Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-121156 põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja interneti vahendusel 26. augustil 2016 tarbijakrediidilepingu, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2000 eurot. Lepingu alusel taotles kostja tagatiseta tarbimislaenu 500 eurot. Seoses laenutaotluse esitamisega internetis on kostja tuvastanud enda isiku. Kostjat on teavitatud krediidiga seotud kuludest. Credit Estonia AS aktsepteeris kostja laenutaotlust ja kandis 01. septembril 2016 kostja poolt näidatud pangakontole 500 eurot. Kostjale saadeti arve ja saldoteatis. Creditstar Estonia AS on saatnud kostjale meeldetuletusi ja teatisi, milles on palunud kostjat tasuda kogu võlgnevus. Kostja pole kogu võlgnevust tasunud ega meeldetuletustele reageerinud. Creditstar Estonia AS loovutas nõude hagejale. Kostja sai enda kasutusse tarbimiskrediiti summas 500 eurot intressimääraga 45,95 % aastas. Krediidi kulukuse kogumäär on 57,96 % aastas. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega igakuiste maksetena kokku 828 eurot. Kostja tagastas 2(6)

2-17-121156 laenu põhiosa koos intressiga kokku 213,73 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu põhiosa 500 - 82.27 = 417,73 eurot. Kostja sai laenu enda kasutusse 12 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli laenuintress 12 kuu eest 328 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenuintressi, mis moodustab 328 – 131,46 = 196,54 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvalt viivist tasumata põhisummalt seaduses sätetatud määras ehk 0,022 % päevas alates 01. septembrist 2017 kuni kohtuotsuse tegemise päevani. Hagi esitamise päeva seisuga 15. november 2017 arvestab hageja viivist järgmiselt: 74 päeva x 0,022 % päevas x 417,73 eurot tasumata võla põhisumma = 6.80 eurot. Hageja on saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal meeldetuletuskirju ja teatisi. Hageja leiab, et 20 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiseks tehtud kulutused. Seega seisuga 15. november 2017 võlgneb kostja hagejale põhivõlana tagastamata laenusumma 417,73 eurot, tagastamata laenuintressi näol 196,54 eurot, viivistena 6,80 eurot ja võla sissenõudmise kulutustena 20 eurot. Lõpplahendi täitmise raames saab kostja teostada makseid Era Liising Inkassoteenused AS-i arvele pangas xxx. Selgitusena märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 417,72 eurot põhivõla, 196,54 eurot laenuintressi, 6,80 eurot tagasiulatuva viivise, 20 eurot võlgnevuse sissenõudmise kulutuste ja 120 eurot õigusabi kulude katteks ning määrata, et alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude 417,72 eurot täitmiseni kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda ja määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni õigusabikulude 120 eurot täitmiseni kuulub YXXX LXXXilt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus hagile Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja leiab, et kõik hagiavalduses esitatud nõuded on põhjendamatud. Laene väljastati laenajate poolt sellisel hulgal, millede teenindamiseks kostja pensionist ei piisa. Kostja arvates on hageja väljastanud kostjale laene, minnes vastuollu hea laenuandmise printsiibiga. Hageja ei ole kostja laenuvõime tuvastamiseks teinud mitte midagi, samas väljastas ta kergekäeliselt suure intressiga laene, mille tagasimaksmiseks, arvestades kostja sissetulekuid, puuduvad kostjal võimalused. Kuna kostja sissetulekutest ei olnud võimalik laene tagastada, võtsin järgmised laenud eelmiste laenude intresside ja põhisummade kustutamiseks. Muist laenu kulus oma tarbeks. Oma finantsprobleemide lahendamiseks ei otsinud kostja muud väljapääsu, kui esitas järgmisele laenuandjale taotluse laenu saamiseks. Laenud väljastati täiesti vabalt ja keegi ei tundnud huvi kostja tegeliku laenuajaloo ja maksevõime suhtes. Niisuguse läbimõeldamatu laenamise tõttu suurenesid kostja kohustused võlausaldajate ees meeletu kiirusega ja ühel hetkel avastas kostja end täiesti lõhki laenanuna. Kuna kostja laenuvõimet faktiliselt ei kontrollitud, sain võtta ohjeldamatult järgmisi laene eelmiste laenukohustuste katteks, mis süvendas minu laenukoormust järjepidevalt. Laenude võtmisel kontrolliti ainult maksehäireregistreid, kus ei tohtinud olla üleval ühtegi maksmata võlga. Pangaväljavõtted ja minu sissetulek ei pakkunud kellelegi huvi. 3(6)

2-17-121156 Seoses sellega, et hageja ei ole järginud teise laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid, on mul tekkinud suured raskused, ma olen depressioonis ja minu elu on kaotanud igasuguse mõtte. Leian, et hageja ja temasuguste kolleegide vastutustundetu tegevuse tõttu, mille eesmärgiks on ainult intresse teenida, langesin ma laenuandjate püünisesse, millest ei saanud ma varem aru, kui laenuandjate ring oli täis ja ise olin lõhkise küna ees. Kus ma vaene pensionär võtan iga kuu ca 600 eurot laenude tagasimaksmiseks, see on kõik laenuandjate süü, mina olen ohver. Kostja palub jätta kõik hageja nõuded rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja seisukohta kostja vastuse osas kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks tarbijakrediidi lepingust tuleneva põhivõla 417,72 eurot, 196,54 eurot laenuintressi, 6,80 eurot tagasiulatuva viivise, 20 eurot võlgnevuse sissenõudmise kulutuste ja 120 eurot õigusabi kulude katteks ning määrata, et alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude 417,72 eurot täitmiseni kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kohus leiab, et hageja väited tarbijakrediidilepingu sõlmimise, lepingu tingimuste ja kostja tagasimaksete ning nõude loovutamise osas on tõendatud nõude loovutamisse lepinguga (t.l.-27 pöördel), kliendilepinguga (t.l.-28-32), laenu informatsiooni teabelehega (t.l.-34-36), küsimustikuga (t.l.-36 pöördel,37), laekumiste väljavõttega (t.l.-38), ankeediga (t.l.-38 pöördel), maksekorraldusega (t.l.-39) ja laenu tagastamise graafikuga (t.l.-39 pöördel). Kohus loeb tõendatuks, et kostja sõlmis Creditstar Estonia AS-ga interneti vahendusel 26. augustil 2016 tarbijakrediidilepingu, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2000 eurot (t.l.-34). Lepingu alusel kandis Credit Estonia AS kooskõlas kostja taotlusega 01. septembril 2016 kostja pangakontole 500 eurot (t.l.-39). Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega 31. augustiks 2017 igakuiste maksetena 69 eurot, kokku 828 eurot (t.l.-39 pöördel). Kostja tagastas Creditstar Estonia AS-le laenu põhiosa koos intressiga kokku 213,73 eurot (t.l.-38). Creditstar Estonia AS loovutas nõude hagejale (t.l.-27 pöördel). Kostja esitas vastuväite, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on pensionär ja tema pensionist ilmselt ei jätku laenu tagastamiseks vahendeid. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Lähtuvalt VÕS § 4034 lg 2 ja lg 3 peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja 4(6)

2-17-121156 arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja esitatud ankeedist (t.l.-36 pöördel -37 pöördel) järeldab kohus, et hageja on enne lepingu sõlmimist 26. augustil 2016 küsinud kostjalt teavet kostja maksevõime kohta. Kostja on ankeeti märkinud andmed, millest selgub, et kostjal on omandis kinnisasi, mida kostja kasutab elukohana; kostja on märkinud oma töökohaks Meke AS, amet lukksepp; kostja on märkinud oma netosissetulekuks ühes kuus 751 kuni 1000 eurot; püsikulud on kostjal märgitud 250 eurot ühes kuus; tasumata laenu- või muid makseid kostja ei märkinud; samuti ei ole kostja märkinud, et ta oleks varem kasutanud krediiti või et tal oleks varasemaid finantskohustusi. Kostja kinnitab, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal lepingut nõuetekohaselt täita, kostja on esitanud laenuandjale kogu tõese teabe enda majandusliku seisukorra kohta ja kostja omab piisavaid sissetulekuid ja sääste, mis võimaldavad tal töökoha kaotamisel lepingut täita. Kohus järeldab, arvestades igakuise laenumakse suurust 69 eurot ja laenu kestvust üks aasta (t.l.39 pöördel), et hageja on kostja esitatud andmete põhjal õigesti hinnanud kostja maksevõimet, et väljastada kostjale krediiti. Hageja lähtus laenu andmisel kostja enda esitatud andmetest, millest sai järeldada, et kostja sissetulek 751 kuni 1000 eurot, igakuiste püsikulude juures 250 eurot, võimaldab tal ühe aasta jooksul igakuiselt tasuda 69 eurot laenu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. Kostja poolt on tõendamata, et kostja oleks pensionär ja et tema pension ei võimalda laenu tagastada. Kostja on ise hagejale esitatud ankeedis märkinud, et tema netosissetulek ühes kuus on 751 kuni 1000 eurot ja kostja töötab Meke AS-s. Kohus järeldab, et kostja vastuväide ei ole tõendatud. Kohus selgitab, et kui kostja tahtlikult esitas hagejale ebaõiged andmed oma maksevõime kohta, siis kohaldub VÕS § 4034 lg 7. Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 6 sätestatud tingimust ning sõlmib lepingu tarbijaga ilma, et krediidiandja oleks krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 alusel sellist piirangut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust vabastada kostjat lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidi 417,72 eurot, 196,54 eurot laenuintressi, VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 alusel viivised alates 01. septembrist 2017 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 27. aprill 2018 kokku 6,80 eurot ja VÕS § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1 teise lause ja VÕS § 94 lg 1 alusel viivised alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni (seisuga 27. aprill 2018 moodustab põhinõue 417,72 eurot) viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga 5(6)

2-17-121156 põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.