Võlaõigus

Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

tarbeks 509,4 eurot. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 8500 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Hageja hoiatas 13.11.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 13.12.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu BL2138724 kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 852,53 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 2336,47 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 31,35% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 245,72 eurot. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 10,71 eurot, mis on arvestatud perioodi 10.09.2023 kuni 11.12.2023 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 42,84 eurot hageja kasuks välja mõista. Lepingu ülesütlemisel 13.12.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,48 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2336,47 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 566,12 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 18.09.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 31,35% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingu BL2122519 kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 1632,04 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 4214,96 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 25,61% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 361,79 eurot. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 19,65 eurot, mis on arvestatud perioodi 10.09.2023 kuni 11.12.2023 (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 78,6 eurot hageja kasuks välja mõista. Hageja palub lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 13.09.2023, 13.10.2023 ja 12.11.2023. Lepingu ülesütlemisel 13.12.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1,04 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4214,96 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 834,62 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 18.09.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 25,61% tagastamata krediidisummalt aastas. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B Secure. B Secure puhul on tegemist lisateenusega, mida kasutades saab klient piiramatult: võtta põhiosa maksepuhkust; pikendada või lühendada 3

tagasimaksegraafikut; muuta kuumaksete kuupäeva. Tegemist on tasulise teenusega. Kliendil on alati võimalik teenust lõpetada. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 10.09.2023 kuni 11.12.2023, s.o 4 kuud. Samuti on kostja jätnud tasumata 21.08.2023 täies osas eelneva perioodi eest, tasudes 14,99 asemel 14,39 eurot, lisades võlale 0,6 eurot. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 60,56 eurot. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et hageja peaks olema rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja nõude ümberarvestuse. Hageja selgitab, et on nõude ümberarvestamisel arvestanud kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks. Hageja on arvestanud intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti loobub sissenõudmiskuludest, sissenõutavaks muutunud viivisest. Sellisel juhul on laenulepingu BL2212519 nõude jääk 645,84 eurot ning hageja loobub laenulepingust nr BL2138724 tulenevast nõudest. Samuti taotleb hageja seadusjärgse viivise välja mõistmist kostjalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 14.12.2023 põhiosalt summas 645,84 eurot kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni.

Bondora OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping nr BL2138724, mille alusel on kostja saanud laenu summas 3189 eurot (dtl 64) ja laenuleping nr BL2212519, mille alusel on kostja saanud laenu summas 5847 eurot (dtl 95). Lepingu nr BL2138724 kohaselt oli intressi määr aastas 31,35% ja krediidi kulukuse määr 48,36% aastas ning lepingu nr BL2212519 kohaselt oli intressi määr 25,61% aastas ja krediidi kulukuse määr 40,41% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

Lepingu nr BL2138724 sõlmimise ajal (17.12.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61,56% aastas. Lepingu nr BL2212519 sõlmimise ajal (30.03.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.

Lepingu nr BL2138724 kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 852,53 eurot ja lepingu nr BL2122519 kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 1632,04 eurot.

Hageja hoiatas 13.11.2023 (dtl 128-130) saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid.

Hageja ütles 13.12.2023 (dtl 131-132) saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

1)

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2)

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3)

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 5

Kohus selgitas 18.09.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 231-234). Samuti on kohus palunud hagejal oma nõuet täpsustada 21.11.2024 (dtl 246-247) ja 09.12.2024 (dtl 474-475).

Hageja 23.09.2024, 06.12.2024 ja 12.12.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laenud oleksid vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt (dtl 55, 56) kohaselt märkis kostja laenutaotlustes oma sissetulekuks 2200 eurot ning finantskohustusteks vastavalt 0 eurot ja 150 eurot. Laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekute õigsust pensioniregistrist ning saadud andmete kohaselt on kostja sissetulekuks 1025,44 eurot ja 1330,92 eurot (dtl 161), pangakonto väljavõtte järgi oli kostja sissetulekuks vastavalt 1025,44 eurot ja 657,79 eurot. Maksevõime hindamisel on hageja lähtunud riiklikust registrist väljastatud informatsioonist (dtl 482). Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline.

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas.

Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed kostja pangaväljavõttes kajastatu kohta vastavad tõele ning kas laenuandja on arvestanud kõiki asjakohaseid andmeid, mis kontoväljavõttes kajastuvad. Kohus on nimelt palunud hagejalt konto väljavõtet selgelt loetaval kujul (pdf vormingus) (dtl 246; 474). Hageja on 12.12.2024 väitnud (dtl 481), et PDF väljavõtted on lisatud 06.12.2024 esitatud vastusega (lisad EH kvv_1, EH kvv_2) ja samuti on konto väljavõte lisatud krediiditoimikus (hagiavalduse lisa nr 10). Kohus on juba eelnevalt hagejale selgitanud, et hageja viidatud hagi lisa 10 on mahukas Exceli fail segaselt esitatud info ja andmetega (dtl 474). 06.12.2024 esitatud vastusega (lisad EH kvv_1, EH kvv_2 – dtl 253-473) esitatu on küll pdf vormingus, kuid sisuliselt loetamatul kujul ja kasutamiseks kõlbmatu.

Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 403 4 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandjad oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Kohus on oma selgituses hagejale välja toonud, et kostja konto väljavõttelt nähtuvad korteri üüri, kommunaalmaksete ja elektri eest tasumine Sergei Põšnjukile igakuistes summades üle 700 euro. Hageja esitatust ei nähtu, et hageja oleks seda kostja igakuiste kohustuste arvestamisel arvesse võtnud. Seega võib kahelda hageja väites, et kostjale jäi igal kuul kohustustest vaba raha üle 500 euro.

Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. 6

Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud VÕS § 403 4 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu, sissenõudmiskulu, lisateenuse ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on 12.12.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et on nõude ümberarvestamisel arvestanud kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks. Hageja on arvestanud intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti loobub sissenõudmiskuludest, sissenõutavaks muutunud viivisest. Sellisel juhul on laenulepingu BL2212519 nõude jääk 645,84 eurot ning hageja loobub laenulepingust nr BL2138724 tulenevast nõudest. Samuti taotleb hageja seadusjärgse viivise välja mõistmist kostjalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 14.12.2023 põhiosalt summas 645,84 eurot kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni (dtl 483).

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks kokku 645,84 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 645,84 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367). 7

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.