Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tartu, 28. aprill 2017. a
Tsiviilasja number
2-16-7228
Tsiviilasi
A.P. hagi Sõiduõppe OÜ vastu vähem makstud töötasu 3 166 euro 22 sendi saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 166 eurot 22 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): A.P. (isikukood: XXXX), esindaja Olesja Polehhina
esindajad
Vastustaja (kostja): Sõiduõppe 12012876), esindaja Raivo Kiisk
OÜ
(registrikood:
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
ütlusteks, kuna isikuid ei ole hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest. ITVS ei reguleeri ütluste andmise korda. Arvestada tuleb ka menetlusosaliste õigustega, mis tulenevad TsMS § 262 lg-st 5, s.o menetlusosaliste õigus esitada tunnistajale küsimusi. Maakohus oleks pidanud arvestama ka asjaolu, et hageja ei ole töövaidluskomisjoni menetluses kasutanud õigusteadmistega esindajat ning sisuliselt jättis maakohus kohtumenetluses hageja ilma õigusest esitada tunnistajatele küsimusi. Maakohus ei ole arvestanud, et tunnistajad on kostja töötajad, kes ei anna ütlusi, mis kahjustavad kostjat ning maakohus pidi tunnistajad kutsuma kohtusse ütluste andmiseks, kui maakohus pidas tunnistajate seletusi oluliseks kohtuotsuse tegemisel. Maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid õpingukaartide kohta ega muid täistööaega mõjutavaid asjaolusid (TsMS § 442 lg 8). Hageja käes olevad õpingukaardid ei tõenda tööga kindlustamist asjaolu. Hagejaga sõlmitud tööleping ega ametijuhend ei näinud ette olukorda, et hageja töötasu oleks sõltunud faktiliselt teostatud sõidutundidest. Maakohus ei ole kahtluse alla seadnud kostja väited, et hageja „ei ilmunud hommikul tööle“, „oli töökohast eemal“, „ei ilmunud korduvalt töökohta“, „ei olnud korduvalt töö ajal kättesaadav“, kuna kõik need asjaolud annavad aluse töölepingu lõpetamiseks töötajast tulenevatel põhjustel. Hageja koondamine tõendab, et kostjal ei olnud piisavalt tööd. Kostja paljasõnalised väited tõendavad, et hageja pidi igal hommikul tööle tulema, vaatamata sellele, kas õppesõidud toimusid või mitte. Maakohus ei ole neid asjaolusid analüüsinud.
TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuinfosüsteemi kohaselt (tl 93) sai hageja esindaja kohtuotsuse kätte 9. jaanuaril 2017 kell 13.00. Seega hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema alates 10. jaanuarist 2017 ning viimane esitamise päev oli 8. veebruar 2017. Apellatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtule 8. veebruaril 2017, seega tähtaegselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.