Teha kohtuotsus pooltele kättesaadavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-17-6850 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.KÜKITA ARENDUSE OÜ (edaspidi hageja) esitas 02.05.2018 Harju Maakohtule hagi XXX (edaspidi kostja 1) ja XXX(edaspidi kostja 2) vastu lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise, kahju hüvitamise ning viiviste nõudes. Hageja palus välja mõista kostjalt 1 põhivõlgnevus 80 071,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10 996,03 eurot ning edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest põhivõlalt määraga 0,03% päevas kuni põhinõude täitmiseni; kostjalt 2 põhivõlgnevus 80 071,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10 996,03 eurot ning edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest põhivõlalt määraga 0,03% päevas kuni põhinõude täitmiseni; kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitis summas 330 eurot.
2.Kohus võttis 20.11.2017 määrusega vastu hageja osalise hagist loobumise kostja 1 osas põhivõlgnevuse 56 115,79 euro ja sissenõutavaks muutnud viivise 7244,62 euro nõudes ja kostja 2 osas põhivõlgnevuse 56 115,79 euro ja sissenõutavaks muutnud viivise 7244,62 euro nõudes.
3.Hageja esitas 02.03.2018 kohtule täiendavad alternatiivsed haginõuded kostjate vastu alusetult rikastumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks ning sellega kaasneva viivise tasumiseks. Hageja palub kummaltki kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 23 955,39 eurot, kostjalt 1 sissenõutavaks muutunud viivis 1820,04 eurot, kostjalt 2 sissenõutavaks muutunud viivis 1904,34 eurot ning mõlemalt kostjalt edasiulatuv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitis summas 330 eurot. Kohus käsitles hageja alternatiivnõuet hagi muutmisena ning andis selleks 12.03.2018 kohtuistungil nõusoleku. Hagi asjaolud ja hageja nõuded
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjate vahel 19.09.2007 sõlmitud reaalservituudi seadmise võlaõiguslik leping (edaspidi leping), mille kohaselt kohustus hageja rajama teenivale kinnistule lepingus kokkulepitud servituudialale sõidutee ning kostjad kohustusid kumbki hüvitama hagejale 25% tee ehitamise kuludest. Lepingu kohaselt tekkis kostjatel kohustus tasuda hagejale tee ehitamise kulude eest hüvitis 10 päeva jooksul sõidutee valmimisest arvates ning tee valmimiseks loetakse teele kasutusloa väljastamist. Lepingus nimetatud sõiduteele, mis on ehitatud Krati tee L1 ja Krati tee L2 kinnistutele, väljastati kasutusluba Rae vallavalitsuse 17.11.2015 korraldusega nr 1696 ning seega tekkis kummalgi kostjal kohustus tasuda hagejale 25% tee ehitamise kuludest hiljemalt 27.11.2015. Tee rajamise maksumus (pärast nõudest osalist loobumist) on 95 821,55 eurot, millest 89 697,55 eurot on ehitusmaksumus, omanikujärelevalve kulu 900 eurot ja
2-17-6850 projekteerimistööde kulu 5224 eurot. Hageja toob välja, et nimetatud kulude näol on tegemist tee rajamisega otseselt seotud kuludega, kuivõrd ilma ehitusprojektita ei ole võimalik teed rajada ning omanikujärelevalve on hädavajalik tee ehitusprojektile ja ehitusnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Sõidutee ehitamine toimus kõige soodsamatel võimalikel tingimustel ning tee rajamine toimus selles piirkonnas suurema maa-ala arendamise detailplaneeringu järgi kõikide sõiduteede, sh vajalike kommunikatsioonivõrgustike, ehitamise raames. Piirkond arendati tervikuna välja Elamusspordikeskus Ühing MTÜ (edaspidi ka MTÜ) poolt. Parima pakkuja leidmiseks korraldati riigihange.
5.Sõidutee projekteerija T-Model OÜ saatis kostjale 2 04.08.2014 ja 22.09.2014 e-kirja teel koos-kõlastamiseks Krati tee teede ja tehnovõrkude ning Seiklusspordikeskuse tehnovõrkude projekti. 22.09.2014 e-kirjale vastas kostja 2 oma 23.09.2014 kirjaga, avaldades omapoolse nägemuse projekti kohta. Hageja on palunud kostjal 2 võlgnevus hageja ees likvideerida, kuid kostja 2 keeldus sellest põhjusel, et hageja ei ole kostjaga 2 eelnevalt tee ehituse kulusid kooskõlastanud. Hageja on pöördunud hüvitise tasumise nõudega ka kostja 1 poole, kes samuti kohustuse täitmisest keeldub. Hageja toob hagiavalduses lisaks välja, et hageja ja kostjate vahel on olnud varasemalt kohtuvaidlus seonduvalt lepingus väljatoodud servituudialale servituudi seadmise eest lepingust tuleneva tasu maksmisega. Kohtuvaidluses jõustus 09.11.2012 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Nimetatud tsiviilasjas keeldusid kostjad hagejale servituuditasu maksmast enne, kui hageja on täitnud oma kohustuse ehitada valmis lepingus nimetatud tee ja sellele on väljastatud kasutusluba. Hageja toob välja, et nimetatud ringkonnakohtu lahendiga mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja 19.09.2007 lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmiseks kummaltki 33 145,22 eurot tingimusel, et hageja täidab samast lepingust tuleneva kohustuse rajada sõidutee ja sellele on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kasutusluba. Kuivõrd hageja eest on kohustuse sõidutee rajamiseks täitnud kolmanda isikuna MTÜ ning sõiduteele on kasutusluba väljastatud 17.11.2015, kohustuvad kostjad tasuma vastavalt lepingus kokkulepitule hagejale kumbki 25% tee rajamise maksumusest. Hageja palub kummaltki kostjalt enda kasuks välja mõista 23 955,39 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 3751,41 eurot ning edasiulatuv viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni viivisemääraga 0,03% päevas. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitis kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest summas 330 eurot.
6.Oma täiendavates seisukohtades on hageja välja toonud, et kuivõrd hageja on täitnud lepingu punktis 2.4.1 ettenähtud kohustuse sõidutee rajamiseks täitnud ning kostjad saavad nimetatud teed oma kinnistule juurdepääsuks igapäevaselt kasutada, siis on kostjatel kohustus tasuda selle eest rahalist hüvitist. Hageja märgib, et ta ei olnud kohustatud ei lepingu ega seaduse järgi, ega ka kohustuse olemusest tulenevalt täitma eelnimetatud tee rajamise kohustust isiklikult, mistõttu võis hageja tee rajamise kohustuse hageja eest täita kolmas isik ja MTÜ kui piirkonna tervikarendaja seda kokkuleppel hagejaga antud juhul ka tegi. Kulutuste kooskõlastamise osas on hageja seisukohal, et lepingu ja kulude kooskõlastamata jätmine ei saa kaasa tuua olukorda, kus kostjad vabaneksid täielikult oma kohustuse täitmisest.
7.Hageja esitas 02.03.2018 kohtule täiendavad alternatiivsed haginõuded kostjate vastu alusetult rikastumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks ning sellega kaasneva viivise tasumiseks. Nõuete põhjendustes toob hageja välja, et kui kohus peaks nõustuma, et leping oli sõlmitud edasilükkava tingimusega ning tingimus ei ole saabunud või et lepingust ei tulene kostjate kohustus hüvitada hagejale tee rajamise kulud, siis on kostjad kohustatud hüvitama hagejale sõidutee hariliku väärtuse lepinguvälisel alusel alusetu rikastumise sätete järgi. Saadu harilikuks väärtuseks tuleb hageja hinnangul pidada 50% sõidutee rajamise maksumusest (sh kõik tee rajamisega otseselt kaasnenud kulud). Viivisenõude osas selgitab hageja, et kuivõrd hageja alusetu rikastumise nõue
2-17-6850 kostjate vastu tekkis kohustuse täitmise hetkest, so kasutusloa väljastamisest 17.11.2015, siis arvestab hageja viivist seadusjärgses määras alates hetkest, mil kostjad hageja vastavasisulisest nõudest teada said – kostja 1 puhul 21.05.2016 ja kostja 2 puhul 05.05.2016. Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivse nõudena kummaltki kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 23 955,39 eurot, kostjalt 1 sissenõutavaks muutunud viivis 1820,04 eurot, kostjalt 2 sissenõutavaks muutunud viivis 1904,34 eurot ning mõlemalt kostjalt edasiulatuv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitis summas 330 eurot Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kostja 1 on seisukohal, et tema ei ole lepingut rikkunud, küll on aga seda teinud hageja, kes ei ole täitnud lepingut sõidutee rajamise kohustuse osas, jättes vaidlusaluse sõidutee kokkulepitud tähtajaks ehitamata. Kostja 1 selgitab, et vaidlusalust sõiduteed ei rajanud hageja, vaid MTÜ, tehes seda MTÜ poolt rajatud ja talle kuuluva elamusspordikeskuse teenindamise tarbeks, mitte aga hageja ja kostja vahelise lepingust tulenevate kohustuste täitmise katteks. Lisaks ei täitnud hageja lepingust tulenevat kohustust kooskõlastada kostjaga eelnevalt kirjalikult sõidutee rajamise kulud ja vastav leping. Eeltoodust tulenevalt ei ole sissenõutavaks muutunud kostjate kohustus hüvitada 25 % sõidutee kuludest. Kosja 1 ei nõustu, et sõidutee rajamise kohustuse saab lugeda kolmanda isiku poolt täidetuks, sest lepingus sisaldus kokkulepe, et nimelt hageja peab rajama sõidutee ning teiseks ei ole tõendatud ning seda ei kinnita ka ükski asjaolu, et MTÜ oleks rajanud vaidlusaluse sõidutee just hagejale lepingu p-st 2.4.1 tulenevate kohustuste katteks. Kostja 1 on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusaluse sõidutee rajamisega seonduvalt mistahes ulatuses kulusid üldse kandnud. Kostja 1 leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist, sest täitmisnõue on põhjendamatu. Viivise suuruse osas on kostja 1 seisukohal, et kuna hageja ei ole kooskõlastamiskohustust täitnud, st ei ole esitanud tegelikele kuludele vastavat nõuet, ei saanud kostjale olla teada, milline on hüvitamisele kuuluv summa. Seega on viivis mistahes summas ebamõistlik ning kostja 1 palub viivist vähendada 0 euroni. Samuti vaidleb kostja vastu hagis esitatud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudele, kuna hagis kajastatud õigusabi kasutamine ei saanud olla mõistlikult võttes vajalik. Arvestades, et kostjad ei vastuta solidaarvastutuse põhimõttel, on nii kahjunõude kui ka menetluskulude nõude esitamine solidaarselt täiesti põhjendamatu.
9.Kostja 2 on seisukohal, et lepingu punktist 2.4.1 tulenev hüvitamiskohustus sai vastavalt kokku-leppele tekkida ainult teatud tingimuste olemasolul. Lepingu punkti 2.4.2 kohaselt kohustus hageja kirjalikult kooskõlastama kostjatega tee ehitamiseks sõlmitava lepingu ning kõik tee ehitamisega seonduvad kulud. Kostja 2 leiab, et antud juhul sõlmiti hageja ja kostjate vahel edasilükkava tingimusega tingimuslik tehing, milleks oli sõidutee ehitamiseks sõlmitava lepingu ning kõigi kulude kirjalik kooskõlastamine kostjatega. Hageja ei ole lepingut ega kulutusi kostjatega kooskõlastanud ning seega ei ole lepingujärgne tingimus saabunud ja hagejal ei saa olla tekkinud ka sellest tehingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Kostja 2 ei nõustu ka hageja käsitlusega tee rajamise kulude suurusest ja ulatusest. Kostja 2 hinnangul ei kuulu sõidutee rajamise kulude hulka T-Model OÜ kulu seoses projekteerimisega, samuti ka omanikujärelevalve kulud. Lepingu punkti
2.4.1.kohustusid kostjad hüvitama sõidutee ehitamise kulud, mistõttu ei saa tee projekteerimise kulu olla vastava kokkuleppe sisu. Kostja 2 toob välja, et hageja poolt esitatud hinnakalkulatsioonist ei nähtu, kes ja millal on millist kulu on kandnud ning seega ei nähtu, kas hageja on tee ehitamise kulud kandnud. Hageja kahju hüvitamise nõude osas leiab kostja 2, et kuna hageja lepingu täitmise nõue on põhjendamatu, siis ei saa olla põhjendatud ka selle nõudega seonduv kohtueelne õigusabi. Lisaks toob kostja 2 välja, et hageja ei ole nimetatud kulu piisavalt põhjendanud, samuti jääb selgusetuks solidaarvastutuse alus.
2-17-6850
10.Hageja alternatiivsete nõuete osas leiab kostja 1, et hageja ei ole vaidlusaluse tee rajanud ega ole kandnud selle rajamisega seotud kulusid. Tee rajamise kuludest 85% on kandnud EAS ning 15% MTÜ. Kostja 1 hinnangul ei ole täidetud alusetu rikastumise nõude eeldused. Samuti on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu ka viivisenõue. Kostja 2 on nõustunud kostja 1 vastuväidetega ning lisanud, et tee on rajatud MTÜ poolt elamusspordikeskuse projekti raames. Lisaks servituuditasule ei ole kostjad kohustatud hagejale muid tasusid enam maksma.
Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse, hageja alternatiivse nõude ja kostjate vastused ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Hageja on esitanud kostjate vastu lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaldamise eeldusteks on kehtiv leping, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine ning vastutus kohustuse rikkumise eest. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ning kostjate vahel on 19.09.2007 sõlmitud reaalservituudi seadmise võlaõiguslik leping (tl 8-11); - Rae Vallavalitsus on 17.11.2015 korraldusega nr 1696 väljastanud kasutusloa muuhulgas Krati tee L1 ja Krati tee L2 kasutusele võtmiseks (tl 16), nimetatud teed kuuluvad hageja omandisse; - Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2012 otsusega tsiviilasjas 2-11-40106 mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks välja 19.09.2007 lepingust tuleneva rahalise kohustuse (lepingu punkt 2.4.6 alusel) kummaltki 33 145,22 eurot tingimusel, et hageja täidab kohustuse rajada sõidutee ja sellele väljastatakse kasutusluba (tl 26-31); - hageja poolt on Krati teele L1 ja Krati teele L2 seatud kostjate kasuks servituut; - kostjad on hagejale Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2012 alusel väljamõistetud summad hagejale tasunud (tl 103 ja tl 169 pöördel); - Krati tee L1 ja Krati tee L2 on rajatud Elamusspordikeskuse Ühing MTÜ poolt „Krati tee teede ja tehnovõrkude ning Seiklusspordikeskuse tehnovõrkude projekt“ raames (tl 59-60), mis on osa BMX-MTB-SKATE spordikompleksi, praeguse nimega „Spot of Tallinn“, rajamistöödest. Nimetatud keskuse kinnistu kuulub Elamusspordikeskuse Ühing MTÜ-le (tl 69) ning kinnistu piirneb Krati teega L1 ja Krati teega L2; - BMX-MTB-SKATE spordikompleksi ehitustööde projekti tarbeks viidi Elamusspordikeskuse Ühing MTÜ poolt läbi riigihange, mille tulemusena sõlmiti hankeleping RAMM Ehituse osaühinguga (tl 17 pöördel – 21); - Elamusspordikeskuse Ühing MTÜ sai BMX-MTB-SKATE spordikompleksi rajamiseks toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi EAS). Krati tee L1 ja L2 rajamiseks maksis EAS Elamusspordikeskuse Ühing MTÜ-le toetust summas 72 873,52 eurot, mis on 85% kinnistutele tehtud investeeringust. MTÜ omafinantseering oli 12 860,03 eurot (tl 80-83).
13.Asjas on tuvastatud, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping ja teenivale kinnistule on sõidutee rajatud, kuid vaidlus seisneb selles, kas kostjatel on tekkinud kohustus tasuda lepingu alusel hagejale lepingus kokkulepitud tee ehitamise kulude hüvitist ehk kas kohustus on muutunud
2-17-6850 sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Lepingu punkti 2.4.1. (tl 8 pöördel) kohaselt kohustus hageja rajama sõidutee teenivale kinnistule (Kükita kinnistu ja Undiaugu kinnistu ümberkruntimisel ja jagamisel tekkiv hagejale ainuomandina kuuluma hakkav kinnistu) hiljemalt 31.12.2008. Kostjad kohustusid hüvitama hagejale kumbki 25% tee ehitamise kuludest ühe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest tingimusel, et hageja on täitnud lepingu punktis 2.4.2. sätestatud kohustuse ning seatud on punktis 2.2. nimetatud teeservituut. Punkti 2.4.2. kohaselt kohustus hageja kirjalikult kooskõlastama kostjatega tee ehitamiseks sõlmitava lepingu ning kõik tee ehitamisega seonduvad kulud. Kui kostjad keelduvad põhjendamatult tee ehitamise lepingu ning ehitamisega seonduvate kulude kirjalikust kooskõlastamisest kümne päeva jooksul arvates kooskõlastustaotluse saamisest, loetakse hagejapoolne kohustus täidetuks. Lepingu punkti 2.4.3. näeb ette, et juhul kui tee ei valmi punktis 2.4.1. sätestatud tähtaja jooksul, saabub kostjate tasu maksmiskohustus peale tee valmimist 10 päeva jooksul tee valmimisest alates. Tee valmimiseks loetakse sellele kasutusloa väljastamist.
14.Puudub vaidlus, et teed ei rajatud punktis 2.4.1 määratud tähtajaks ehk hiljemalt 31.12.2008 ning sellisel juhul rakendus punkt 2.4.3. Pooled vaidlevad selle üle, kas punkti 2.4.3 rakendumisel tulenes hagejale endiselt kohustus kostjatega kooskõlastada ehitamiseks sõlmitava lepingu ning kõik tee ehitamisega seonduvad kulud. Hageja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjatega tee ehitamise lepingut ning tee ehitamise kulusid kooskõlastanud. Hageja poolt esitatud e-kirjad T-Model OÜ esindaja Andres Veerpalu ja kostja 2 Taavi Pihlaka vahel (tl 13 pöördel – 15 pöördel), milles projekteerija edastab kostjale 2 teede ja tehnovõrkude projektid, ei ole kohtu hinnangul käsitletavad lepingu punktis 2.4.2 hagejapoolse lepingu ja kõigi tee ehitusega seonduvate kulude kooskõlastamisena. Hageja on seisukohal, et lepingu punktis 2.4.1 väljatoodud viide lepingu punktis 2.4.2 ettenähtud kooskõlastamiskohustusele ei kohaldugi olukorras, kus tee valmimisaeg on hilisem kui 31.12.2008. Hageja hinnangul muutus raha maksmise kohustus sissenõutavaks lepingu punkti 2.4.3 järgi (tl 92 pöördel - 93). Lisaks toob hageja välja, et lepingu punktist 2.4.2 tulenev kooskõlastamiskohustus on tegelikult olemuslikult kõrvalkohustuseks (tl 93 pöördel).
15.Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest. Lg 4 ütleb, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul kuuluvad lepingu punkti 2.4 alapunktid, sh 2.4.1 ja 2.4.3 kohaldamisele koos. Kooskõlastamiskohustus, mis tuleneb eraldi lepingupunktist 2.4.2, kohaldub koos kõigi teiste punktidega ning üks punkt ei välista teist. Kui hageja ei täida tee rajamise kohustust punktis 2.4.1 määratud tähtajaks ning selle tulemusel rakendub punkt 2.4.3, ei tähenda see seda, et täidetud ei peaks olema teised punkti 2.4.1 eeldused ning lepingu punkt 2.4.2 ei kohalduks üldse. Kohtu arvates ei saa mõistlikult eeldada, et poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmisel sai olla see, et kui hageja ei saa algselt ettenähtud tähtajaks teed valmis, siis puudub tal tee hilisema rajamise korral üldse kohustus kostjatega tingimusi ja kulusid kooskõlastada. Samuti ei nõustu kohus hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleneb lepingu punktist 2.4.2 kõrvalkohustus. Tõlgendades koostoimes lepingu punkte 2.4.1 – 2.4.3, on kohtu hinnangul lepingus kokkulepitu alusel hagejale hüvitise maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldusteks, et konkreetselt hageja on rajanud lepingus kokkulepitud tee, et hageja on täitnud punktis 2.4.2 sätestatud kooskõlastamiskohustuse, on rajatud punktis 2.2. nimetatud servituut ning teele on väljastatud kasutusluba.
2-17-6850
16.Asjas on tuvastatud, et teele on 17.11.2015 väljastatud kasutusluba, samuti on seatud kõnealune teeservituut kostjate kasuks. Punktis 2.4.2 sätestatud kohustus on seega hüvitise maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise eelduseks ning antud juhul ei ole hageja kooskõlastamiskohustust täitnud. Kostjad on seisukohal, et lisaks kooskõlastamiskohustuse täitmata jätmisele ei ole hageja vastavalt lepingus kokkulepitule ka teed ise rajanud. Hageja on tuginenud VÕS §-le 78, mille lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Hageja toob välja, et lepingust tulenevalt ei pidanud ta täitma kohustust isiklikult. Selleks, et rakenduksid VÕS § 78 tagajärjed, on oluline selgeks teha, et kolmanda isiku poolne kohustuse täitmine toimus ikkagi võlgniku kohustuse täitmiseks, mitte kolmanda isiku enda kohustuse täitmiseks. On oluline, et kolmandal isikul oleks tahe täita nimetatud kohustus just antud võlgniku kohustusena (Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. I osa. 2016, punktid 4.1 ja 4.6).
17.Kohus on seisukohal, et isegi kui asuda seisukohale, et lepingust tulenevalt ei pidanud hageja teeb rajamise kohustust isiklikult täitma, siis käesoleval juhul ei saa lugeda hageja lepingulist kohustust VÕS § 78 alusel täidetuks kolmanda isiku ehk MTÜ poolt. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Puudub vaidlus, et Krati tee L1 ja Krati tee L2 on rajatud Elamusspordikeskuse Ühing MTÜ poolt seoses BMX-MTB-SKATE spordikompleksi ehitustöödega ning et MTÜ sai teede rajamise tarbeks toetust summas 72 873,52 eurot, mis on 85% tehtud investeeringust. Sealjuures MTÜ omafinantseering oli 12 860,03 eurot (tl 80-81). Vaidlusalune tee piirneb vahetult elamusspordikeskuse kinnistuga (tl 64) ning ka teede kasutusluba on väljastatud MTÜ-le (tl 16). Eeltoodud asjaolud toetavad kohtu hinnangul seisukohta, et vaidlusalune tee ei ole rajatud hageja kohustuse katteks, vaid MTÜ enda vajadusteks ja kohustuste katteks, so elamusspordikeskuse projekti raames. Kohtu arvates ei kinnita vastupidist ka hageja poolt esitatud arve (tl 104), millest nähtuvalt on MTÜ esitanud hagejale arve nr 170056 summas 160 142,35 eurot teenuse eest nimega „Tee ehitus vastavalt 01.07.2015 lepinguline Krati tee L1 ja L2 kinnistutel“ ega ka tasaarvestamise kokkulepe (tl 105), mille kohaselt on MTÜ tasaarvestanud hagejaga arve 170056 summas 190 800 eurot. Nimetatud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja oleks kulusid kandnud ning et MTÜ rajas tee just konkreetselt hageja kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul ei ole seega asjas leidnud tõendamist, et MTÜ oleks rajanud tee just 19.09.2007 lepingu alusel hageja lepingulise kohustuse täitmise eesmärgil VÕS § 78 mõistes.
18.Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole täitnud lepingust tulenevate kohustustena punktis 2.4.1 sätestatud tee rajamise kohustust ning punktis 2.4.2 ettenähtud kooskõlastamiskohustust, mis on punktis 2.4.1 kokkulepitud tee ehitamise kulude hüvitise tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldusteks. Kostjad on oma vastuväidetes esmajoones tuginenud sellele, et lepingus kokkulepitu näol on tegemist tingimusliku kokkuleppega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 tähenduses, täpsemalt edasilükkava tingimusega. TsÜS § 102 lg 1 kohaselt on tingimuslik tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Lg 2 ütleb, et tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kuigi üldjuhul ei ole õiguslike tagajärgede saabumise seostamine mingite tingimuste täitmisega käsitletavad tingimuslike tehingutega TsÜS § 102 mõistes, siis on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb lepingu tingimusi pidada siiski tingimuslikeks edasilükkava tingimuse mõistes. Kostjate kohustus hüvitada hagejale kumbki 25% tee ehitamise kuludest sai tekkida eeldusel, et hageja täidab eelnevalt lepingus kokkulepitud tingimused. Praegusel juhul ei saa kohtu hinnangul kohalduda õiguskaitsevahendina vastastikuse kohutuse täitmisest keeldumine kostjate poolt VÕS § 111 lg 1 alusel (nagu sai seda teha varasemalt tsiviilasjas nr 2-1140106), sest selle osas on Riigikohus rõhutanud, et vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide
2-17-6850 on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Vastuväite põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine (RKTKo 05.06.2012 nr 3-2-1-42-12, p. 11). Käesoleval juhul on vaidlusalune tee kolmanda isiku poolt muul eesmärgil rajatud ning hagejalt ei ole võimalik tema lepinguliste kohustuste täitmist enam nõuda. Tulenevalt TSüS § 105 lg-st 1 tekivad edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. Seega on kohtu hinnangul tegemist sellise edasilükkava lepingutingimusega, mis käesoleval juhul enam ei saabugi ning sellest tulenevalt ei saa ka sellest lepingust tulenevalt tekkida kostjatele enam kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad oma lepingulist kohustust rikkunud ning hageja lepingulisel alusel esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
19.Alternatiivse nõudena on hageja palunud kostjatelt välja mõista alusetu rikastumise teel saadu harilik väärtus. Hageja hinnangul on kostjad tee rajamise käigus alusetult rikastunud, sest kostjad on saanud oma kinnistule pääsemiseks vajamineva sõidutee, mis paikneb hagejale kuuluvatel kinnistutel kostjate kinnistu kasuks seatud servituudi alal. Hageja nõuab sellest tulenevalt kostjatelt sõidutee rajamise kuludest 50% hüvitamist. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause kohaselt võib § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Hagi rahuldamise eeldusteks VÕS § 1028 lg 1 alusel on, et kostjad rikastusid hageja soorituse kaudu olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning soorituseks puudus õiguslik alus. Puudub vaidlus, et tee rajamine oli hageja lepinguliseks kohustuseks. Kohus on tuvastanud, et hageja nimetatud teed ei rajanud, rikkudes sellega lepingust tulenevat kohustust. Seega ei saa hageja nõuda kostjatelt alusetu rikastumise teel saadu hüvitamist, kuivõrd asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostjad oleksid hageja soorituse võrra rikastunud. Isegi kui hageja oleks tee ise rajanud, ei kohalduks kohtu hinnangul VÕS § 1028 lg 1, sest tee rajamine oli hageja lepinguliseks kohustuseks, st soorituseks ei puudunud õiguslik alus. Kuivõrd hageja jättis niikuinii täitmata ka kulutuste kooskõlastamise kohustuse, mis oli edasilükkavaks tingimuseks kostjate tasu maksmise kohustuse tekkimisele, siis ei saa öelda, et hageja enda kohustust ei olnud olemas, seda ei tekkinud või see langes hiljem ära. Hageja kohustus tulenes lepingust, kuid kuna ta seda ei täitnud, siis ei tekkinud sellest kostjatele tasu maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ka hageja alternatiivse nõude rahuldamata.
20.Kuna kohus ei rahulda hageja põhi- ega viivisenõudeid lepingulisel ega alusetu rikastumise sätete alusel, siis ei saa olla põhjendatud ka hageja kohtueelsete õigusabikulude näol tekkinud solidaarne kahjuhüvitise nõue summas 330 eurot ning kohus jätab ka selle nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus leidis, et kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale tee ehitamise kulude katteks hüvitist, siis puudub kohtul vajadus hinnata tee ehituse kuludega seonduvaid järgmiseid tõendeid: Sweco EST OÜ hinnapakkumine (tl 12 pöördel), RAMM Ehituse kalkulatsioon (tl 16 pöördel – 17), kostja 2 päring ja T-Model OÜ vastus projekti ehitusmahtudest (tl 59-63), hageja päring ja RAMM Ehituse OÜ 08.09.2017 vastus päringule (tl 98-102), T-Model OÜ 19.10.2017 kinnitus tööde maksumuse kohta (tl 154-155).
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse
2-17-6850 kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus, sh 20.11.2017 vastu võetud hagist osalise loobumisega seonduva nõude osas, otstarbekas kindlaks määrata koos eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
23.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.