XX (X) hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
186 348,20 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja (vastustaja) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.05.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt väljamõistmata kindlustushüvitise 83 457,80 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: Rahuldada hagi osaliselt ja mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt XX kasuks välja kindlustushüvitis 83 457,80 eurot, viivised 29 194,48 eurot ja edasi viivis alates 01.05.2018 põhinõude summalt 83 457,80 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Jätta rahuldamata XX hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise 71 872,80 euro ja sellest tuleneva viivise nõudes.
4.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jäävad 54% ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja 46% ulatuses XX kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.XX (hageja) esitas 19.01.2016 Harju Maakohtule hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 155 330,60 eurot, viivise 18 513,49 eurot, viivise kindlustushüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.01.2016 kuni hüvitise tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugines VÕS § 113 lg-le 1, § 1131 lg-le 1, § 422 lg-le 1, § 426 lg-le 1 ja § 476 lg-le 1. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane 22.12.2011 kodukindlustuse lepingu kindlustusperioodiga 29.12.2011-28.12.2014. Kindlustatud esemeks oli hoone aadressil Lumemarja 25, Viimsi, Harju maakond. Kindlustuslepingule kohaldusid kodukindlustuse tingimused K200/2011. 26.05.2014 avastas maakler hoones laiaulatuslikud veekahjustused, millest teavitas 27.05.2014 hagejat. 28.05.2014 teavitas hageja kahjustusest kindlustusandjat. 22.01.2015 esitas kostja hagejale kahju hüvitamisest keeldumise otsuse, mille kohaselt ei ole tekkinud kindlustusjuhtum kodukindlustuse tingimuste p-de 3.1 ja 3.4.3 kohaselt ning hageja suurendas kindlustusriski realiseerumise tõenäosust ja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. 26.05.2014 avastatud veeavarii on kindlustusjuhtum ja kostjal tekkis kindlustuslepingust tulenev kohustus hüvitada veeavarii tagajärjel tekkinud kahju. Tüüptingimuste p 3.1 on tühine ebaselguse tõttu või tuleb seda tõlgendada hageja kasuks. Punkti 3.1 sõnastusest tulenev mõte ja tagajärg ei olnud üheselt ja kahtlusteta kindlustuslepingu sõlmimisel hagejale arusaadav ja ettenähtav. Vee- ja niiskuskahjud tekkisid veetorustikust lekkiva vee tõttu, kuid veeleke ei olnud hagejale oodatav või ettenähtav sündmus ja leke ei tekkinud külmumise tagajärjel. Veekahju sai tekkida 2014 aprilli teisest poolest maini. Kostja tuginemine kodukindlustuse tingimuste p 3.4.3 alapunktile a) on ebaõige, kuna see on tühine tüüptingimus. Reovee kogunemine ei toonud kaasa veeavarii toimumist ega suurendanud veeavariis seisnevat kindlustusriski. Kostjal puudus alus kindlustushüvitise mitte tasumiseks. Kindlustusjuhtum ei toimunud hageja või tema vastutusel olevate isikute raske hooletuse või tahtluse tõttu. Kodukindlustuse tingimuste p-d 9.1 ja 10.1 on tühised. Kindlustusandja ei esitanud lepingu sõlmimisel ühtegi küsimust üürimise ega veehulga igakuise kasutamise kohta. Kostja ei tõendanud, millal täpselt veeavarii toimus või kui kaua vesi hoonet kahjustas. Asjaolu, et maja seisis mõned kuud tühjana, ei oma kindlustushüvitise maksmise kohustuse osas tähendust. Hoone väljaüürimine ei suurenda kindlustusriski. Hoonel kasutusloa puudumine ei ole käsitletav VÕS § 444 rikkumisena, kuna see puudus juba lepingu sõlmimise ajal. Ajal, mil hoone seisis tühjana, maja köeti. Võimalik maksimaalne veekahju saabus juba mõne päevaga, mil purunenud survevoolikust välja voolanud vesi tungis põranda, seinte ja lagede
2(16)
konstruktsioonidesse, märgas lae- ja seinapaneelid ning soojustuse ning need elemendid tulnuks vahetada sõltumata sellest, et järgneva aja jooksul kogunes nende peale hallitus. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kindlustusjuhtumit ei toimunud, kuna lekkivate sanitaarseadmetega ja suletud kanalisatsiooniga majas ajapikku kogunevast reoveest niiskuse ja hallituse tekkimine ei ole ettenägematu ning pikaajaliselt ja ettenähtavalt tekkiva kahju hüvitamine on kindlustuses välistatud. Isiku äraolek ei vabasta teda kohustustest ja vastutusest, mis kaasnevad hoone omamise ja kasutamisega, samuti muude isikute poolt võetud kohustuste täitmise eest. Hallitusseened ei teki ootamatult, vaid kasvavad ja arenevad aegamööda. Terve dušialuse korral ei oleks veekahjustusi tekkinud. Segisti lekkimine ei põhjusta põrandate ja seinte mädanemist ning lagunemist, kui lekkival veel on äravool kanalisatsiooni. Hageja rikkus seadusest tulenevat kahju ärahoidmise ja vähendamise kohustust ning kindlustushüvitise tasumine on välistatud hageja õigusvastase käitumise tõttu. Kui hageja oleks viimaste üürnike lahkumise järel tühjendanud keldri reoveest, saanuks ta sulgeda hoonesisese veevarustuse. Kui tegemist oli kindlustatud riskiga, siis tekitas selle hageja ise, samuti suurendas hageja ise VÕS § 444 rikkudes vastavat riski. See on VÕS § 445 lg 1 kohaselt antud juhtumi asjaolusid arvestades hüvitamisest keeldumise aluseks. Hoone ja selle kasutuse õigusaktidele mittevastavuse riski kostja kindlustuslepinguga enda kanda ei võtnud. Maja tehnosüsteemid ei vastanud kortermajana kasutamisest tulenevale tegelikule koormusele. Ettevõtluse (korterite väljaüürimise) riskid on kõrgemad, kui asja kasutamisel kindlustusvõtja enda koduses majapidamises. Kostja ei oleks hagejaga kindlustuslepingut sõlminud, kui hageja oleks teatanud, et tegemist ei ole tema koduga, vaid ebaseaduslikult ehitatud üürikorteritega, millel puudub kasutusluba. Hageja ei teatanud kostjale, et ta on perega Austraaliasse kolinud ning et üürnikega seoses on tekkinud kanalisatsiooniummistused ja kelder on reoveega täitunud. Hageja ei teatanud, et üürnikud kolisid majast välja, sest see oli muutunud elamiskõlbmatuks ja et majas enam ei elata. Hageja kui ehitus- ja kinnisvaraettevõtja pidi aru saama, et ta peab kostjat vähemalt teavitama sellest, et tegemist on üürikorteritega ja et hoonel puudub kasutusluba, samuti et hoonel suleti kanalisatsioon ja hoone muutus kasutuskõlbmatuks. Hoone jõudmine seisundisse nagu hageja esitatud fotodelt nähtub ei olnud ühekordse, kiire ja ootamatu õnnetuse vms avarii tulemus. Elektriarved ei tõenda hoone piisavat kütmist, sest elektriküte oli hoone I korrusel, kuid veelekked toimusid hoone II korrusel. Juhul kui oleks olnud tagatud reovee äravool ühiskanalisatsiooni, segisteid oleks hooldatud, II korruse dušialus oleks vettpidavaks parandatud, hoones oleks olnud alalised elanikud või piisav küte või veesüsteem oleks tühjendatud, ei oleks pikaajalist veeleket ja kahju tekkinud. Kodukindlustuse tingimuste p-d 9.1 ja 10 ei ole tühised. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 15.05.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 444,50 eurot ja nendelt viivise. Kohus tuvastas, et 22.12.2011 sõlmisid hageja ja kostja eellane kodukindlustuse lepingu nr 373779961 (VÕS § 422 lg 1) kindlustusperioodiga 29.12.2011-28.12.2014. Kindlustatud esemeks oli hoone Viimsis Lumemarja 25. Kindlustuslepingule kohaldusid kodukindlustuse tingimused K200/2011. Hageja ise elas vaidlusalusel ajal Austraalias ja maja väljaüürimisega tegelesid maaklerid. 26.05.2014 avastas Nord Property OÜ maakler hoones laiaulatuslikud
3(16)
veekahjustused, millest teavitas 27.05.2014 hagejat. 28.05.2014 teavitas hageja veekahjustusest kostjat. 22.01.2015 esitas kostja hagejale otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta. Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, kas hageja kindlustusvõtjana on kindlustuslepingut oluliselt rikkunud ning kas kostjal on kohustus tekkinud kahju hüvitada. Vaidlus puudub, et lepingule kohaldunud kodukindlustuse tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 mõistes. Tingimuste p 3.1 kohaselt pidi sündmus olema ootamatu ja ettenägematu, et tegemist oleks kindlustusjuhtumiga. Puudub alus pidada p 3.1 tühiseks, kuna sellega ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ning ei piirata kindlustusvõtja õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutuks küsitavaks. Kindlustuskaitse eesmärk on isikuid kaitsta ootamatute ja ettenägematute elusündmuste eest ja kindlustada objektiivselt ootamatuid riske, mitte selliseid olukordi, mida isik seaduslikult ja mõistlikult käitudes saaks ennetada ja vältida. Riiklikult tunnustatud ekspert TS ekspertarvamusest ja OÜ PST Consult 30.12.2015 kahjustuste ülevaatuse kokkuvõttest nähtus, et Lumemarja 25 hoonel avastati 2014 mais ulatuslikud vee- ja niiskuskahjustused, seintel hallitusseente ja lagedel puiduseente kahjustused. Hoone varasem seisukord nähtub üürikuulutusest. Ekspertarvamuse kohaselt olid veekahjud põhjustatud kahest hoone II korrusel toimunud veelekkest ja kanalisatsioonisüsteemi sulgemisest. Lisaks lekkis vannisegisti, kuid see leke oli äärmiselt väike ja enamus veest valgus vanni. Vanni servast põrandale valgunud vee hulk oli kaduvväike, võrreldes survevooliku lekkega. Esimene veeleke pärines II korruse duširuumist. Ekspertarvamuse kohaselt II korruse köögi ja selle all paikneva I korruse köögi ja elutoa kahjustused olid põhjustatud II korruse duširuumi purunenud dušialusest, mida oli püütud remontida, kuid veetihedust ei olnud saavutatud. Purunenud dušialuse tõttu valgus lekkivast dušisegistist vesi põrandale ja kuna see oli ehitatud köögi parkettpõrandast kõrgemana ja uksel puudus lävepakk, siis ukseava kaudu parkettpõrandale. Terve dušialuse korral oleks segistist lekkiv vesi valgunud põrandatrapi kaudu kanalisatsiooni. Kuna II korruse duširuumi, köögi ja selle all paikneva I korruse köögi ja elutoa kahjustused olid põhjustatud purunenud dušialusest, ei vasta need kahjustused lepingu p-des 3.1 ja 3.4.1 a) nimetatud kindlustusjuhtumile, kuna kahju ei põhjustanud ootamatu ja ettenägematu sündmus. Kostjal puudus kohustus hüvitada II korruse duširuumi, köögi ja selle all paikneva I korruse köögi ja elutoa kahjustused. Ekspertarvamuse järgi oli segistite lekkimise põhjuseks suure tõenäosusega hooldamatus, millest tingitud segisti lekkimine on pikaajalise tegevusetuse tagajärg, millega ei kaasne intensiivne vee purskumine, vaid pikaajaline vee nirisemine. Tsiviilkäibes vajaliku hoole järgimisel peavad sellised lekked olema mõistliku inimese seisukohast äratuntavad ja ennetatavad. Ekspertarvamuse kohaselt teise lekke kohaks II korrusel oli vannitoa kraanikausi segisti survevoolik, mis paiknes kraanikausi all kapis. Survevooliku lekkimisest tulenenud veejuga uuristas augu kapi taga oleva vaheseina mõlemasse kipsplaati. Enne augu tekkimist voolas kogu vesi vannitoa põrandale ja vannitoa ukse kaudu vannitoaga külgnevasse külalistetuppa ning põhjustas kahjustused ka I korruse magamistoas. Peale augu tekkimist vaheseina voolas osa vett II korruse lastetuppa ja edasi valgus vesi vahelae kaudu I korruse laste- ja elutuppa. Ekspertarvamuse järgi sai see alguse mehhaanilisest vigastusest vooliku paigaldamisel, mis hilisemalt progresseerus. Veeavariiks tuleb üldtuntud ja keskmise mõistliku inimese tähenduses pidada veetorustiku riket. Survevooliku purunemisest tingitud veeleket sai käsitleda kindlustusjuhtumina lepingu p-de 3.1, 3.2 b) ja 3.4.1 a) mõistes. Survevooliku purunemise täpset põhjust ei ole kindlaks tehtud. Selline rike oli ootamatu ja ettenägematu sündmus.
4(16)
Kanalisatsioonisüsteemi sulgemine vee-ettevõtja poolt ja sellest tekkinud kahju ei saanud olla hagejale ootamatu ja ettenägematu asjaolu, kuna hageja ei olnud liitunud ühiskanalisatsiooniga. Tegemist ei ole ühegi kindlustuslepingu p-des 3.2 a)-i) loetletud kindlustusjuhtumiga. Hoone kanalisatsioon suleti 22.10.2013 kell 15.00, mistõttu täitus hoone jätkuva kasutamise tõttu selle kelder reoveega ja hoones oli niiskustase kõrge. Nähtuvalt maakler AP ütlustest, teavitas ta omanikku, et kanalisatsioon on välja lülitatud. Ka esitatud materjalidest, tunnistaja IR, kes oli majas üürnik, ütlustest ja tunnistaja IL, kes oli toruabi esindaja, ütlustest nähtus, et hoones oli esinenud ummistusi varasemalt. Mõistlik isik ei lase hoones elanike elutegevusest igapäevaselt tekkival reoveel kuude kaupa keldrisse koguneda ja seda elamu köögi põranda all asuvas keldris „hoida“ koguses, mis kattis kinni veemõõdusõlme ja veekraani ja muutis võimatuks veevarustuse sulgemise. Lisaks ei ole hallitus- ja seenkahjustused hüvitatavad (kindlustuslepingu p 3.4.3 a)). Vannisegisti lekkimise osas on ekspert TS märkinud, et leke oli äärmiselt väike ja voolas vanni ning põrandale valgunud vee hulk oli kaduvväike. Ekspert ei toonud esile, et vannisegisti lekkimisest oleks hoonele kahjustusi tekkinud. Puudus alus pidada kindlustuslepingu p-te 9.1 ja 10.1 tühisteks tüüptingimusteks. Hageja vastutab kindlustuslepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest ka siis, kui ta ise vahetult hoonet ei kasutanud. Kuna kindlustuse mõtteks on kindlustada asja õiguspärase valdaja ja kasutaja käitumisest olenevaid riske, siis sama põhimõte laieneb nii omanikule, kindlustusvõtjale kui teistele isikutele, kes kasutavad asja kindlustusvõtja nõusolekul. IR sõnul kolisid nad perega Lumemarja 25 majast välja 01.01.2014, kuna seal ei olnud suletud kanalisatsiooni tõttu võimalik enam elada. Vaidlus puudus, et pärast üüriliste väljakolimist majas rohkem keegi ei elanud. Tõendatud ei ole, et kanalisatsioon oleks olnud enne kahjude avastamist uuesti ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Kui kanalisatsioon ei olnud ühendatud ühiskanalisatsiooniga ja puudus eraldi reovee kogumiseks mahuti, siis on keskmisele mõistlikule inimesele selge, et vastavas majas ei ole võimalik elada. Hagejale pidi olema arusaadav, et enne kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga liitumist ei ole võimalik maja uuesti välja üürida ja hoone seisab tühjana. Tegemist oli ligi viiekuulise ajavahemikuga. Tulenevalt tsiviilkäibes rakendatavast tavalisest hoolsusest ning lepingu p-dest 10.1 ja 10.5 oli hagejal kohustus kasutusvälisel perioodil veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid sulgeda, tühjendada ja tühjana hoida. Ehitise omanik peab igal ajal ehitise kasutamisel tagama ehitise korrashoiu ja ohutuse (ehitusseaduse § 29 lg 4). Veevarustuse sulgemine on üks esmastest ohutusnõuetest ja kahju vältimise viisidest tühjana seisva maja osas. Ka ekspert on survevooliku purunemise ühe võimaliku põhjusena välja toonud veesüsteemi lühiajalist kõrget rõhku või pikalt kasutusena seisnud süsteemi kogunenud õhu liikumisest tekkinud hüdraulilist lööki. Seega rikkus hageja veevarustuse sulgemata jätmise tõttu lepingu p-te 10.1 ja 10.5 ning üldist tsiviilkäibes rakendatavat hoolsuskohustust, suurendades kindlustusriski. Rikkumist ei vabanda asjaolu, et väidetavalt käisid hoone tühjana seismise perioodi jooksul hageja palvel maja üle vaatamas MM ja MA, kelle ütluste sõnul käisid nad korra või kaks korda kuus 2014 algusest kuni 2014 aprilli teise pooleni maja kontrollimas. Arvestades seisukorda, millises maja 2014 mai lõpus avastati, ei ole eluliselt usutav, et 2014 aprilli lõpus ei olnud veelekkeid veel toimunud. Lisaks oli vastavalt ekspertarvamusele II korruse lekkiva dušisegisti kroomitud korpusele kogunenud paks settekiht (02.06.2014 tehtud pilt), mis ei ole võimalik intensiivse lekke korral. Survevooliku 02.06.2014 pildilt nähtus, et voolik ja kapi sisemus olid tugevalt settega kaetud. TS arvamuses on märgitud, et tegemist oli pikaajalise ja pideva lekkega 6,4 kuu jooksul. Juhul kui tunnistajad oleksid 2014 jaanuarist kuni aprilli lõpuni majas käinud
5(16)
ja hoolikalt kõik ruumid üle vaadanud, ei oleks neile veelekked jäänud märkamatuks. Seetõttu on alus pidada tunnistajate majas kontrolli teostamist pinnapealseks, mis kahandab ütluste usaldusväärsust. Lisaks ei leidnud tõendamist, et ajal, mil maja seisis tühjana, oleks olnud tagatud hoones piisav sisetemperatuur. Riigi Ilmateenistuse andmete (www.ilmateenistus.ee) kohaselt oli 2013 detsember viimase poole sajandi üks soojemaid (keskmine +2,5 kraadi) ja 2014 jaanuar keskmisest oluliselt külmem (keskmine -6,4 kraadi, alates 14.01.2014 jäi temperatuur nädalateks -8 ja - 17 kraadi vahemikku). Ekspertarvamuses toodud graafikutest nähtub, et alates 2014 jaanuari keskpaigast langes välistemperatuur -20 kraadini. Hoone II korrust ei köetud alates 2013 suvel II korruse üürnike lahkumisest. Elektriarved ei tõenda hoone piisavat kütmist, sest elektriküte oli hoone I korrusel, kuid veelekked toimusid hoone II korrusel. Ka ei ole ekspert välistanud segistite lekkimist külmumise tõttu. Hoone 2014 jaanuari elektritarve oli ca 37 eurot väiksem, kui detsembris 2013. Kuna sooja ja eelduslikult väiksema küttekuluga detsembris kulus elektrit 98,62 euro eest, kuid külma ja eelduslikult suurema küttevajadusega 2014 jaanuari eest 61,14 eurot, ei ole hageja väide piisava kütte tagamisest usutav. Lisaks nähtub I. Roomoti ütlustest, et ioonkatlaga kütmiseks oli vajalik käsitsi kord nädalas katla rõhku suurendada, vastasel korral temperatuur langes. Tõendatud ei ole, et keegi käis katla rõhku suurendamas. Seega veeavarii kindlustusrisk suurenes, kui maja jäi pärast kanalisatsiooni sulgemist püsivate elaniketa ja veevarustust ei suletud. Kraan maja veevarustuse sulgemiseks asus köögikeldris, mis oli täitunud reoveega ja kraani juurde puudus vaba ligipääs. Seetõttu sai võimalikuks pikaajaline veeleke, mis põhjustas ulatuslikke vee- ja niiskuskahjustusi. Sellises olukorras on õigustatud VÕS § 445 lg-le 2 tuginedes kostja keeldumine kindlustushüvitise tasumisest. Hageja ei teinud kõike temalt mõistlikult eeldatavat oma vara kaitseks. Hagi jäi rahuldamata ka VÕS § 139 lg 2 alusel, sest kahju tekkimine sai võimalikuks hageja tegevusetuse tõttu. Kostja väited, et ta ei oleks hagejaga kindlustuslepingut sõlminud, kui hageja oleks teatanud, et tegemist ei ole tema koduga, vaid ebaseaduslikult ehitatud kasutusloata üürikorteritega, ei oma tähendust kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel. Juhul kui hageja avaldas kostjale ebaõigeid andmeid, oli kostjal tulenevalt VÕS §-st 441 õigus lepingust taganeda või see pettuse tõttu tühistada. Kostja ei ole seda teinud. Ehitusluba puudus juba kindlustuslepingu sõlmimisel ja hageja ei suurendanud selle võrra kindlustusriski lepingu kehtivuse ajal. Eeltoodust tulenevalt puudus alus hagi rahuldamiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja järgi olid tema menetluskulud 12 149,75 eurot. Lepinguline esindaja osutas kostjale õigusteenust 70 h ja 23 h ulatuses kuni 25.02.2016 tunnitasuga 195 eurot ja edasi 165 eurot/h käibemaksuta. Kostja palus välja mõista viivise menetluskuludelt. Hageja pidas kostja kulusid ülemääraseks. Kuna tegemist ei olnud keskmiselt keerukama või mahukama õigusvaidlusega, ei ole kostja esindaja tunnitasu 195 eurot põhjendatud. Arvestades kohtupraktikat, vaidluse sisu ja õigusteenuse osutajat, oli põhjendatud õigusabi tasu 165 eurot/h käibemaksuta. Vaidlus ei olnud keskmisest keerukam ega mahukam, mis õigustaks kohtuvaidluste teeside koostamisele kulunud aega 19 h 5 min ulatuses, selle põhjendatud ajakulu oli 12 h. Ülejäänud toimingutele kulunud aega puudus alus pidada ülemääraseks. Seega oli põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 63 h 18 min, mis vastab 10 444,50 eurole (63,3x165) ja mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista koos viivisega. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja vaidlustab maakohtu
6(16)
otsuse täies ulatuses, välja arvatud otsuse p-s 34 esitatu. Maakohus andis tõenditele ja asjaoludele ebaõige faktilise ja õigusliku hinnangu. Hageja ei nõustu sellega, et II korruse duširuumi, köögi ja selle all paikneva I korruse köögi ja elutoa kahjustused olid põhjustatud purunenud dušialusest. Katkine dušialus (juhul kui see oli katki) ei saa põhjustada veekahjustusi. Kuna üks veeleke pärines II korruse duširuumist, voolas vesi välja hoonesisesest veevarustussüsteemist, vastates kindlustustingimuste p-s 3.4.1 a) toodud veeavarii tunnustele. Kuna tuvastatud on, et II korruse duširuumi põrandat on püütud remontida, siis on hoone valdaja astunud samme, et muuta dušikabiini põrand veetihedaks ja näidanud üles hoolsust. Maakohus jättis tähelepanuta ekspertiisiakti lk-l 32 toodu, mille kohaselt on dušialuse keskelt kerkimise põhjuseks tõenäoliselt ehitamiseks kasutatud puitmaterjali niiskuspaisumine. Seega sai dušialus üles kerkida vaid peale veeavariid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka MA ütlused dušialuse mitte üles kerkinud olemise kohta ajal, mil segisti leket veel ei esinenud. Tuvastatud ei ole, millal duširuumi põranda veetihedus kadus. Ekspert on välistanud, et fotodel (I kd tl 196-197) näha olevad kahjustused dušikabiini põrandal olid samasugused veelekke tekke ajal. Asjaolu, et remont ei olnud piisav või muust veelekkest tulenenud niiskussisalduse tõus kergitas põrandat, lõhkudes ja rikkudes selliselt ka remondiga saavutatud veepidavuse, ei ole vaadeldav raske hooletusena või asjaoluna, mis täielikult välistab hageja õiguse saada kindlustushüvitist. Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, et lekkiv segisti ei ole selline ootamatu ja ettenägematu sündmus, mida võib pidada kindlustusjuhtumiks. Kui survevooliku purunemise põhjusena võib kõne alla tulla surve kõikumine veesüsteemis või ka hüdrauliline löök, siis ei saa välistada, et sama asjaolu põhjustas ka kraanide/segistite lekke. Kostja ei tõendanud, et selline võimalus on välistatud, et võimalikule surve kõikumisele või hüdraulilisele löögile oleksid vastu pidanud ka paremini hooldatud segistid ning kas halvemini hooldatud segisti oleks hakanud lekkima, kui survekõikumisi ei oleks esinenud. Kuna kostja ei tõendanud II korruse dušisegisti lekke algpõhjust, tuleb lähtuda faktist, et toimus veeavarii. Et kraanidel silmaga nähtavaid kahjustusi eelnevalt ei esinenud, on hinnatav üürikuulutuse fotodelt. Mõistetavalt on veesegistid peale leket kaetud veejälgedega, kuna tuvastatud on, et vesi on hoones suure rauasisaldusega. Kohtuotsusest ei nähtu, miks ei kuulu survevooliku lekke tõttu tekkinud kahju hüvitamisele. Isegi kui maja elanikud oleksid eemal olnud ajutiselt või kui kontroll oleks olnud sagedasem, võis survevooliku lekkest hoonesse pääsenud vesi tekitada kahju lühikese aja jooksul. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks, et mõne nädalast eemal viibimist ei saa käsitleda kindlustusriski suurendava tegurina (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-133-12, p 25). Mõne nädalane massiivne veeleke märgab igal juhul konstruktsioone ja nendevahelisi isolatsioone. Asjaolu, kas vesi jookseb ühe nädala või kuu jooksul, ei pruugi mõjutada otseste veekahjude ulatust. Kohus pidanuks nõude survevooliku purunemisest tekkinud kahju osas rahuldama. Maakohus tuvastas ebaõigesti seose reovee lampkasti kogunemise ja niiskuskahjustuste tekke vahel. I korruse köögi alune ruum oligi luugiga suletud vana „lampkast“ ehk reovee kogumise koht. AP ja MM ütluste kohaselt oli kast reoveega täitunud juba ajal, mil viimased üürnikud hoonest välja kolisid, kuid sel ajal ei esinenud hoones niiskuskahjustusi. Niiskuskahjud tekkisid veeavarii tõttu hoonesse lekkinud veest. Seega tuleb eristada veekahju ja niiskuskahju ning hüvitise leidmisel tuvastada, millises osas võis niiskuskahju suurust mõjutada hoone tühjana seismine peale veeavarii toimumist. Hageja ei rikkunud kindlustustingimuste p 10.5. Süsteemide tühjendamise ja tühjana hoidmise kohustus kehtib tingimusel, et tegemist on üheaegselt kasutusvälise perioodi ja külma
7(16)
aastaajaga ning ilma piisava kütteta hoonega. Kuna eksperdi arvamuse kohaselt ei toimunud veesüsteemi külmumist, oli küte piisav ja hagejal ei olnud kohustust veesüsteeme sulgeda. Tõendamata ja oletuslik on kohus järeldus, et MA ja MM kontroll oli pinnapealne. Hallituse leviku kiirust ei ole välja selgitatud. Kohtu tuginemine TS arvamusele 6,4 kuu pikkuse lekke osas ei ole õige, kuna eksperdi järeldus baseerus arvutusel, mis võttis aluseks I korruse köögi aluse mahuti eksliku suuruse (vt hageja kohtuvaidluse teesid p. 3.2). Samuti ei ole teada survevoolikust väljunud vee kogus. Ebaõige ja tõenditega vastuolus olev on kohtu järeldus hoones ebapiisava sisetemperatuuri osas. Ekspert välistas veelekete tekke külmumise tõttu (vt hageja kirjalikud teesid kohtuvaidluses p 2.1). Kostja ei tõendanud hüvitise maksmisest keeldumise peamist alust. Seoses otsese veekahjuga ei ole hageja kindlustusriski suurendanud ja alus kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks VÕS § 445 lg 2 alusel puudub. Kindlustusriski suurendamisest võib rääkida seoses niiskuskahjustuste levikuga 2014 aprilli lõpp kuni mai lõpp, kuid teoreetiline niiskuskahjustuste levik ei välista eelnevat veekahju teket. Ka ei nõustu hageja maakohtu poolt VÕS § 139 lg-s 1 sätestatule tuginemisega. Selline seisukoht on otsuse muu sisuga vastuolus. Kohus oleks pidanud selgitama, kuidas hageja tegevus põhjustas või soodustas survevooliku purunemist. VÕS § 139 lg 1 kohast hüvitise vähendamise alust võib olla põhjust kaaluda seoses niiskuskahjustustega, kuid veekahjude osas sellist põhjust ei esine. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega maakohus jättis hageja nõude 83 457,80 euro ulatuses rahuldamata. Seoses nimetatuga tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust ja tühistada maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 83 457,80 eurot, viivise ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2). I
7.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaielda järgmiste asjaolude üle, mille ringkonnakohus aluseks võtab: - hageja ja kostja õiguseellane sõlmisid 22.12.2011 kodukindlustuse lepingu perioodiga 29.12.2011-28.12.2014, millega kindlustati hoone aadressil Lumemarja 25, Viimsi, Harju maakond; - hageja andis kindlustusperioodil maja maaklerite vahendusel üürile ja elas ise Austraalias; - 26.05.2014 avastas maakler hoones laiaulatuslikud veekahjustused, seintel hallitusseente ja lagedel puiduseente kahjustused; - kostja keeldus 22.01.2015 kahju hüvitamisest.
8.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 476 lõige 1, mille kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega kindlustuslepingu p-de 3.1, 9.1 ja 10.1 kehtivuse osas ja neid ei korda.
8(16)
9.Maakohus tuvastas õigesti, et tekkinud veekahjud pärinevad kolmest erinevast allikast, s.o esiteks kahest hoone II korrusel tekkinud veelekkest ja teiseks kanalisatsioonisüsteemi sulgemisest vee-ettevõtja poolt (hageja ei olnud liitunud ühiskanalisatsiooniga), samal ajal kui hoone kasutamist jätkati, mille tulemusel kelder (lampkast) täitus reoveega ning hoone niiskustase oli kõrge. II
10.Hoone II korrusel olnud veelekete osas tuvastas maakohus õigesti, et neid oli kaks. Esiteks oli hoone II korruse duširuumis purunenud dušialus, mida oli püütud varem remontida, kuid polnud saavutatud veetihedust. Seetõttu valgus lekkivast dušisegistist vesi põrandale ja ukseava kaudu parkettpõrandale. Nimetatu omakorda põhjustas kahju II korruse duširuumile, köögile ja selle all paiknevale I korruse köögile ja elutoale. Nimetatud kahju osas leiab apellant, et katkine dušialus (tingimusel, et dušialus üldse oli veeavarii tekkimise ajal katki) ei saa iseenesest põhjustada veekahjustusi. Apellant leiab, et vesi voolas välja hoonesisesest veevarustussüsteemist, mis vastab kindlustustingimuste p-s 3.4.1 a) sätestatud veeavarii tunnustele.
11.Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Kodukindlustuse tingimuste p-s 3.4.1. a) sätestatu kohaselt hüvitatakse veeavarii puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on hoonesisesest veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- või jahutussüsteemist või nende osadest väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur. Nimetatud punkti tuleb kindlustusjuhtumi kindlaksmääramiseks tõlgendada koos tingimuste p 3.1 esimese lausega ja p-ga 3.2. b), mille kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kindlustuskohas kindlustuskaitse kehtivuse ajal kahjustada, hävib või läheb kaotsi; kindlustusjuhtumiks on veeavarii.
12.Asjaolu, et dušialus oli katki juba enne 02.06.2014 foto (I kd, tl 189) tegemist ja terve dušialuse korral poleks veekahju tekkinud, on tuvastatud ekspert TS arvamusega, mille kohaselt „põrand on juba ekspluatatsiooni ajal purunenud ning tekkinud pragusid on täidetud silikooniga või analoogse mastiksiga, mille ribad olid pragudes selgelt vaadeldavad ka 02.09.2014 paikvaatluse ajal. Põranda kerkimise põhjustanud paisumine on toimunud suhteliselt ammu enne foto tegemist, sest dušivoolik toetus põranda keskel üles tõusnud plaadi servale ja mööda voolikut alla valgunud vesi on plaati mööda tagasi valgunud trapi poole, mida näitab sette jälg. /.../ Segisti kroomitud korpusele on kogunenud paks settekiht, mis ei ole võimalik intensiivse lekke korral, sest sellisel juhul uhutaks sete segisti pealt maha. . /.../ Lekke väiksele intensiivsusele viitab ka asjaolu, et dušinurga alus on settega määrdunud väga väiksel alal. /.../ vaadeldava piirkonna kahjustuste otseseks põhjuseks pole mitte lekkiv dušisegisti, vaid ekspluatatsioonis purunenud dušialus, mida ei ole suudetud remondiga muuta vettpidavaks. Läbi katkise dušialuse valgus vesi ruumi algselt plaaditud põrandale ning selle kallete ja lävepaku puudumise tõttu duširuumi ukse ees olevale parkettpõrandale. Dušialuse keskelt kerkimise põhjuseks on tõenäoliselt aluse ehitamiseks kasutatud puitmaterjali niiskuspaisumine. /.../ Defektideta dušialuse korral oleks lekkivast segistist tulev vesi voolanud põrandatrapi kaudu ära kanalisatsiooni või arvestades kanalisatsiooni sulgemise järgselt tekkinud olukorda, siis keldrisse.“
13.TS arvamust kinnitavad tunnistaja MM ütlused (II kd, tl 133): „Käisin 2014 talvel, kui üürnikud välja läksid, nägin, et toad olid koristamata ja ühe vannitoa põrand oli üles kerkinud, arvasin, et lammutatud. Põrandal olid plaadid katki ja lagunenud.“
9(16)
14.Seega tuvastas maakohus õigesti, et katkine dušialus põhjustas veekahju. Samuti on põhjendatud maakohtu järeldus, et dušialuse lekkimisest tulenevate hoone kahjustuste näol ei ole tegemist kindlustuslepingu p-des 3.1 ja 3.4.1 a) nimetatud kindlustusjuhtumiga.
15.Kuigi hoone valdaja oli astunud samme, et muuta dušikabiini põrand veetihedaks nagu apellant märgib, ei olnud seda tehtud piisaval määral. Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta TS arvamuses avaldatu, mille kohaselt on dušialuse keskelt kerkimise põhjuseks tõenäoliselt dušialuse ehitamiseks kasutatud puitmaterjali niiskuspaisumine, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Niiskuspaisumine ei pidanud tekkima vee lekkimisest, vaid võis esineda juba varem. Kahju ei oleks tekkinud, kui dušialus oleks terve olnud. Asjaolu, et segisti lekkis, ei omanud kahju tekkimisele mõju, sest tervelt dušialuselt oleks vesi valgunud trappi ja mitte aluse pragudesse.
16.Kuivõrd ekspert tuvastas, et teisel korrusel külmumist ei toimunud, ei oma tähendust arvamuses kajastatud hüpoteetilised väited dušialuse võimaliku kerkimise kohta konstruktsiooni tunginud vee külmumise tõttu. Seega ei ole tõendatud hageja seisukoht, et dušialus sai üles kerkida alles peale veeavariid. Kuivõrd segisti korrasolek ei mõjutanud veelekke ulatust, ei oma tähendust asjaolu, mis põhjusel segisti lekkima hakkas. Apellatsioonkaebuses märgitud tunnistaja MA ütlustele on maakohus hinnangu andnud ja põhjendanud, miks ta ei pea nimetatud tunnistaja ütlusi usaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Lõppkokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et katkise dušialuse ja segisti lekkimisest tekkinud kahjude näol ei ole tegemist ootamatu ega ettenägematu sündmusega, mida saab pidada kindlustusjuhtumiks. III
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kanalisatsioonisüsteemi sulgemisest tekkinud niiskuskahjude osas ja neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud seose reovee lampkasti kogunemise ja niiskuskahjustuste tekke vahel. Apellant leiab, et niiskuskahjustused said tekkida eelkõige veeavarii tõttu hoonesse tekkinud veest, kuna ajal, kui üürnikud hoonest välja kolisid, niiskuskahjustusi (seeni ja hallitust) ei esinenud.
18.TS arvamuse kohaselt on hoone veekahjud põhjustatud kahest hoone II korrusel toimunud veelekkest ja kanalisatsioonisüsteemi sulgemisest (I kd, tl 219). Maakohus tuvastas õigesti, et hallitus- ja seenkahjustused ei ole kindlustuslepingu p 3.4.3 a) kohaselt hüvitatavad. Seega on asjas oluline üksnes see, kas osaliselt on (hoones tekkinud) veekahju tekkinud kanalisatsiooni sulgemisest ja kas selle kahju näol on tegemist kindlustusjuhtumiga. TS arvamuse kohaselt on „hoone keldri täitumine reoveega tingitud peale 22.10.2013 AS Viimsi Vesi poolt ühiskanalisatsiooni ühenduse sulgemist toimunud hoone jätkuvast kasutamisest. /.../ Keldris olev vesi võib olla kahjustanud hoone vundamente ning ilma täiendavate leketeta põhjustanuks suurenenud õhuniiskuse kaudu ka siseruumide niiskuskahjustusi. Keldrisse kogunenud reovee tõttu ei saa välistada siseruumide ja pinnase võimalikku bakterioloogilist saastatust.“ Samas on TS arvamuse kohaselt kanalisatsiooniprobleemid ka läbi pinnase vee katlaruumi tungimise üheks põhjuseks (I kd, tl 201). Seega vähemalt osaliselt on majas tekkinud veekahju tingitud kanalisatsiooni sulgemisest.
19.Maakohus leidis õigesti, et tekkinud kahju näol ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, kuna kahju ei põhjustanud ootamatu ja ettenägematu sündmus. Seetõttu ei saa hoones esinenud kanalisatsiooniprobleemide tõttu hüvitamisele kuuluda võimalikud kahjud seoses vundamendiga, bakterioloogilise saastatuse, katlamajaga ega niiskusega hoones. Tulenevalt
10(16)
asjaolust, et viimaseid (hallitusest ja seentest tekkinud kahju) niikuinii ei hüvitata, OÜ PST Consult poolt esitatud kahjustuste ülevaatuse aktis ei kajastu kahjuna vundamendikahju ega bakterioloogiline reostus, ei oma kanalisatsiooni sulgemisest tekkinud kahjud asja lahendamisel tähendust. IV
20.Maakohus tuvastas, et veekahju põhjustas osaliselt ka II korruse vannitoa kraanikausi segisti survevooliku (paiknes kraanikausi all kapis) lekkimine, millest tekkinud veejuga uuristas augu kapi taga olnud vaheseina mõlemasse kipsplaati; enne augu tekkimist voolas vesi vannitoa põrandale ja külgnevasse külalistetuppa, kahju tekkis ka I korruse magamistoas; peale augu tekkimist vaheseinas voolas vesi II korruse lastetuppa ja edasi vahelagede kaudu I korruse lasteja elutuppa; rike sai alguse mehhaanilisest vigastusest vooliku paigaldamisel, mis hiljem progresseerus. Maakohus tuvastas õigesti, et survevooliku purunemise täpset põhjust kindlaks ei tehtud ja et TS arvamuse kohaselt sai see alguse mehaanilisest vigastusest vooliku paigaldamisel, mis hilisemalt progresseerus. Maakohus leidis põhjendatult, et survevooliku purunemisest tingitud veeleket saab käsitleda kindlustusjuhtumina kindlustuslepingu p-de 3.1, 3.2 b) ja 3.4.1 a) mõistes.
21.Selleks, et tuvastada, kas kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmisest, tuleb kohtul hinnata, kas kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi viisil, mis oluliselt suurendas kindlustusriski ning kas kindlustusvõtja rikkumine on aluseks hüvitamiskohustusest osaliselt või täielikult vabanemiseks (VÕS § 444, § 445 lg 2).
22.Kostja on heitnud hagejale ette seoses kindlustusriski suurendamisega järgmisi asjaolusid: 1) hoone oli ehitatud vastuolus ehitusloaga 3 korteriga üürielamuks ja eelnevaga kaasnes sanitaarsüsteemi ülekoormus; 2) hoone väljaüürimine hageja poolt; 3) hoonel kasutusloa puudumine; 4) reovee äravoolu tagamata jätmist ühiskanalisatsiooni; 5) segistite hooldamata jätmist; 6) II korruse dušialuse vettpidavaks tagamata jätmist; 7) hoones viie kuu jooksul alaliste elanike puudumist vastu talve; 8) piisava kütte puudumist; 9) veesüsteemi tühjendamata jätmist; 10) kütte mittetoimimist (katelt tuli reguleerida kord nädalas).
23.Kõik need asjaolud saavad mõjutada väljamõistetava kindlustushüvitise suurust juhul, kui tuvastatakse nende mõju kahju suurenemisele konkreetse kindlustusjuhtumi toimumisel ehk igal üksikjuhul tuleb hinnata, kas kindlustusjuhtumi toimumisele aitas kaasa just see kindlustusrisk, mis suurenes. Seega tuleb otsustada, kas kindlustusriski suurenemise ja kindlustusjuhtumi vahel on põhjuslik seos. Arvestades, et kindlustusjuhtumi tingis survevooliku purunemine, tuleb hinnata kas kostja poolt toodud faktorite ja survevooliku purunemisest tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos.
24.Asjaolu, et ehitusprojekti kohaselt ühe toaga elamu ehitati ehitusloa vastaselt ümber kolme korteriga üürielamuks ja anti üürile, võis mõjutada hoone kasutuskoormust, kuid tõendatud ei ole selle otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (II korruse vannitoa kraanikausi segisti survevooliku lekkimisele). TS arvamuse kohaselt ei vastanud hoone tehnosüsteem kortermaja kasutamisest tulenevalt kasutuskoormusele: „Ehitatud tehnosüsteemid ei vasta oma rohkuse ja paiknemise kohtade poolest ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile“ (I kd, tl 220), kuid
11(16)
puudub järeldus, et sellest tulenevalt hakkas survevoolik lekkima. Hoone oli ehitatud valmis erinevalt ehitusloast kolme korteriga korteriks juba enne kindlustamist. Kostja seisukohast, millest tulenevalt ta ei oleks hagejaga lepingut sõlminud, kui hageja oleks teatnud, et tegemist ei ole tema koduga, vaid ebaseaduslikult ehitatud üürikorteritega, võib järeldada, et kostja heidab hagejale ette teavitamiskohustuse rikkumist. Nimetatud osas on maakohus õigesti märkinud, et juhul, kui hageja avaldas kostjale ebaõigeid andmeid, oleks kostjal õigus lepingust taganeda või see pettuse tõttu üles öelda (VÕS § 441 alusel). Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjas esile toodud asjaolude põhjal pole võimalik väita, et kindlustusandja oleks hoone ruutmeetrite või väljaüürimise kohta teavet hagejalt enne lepingu sõlmimist nõudnud. Kuigi VÕS § 440 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale kõikidest talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele lepingut sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel, eeldatakse antud sätte järgi, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud.
25.Hoone kasutusloa puudumisest tingitud kindlustusriski suurenemine ei ole leidnud tõendamist. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kasutusluba puudus lepingu sõlmimise ajal. Seega ei ole tegemist kindlustusriski muutmisega VÕS § 444 mõttes.
26.Ühisveevärgiga liitumata jäämine ja reovee äravoolu puudumine on tinginud selle, et vesi on voolanud pinnasesse ja selle kaudu katlaruumi ning keldris asuvat veesisendi peakraani ei olnud võimalik sulgeda reoveega täitunud keldri tõttu. Veekahjude osas võib nimetatud faktor kindlustusriski suurendada, kuna reovesi valgus läbi pinnase katlaruumi ja põhjustas seal veekahju. Nimetatud asjaolu ei ole aga põhjuslikus seoses survevooliku purunemisega.
27.Tõendatud ei ole, et segistite hooldamata jätmine oleks olnud iseseisvaks kahju tekkimise põhjuseks, kuna kindlustusjuhtumina käsitletav survevooliku purunemine ei ole tingitud segisti hooldamata jätmisest. Ka muu kahju, mis kindlustusjuhtumi alla ei kuulu, on tekkinud mitte II korruse segisti lekkimise, vaid dušialuse veepidamatuse tõttu.
28.Maakohus on leidnud, et veevarustuse sulgemata jätmisega rikkus hageja kindlustuslepingu punkte 10.1 ja 10.5 ning üldist tsiviilkäibes rakendatavat hoolsuskohustust, suurendades sellega kindlustusriski. Kõigepealt tuleb seega hinnata, kas hageja rikkus lepingu p-des 10.1 ja 10.5 sätestatud kohustusi ning kas kindlustusandja vabaneb seetõttu kahju hüvitamise kohustusest. Ka siin on oluline põhjuslik seos ohutusnõude rikkumise ja tekkinud kahju vahel.
29.Lepingu p 10.1 kohaselt on kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud kohustatud jälgima ohutusnõudeid, mis tulenevad mh kindlustuslepingust. Lepingu p 10.5 kohaselt hoone veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemi tuleb korrapäraselt hooldada ja kaitsta külmumise eest. Kasutusvälisel perioodil ja külmal aastaajal ilma piisava kütteta hoonetes või hoone osades paiknevad veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte ja jahutussüsteemid tuleb sulgeda, tühjendada ja tühjana hoida.“ Apellant on mõistnud nimetatud sätet nii, et lepingutingimus räägib mitte kahest erinevast alternatiivist – „kasutusvälisest perioodist ilma piisava kütteta hoones“ ja „külmast aastaajast ilma piisava kütteta hoones“, vaid koos peavad esinema nii kasutusväline periood kui ka külm aastaaeg ning piisava kütteta hoone. Ringkonnakohus möönab, et tingimus võib olla mitmeti arusaadav ja tõlgendab seda kindlustusvõtja kasuks (VÕS § 39 lg 1). Kokkuleppe eesmärgiks on seega välistada torude külmumine külmal ja hoone kasutusvälisel perioodil ning sellest tulenev kahju tekkimine.
12(16)
30.Maakohus leidis, et piisava kütte puudumine hoones leidis tõendamist, kuid samas pole maakohus tuvastanud, et piisava kütte puudumisest oleks torud külmunud ja sellega seoses oleks survevoolik lõhkenud. Maakohus on leidnud, et TS ei ole välistanud oma arvamuses segistite lekkimist külmumise tõttu, nimetatu ei oma aga tähendust käesoleva asja lahendamisel, kuna kindlustusjuhtumi toimumisel ei tekkinud kahju mitte segistite lekkimise, vaid survevooliku purunemise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul esinesid tingimused, et hoonet ei kasutatud ja oli talv ehk külm aastaaeg, kuid tõendamata on sellise temperatuuri esinemine majas, millega torud oleks külmunud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja rikkus lepingu punkti 10.5.
31.Õige on apellandi seisukoht, et kindlustusjuhtumit ei põhjustanud ebapiisav küte. TS arvamuses toodud järelduste kohaselt on „II korruse vannitoas segisti külmumine välistatud pelgalt ruumis asuva radiaatori tõttu. Valamukapis lekkinud teraspunutisega survevoolikutele antakse kuni 10 aastat garantiid. Seega on peamiseks purunemise versiooniks vooliku mehaaniline vigastus, sest roostevaba punutise korral on tavapärane korrosioon välistatud. Purunemise põhjustanud vigastus oli olemas enne hoone kasutamise lõpetamist, tõenäoliselt juba vooliku algse paigaldamise ajal.“
32.Iseenesest ei pruugi hoones viie kuu jooksul elanike puudumine olla riski suurendanud asjaoluks, kui hageja korraldas tuvastatud asjaoludel hoone korrapärase kontrolli. Küll võib olla riski suurendav asjaolu, kui samaaegselt elanike puudumisega hoones viie kuu jooksul, piisava kütte puudumisega (küttesüsteemi mittetoimisega) ja üksnes pistelise järelevalvega jäetakse veekraan kinni keeramata ja veesüsteem tühjendamata. TS arvamuse kohaselt oli survevooliku vigastus tekkinud juba selle algsel paigaldamisel. „Veesüsteemis esineb pidevalt rõhu kõikumist, mis vaadeldavas piirkonnas sõltuvad aastaajast ning talvine tarbimine erineb pidevalt kindlasti suvisest. /.../ Vigastuse ajaline progresseerumine võib olla tingitud mitmest erinevast asjaolust nagu näiteks terase väsimuspurunemine, mida põhjustas veesüsteemi rõhu kõikumine ja ka näiteks survevooliku kummist sisetoru pragunemine osooni mõjul. Viimane on sageli esinev probleem just katmata (kaitsmata) kummidetailide puhul. Survevooliku vigastatud koha lõpliku purunemise põhjusena ei saa välistada ka veesüsteemi lühiajalist kõrget rõhku või pikalt kasutuseta seisnud süsteemi kogunenud õhu liikumisest tekkinud hüdraulilist lööki.“
33.Seega on arvamuses esitatud survevooliku purunemise hüpoteesidena mitmeid variante, kuid üheselt pole võimalik põhjust kindlaks teha. Kuigi tõendatud ei ole põhjuslik seos survevooliku lõpliku purunemise ja veesüsteemi lühiajalise kõrge rõhu ning pikalt kasutuseta seisnud süsteemi kogunenud õhu liikumisest tekkinud hüdraulilise löögi vahel, saab väita, et kui hageja oleks vee kinni keeranud, poleks survevoolik purunenud ja veekahju osaliselt selle purunemisest tekkinud. Samas leidis ringkonnakohus eelnevalt, et hagejal ei olnud lepingulist kohustust vett kinni keerata. Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei olnud ka tavalisest tsiviilkäibes rakendatavast hoolsusest tulenevalt kohustust vett kinni keerata, kui hageja oli taganud hoones piisava kütte.
34.Kostja on väitnud, et hageja suurendas ka hoone väljaüürimisega kindlustusriski. Kindlustuslepingus ei sisaldu hoone üürile andmist keelavaid sätteid ja puuduvad andmed, et kostja oleks vastavasisulisi andmeid hageja käest enne lepingu sõlmimist küsinud. Samuti ei ole hoone väljaüürimine üürnikele põhjuslikus seoses veevooliku lekkega ja hilisema purunemisega.
13(16)
35.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja etteheited hagejale seoses ohutusnõuete rikkumisega ei ole põhjendatud. Kostja ei vabane kindlustushüvitise maksmise kohustusest nende kahjudega seoses, mis on tekkinud tulenevalt survevooliku purunemisest, sest hageja ei ole lepingu p-s 10.5 sätestatud ohutusnõudeid rikkunud. Maakohtu otsust on võimalik mõista viisil, et kuna hageja kindlustusvõtjana ei teinud kõike mõistlikult eeldatavat oma vara kaitseks, vabaneb kostja täielikult kindlustushüvitise maksmise kohustusest. Ringkonnakohus ei nõustu nimetatud seisukohaga. Kindlustusandja võib kindlustusvõtjalt nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles kahju tekkimist ei põhjustanud ohutusnõuete eiramine.
36.TS arvamuse kohaselt oli purunemise põhjustanud vigastus olemas juba enne hoone kasutamise lõpetamist, tõenäoliselt juba vooliku algse paigaldamise ajal. Arvamuse kohaselt esineb veesüsteemis „ pidevalt rõhu kõikumisi /.../ Rõhu kõikumine seletab ka asjaolu, miks ei tuvastatud paikvaatlustel lastetoas vannitoa vaheseinast väljuvat survevooliku lekkimisest tingitud veejuga.“ Seega on tõendist võimalik järeldada, et survevooliku purunemisest tingitud kahjustused ei olnud tuvastatavad ka 06.06.2014 paikvaatluse ajal. Kahjustuste tekkimise ulatust ja sellest tulenevat kahju suurust enne survevooliku lõplikku purunemist ja peale seda ei ole seega võimalik täpselt määratleda. V
37.TsMS § 233 lg 1 ja 2 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Nimetatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega.
38.Ringkonnakohus arvestab hagejale tasutava kindlustushüvitise määramisel asjaoluga, et OÜ PST Consult kahjustuste ülevaatuse kokkuvõtte kohaselt on hoones vajaliku taastusremondi maksumuseks koos käibemaksuga 155 649,60 eurot. Tuvastamist on leidnud, et kahjustused on tekkinud kolmest erinevast allikast: kahest hoone II korrusel tekkinud veelekkest ja keldri täitumisest reoveega. Üks hoone teisel korrusel tekkinud veeleke oli tingitud purunenud dušialusest ja ei ole kindlustusjuhtum. Samuti ei ole kindlustusjuhtumiks kanalisatsioonisüsteemi sulgemisega kaasnev keldri täitumine reoveega ja sellest tekkinud kahjustused (nt katlaruumi vee valgumine läbi pinnase) ega ka survevooliku immitsemisest enne selle lõplikku purunemist tekkinud veekahju.
39.Ringkonnakohus arvestab ka asjaoluga, et üürnike väljakolimisel ei olnud survevooliku purunemisest tekkinud veekahjusid märgata. Seega oli eeldatavasti kuni survevooliku lõpliku purunemiseni pärast üürnike väljakolimist tegemist väheulatusliku lekkega. Nimetatut kinnitab asjaolu, et survevoolik asus vannitoa valamukapis ja selle leke olnuks kergesti avastatav. Seetõttu on loogiline eeldada, et ulatuslikum kahju tekkis just survevooliku purunemisest.
40.Samuti arvestab ringkonnakohus TS arvamusega, mille kohaselt: - Survevooliku lekkimisest tulenenud veejuga uuristas augu kapi taga oleva vaheseina mõlemasse kipsplaati, enne augu tekkimist voolas kogu vesi vannitoa põrandale ja vannitoa ukse kaudu vannitoaga külgnevasse külalistetuppa ning põhjustas kahjustused ka I korruse magamistoas. Nimetatust tuleneb, et osaliselt said survevooliku lekkimisest kahjustada teise
14(16)
korruse vannituba, külalistetuba ja üks esimese korruse magamistubadest. Nimetatud kahjud hüvitamisele ei kuulu. - II korruse köögis ja selle all paikneva I korruse köögi ja osa elutoa (vahelaes olevast talast esifassaadi poole) põhjustatud kahjustused on põhjustatud II korruse duširuumi purunenud dušialusest. Nimetatud kahjud hüvitamisele ei kuulu.
41.OÜ PST Consult hinnapakkumisest nähtuvalt on II korruse magamistoa taastamistööde hinnaks 7360 eurot ja vannitoa osas 14 920 eurot. Esimesel korrusel on hoones olnud kaks magamistuba ja TS arvamusest ei selgu täpselt, millist silmas peetakse. Samas tuleneb OÜ PST Consult hinnapakkumisest vastavate magamistubade remondi võrreldav hind, s.o 9365 ja 9960 eurot, keskmiselt 9662,50 eurot. Kokku oleks nimetatud kolme hoones asuva ruumi taastamismaksumus 31 942,50 eurot. Arvestades, et osaliselt on kahju tekkinud survevooliku lekke tõttu juba alates selle paigaldamisest, osaliselt survevooliku lõplikust purunemisest ja arvesse võttes kõiki eeltoodud asjaolusid, peab ringkonnakohus survevooliku lekkimisest tekkinud kahju suuruseks 20 000 eurot. OÜ PST Consult hinnapakkumisest nähtuvalt on II korruse köögi, I korruse elutoa ja I korruse köögi taastamistööde maksumus 9610 + 23 100 + 7184 = 39 894 eurot. Ringkonnakohus arvestab ka asjaoluga, et hinnapakkumine ei sisalda kanalisatsiooni sulgemisest tingitud katlaruumiga seonduvaid kahjusid, mis kindlustusjuhtumi koosseisus hüvitamisele ei kuulu (ringkonnakohtu otsuse p 18). Seega on kindlustusjuhtumi läbi hagejale tekkinud kahju suuruseks ringkonnakohtu poolt määratava diskretsiooni alusel 129 708 - 20 000 – 39 894 = 69 814 eurot, millele lisandub käibemaks 13 962,80 eurot, kokku 83 776,80 eurot. Nimetatud summast kuulub mahaarvamisele hageja omavastutuse suurus 319 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 83 457,80 eurot.
42.Maakohus on leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et kahju tekkimine sai võimalikuks hageja tegevusetuse tõttu, viidates VÕS § 139 lg-tele 1 ja 2. Maakohtu otsus on nimetatud osas põhjendamata, kuna sellest ei ole võimalik aru saada, mida kohus tegevusetuse osas silmas peab ehk millised olid need asjaolud või oht, mille eest hageja vastutab ja milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Ringkonnakohtu hinnangul saab selliseks kostjale etteheidetavaks tegevuseks olla üksnes vee kinni keeramata jätmine, kuid nagu ringkonnakohus leidis eelnevalt, ei olnud hageja lepingust tulenevalt kohustatud vett sulgema ja sellist üldist hoolsuskohustust hagejal ei ole.
43.Kostja on heitnud hagejale ette ka peale lepingu sõlmimist toimunud asjaoludest (hoone kanalisatsiooni sulgemine, hoone kasutuskõlbmatuks muutumine) teavitamiskohustuse rikkumist ja koostöökohustuse rikkumist seoses sellega, et hageja ei andnud täielikku ja õiget teavet kõigist olulistest asjaoludest (ei lubanud konstruktsioone avada, ei esitanud dokumentatsiooni). Ka nimetatud hageja kohustuse rikkumine ei ole põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga, mistõttu sellega pole võimalik arvestada hüvitise summa määramisel. VI
44.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid seoses hageja viivisenõude arvestusliku algusajaga 29.07.2014 (VÕS § 450 lg 1). Viivisenõue rahuldatud põhinõudelt kuulub hüvitamisele VÕS § 113 lg 1 alusel põhinõudelt 83 457,80 eurot alates 29.07.2014 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 30.04.2018 29 194,48 euro ulatuses (vastavalt viivisekalkulaatori arvestusele, kättesaadav arvutivõrgus http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) ja edasi alates 01.05.2018 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 83 457,80 eurot rahuldamiseni.
15(16)
45.Tulenevalt maakohtu otsuse osalisest tühistamisest tuleb uuesti jaotada ka menetluskulud (TsMS § 173 lg 3 ja § 163 lg 1). Hageja hüvitisenõue 155 330,60 eurot kuulub ringkonnakohtu poolt rahuldamisele 83 457,80 euro ulatuses, vastavalt põhisummalt rahuldatakse ka viivisenõue. Seega kuulub hagi rahuldamisele ligikaudu 54% ulatuses, millest tulenevalt jäävad poolte menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 2).
46.Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.