lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-18594/9

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-18594/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1585
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)Sihtasutus Sõbralt Sõbrale90008471(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk 27. aprill 2018 avaliku e-toimiku ja Tõnismäe 5A Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number Kohtuasi

2-17-18594

Tsiviilasja hind

956,41 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314); esindaja Arvi Luhakooder (e-post [email protected])

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi sihtasutus Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi vastu kahju hüvitise, kulude ja viivise väljamõistmiseks

Kostja: sihtasutus Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi (registrikood 90008471, asukoht Koskla tn 18, 10615, Tallinn; e-post [email protected]), seaduslik esindaja Mirjam Link Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi sihtasutus Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi vastu kahju hüvitise, kulude ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata Jätta hagimenetluse kulud AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda ja sihtasutus Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi menetluskulud AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt välja mõistmata Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi hageja) palus kohtule Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju 846 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt 12.12.2017 seisuga 2,78 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel, viivise lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.12.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja viivise lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 1059Vastutus ehitise eest
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1131 lg 1
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 187 lg 1Kõrvalkohustuste ja tagatiste lõppemine
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
VÕS § 88 lg 8Täitmine erinevate kohustuste katteks
VÕS § 113
VÕS § 113
2.Hageja täpsustas oma nõuet 26.03.2018 seisuga ja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju 17,05 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras algselt põhinõudelt (846 eurot) alates 27.03.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Hagiavalduse asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt kindlustas hageja kindlustusandjana sõiduki Nissan QASHQAI xxx (edaspidi Nissan või sõiduk). Hageja ja sõiduki vastutav kasutaja sõlmisid kaskokindlustuse lepingu nr 1112116551, mille lahutamatuks lisaks on kindlustuslepingute üldtingimused U100/2017 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2017.
4.27.10.2017 sai hageja teate kahjujuhtumist. Kahjuteate kohaselt sai 27.10.2017 kahjustada Nissani esiklaas, millele kukkus hoone aadressiga Tallinn, Koskla 18, katuselt alla lumi. Sõidukit kasutas Xxx. Nissani remondiks tegi hinnapakkumise Fakto Auto AS summas 846 eurot, mille hageja hüvitas kindlustusvõtjale. Aknaklaasi parandamise kulu hüvitati ilma omavastutuseta.
5.Kostja on kinnistu xxx (registriosa nr xxx) omanik. Kuna kostja kinnistul asuva hoone katuselt kukkus alla lumi ja kahjustas hageja poolt kindlustatud sõidukit, siis esitas hageja kostjatele kohtuvälise tagasinõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2017. Kostja sai tagasinõude kätte, vastuväiteid sellele ei esitanud. Vaatamata meeldetuletusele, ei nõustunud kostja kahju hüvitama.
6.Hagejal on kostja vastu kindlustuslepingu alusel sõidukile Nissan põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõue 846 eurot (põhinõue). VÕS § 492 lg 1 alusel on kindlustusvõtja (sõiduki Nissan vastutava kasutaja) nõue kostja vastu läinud üle hagejale. VÕS § 1059 alusel vastutab kostja tekkinud kahju eest sõltumata oma süüst. Hoone katuselt kukkus alla lumi, millega realiseerus suuremale ohu allikale iseloomulik risk. Hageja hinnangul on riskivastutuse kohaldamise eeldused täidetud. Lume kukkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos - kui lumi ei oleks katuselt sõidukile kukkunud, siis ei oleks sõiduki esiklaas kahjustada saanud. Hageja hinnangul puuduvad kahju hüvitamist välistavad asjaolud. Kannatanu ei tegutsenud tahtliku enesekahjustamisega, kui parkis sõiduki hoone kõrvale.
7.Hageja palus kostjal kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2017. Kostja kahju ei hüvitanud, seega on kostja viivituses alates 28.11.2017. VÕS § 113 lg 1 saab hageja nõuda viivist ning VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist. Viivis hagi esitamise seisuga 12.12.2017 15 päeva eest on 2,78 eurot.
8.Hageja 26.03.2018 esitatud nõude täpsustusest nähtub, et kostja tegi hagejale 14.12.2017 ülekande 891 eurot, mis laekus hageja arvelduskontole samal päeval. Kuna laekunud summa kattis hageja nõude vaid osaliselt, siis luges hageja VÕS § 88 lg 8 kohaselt täidetuks hageja võla sissenõudmise kulu 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel, seejärel viivise nõude VÕS § 113 lg 1 järgi alates 28.11.2017 kuni 26.03.2018 summas 22,05 eurot ning lõpuks osaliselt hageja põhinõude 828,95 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja ei vaidle selle üle, et kahju on tekkinud. Kostja vaidleb esitatud hagile viiviste, sissenõudmiskulude ja menetluskulude osas vastu. Kostja hinnangul on hagi esitatud põhjendamatult kiirustades, üllatuslik ja kantud vaid menetluskulude saamise soovist olukorras, kus vaidlus kahju hüvitamise osas sisuliselt puudus. Kostja esindajana hagejaga suhelnud Siim Nigulas, Koskla 18 majahaldur, kinnitas hageja esindajale korduvalt, et kui kahju tekkimise osas asjaolud selguvad, on kostja valmis koheselt kahju hüvitama. Kostja ei ole kordagi vastanud, et ei kavatse kahju hüvitada. Kahju hüvitamise otsuse tegemisel ootas kostja oma kindlustusandja seisukohta. Siim Nigulas saatis vastavad kirjad hagejale 20.11.2017 ja 13.12.2017. Seega oli hageja teadlik, et kostja ei vaidle kahju hüvitamisele vastu, kui kahju tekkimine on selge ning, et kostja on kindlustatud ja taotleb hüvitist oma kindlustusandjalt. 14.12.2017 sai kostja oma kindlustusandjalt IF kindlustuselt kirja kahju hüvitamise kohta ning tasus seejärel koheselt kahjunõudes märgitud summa 891 eurot. Samal päeval saatis majahaldur hageja esindajale ka teate raha tasumise kohta. Hagiavalduses väidab hageja ekslikult, et kostja ei ole kahju hüvitanud vaatamata meeldetuletusele.
10.Kahju hüvitamise nõudes on hageja kirjutanud, et „Juhul, kui teil on sõlmitud vastutuskindlustus, palun võtke ühendust oma kindlustusandjaga, kes aitab Teil kahjunõude lahendada“. Täpselt nii kostja toimiski pöördudes oma kindlustusandja poole ja teavitades sellest hagejat. Kostja hinnangul tähendab hageja soovitus seda, et hageja arvestab asjaoluga, et kostja tegutseb küsimuse lahendamisel koostöös oma kindlustusandjaga. Samuti on nõudes kirjutatud, et „Kõikide probleemi lahendamiseks suunatud ettepanekute ja küsimustega palume pöörduda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal volitatud esindaja poole“. Kostja tegutses antud juhul täpselt hageja enda antud soovituste kohaselt – pöördus oma kindlustusandja poole ja informeeris asjade seisust hageja esindajat. Hageja 10.11.2017. a nõudeavalduses ei ole poole sõnagagi kohtusse pöördumise hoiatust mainitud. Kostja suhtles oma kindlustusandja ja hageja esindajaga vastavalt nõudeavalduses antud hageja enda soovitatule ega saanud seetõttu kuidagi ette näha, et hageja üllatuslikul hetkel kohtusse pöördub. Kostja ei ole andnud mingit põhjust hagiavalduse esitamiseks. Kostja kinnitab ja kiidab heaks, et Siim Nigulas tegutses suhtlemisel hageja ja kohtuga kostja nimel.
11.Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nõuda kostjalt viiviseid aja eest, mil kostja ei ole viivituses olnud. Hageja soovib hagis viiviste väljanõudmist hagi hinna arvestuslike viiviste eest. Kostja tasus kahjunõude 14.12.2017. Seega saab viiviseid arvestada 15 päeva eest ehk 3,15 eurot. Kostja vaidleb vastu ka VÕS § 1131 lõikes 1 nimetatud sissenõudmiskuludele, kuna kostja tasus 14.12.2017 lisaks põhinõudele ka täiendavad 45 eurot, on sellega kaetud nii viivised 15 päeva eest (3,15 eurot) kui ka sissenõudmiskulud 40,00 eurot.
12.Kostja vaidleb vastu hageja menetluskulude nõudele. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja tegutses asja lahendamisel vastavalt hageja antud soovitustele – pöördus oma kindlustusandja poole ja suhtles pidevalt hageja esindajaga ning andis infot asjade käigust. Lisaks on kostja seisukohal, et välja saab mõista vaid sellise lepingulise esindajana kulusid, kes on nimetatud TsMS § 218 lõike 1 punktides 1 ja 2. Sellisele seisukohale on selgesõnaliselt asutud ka Riigikohtu lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-8813 (punkt 30). Kohtuotsuse põhjendused
13.Pooltel ei ole vaidlust sõidukile kahju tekkimise asjaolude ja kahju suuruse üle, selle üle, et hageja hüvitas kahju 846 eurot kindlustusvõtjale, et hüvitatud kahju nõue läks üle hagejale, et kostja tegi hagejale 14.12.2017 ülekande 891 eurot, mis laekus hageja arvelduskontole samal päeval.
14.Pooltel on vaidlus viiviste, sissenõudmiskulude ja menetluskulude osas.
15.Vaidlust ei ole, et kostjal oli tekkinud hageja ees kahju hüvitamise kohustus, mida ta ei täitnud vastavalt hageja esitatud nõudele 27.11.2017. Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlgnikult nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib hageja viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
16.Kostja oli põhinõude 846 euro tasumisega viivituses perioodil 28.11.2017 – 14.12.2017, seega 17 päeva. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvutatuna on viivis põhinõudelt 846 eurot 17 päeva eest 3,15 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega oli hagejal 14.12.2017 seisuga kostja vastu põhivõla 846 euro, sissenõutavaks muutunud viivise (viivitusintressi) võla 3,15 eurot ja sissenõudmiskulude võla 40 euro, kokku 889,15 euro nõue.
17.VÕS § 186 p 1 järgi lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. VÕS § 187 lg 1 sätestab, et kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja tasus hagejale 14.12.2017 ülekandega 891 eurot, mis ületas hageja sissenõutavaks muutunud põhi- ja kõrvalnõuded, siis lõppesid hageja nõuded kostja vastu täitmisega VÕS § 186 p 1 alusel. Seega on hageja edasiulatuv viivise nõue TsMS § 367 alusel lõppenud. Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nõuet esitanud, mistõttu ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulusid. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja