2-17-2785/22 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.1.TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Samasugune hoolsuse määr on ette nähtud ka autokooli sisekorraeeskirja p-des 12.16 ja 12.23. TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Viidatud seaduse säte on kirjas ka autokooli sisekorraeeskirja p-s 12.24. Töölepingu p 2.4 kohaselt kohustub töötaja täitma oma tööülesandeid vastavalt tööandja poolt kindlaks määratud töökorralduse reeglitele, ametijuhendile ja muudele töökorralduslikele dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele, kusjuures töökorralduse reeglid ja muud asjakohased dokumendid esitatakse töötajale tutvumiseks allkirja vastu. Autokooli sisekorraeeskirja p 4.4 järgi on tööalased korraldused täitmiseks kohustuslikud. Sõiduõpetaja ametijuhendi p 3 kohaselt kasutab sõiduõpetaja hageja vara heaperemehelikult korraliku hoolsuskohustusega, lähtudes töökorralduse reeglitest. Sõidupäevikust (I kd tl 21-28), õpetajapäevikust (I kd tl 31-60) ja GPS väljavõtte analüüsi koondist (I kd tl 64-69) nähtuvalt ei teinud kostja õppesõite 2015. aasta veebruaris kuupäevadel 22, 24, 25, 26, 28 ning märtsis kuupäevadel 1, 3, 4 ja 25.04.2015, olles kas haige või oli kostjal vaba päev, kuid GPS väljavõtte (kohtu infosüsteemis KIS) järgi on vaidlusaluse õppesõiduautoga viidatud kuupäevadel sõidetud, sh on sõitu alustatud ja lõpetatud kostja elukohas, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda, et tegemist on kostja kasutusse antud õppesõiduauto KIA Ceed (reg nr XXX) GPS andmetega. Kostja ei ole väitnud, et nimetatud kuupäevadel oli vaidlusalune õppesõiduauto mõne teise sõiduõpetaja kasutuses, see ei nähtu ka GPS väljavõtte analüüsi tulemuste koondist. Kui kostja on seadnud kahtluse alla GPS andmete analüüsi õigsuse ja usaldusväärsuse, siis käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluste kuupäevade osas esitatud koondandmed ühtivad tsiviilasjas nr 2-16-7228 esitatud andmetega (I kd tl 116-122). Kostja vastustes välja toodud võimalikud vead GPS andmetes ei puuduta vaidlusaluseid (haigus- ja vabu)päevi. Autokooli 12.02.2015 koosoleku protokolli p 14 kohaselt on õppeautoga isiklike sõitude tegemine rangelt keelatud. Õppesõidukiga võib sõita tööle ja töölt garažeerimiskohta ning läbi viia õppesõite (II kd tl 9-10). Kostja on viidatud protokolliga tutvunud ja andnud selle kohta allkirja (II kd tl 11). Põhjendatud ei ole kostja väide, et protokollist nähtuvalt tuli selle sisu kostjale ette kanda järgmisel koosolekul. Protokollist nähtub, et kuivõrd kostja puudus koosolekult haigestumise tõttu, tuleb tal sõiduõpetajana teema „Sõiduoskuste hindamine õppeplatsil. Lõppastmekoolitus“ järgmisel autokooli koosolekul ette kanda. Kuigi protokolli 3(7)

4.2.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töölepingu p 5.7 järgi peab töötaja hüvitama tööandjale oma töökohustuste rikkumisega põhjustatud kahju Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud ulatuses. TLS § 74 lg 2 näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg, seega põhjusliku seose olemasolul. Kasutuseeliste hüvitamise korral on nõude suuruseks kasutuseelise väärtus. Kuivõrd tegemist on õppesõiduautoga, ei nõustu kohus käesolevalt kostjaga, et selle kasutuseelise väärtuseks on 0,4 kuni 1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud kilomeetri kohta, vaid hagejaga, et antud juhul tuleb kasutuseelise arvutamisel arvestada õppesõiduauto kasutamise intensiivust, kuna selle kasutusiga ei sõltu mitte niivõrd auto vanusest, kui selle läbisõidust, mida saab pidada olulisimaks õppesõiduauto väärtust enim mõjutavaks omaduseks. Kilometraaži alusel kasutuseelise arvutamisel on hageja aluseks võtnud töölepingu rikkumise toimepanemise ajal kehtinud rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“, mille § 1 lg 3 p 2 kohaselt võetakse erisoodustuse hinna arvutamisel aluseks töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks sõidetud ühe kilomeetri kohta muudel juhtudel 0,30 eurot. Kuivõrd õppesõiduauto oli hageja poolt soetatud üksnes õppesõitude tegemiseks, on kohtu hinnangul põhjendatud kasutuseelise arvutamisel lähtuda eelviidatud määrusest. Kasutuseeliseks on tasu, mis oleks tulnud kostjal maksta hagejale juhul, kui hageja oleks andnud kostjale loa õppesõiduauto kasutamiseks erasõitudeks. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et tema vabadel ja haiguspäevadel, mil ta õppesõite ei teinud, on tema valduses ja kasutuses olnud õppesõiduautoga tehtud sõite 76,87 kilomeetrit, mis teeb kahju suuruseks 23,06 eurot (76,87 km × 0,30 eurot). Kohus märgib, et kahju ei oleks hageja nõutud ulatuses tekkinud, kui kostja ei oleks vabadel ja haiguspäevadel erasõite teinud. Seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Arvestades kostja tööülesandeid sõiduõpetajana, süü astet (raskelt hooletu), kostjale antud juhiseid (õppesõiduautoga isiklike 4(7)

9.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud 2349 eurot koos käibemaksuga (18 tundi 30 minutit × 114 eurot, millele lisandub kohtuistungiga seotud esindaja transpordi ja ajakulu koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses hagejalt väljamõistmist, so hageja esialgse nõude suurust (tsiviilasja hind 626,76 eurot) arvestades rohkem kui kolm ja pool korda suuremas ulatuses. Kuigi tsiviilasja hinnal ei ole lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust, peaksid kehtiva kohtupraktika kohaselt avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ning väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes erandlike asjaolude esinemise korral, so asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, kuid arvestades seejuures tavapärasest mahukamat tõendite hulka ja lihtmenetluse asja puhul seetõttu pikemat menetluse kestust, peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks kostja menetluskulud haginõudest suuremas ulatuses. Kohtu arvates on kostja vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks hagiavalduse ja selle täpsustustega tutvumise, hageja menetlusdokumentidele vastuste koostamise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise eest kokku 950 eurot. Kostja lepingulise esindaja 20.02.2018 kohtuistungiga seotud kulu (transport, ajakulu) marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn kokku 200 eurot osas märgib kohus, et teiselt menetlusosaliselt saab esindajakuluna nõuda otsese sõidukulu, so transpordikulu hüvitamist. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kuna kohtule ei ole kostja lepingulise esindaja sõidukulusid tõendavaid dokumente esitatud, jätab kohus kostja esindaja sõidukulud kindlaks määramata. Kostja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 950 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulud). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 608 eurot (64% 950 eurost).