokku summas 3867,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasunud riigilõivu 950 eurot. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 5 kinnitab hageja, et kõik ülaltoodud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, siis palub hageja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja palub menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht
13.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et kostja on korduvalt tellinud Lammutusabilt teenust, mille sisuks oli tööde teostamine roomik-ekskavaatoriga ja kalluri teenuse osutamine. Kostja seda tõendamata väidet omaks ei võta ja leiab, et hageja pole tõendanud kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja pole tõendanud sisulise kokkuleppe olemasolu Lammutusabi OÜ ja OÜ ML Capital vahel ega seda, millises teenuses, millises mahus ja millises hinnas esialgse võlausaldaja Lammutusabi OÜ ja OÜ ML Capital vahel oli kokku lepitud.
14.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkulepe. Kostja leiab, et antud juhul ei ole selge, milline kokkulepe ja millal poolte vahel on saavutatud. Kostja ei võta omaks ega nõustu sellega, et arvel 17078 ära näidatud hinnad 40 eurot/h roomik-ekskavaatori teenuse eest ja 25 eurot/h kalluri teenuse eest oleks poolte vahel kokku lepitud. See, et kunagi varasemalt sellise hinnaga kostjale teenust osutati ja selle eest tasuti, ei tähenda, et säärane hinnakokkulepe kehtiks igavesti. Samad vastuväited esitab kostja ka arvel 17100 ära märgitud teenuse osas.
15.VÕS § 9 lg 1 alusel loetakse leping sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja pole tõendanud, mis teenuses, millises mahus ja millises hinnas pooled kokkuleppe sõlmisid. Hagile pole lisatud ühtegi kokkulepet, et pooled on kokku leppinud tunnitasus, mis on arvel märgitud. Tunnistaja R R ei toonud esile ühtegi konkreetset faktilist asjaolu, millal ja kes on kokkuleppe roomik-ekskavaatori ja kalluriteenuse osutamiseks sõlminud. Kostja majandusraskused on osaliselt tekkinud R.R tegevusest ja kostja ei pea teda tunnistajana usaldusväärseks isikuks. Tunnistajal oli vaidlus kostjaga töövaidluskomisjonis ja see ei lõppenud tunnistajale positiivselt.
16.R R tunnistas, et töölehtede allkirjastamisel ta ei kontrollinud ajakulu, kuna ei viibinud kogu aeg objektil, kuid vaatamata sellele allkirjastas töölehed. Nimetatud fakt annab alust kahelda töölehtedel olevate töötundide arvu tõesuses. Kuna lõplik töötundide arv on ebaselge, ei ole võimalik hagi nõutud ulatuses rahuldada. Hagejal oli võimalik usaldusväärsete tõenditega oma töötunde tõendada (GPS), kuid ta ise keeldus sellest. Seega palub kostja jätta hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.
17.ML Capital OÜ on tsiviilasja 2-17-13358 lahendamisel Pärnu Maakohtus kandnud järgnevaid menetluskulusid: Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta summa) kokku 1621.20 eurot (käibemaksuta summa, sest ML Capital OÜ on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada) järgmiste toimingute eest: • AS Fector 08.09.2017 hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, esmane konsultatsioon kliendiga (2 tundi) – 240 eurot (käibemaksuta summa);
• ML Capital OÜ 25.09.2017 vastuse koostamine hagiavaldusele (3 tundi) – 360 eurot (käibemaksuta summa); • AS FECTOR 17.10.2017 vastuse ja tõenditega tutvumine, kliendi teavitamine (1 tund) – 120 eurot (käibemaksuta summa); • 07.02.2018 kohtuistungiks ette valmistumine (1 tund 30 min) – 180 eurot (käibemaksuta summa); • 07.02.2018 kohtuistungil osalemine (30 min) – 60 eurot (käibemaksuta summa); • ML Capital OÜ 12.02.2018 täiendavate taotluste koostamine (1 tund 30 min) – 180 eurot (käibemaksuta summa); • AS Fector 16.02.2018 seisukohaga ja 20.02.2018 dokumendiga tutvumine (30 min) – 60 eurot (käibemaksuta summa); • Pärnu Maakohtu 20.02.2018 kohtumäärusega tutvumine, info kliendile (30 min) – 60 eurot (käibemaksuta summa); • 29.03.2018 kohtuistungiks ette valmistumine (1 tund) – 120 eurot (käibemaksuta summa); • 29.03.2018 kohtuistungil osalemine (1 tund) – 120 eurot (käibemaksuta summa); • Istungil osalemise sõidukulu (0,26 eurot x 120) – 31,20 eurot; • 02.04.2018 kohtuistungi protokolliga tutvumine (15 min) – 30 eurot (käibemaksuta summa); • 02.04.2018 kohtuvaidluse teeside ettevalmistamine (30 min) – 60 eurot (käibemaksuta summa). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülaltoodust tulenevalt palub ML Capital OÜ menetluskulud hagejalt välja mõista koos seadusest tuleneva viivisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused
18.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlus puudub selles, et kostja on jätnud tasumata Lammutusabi
OÜ poolt talle esitatud arved nr 17078 ja 17100 kogusummas 22 494 ning on tasumisega viivituses olnud 30.06.2017 alates. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.
19.Vaidlus puudub kohtu hinnangul ka selles, et hageja õiguseellase Lammutusabi OÜ ja kostja vahel olid lepingulised suhted. Kostja on korduvalt tellinud Lammutusabi OÜ-lt teenust tööde teostamiseks roomik-ekskavaatori ja kalluriga, mida kinnitavad Lammutusabi OÜ raamatupidamisandmed kostjale arvete väljastamise ja nende tasumise kohta kostja poolt. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt. Pooltevahelise praktika kohaselt esitas kostja suulise tellimuse, Lammutusbi OÜ teostas tööd ja väljastas töölehed, kostja allkirjastas töölehed, Lammutusabi OÜ väljastas arve ja kostja tasus selle. Kostja eelkirjeldatud asjaolusid ei vaidlusta.
20.Kostja palub hagi jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, millistel tingimustel sõlmiti leping, mille alusel seni tasumata arved väljastati, samuti see, kas hageja õiguseellane on lepingu täitnud. Tunnistaja R R kohtus antud ütluste kohaselt allkirjastas ta töölepingud (pooled on sama dokumenti nimetanud tööleheks) ajakulu kontrollimata, mis annab alust kahelda töötundide arvu tõesuses. Kuna töötundide arv on ebaselge, puudub alus hagi rahuldada. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.
21.Hagi kohaselt olid Lammutusabi OÜ ja kostja vahelised koostöökokkulepped valdavalt suulised. Tööde suhtes, mille teostamise järgselt vaidlusalused arved esitati, oli tehtud Lammutusabi OÜ-le kirjalik tellimuskiri kostja töötaja R R poolt 24.04.2017 /tl 135/. Tellimuskirjast nähtuvalt telliti Lammutusabi OÜ-lt kaevetööd ekskavaatoriga IT agentuuri objektile Tallinn, Vesilennuki tn xxx. Tööde teostamise aeg oli aprill-august 2017 ja ekskavaatori tunnihind 40 eurot, millele lisandub käibemaks. Tellija garanteeris tööde eest tasumise 30 päeva jooksul pärast arve esitamist. Seega on ebaõige kostja väide, et puudus kokkulepe teenuse liigi, mahus ja hinna osas. Ekskavaatori tunnihind 40 eurot oli poolte koostööpraktikas juba varasemalt väljakujunenud hind. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et juhul, kui hinnakokkulepet hilisemalt muudeti kostjale soodsas suunas, peab seda tõendama kostja.
22.Tööde teostamist tõendavad töölepingud nr 000081, 000082, 000083, 000084,000085 ja 000054, millised on allkirjastanud ja seega töö vastu võtnud kostja volitatud töötaja R R. Tunnistaja R R ütluste kohaselt ei olnud ta kogu aeg ühel objektil, kuna objekte oli mitu. Töölepingule märkis töötundide arvu tegelik töötegija. Tunnistaja ei kahelnud, et töölepingutele märgitud töötundide arv vastab tegelikkusele. Ekskavaatorijuht ei saa objektilt lahkuda, ilma et kogu töö seiskuks. Juurdekirjutuste tegemine oli ebatõenäoline ka seetõttu, et tööpäeva algus ja lõpp olid fikseeritud ning võltsimine võinuks kaasa tuua töökaotuse. Kui objektil tekkisid ekskavaatorijuhist mittesõltuvad tööseisakud (töömehi ei tulnud, kallureid oli vähe), läks seisaku aeg töötundidena kirja. Tunnistaja ütlustest lähtuvalt on kostja konkretiseerimata kahtlused töölepingutele märgitud töötundide arvu õigsuse suhtes alusetud. Kuna töölepingud on allkirjastanud kostja volitatud ja selleks pädev töötaja, tuleb töö töölepingutele märgitud mahus lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning kostja on kohustatud tehtud töö eest tasuma. Kostja kahtlused tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuses on mõistetavalt tingitud sellest, et kostjal on oma endisele töötajale muid tööalaseid etteheiteid. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses osas, mis puudutab kõneolevate töölepingute allkirjastamist tunnistaja poolt ja seeläbi töö vastuvõtmist.
23.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja vastuväited hagile on olnud selle esitamisest alates otsitud ja põhjendamatud. Eelkõige tõendab seda kohtu hinnangul kostja seadusliku esindaja Margus Liivranna kirjavahetus perioodil 14.08.2017 kuni 05.09.2017 seoses tähtaegselt tasumata arvetega. Kirjavahetusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja oli teadlik nii teenusest, mida Lammutusabi OÜ kostjale osutas, kui selle mahust ja hinnast. Kuna IT agentuuri objektil oli kostja jäänud „miinusesse“, nagu ta oma 17.08.2017 AS Fector
esindajale saadetud e-kirjas märgib /tl 29/, pakkus kostja maksegraafikut ja hilisemalt on hakanud otsima kohustuse mittetäitmisele muid põhjendusi.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on vastavalt oma tellimuskirjale teenust saanud, teenuse maht on tõendatud töölepingutega ning töölepingute allkirjastamisega on kostja volitatud esindaja töö vastu võtnud. Kostjale töölepingute alusel esitatud arved nr 17078 ja 17100 on kooskõlas pooltevahelise koostöökokkuleppega ning kuuluvad tasumisele. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasumisega viivituses olnud 30.06.2017 alates. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses, s.o seaduses sätestatud määras. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 22 494 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 280.69 eurot ja viivis alates 08.09.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 950 eurot ja õigusabi kuludest 3867,50 eurot, kokku 4 817,50 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, palub hageja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja kulutanud õigusabile 29,75 tundi. Esindaja tunnihind on 130 eurot, mis vastab esindaja kvalifikatsioonile ning sarnase õigusteenuse eest väljakujunenud hinnatasemele. Kohtu hinnangul on hageja esindaja õigusabile kulutatud aeg ülemääraselt pikk, arvestades õigusliku vaidluse vähest keerukust ning kostja vastuväidete nappust. Kohus peab põhjendatuks vähendada kliendiga nõupidamisele, materjalidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele, hagi lisade komplekteerimisele ja kohtuistungi ettevalmistamisele kulutatud aega (11,5 tundi) kuuele tunnile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kohtu hinnangul (24,25 x 130) 3152.50 eurot ja kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulude katteks 4102.50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.