Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-2001
Kohtuasi
Swedbank AS-i hagi XX vastu põhivõla 958 euro 67 sendi, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
76 eurot 69 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn), lepinguline esindaja Triin Kivipõld Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2017. a otsus osas, millega maakohus jättis viivisenõude osaliselt rahuldamata ja jaotas menetluskulud, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jaotada uuesti menetluskulud.
2.2.3.18. mai 2017. a seisuga põhivõlalt (958 eurot 67 senti) sissenõutavaks muutunud viivis 52 eurot 29 senti;
2-17-2001
2.2.4.alates 19. maist 2017 kuni põhivõla (958 eurot 67 senti) täieliku tasumiseni tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.3.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav resolutsiooni p-de 2.2.1.–2.2.3 osas.
3.Rahuldada Swedbank AS-i apellatsioonkaebus.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud XX kanda.
5.Mõista XX-lt Swedbank AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 275 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS (hageja) esitas 7. veebruaril 2017 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 958 eurot 67 senti, intressi 97 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivise 31 eurot 29 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (laenuandja) ja YY (laenusaaja, pärandaja) laenulepingu nr 04-407120-KP (leping). Lepingust tulenevad kohustused muutusid
10.septembril 2016 sissenõutavaks. Laenusaaja suri 14. detsembril 2016. Pärimisseaduse alusel läksid laenusaaja kohustused üle kostjale kui laenusaaja pärijale. Hageja pöördus võla tasumiseks korduvalt kostja poole, kuid kostja võlga ei tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja ei esitanud hageja nõudele vastuväiteid, kuid leidis, et hageja pöördus põhjendamatult kohtu poole, sest kostja ei ole keeldunud võlga tasumast.
2-17-2001
3.18. mai 2017. a kohtuistungi aja seisuga oli hageja arvutuse kohaselt nõue kokku 1107 eurot 96 senti, sh põhinõue 958 eurot 67 senti, intress 97 eurot ja viivis (11. septembrist 2016 kuni 18. maini 2017) 52 eurot 29 senti. Kostja võttis kohtuistungil hagi 1107 euro 96 sendi ulatuses õigeks, mille kohta andis ta ka allkirja protokolli. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 22. mai 2017. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1107 eurot 96 senti ja määras kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel hageja kanda, sest kostja ei ole hageja nõudele kunagi vastu vaielnud ning hagi esitamise ja kompromissi mittesõlmimise tingis hageja jäik positsioon menetluses. Kompromissi sõlmimiseks nõudis hageja kostjalt maksevõime tõendamist. Arvestades võla suurust, võimaliku igakuise makse suurust ning ajavahemikku, mille jooksul kostja oleks kompromissi sõlmimise korral võla tasunud, oli põhjendamatu, ebavajalik ja ülemäärane nõuda kostjalt maksevõime põhjendamist või tõendamist. Kompromissi rikkumise korral kostja poolt oleks hagejal olnud täitedokument, mida oleks saanud koheselt sundtäitmisele pöörata. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud, ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja ka edasiulatuv viivis ja jätta menetluskulud kostja kanda, kohustades kostjat tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult kostjalt hageja kasuks välja mõistmata seaduses sätestatud määras edasiulatuva viivise. Maakohus tõlgendas seda tehes vääralt poolte tahet. Hageja ei ole väljendanud mistahes nõusolekut hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks või kompromissi sõlmimiseks. Maakohus jättis ekslikult TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda, kuigi esiletoodud asjaolude alusel tulnuks kohaldada TsMS § 168 lg-t 6. Maakohus arvestas üksnes kostja paljasõnalisi väiteid igakülgse valmisoleku kohta nõue tasuda ja jättis arvestamata hageja esitatud kirjalikud tõendid, mis kinnitavad hageja korduvaid püüdlusi saavutada kostjaga võla tasumise kokkulepe. Seega ei ole alust jätta menetluskulusid ka TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Vastustaja seisukoht
6.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis edasiulatuva viivisenõude rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult ja jaotab uuesti menetluskulud.
2-17-2001
8.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus ekslikult kostjalt hageja kasuks välja mõistmata alates kohtuistungi toimumisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt enda kasuks välja seadusjärgse viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja ei ole menetluses edasiulatuvast viivisenõudest loobunud. 18. mai 2017. a kohtuistungi protokollist (tl 47) nähtub, et hageja arvutas küll kohtuistungil välja kohtuistungi toimumise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise, kuid hageja ei ole millegagi väljendanud seda, et ta loobub pärast kohtuistungit sissenõutavaks muutuvast viivisest. Kostja võttis nimetatud kohtuistungil hagi õigeks, kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt 1107 euro 96 sendi ulatuses, sh istungi toimumise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas. Nimetatud summa ei sisaldanud aga edasiulatuvat viivist. Seega võis kostja tahe olla küll suunatud sellele, et võtta õigeks kogu hageja nõue, kuid kohtuistungi protokolli märgitud summa tõttu ei saa kolleegium seda siiski järeldada. Kuna pooled ei sõlminud kohtuistungil ka 1107 euro 96 sendi tasumise kohta kompromissilepingut, ei saa hagi rahuldamine üksnes nimetatud ulatuses tuleneda ka poolte kokkuleppest. Kuna kostja võttis põhivõla osas hagi õigeks, on hagejal õigus nõuda kostjalt nii põhivõla tasumist kui ka selle tasumisega viivitamise korral seadusjärgses määras viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seda arvestades tuleb rahuldada hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras ka alates 19. maist 2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
9.Kuna kolleegium rahuldab hagi täielikult jäävad menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Üldjuhul jätab kohus kohtuasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, sh ka siis, kui kostja võtab hagi õigeks. Kui aga kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, jäävad TsMS 168 lg 6 järgi menetluskulud hageja kanda. Praegusel juhul ei vaielnud kostja küll hagile vastu (võttis selle kohe õigeks), kuid andis oma käitumisega põhjust hagi esitada, sest hoolimata hageja kohtuväliselt esitatud nõudest jättis kostja võla tasumata. Nimetatud asjaolu kinnitab hagile lisatud 20. oktoobri 2016. a teatis (tl 12), milles hageja teavitas kostjat pärandaja võlast ja palus selle tasuda 19. novembriks 2016. Ühtlasi palus hageja võtta endaga ühendust, lisaküsimuste korral või kui võlga ei saa tähtajaks tasuda. Hageja hoiatas, et võla tähtaja jooksul tasumata jätmise või kokkuleppe saavutamata jätmise korral pöördub ta võla väljanõudmiseks kohtu poole, mis toob endaga kaasa riigilõivu lisandumise nõudele. Seega andis kostja käitumine hagejale alust esitada kostja vastu hagi ja TsMS § 168 lg 6 alusel ei saa jätta menetluskulusid hageja kanda. Lisaks võib kohus TsMS § 162 lg 4 järgi jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poole enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks
2-17-2001 tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuar 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kuna tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul on maakohus seda teinud. Maakohus põhjendas menetluskulude hageja kanda jätmist sellega, et kostja ei ole nõudele vastu vaielnud, kompromissi saavutamist takistas hageja jäik positsioon ning põhjendamatu maksevõime tõendamise nõue. Kolleegiumi hinnangul ei anna need asjaolud eraldi ega koosmõjus alust järeldada, et menetluskulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Juhul, kui kostja ei vaielnud hageja nõudele vastu ja oli nõus sõlmima kompromissi, kuid see jäi sõlmimata seetõttu, et hageja ei nõustunud võla ajatamisega (osamaksetena tasumisega), kui kostja ei esita tõendeid oma maksevõime kohta, võiks kõne alla tulla menetluskulude jätmine hageja kanda hoopis TsMS § 163 lg 2 alusel. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus TsMS § 163 lg 2 järgi jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Olukorras, kus hageja nõudis võla täielikku tasumist ja hageja nõue oli kogu ulatuses põhjendatud, ei ole alust jätta menetluskulusid viidatud sätte kohaselt hageja kanda sõltumata sellest, millisel põhjusel jäi kompromiss sõlmimata. Kuna maakohus ei mõistnud kostjalt hageja kasuks välja võlga osamaksetena, ei saa hageja kompromissist keeldumine anda alust jätta menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel tema enda kanda. Hageja pöördus põhjendatult oma õiguste kaitseks kohtu poole ning selliseid asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud hageja kanda, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud. Menetluskulud
10.Neil põhjendustel tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
11.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks kohtumenetluses tasutud riigilõivud, sh maakohtule tasutud riigilõiv 200 eurot ja ringkonnakohtule tasutud riigilõiv 75 eurot (kokku 275 eurot). Kohtumenetluses tasutud riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu TsMS § 174 lg 1 tähenduses ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.