4.Määrata kindlaks osaühingu Probus maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista Kemirax OÜ-lt osaühingu Probus kasuks
menetluskulud 15 991 eurot. Väljamõistetud menetluskuludest 6460 eurot kuulub väljamaksmisele Kemirax OÜ poolt menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 6460 euro suuruse tagatise arvelt. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (26. aprill 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kemirax OÜ (hageja) esitas 24.10.2016 maakohtule hagi osaühingu Probus (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS-i Süda Maja (pankrotis, edaspidi Süda Maja) aktsionärile Osaühingule Rikensberg (edaspidi Rikensberg) kuulus 20 120 Süda Maja aktsiat. Kostja, kes oli samuti Süda Maja aktsionär, tekitas Rikensbergile kahju. Hageja omandas 20.10.2016 kahjunõude Rikensbergilt. Kahju seisneb investeeringu kaotamises ja Süda Maja aktsiate väärtuse vähenemises summas 2 000 000 eurot. Kohtumenetluses on hageja nõuet vähendanud ja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 2 000 0000 eurot ning alates hagi esitamisest viivised põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palub hageja määrata kahju suuruse kindlaks kohtu õiglasel äranägemisel. 2013. a toimus ärihuvide konflikt Süda Maja, kostja ning kostja ainuosaniku ja juhatuse liikme Andres Järving’u (edaspidi AJ) vahel, kes oli samaaegselt ka OÜ NG Investeeringud osanik ja juhatuse liige. Ilmnes, et Süda Maja Tallinna Pargi kaubandusarendus konkureerib otseselt OÜle NG Investeeringud kuuluva Tallinna Kaubamaja grupi ärihuvidega. Samuti hakkasid Süda Maja kinnisvaraprojektid konkureerima kostja enda kinnisvaraprojektidega. Seetõttu oli AJ ja kostja eesmärgiks Süda Maja kui konkurendi kõrvaldamine. 11.10.2013 valiti kostja ettepaneku alusel Süda Maja nõukogu liikmed, kes olid kõik kostja kontrolli all. Kostja kontrolli all olev Lenno Ruut (edaspidi LR) nimetati koheselt pärast uue nõukogu määramist Süda Maja uue nõukogu poolt aktsiaseltsi juhatajaks. Süda Maja juhatuse liige LR esitas 22.10.2013 Harju Maakohtule kostja korraldusel Süda Maja pankrotiavalduse, milles esitati kohtule valeandmeid seoses äriühingu majandusseisu ning varade väärtusega. Ebaõigeid ja valikuliselt esitatud andmeid sisaldav pankrotiavaldus esitati kostja juhiste alusel, sest see teenis kostja pahatahtlikku eesmärki – lõpetada Süda Maja tegevus. Süda Maja pankrotiavalduse järgi tuvastas LR Süda Maja püsiva maksejõuetuse peamiselt selle järgi, et tema hinnangul ületasid Süda Maja kohustused tema varasid. Süda Maja 31.07.2013 bilansi järgi ületasid Süda Maja varad kohustusi ning Süda Maja bilansiliste varade väärtuse allahindamiseks puudusid asjakohased ja usaldusväärsed tõendid.
Lisaks rikkusid Süda Maja nõukogu ja kostja kohustust taotleda juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist (äriseadustiku (ÄS) § 317 lg 10, § 301, § 292 lg 1 p-d 1 ja 4). Aktsiaseltsi pankrotiavalduse esitamise otsustamine on aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses (ÄS § 301 p 3). Erinevad finantseksperdid on tuvastanud, et 31.07.2013 seisuga ei olnud Süda Maja püsivalt maksejõetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses. Hageja ei nõustu kostja väitega, et Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu juba ajal, kui Süda Maja juhatuse liige oli Veiko Murruste (edaspidi VM). Seega puudus 31.07.2013 alus pankrotiavalduse esitamiseks ning pankrot on kostja (sh läbi juhatuse, nõukogu mõjutamise) tegevuse tagajärg. Tegu, mis tõi kaasa pankroti, oli üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ja ebaõige pankrotiavalduse esitamise/menetlemise lubamine. Kui juhatuse liige ei oleks Süda Maja pankrotiavaldust esitanud, siis poleks pankrotti välja kuulutatud. Kostja soovis jätta aktsionäride üldkoosoleku pädevuses oleva küsimuse otsustamiseks korraldamata aktsionäride üldkoosoleku ning põhjustas sellega olukorra, kus Rikensbergi Süda Maja aktsiad muutusid väärtusetuks. Aktsionärid ei saanud täiendavaid rahalisi vahendeid kaasata või muid samme astuda, et Ameerikanurga (Tallinn Park) äriplaani realiseerida või vara võõrandada ning võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiavalduse esitamise otsustamise küsimuse üldkoosoleku pädevusse panemise eesmärgiks on mh kaitsta ühingu aktsionäre pahatahtlike pankrotiavalduste esitamiste eest, nt. aktsionäride vahelise vaidluse korral. ÄS § 289 lg 1 kohaselt vastutab aktsionär aktsionärina teiste hulgas teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju eest. Kostja heade kommete vastane tahtlik käitumine seisnes LR-i ja nõukogu tegevuse kontrollimises, korralduste andmises üldkoosoleku kokku kutsumata jätmiseks, kus Süda Maja netovara oli juhatuse hinnangul langenud alla lubatud piiri. Juhtorganid tegutsesid selge tahtlusega tekitada kahju ning tuua kaasa Süda Maja pankroti väljakuulutamine tingituna AJ ja kostja huvidest. Hageja leiab, et see, et ükski nõukogu liige ei ole tasunõuet Süda Maja pankrotimenetluses esitanud, näitab, et nõukogu esindas AJ ja kostja ärihuve ning ei täitnud enda ülesandeid. Kostja käitus tahtlikult või raskest hooletusest isiklikes või ühe grupi aktsionäride huvides ning eiras ühingu ning teiste aktsionäride huve. Pankrotiavalduse esitamine on hageja kahju tekkimisega seoses, sest tekkinud kahju on üldkoosoleku kokku kutsumata jätmise ja pankrotiavalduse esitamise tagajärg. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Esmalt leiab kostja, et LR-i tegevus ei ole omistatav kostjale. Kostja ettepanekul valiti 2013. a suvel Süda Majale uus nõukogu ja uue nõukogu poolt juhatus, kuid sellest ei saa järeldada, et nõukogu ja nõukogu poolt valitud juhatus tegutsesid kostja juhiste alusel. Samuti on kostja seisukohal, et Süda Maja oli maksejõuetu ja pankrotiavalduse esitamine oli põhjendatud. Süda Maja maksejõuetus ja pankrotiavalduse põhjendatus on leidnud kinnitust ajutise halduri aruandega, Harju Maakohtu pankroti väljakuuluatamise määrusega ning kahe riiklikult tunnustatud eksperdi analüüsidega. Kostja märgib, et olukorras, kus kohus on kuulutanud jõustunud lahendiga välja Süda Maja pankroti, ei ole võimalik tugineda hagi alusena väitele, et LR esitas põhjendamatu pankrotiavalduse. Olukorras, kus Süda Maja maksejõuetus kujunes välja juba VM-i ametiajal, oleks PankrS § 13 lg 3, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 306 lg 31 järgi pidanud pankrotiavalduse esitama VM. Kuna VM seda ei teinud, pidi seda tegema LR. Kostja ei nõustu hagejaga, et LR oli kostja poolt mõjutatud. Isegi kui hageja etteheited LR-ile oleksid põhjendatud, peab hageja mh tõendama põhjusliku seose kostja tegevuse ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja peab tõendama oma väidet, et LR ei oleks pankrotiavaldust esitanud ja/või üldkoosolekut kokku kutsumata jätnud, kui kostja ei oleks LR-i selleks mõjutanud.
Hageja esitatud väited ja analüüsid Süda Maja majandusseisu ja varade väärtuse kohta tuginevad ebaõigetel lähteandmetel. Hageja väited ja analüüsid tuginevad Süda Maja endise juhatuse liikme VM-i koostatud aruannetel, mis ei kajastanud Süda Maja majandusseisu õigesti. Ka Süda Maja majandusaasta aruanded ei kajastanud äriühingu majandusseisu õigesti. Süda Maja varad ning sellest tulenevalt ka omakapital olid majandusaasta aruannetes ülehinnatud. Kostja leiab, et pankrotiavalduse esitamist ei pidanud otsustama aktsionäride üldkoosolek. Aktsiaseltsi püsiva maksejõuetuse korral on pankrotiavalduse esitamine juhatuse kohustus, mitte üldkoosoleku õigus. ÄS § 298 ei näe ette, et pankrotiavalduse esitamise üle otsustamine peab olema üldkoosoleku pädevuses. Hageja viidatud sätetest ei tulene, et juhatus peab küsima püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavalduse esitamiseks üldkoosoleku nõusolekut. Hageja viidatud ÄS § 292 lg 1 p 1 ja ÄS § 301 reguleerivad olukorda, kus aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist. Seda, et maksejõuetuse korral toimub pankrotiavalduse esitamine ilma üldkoosoleku otsuseta, kinnitab ka ÄS § 306 lg-s 31 ettenähtud pankrotiavalduse viivitamata esitamise nõue. Kui juhatus peaks enne pankrotiavalduse esitamist kutsuma kokku üldkoosoleku, ei oleks juhatusel võimalik täita ÄS § 306 lg-s 31 ettenähtud nõuet. Süda Maja maksejõuetus oli pankrotiavalduse esitamise hetkeks juba tekkinud, toimus pankrotiavalduse esitamine mitte üldkoosoleku otsuse alusel, vaid PankrS § 13 lg 3 ja ÄS § 306 lg 31 järgi juhatuse viivitamatu tegevusena. Kostjale jääb arusaamatuks kahju suurus ning kuidas peaks aktsiaraamatu väljavõte tõendama väidetava kahju tekkimist ja ulatust. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas peaks kahju tekkimist ja ulatust tõendama majandusaasta aruanded ja neile tuginevad analüüsid, kui majandusaasta aruanded kajastasid Süda Maja majandusseisu valesti. Ekslik on hageja arusaam, et Süda Maja aktsiate väärtus vähenes pankrotiavalduse esitamise tõttu. Põhjendamatu on hageja taotlus määrata hagejale tekkinud kahju kindlaks kohtu õiglasel äranägemisel. Kui hageja ei suuda tõendada väidetavalt tekkinud kahju suurust, tuleb nõue jätta rahuldamata. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Esialgses hagiavalduses on hageja nõude suuruseks 2 160 000 eurot (kd I tl 27). 24.10.2017 menetlusdokumendis hageja vähendas nõuet 160 000 euro võrra ning nõuab kostjalt 2 000 000 eurot ja alates 22.10.2016 sissenõutavaks muutuvat seadusjärgset viivist (kd III tl 178 pöördel). 17.04.2018 kohtuistungil hageja täpsustas, et loobub vähendatud nõude osas, s.o 160 000 eurot, hagist (kd IV tl 192). Kostja ei vaidle osalisele nõude loobumisele vastu. Seega lõpetab kohus menetluse 160 000 euro nõudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel. Hageja põhinõue kostja vastu on 2 000 000 eurot.
5.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
Süda Maja tegutses kinnisvara arendajana;
kostja on Süda Maja enamusaktsionär (kd I tl 29-30);
Andres Järving (AJ) on kostja omanik ja juhatuse liige;
Rikensbergile kuulub 20 120 Süda Maja eelisaktsiat (kd I tl 31-32);
kuni 09.06.2013 olid Süda Maja nõukogu liikmeteks AJ, Heino Harak ja Tõnis Kotkas (kd I tl 148-153);
26.07.2013 aktsionäride üldkoosolekul valiti kostja ettepanekul Süda Majale uus nõukogu, kuhu kuulusid Jaan Rütman, Ivar Järving, Tiia Raudmägi, Villu Otsmann, Krista Tamme, Agu Järv ja Ilmari Kuusaru (punkt 5, kd II tl 30-39, 43);
Lenno Ruut (LR) nimetati Süda Maja nõukogu poolt 26.07.2013 juhatuse liikmeks (kd I tl 123-124);
LR esitas Süda Maja juhatuse liikmena Harju Maakohtule 22.10.2013 võlgniku pankrotiavalduse (kd I tl 34-37);
Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49776 kuulutati 17.12.2013 välja Süda Maja pankrot (kd II tl 81-83);
20.10.2016 loovutas Rikensberg hagejale nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks (kd I tl 33).
6.Hageja väidab, et Süda Maja juhtorganite liikmed tegutsesid kostja juhiseid täites kostja huvides ning Süda Maja ja teiste aktsionäride huve kahjustades, eesmärgiga lõpetada Süda Maja tegevus. Rikensbergi aktsiad muutusid väärtusetuks Süda Maja majandustegevuse lõppemisel. Hageja kahjuks on Rikensbergi aktsiate väärtus 2 000 000 eurot.
7.Hageja tugineb paralleelselt kahele õiguslikule alusele. Esmalt on nõude aluseks TsÜS § 32, VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 289 lg 1. Süda Maja aktsionäride vahel kehtis seadusest tulenev võlasuhe, mille raames lasus kostjal kohustus järgida hea usu põhimõtet. Hageja leiab, et TsÜS § 32 sätet on rikutud, kui häälteenamust omav juhtorgani liige kasutab liikmeõigust mitte juriidilise isiku, vaid oma isiklikes huvides. Teiseks tugineb hageja VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-le 8. Kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt, mis seisnes selles, et kostja korraldas oma aktsionäri õigusi kuritarvitades Süda Maja tegevuse lõpetamise. Kostja organiseeris ebaõigeid andmeid sisaldava Süda Maja pankrotiavalduse ning ajutisele pankrotihaldurile ebaõigete andmete esitamise.
8.Kohus nõustub nõude kvalifikatsiooniga. Aktsionäridel on nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga kohustus vastavalt panustada aktsiaseltsi juhtimisse ja mitte kahjustada aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve. Selle kohustuse kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine võib mh kaasa tuua aktsionäri vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel. Seda kinnitab erinormina ÄS § 289 lg 1, mille järgi vastutab aktsionär just aktsionärina nii aktsiaseltsile kui ka teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju eest. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st. paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel.
9.Hageja väidab, et kostja tegutses sihipäraselt Süda Maja kui toimiva äriühingu tegevuse lõpetamise nimel ning lõpetas Süda Maja tegevuse, kuigi teised aktsionärid seda ei soovinud ning see polnud Süda Maja huvides. Hageja arvates teenis Süda Maja tegevuse lõpetamine kostja huvisid, sest Süda Maja näol kadus kostja ja OÜ NG Investeeringud konkurent. Hageja viitab Süda Maja nõukogu istungi 18.04.2013 protokollile nr 153, kus on välja toodud ärihuvide konflikt ja selle võimalikud lahendused (kd I tl 119-120). Lahendusteks on, et AJ müüb aktsiad uuele aktsionärile või teha Tallinn Park projekti 100% väljamüük osadena või tervikuna uutele investoritele. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist esitas hageja 24.10.2017 menetlusdokumendi, milles on laiendatud hagi aluseks olevaid asjaolusid (kd III tl 172-181). Hageja on hagi alusena täiendavalt juurde toonud asjaolud, et: kostja ei oleks tohtinud keelduda Ameerikanurga kinnistule seatud hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest (menetlusdokumendi p-d 3.143.15); kostja ei oleks tohtinud takistada Süda Maja endisel juhatuse liikmel VM-il Süda Maja nimel tehingute tegemist, kuna sellega halvas kostja väidetavalt Süda Maja tegevuse (menetlusdokumendi p 3.21); Süda Maja nõukogu ja juhatus oleksid pidanud „viima lõpule“ Süda Maja jaoks väidetavalt kasumlikud müügitehingud (menetlusdokumendi p 3.21).
10.Hagi alusena mõistetakse mitte mistahes hageja viiteid mõnele tehingule või sündmusele, vaid neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi või elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega seob hageja oma nõude (Riigikohut lahendid nr 3-2-1-148-10, p 11 ja 3-2-1-1614, p 13). Nõude kvalifitseerimisel saab kohus arvestada vaid neid nõudeid, mille kohta on hageja esitanud asjaolud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-16, p 13). Asjaolude väljatoomise kohustust ei asenda tõendite esitamine, sest kohus ei pea hagi aluseks olevaid asjaolusid ise tõenditest otsima (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-141-13, p 17). Kuna hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, peavad pooled oma väited ja tõendid esitama menetluses võimalikult aegsasti ja hilinenult esitatut kohus menetluses arvestama ei pea (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-11, p 40). Eeltoodut arvesse võttes ei saanud kohus kõikidest hagiavalduses kirjeldatud sündmustest järeldada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus andis menetlusosalistele teada, et ei luba hagi muutmist (vt kohtu 08.01.2018 selgituskiri, kd III tl 257).
11.Kohus märgib, et 24.10.2017 uute asjaolude sisse toomine on ka vastuoluline ning need asjaolud ei saa olla põhjuslikus seoses (LR ei oleks pankrotiavaldust esitanud ega üldkoosolekut kokku kutsumata jätnud, kui kostja ei oleks LR-i selleks mõjutanud) kahjuga, mida hageja kostjalt nõuab. Hageja tugineb sellele, et kahju tekkis alusetu pankrotiavalduse esitamisest, mille tagajärjel muutusid aktsiad väärtusetuks. See eeldab, et pankrotiavaldus esitati olukorras, kus tegelikult Süda Majal püsivat maksejõuetust ei esinenud. Uute asjaoludega aga väidab hageja, et kostja tegutses sihipäraselt, et halvendada Süda Maja majanduslikku olukorda ning see omakorda vähendas aktsiate väärtust. See aga eeldab, et kostja viis reaalselt Süda Maja maksejõuetuseni. Kohtu hinnangul on tegemist üksteist välistavate nõude aluseks olevate asjaoludega. Hageja ei saa menetluses samaaegselt väita, et Süda Maja ei olnud püsivalt maksejõuetu ning seejärel, et kostja tegevus ikkagi viis Süda Maja maksejõuetuseni ja aktsiate väärtuse vähenemiseni.
12.Asja menetledes lähtub kohus järgmistest hageja poolt välja toodud nõude aluseks olevatest asjaoludest:
26.07.2013 valiti kostja ettepanekul Süda Maja nõukogu liikmed, kes olid kõik kostja kontrolli all;
pärast uue nõukogu määramist nimetati Süda Maja uue nõukogu poolt juhatuse liikmeks kostja kontrolli all olev LR;
Süda Maja juhatuse liige LR esitas 22.10.2013 Harju Maakohtule kostja korraldusel Süda Maja pankrotiavalduse;
kostja korraldusel jäeti teised Süda Maja aktsionärid pankrotiavalduse esitamise otsustamisse kaasamata;
22.10.2013 puudus alus pankrotiavalduse esitamiseks ning selle esitamise korraldas kostja läbi Süda Maja juhatuse ja nõukogu mõjutamise;
kui juhatuse liige ei oleks Süda Maja pankrotiavaldust esitanud, siis poleks Süda Maja pankrotti välja kuulutatud, sest 31.07.2013 bilansi kohaselt ei olnud äriühing püsivalt maksejõuetu;
kostja soovis jätta aktsionäride üldkoosoleku pädevuses oleva küsimuse (ÄS § 301 p 3) otsustamiseks korraldamata aktsionäride üldkoosoleku ja rikkus sellega kohustust taotleda juhatuselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine;
kostja heade kommete vastane tahtlik käitumine seisnes LR-i ja nõukogu tegevuse kontrollimises, korralduste andmises üldkoosoleku kokku kutsumata jätmiseks olukorras, kus Süda Maja netovara oli juhatuse hinnangul langenud alla lubatud piiri.
13.Kostja põhilised vastuväited menetluses on:
kostja ei andnud Süda Maja nõukogule ega juhatusele juhiseid Süda Maja majandustegevuse lõpetamiseks;
Süda Maja muutus püsivalt maksejõuetuks enne seda, kui kostja sai juhatuse liikmeks. Raamatupidamislike näitajate kohaselt muutus Süda Maja püsivalt maksejõuetuks 2011. a veebruaris ja tehingud 2013. a mais-juunis süvendasid majanduslikke raskusi;
Süda Maja endine juhatuse liige VM oli jõudnud võõrandada olulise osa ettevõtte kinnistutest.
14.Hageja peab p-s 12 välja toodud nõude eeldusi tõendama (TsMS § 230 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja väited tõendamata. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et: kostja korraldas Süda Maja nõukogu ja juhatuse liikme üle kontrolli omades Süda Maja pankrotiavalduse esitamise ning kostja eesmärgiks oli Süda Maja majandustegevuse lõpetamine; Süda Maja ei olnud pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu; Süda Maja juhatuse liikme LR-i poolt esitatud pankrotiavaldus sisaldas ebaõigeid ja valikuliselt esitatud andmeid, mille eesmärgiks oli näidata Süda Maja majanduslikku olukorda tegelikkusest halvemana, saavutades sel viisil Süda Maja tegevuse lõpetamine.
15.Puudub vaidlus, et kostja ettepanekul valiti 26.07.2013 Süda Majale uus nõukogu (kd II tl 3037, 43). Aktsiaseltsi korralise üldkoosoleku protokollist nähtub, et ükski teine aktsionär ei esitanud teisi nõukogu liikme kandidaate. Olukorras, kus varasema nõukogu koosseisu ametiaeg oli lõppenud, ei saanud Süda Maja jääda nõukoguta (kd I tl 148-153). Kostja kandidaate toetas ka aktsionär OSAÜHING Batiment (edaspidi Batiment). Protokollist nähtub, et Heino Harak, Tõnis Kotkas ja AJ ei esitanud oma nõusolekut nõukogu liikmeks valimiseks. Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja väide, et Süda Maja nõukogusse valiti ebapädevad isikud. Kostja ettepanek nõukogu komplekteerimisel lähtus soovist suurendada nõukogu kompetentsi Süda Maja tegevusvaldkonnas ning tagada, et nõukogus oleksid usaldusväärsed isikud, kes oleksid võimelised äriühingu tegevuse üle efektiivset järelevalvet teostama. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolu tõendatud tunnistajate Agu Järv’e ja Ilmari Kuusaru ütlustega (kd IV tl 186-192). Nõukogu liikmeteks valitud Agu Järv omab pikaajalist töökogemust kinnisvara ning Ilmari Kuusaru kinnisvara ja ehituse valdkonnas. Samuti oli nõukogus esindatud kostja kui suuraktsionär läbi Jaan Rütman’i isiku. Kohus märgib, et hageja on tuginenud sellele, et kostja omas kontrolli nõukogu ja juhatuse üle läbi oma töötaja Jaan Rütman’i. Kohtu hinnangul ei ole ebatavaline ega seadusega vastuolus, et nõukogus on esindatud aktsionärid või nendega seotud isikud. Ka eelmises Süda Maja nõukogus olid liikmeteks Süda Maja aktsionärid, nt kostja osanik ja juhatuse liige AJ ja aktsionär Tõnis Kotkas. Tunnistajatena üle kuulatud LR, Agu Järv ja Ilmari Kuusaru ei kinnitanud hageja väiteid, et nende tegevus Süda Maja juhtimisel oleks olnud mõjutatud kostja töötaja Jaan Rütman’i poolt. Tunnistaja Agu Järv’e ütluste kohaselt, kui ta arutas asju Jaan Rütman’iga, siis Jaan Rütman tegutses Süda Maja nõukogu esimehe rollis (kd IV tl 189). Hageja on kostja kontrolli ja juhendamist sisustanud väitega, et nõukogu liikmed ei ole esitanud Süda Maja pankrotimenetluses tasu nõuet. Kohtu hinnangul on see väide ainetu. Tunnistajate Agu Järv’e ja Ilmari Kuusaru ütlustega on tõendatud, et neil puudus tasu kokkulepe ning selleni ei jõutudki, kuna esitati pankrotiavaldus (kd IV tl 187, 190).
16.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Süda Maja nõukogu võttis 26.07.2013 vastu otsuse, millega nimetati LR Süda Maja juhatuse liikmeks (kd I tl 123-124). Otsuse kohaselt olid eelmise juhatuse liikme VM-i volitused lõppenud 16.06.2013. Süda Maja nõukogu 17.06.2010 otsuse kohaselt pikendati VM-i ametiaega kuni 17.06.2013 (kd III tl 8). Äriregistri väljavõttest nähtub, et kanne LR-i kui juhatuse liikme kohta tehti registrisse 24.10.2013 ja VM-i volitused lõppesid 24.10.2013 (kd I tl 148-153). Ajaliselt oli seega Süda Maja juhatuse liige enne LR-i nimetamist VM. Harju Maakohtu 15.12.2017 otsus (jõustumata) tsiviilasjas nr 2-16-15920 tõendab, et NolaPro Europe OÜ on esitanud hagi LR-i vastu samadel asjaoludel, mis on käesolevas tsiviilasjas vaidluse all (kd IV tl 88-116 pöördel). Nimetatud tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas LR-il oli õigus Süda Maja juhatuse liikmena esitada kohtule võlgniku pankrotiavaldus ilma eelnevalt aktsionäride üldkoosolekut kokku kutsumata, kas LR-i poolt esitatud pankrotiavaldus sisaldas ebaõigeid andmeid Süda Maja maksejõuetuse kohta ning kas väidetavalt alusetu pankrotiavalduse esitamine tõi kaasa pankrotimenetluse ja tekitas seeläbi võlausaldajale kahju (kohtuotsuse p 155, kd IV tl 101 pöördel). Kohus tuvastas, et LR esitas põhjendatult pankrotiavalduse, kuna Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu.
17.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav hageja käsitlus kostja väidetavast eesmärgist lõpetada Süda Maja tegevus. Kostja on Süda Maja enamusaktsionär. Paljasõnaline on hageja väide, et Süda Maja pankrot oli kostjale kasulik teistes tegevusvaldkondades. Hageja on esitanud oma subjektiivse tõlgenduse kostja kasu saamisest, kuid pole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest nähtuks, et Süda Maja pankroti tagajärjel kostja teistes tegevusvaldkondades saadav kasu oli suurem kui kostjale Süda Maja pankrotist tingitud kahju. Hageja väide Süda Maja ja kostja ärihuvide konflikti kohta on tõendamata ning see asjaolu ei ole tõendamist leidnud tunnistajate LR-i, Agu Järv’e ega Ilmari Kuusaru ütlustega. Tunnistaja LR-i ütlused lükkavad hageja väite ümber ja tõendavad, et Süda Maja huvide vastu tegutsesid VM, Heino Harak ja Tõnis Kotkas ning huvide konflikt pidi olema ka Rikensbergil (kd IV tl 182). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja pahatahtliku ja teistele Süda Maja aktsionäridele kahju tekitavat käitumist asjaolu, et 18.04.2013 Süda Maja nõukogu istungil on arutatud ärihuvide konflikti ja selle võimalikke lahendusi. Nimetatud protokollist ei nähtu, kellel ja mis põhjustel on ärihuvide konflikt ning ainuüksi selle asjaolu esinemine ei tähenda automaatselt teistele aktsionäridele kahju tekitamist.
18.Järgnevalt hindab kohus hageja väidet, et pankrotiavalduse esitamisel ei olnud Süda Maja püsivalt maksejõuetu. Asjas on tõendatud, et LR esitas Süda Maja juhatuse liikmena Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse 22.10.2013 (kd I tl 34-37, seletus maksejõuetuse põhjuste kohta kd II tl 7880). Pankrotiavalduses kirjeldas LR asjaolusid seoses uute nõukogu liikmete valimise ja sellega seoses aktsionäride vahel toimunud erimeelsustega. LR tugines nendele selgitustele ka tunnistaja ütlustes (kd IV tl 181-186). Äriühingu majandusliku olukorra osas selgitas LR avalduses, et Süda Majal on kohustusi enam kui 23 135 008 eurot koos nõuetega, mis 2013. a juunis tehtud tehingutega tasaarvestatakse ning 14 815 289 eurot ilma tasaarvestatavate nõueteta. Varade väärtus ei ületanud pankrotiavalduse kohaselt 17 989 207 eurot koos tasaarvestatavate nõuetega ning ilma nendeta oleks varade väärtus olnud 9 669 488 eurot. LR jõudis pankrotiavalduses järeldusele, et ettevõtte netovara on vähemalt 5 145 801 euro ulatuses negatiivne. LR osundas, et kuna Süda Majale kuuluvad varad moodustasid peamiselt hoonestamata või kasutuskõlbmatute hoonetega kinnistud, võis varade realiseerimisel turuolukorras tuua hinnangust madalama müügitulu. Avalduse kohaselt ei olnud võlgnikul võimalik rahuldada jooksvaid tähtaja ületanud kohustusi, milliste summa ületas 4 779 919,28 eurot. Samuti on LR viidanud, et Süda Maja endine juhatuse liige VM oli keeldunud talle
raamatupidamise dokumente üle andmisest. Tunnistaja ütlustega on LR neid seisukohti kinnitanud ning avaldanud, et Süda Maja endisel juhatuse liikmel VM-l oli „hulk utoopilisi äriplaane, mis ei olnud reaalsed“ ning „see maa [Ameerikanurga kinnistu] oli Veiko Murruste poolt bilanssides ilmselgelt üle hinnatud“ (kd IV tl 184). LR on selgitanud, miks ta sellisele järeldusele juhatuse liikmena jõudis ning kohtul puudub alus LR-i ütluste usaldusväärsuses kahelda.
19.PankrS § 1 lg 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Süda Maja pankrot on kohtumäärusega välja kuulutatud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hageja leiab, et lähtuda tuleb Süda Maja 31.07.2013 bilansist, mille kohaselt ei olnud Süda Maja netovara negatiivne. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu, sest püsiva maksejõuetuse mõistet ei saa samastada negatiivse netovara mõistega. Olukord, kus äriühingul on netovara negatiivne, ei pruugi veel tähendada, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu.
20.PankrS § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Kooskõlas PankrS § 13 lg-ga 2 lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. PankrS § 13 lg 4 näeb ette, et juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Seega ei tulene pankrotiseadusest, et äriühingu juhatuse liige ei tohiks pankrotiavaldust esitada ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseta. PankrS § 22 lg 2 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 3 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.
21.Ajutise pankrotihalduri 04.12.2013 arvamuse kohaselt (kd II tl 48-76): Süda Majal tekkisid makseraskused juba 2009. a (lk 25); arvestades, et läbirääkimised investorite kaasamiseks ebaõnnestusid, oleks juhatusel tulnud esitada pankrotiavaldus kohtusse mais 2013. a (lk 26); püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks [saab] lugeda maid 2013. a (lk 27); Süda Maja [ei suuda] rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes (lk 27). Kuigi PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul, et võlgnik on maksejõuetu, ei tulene pankrotiseadusest, et kohus kuulutaks pankroti välja üksnes pankrotiavalduse alusel ning lähtuks ainult pankrotiavaldusest. Seega on väär hageja seisukoht, et Süda Maja pankroti väljakuulutamise sai põhjustada üksnes alusetult esitatud pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse lahendamisel kontrollib kohus võlgniku maksejõuetust sisuliselt ning ajutine haldur peab esitama kohtule selle kohta oma aruande. Pankrotiseadusest ei tulene, et võlgniku maksejõuetuse hindamisel tuleks lähtuda ainult võlgniku raamatupidamise dokumentidest. Pankrotiavalduse esitamisel võivad võlgnik või võlausaldaja ja kohus tugineda ka andmetele, mis ei pärine võlgniku majandusaasta aruannetest.
Riigikohus on rõhutanud, et üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja, sh netovara seisundi või kahjumi suuruse alusel. Netovara negatiivsus annab üksnes põhjendatud aluse kahelda äriühingu maksejõulisuses (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-49-11, p 19). Välistatud ei ole, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele (samas, p 19). Selle kindlakstegemiseks, kas äriühing on mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumist, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-16, p 21). Ettevõtja maksejõuetust ei saa tuvastada vaid raamatupidamislike näitajate alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-74-13, p 22). Positiivsele tulevikulootusele tuginedes on võimalik maksejõuetust eitada juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (samas, p 22).
22.Kohus tuvastas pankrotimenetluses Süda Maja tegeliku maksejõuetuse ning selle tuvastamisel ei sätestanud seadus piiranguid, millistele dokumentidele oleks kohus pidanud tuginema ja millistele nõuetele pidid need dokumendid vastama. Alusetu on hageja arusaam, et kui kostja esitas pankrotiavalduse, oleks ta pidanud samaaegselt korrigeerima Süda Maja bilanssi või teisi raamatupidamise dokumente ning seda oleks kostja saanud teha vaid nõuetele vastavate hindamisaktide alusel. LR on tunnistaja ütlustega selgitanud, kuidas ja mis asjaoludel ta otsustas pankrotiavalduse esitada. Asjas ei ole tõendatud, et LR on Süda Maja bilanssi või teisi raamatupidamisandmeid õigusvastaselt pankrotiavalduse esitamiseks muutnud. Tulenevalt LR selgitustest leiab kohus, et pankrotiavalduses on LR pidanud „bilansi korrigeerimise“ all silmas seda, et tal oli kahtlus Süda Maja varade bilansilises väärtuses ning ta tellis sõltumatutelt ekspertidelt hindamisaktid (kd IV tl 184).
23.Vaatamata sellele, et kohus kuulutas Süda Maja pankroti välja, leiab hageja, et Süda Maja ei olnud püsivalt maksejõuetu ning pankrotiavaldus sisaldas ebaõigeid andmeid. Pooled on oma väidete tõendamiseks esitanud asjatundjate ja ekspertide arvamusi. Kohus hindab eriteadmistega isikute arvamusi dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2). Hageja poolt on esitatud EK Investeeringud OÜ poolt 23.09.2015 koostatud „AS Süda Maja makseraskuste tekkimise ja püsiva maksejõuetuse aruanne“ (edaspidi EK Investeeringute aruanne, kd I tl 38-64), riiklikult tunnustatud finantsekspert Andres Juhkam’i poolt 11.07.2016 koostatud „AS Süda Maja maksejõuetuse analüüs seisuga 31.07.2013“ (edaspidi ekspert Andres Juhkam’i analüüs, kd I tl 66-75) ja vara hindaja Herkki Suurman’i poolt aprillis 2014. a koostatud „Eksperthinnang nr 67-16 HS“ (edaspidi Herkki Suurman’i eksperthinnang, kd III tl 208-222). Kostja poolt on esitatud BDO Advisory OÜ poolt 2014. a koostatud „AS Süda Maja (pankrotis) püsiva maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste määratlemise“ analüüs (edaspidi BDO aruanne, kd II tl 84-102) ja riiklikult tunnustatud eksperdi Urmas Võimre poolt 02.01.2017 koostatud „AS-i Süda Maja maksejõuetuse tekkimise aja määramise“ analüüs (edaspidi ekspert Urmas Võimre analüüs, kd II tl 104-136).
24.Kohus selgitab põhimõtteid, millest kohus tõendite hindamisel lähtub. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Raamatupidamise seaduse (RPS, redaktsioonis, mis kehtis pankrotiavalduse esitamise ajal 22.10.2013) § 3 punkti 1 kohaselt loeti varaks raamatupidamiskohustuslasele kuuluvat rahaliselt hinnatavat asja või õigust. Samuti tulenes RPS § 3 p-st 7, et raamatupidamise korraldamisel tuli järgida Eesti hea raamatupidamistava, milleks loeti muuhulgas Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (RTJ). RPS § 4 p 1 järgi oli
raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama oma raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. RPS § 15 lg 3 nägi ette, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuli muuhulgas hinnata registris kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust RPS §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele. RPS § 16 p 8 kohaselt tuli aastaaruande koostamisel lähtuda muuhulgas konservatiivsuse printsiibist ehk raamatupidamise aruannet tuli koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Aruandes ei olnud õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. RTJ nr 4 „Varud“ p 19 järgi kajastatakse bilansis varusid nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Punkti 20(b) järgi peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks, kui sarnaste varuobjektide turuhind on langenud. Eeltoodud normidest tuleneb kohtu hinnangul kokkuvõttes, et äriühingu majandusaasta aruandes tuli varade väärtust kajastada lähtuvalt nende tegelikust väärtusest ehk turuhinnast. Kui majandusaasta aruanne kajastab äriühingu varade väärtust ebaõigesti ehk varade väärtus on ülehinnatud, ei saa maksejõuetuse hindamisel lähtuda majandusaasta aruannetest (kd I tl 77-118). Kui äriühingu püsiv maksejõuetus on tuvastatud pankrotimenetluses kogutud andmete ja tõenditega, ei saa püsiva maksejõuetuse olemasolu ümber lükata üksnes viidetega äriühingu majandusaasta aruannetele.
25.Kohtu hinnangul ei tõenda EK Investeeringute aruanne Süda Maja maksejõulisust. Aruanne analüüsib Süda Maja majanduslikku olukorda seisuga 31.07.2013, s.t aruanne ei saa tõendada äriühingu maksejõulisust oktoobris 2013. a, kui esitati pankrotiavaldus. Aruanne ei anna õiget ülevaadet Süda Maja majanduslikust seisust, sest aruande tegemisel ei rakendatud finantsanalüüsi, vaid tugineti ainult Süda Maja majandusaasta aruannetele. Aruandes ei ole analüüsitud, kas majandusaasta aruanded kajastasid Süda Maja majanduslikku seisu õigesti. Süda Maja pankrotihaldur taganes aruande koostajatega sõlmitud lepingust, sest tõstatatud küsimustele ei vastatud (pankrotihalduri vastuväide, kd II tl 191-200). Nimetatud asjaolu omab kohtu hinnangul tõendi hindamisel tähtsust, kuna pankrotihaldur taganes lepingust aruandes sisalduvate oluliste puuduste tõttu. Muu hulgas heitis pankrotihaldur ette seda, et aruanne keskendub majandusaasta aruannete refereerimisele, kuid hinnatud ei ole aruannetes kajastatud andmete õigsust. Aruanne on tellitud pankrotitoimkonna nõudmisel, kuhu kuulub ka hageja juhatuse liige. Hageja juhatuse liige Viktor Särgava sai pankrotitoimkonna liikmeks Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult esindajana enda tehtud ettepaneku ja enda antud häältega (kd II tl 184-185).Ülejäänud liikmed valiti toimkonda samuti Viktor Särgava tehtud ettepaneku ja antud häältega (kd II tl 186-190).
26.Kohtu hinnangul ei tõenda ekspert Andres Juhkam’i analüüs Süda Maja maksejõulisust. Nimetatud analüüs hindab Süda Maja majanduslikku olukorda seisuga 31.07.2013, s.t analüüs ei saa tõendada maksejõulisust oktoobris 2013. a, kui esitati pankrotiavaldus. Analüüsi kohaselt ületasid 31.07.2013 Süda Maja kohustused Süda Maja kinnistute turuväärtust (vt analüüsi lk 89), s.t analüüs tõendab netovara puudujääki juba juulis 2013. a. Hageja väite kohaselt leidis ekspert Andres Juhkam, et Süda Maja ei olnud „30.04.2013 seisuga maksejõuetu, kui Ameerikanurga (ehk Tallinn Park) kinnistute väärtus oli vähemalt 19-20 miljonit eurot“. Vaatamata sellele, kas Ameerikanurga kinnistute väärtus oli 19-20 miljonit eurot, jätab hageja arvestamata, et selline järeldus lähtus eeldusest, et aprillis 2013. a kuulus 100% Ameerikanurga kinnistust Süda Majale (vt analüüsi lk 10). Samas puudub poolte vahel vaidlus, et pärast juuni 2013. a tehinguid ja ka pankrotiavalduse esitamise ajal, ei kuulunud Süda Majale 100% Ameerikanurga kinnistust. Hageja ei ole tõendanud Süda Majale kuulunud Ameerikanurga kinnistu osa väärtust pankrotiavalduse esitamise ajal. Samuti on alus kahelda tõendi
usaldusväärsuses, sest analüüsi tellis Süda Maja endisele juhatusele liikmele VM-le kuuluv äriühing ALANDIA KV OÜ. Süda Maja pankrotihaldur on esitanud VM-i vastu hagi Süda Maja pankrotiavalduse hilinenult esitamise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 215-19597).
27.Kohtu hinnangul ei tõenda Herkki Suurman’i eksperthinnang Süda Maja maksejõulisust. Eksperthinnangus on analüüsitud Ameerikanurga kinnistu investeeringuväärtust aprillis 2013. a, mitte turuväärtust (vt eksperthinnangu lk 2). Kohtu hinnangul pole põhjendatud võtta aluseks Ameerikanurga kinnistu investeeringuväärtust, sest hageja oli Ameerikanurga kinnistu kui arendusprojekti äriplaanist loobunud ning osa kinnistust võõrandati endise juhatuse liikme VMi poolt juuni 2013. a müügilepingutega. Enne uue nõukogu valimist võttis Süda Maja eelmine nõukogu 27.05.2013 vastu otsuse, millega anti juhatusele nõusolek selle kinnistuga tehingute tegemiseks (kd IV tl 124-126 pöördel). Hageja seisukoht on vastuolus ka 2013. a kehtinud RTJga. Ameerikanurga kinnistut kajastati Süda Maja bilansis varudena. RTJ 4 „Varud“ p 19 sätestab, et varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Punkti 20(b) järgi peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks, kui sarnaste varuobjektide turuhind on langenud. Olukorras, kus RTJ ei võimaldanud ka bilansis võtta aluseks kinnisasja investeeringuväärtust, ei saa hageja väita, et sellest oleks tulnud lähtuda äriühingu maksejõulisuse hindamisel. Lisaks sellele ei tõenda eksperthinnang kinnistu investeeringuväärtus pankrotiavalduse esitamise ajal.
28.Hageja tugineb Süda Maja bilansile seisuga 31.07.2013 (kd IV tl 9-10). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud dokument Süda Maja maksejõulisust. Bilanss on koostatud 31.07.2013 seisuga endise juhatuse liikme VM-i poolt valede lähteandmete alusel, sest juuni 2013. a müügilepingute tagajärjel Süda Maja kohustused ei vähenenud. Bilanss lähtub väärast eeldusest, et Süda Maja kohustused muutusid kõnealuste tehingute tagajärjel väiksemaks (seda tegelikult ei toimunud).
29.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et LR ei saanud varade väärtuse määramisel lähtuda varade bilansilisest väärtusest. LR on pankrotiavalduses märkinud, et ta on lähtunud 31.07.2013 bilansist, kuid on selles bilansis kajastatud varade turuväärtust korrigeerinud. Hageja leiab, et kuna Süda Maja bilansiliste varade väärtuse allahindamiseks puudusid asjakohased ja usaldusväärsed tõendid, pidi LR lähtuma Süda Maja majandusliku seisundi ja maksevõime hindamisel jätkuvalt varade bilansilisest väärtusest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Äriühing võib olla püsivalt maksejõuetu sõltumata sellest, et bilansi järgi on netovara positiivne. Seda eelkõige juhul, kui bilanss ei kajasta äriühingu majanduslikku seisu, sh varade väärtust õigesti (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-49-11, p 19). Kohtu hinnangul on asjas tõendamist leidnud, et majandusaasta aruanded ja 31.07.2013 bilanss ei kajastanud Süda Maja majanduslikku seisu õigesti.
30.Kohtu hinnangul on asjas esitatud tõenditega tõendatud, et Süda Maja raamatupidamine ei kajastanud adekvaatselt Ameerikanurga, Paldiski mnt 118A ja Virbi tn 10 kinnistute väärtust. Esiteks oli suurendatud kinnistute väärtust intressikulu võrra. RTJ 4 p 9 järgi kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. Seega kajastasid raamatupidamisdokumendid kinnistute väärtust intressikulu võrra ebaõigesti suuremana.
31.Eksperdi Urmas Võimre analüüs tõendab, et Süda Maja 2010-2012. a auditeeritud bilanssides varude koosseisus kajastatud Ameerikanurga kinnistu väärtust on kolme aastaga suurendatud 8 640 055 eurot ning Paldiski mnt 118a kinnistu väärtust on kolme aastaga suurendatud 1 408
687 eurot. Kokku on kahe eelnimetatud kinnistu väärtust Süda Maja 2010-2012. a auditeeritud bilanssides kolme aastaga suurendatud kokku 10 048 742 eurot (analüüsi lk 5). Süda Maja raamatupidamises on intressikulusid süsteemselt (s.t eksperdiarvamuse aluseks olevatel aastatel 2010-2012. a) ning mastaapselt (Ameerikanurga kinnistu puhul vähemalt 80 % aastatel 2010-2012 kinnistu väärtusele lisatud intressidest, Paldiski mnt 118A kinnistu puhul vähemalt 99 % aastatel 2010-2012 kinnistu väärtusele lisatud intressidest) kajastatud vastuolus RTJ 4 ja 5 sätestatud põhimõtetega (analüüsi lk 9). Süda Maja aastate 2010-2012 majandusaasta aruandeid auditeerinud vandeaudiitori tööpaberid (tööpaberid kokku 358 leheküljel) ei sisalda dokumenti, milles audiitor oleks analüüsinud (s.t sisuliselt hinnanud) Ameerikanurga ning Paldiski mnt 118A kinnistute väärtuse sellises mahus suurendamise (läbi intressikulude kapitaliseerimise) vastavust RTJ-s sätestatud põhimõtetele (analüüsi lk 9).
32.Eksperdi Urmas Võimre analüüs kinnitab, et kinnistute väärtus oli jäetud alla hindamata vastavalt RTJ 4 p-le 19. Ekspert tugines hinnangu andmisel Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktidele (kd IV tl 30-57 pöördel). Kuna buumi ajal soetatud kinnistute väärtus oli langenud, pidi neid kajastama neto realiseerimisväärtuses, mitte soetusväärtuses. Süda Maja raamatupidamine sellest ei lähtunud ja seetõttu näitas Süda Maja raamatupidamine tegelikkusest suuremat omakapitali. Ekspert Urmas Võimre analüüsis on selgitanud, et Ameerikanurga kinnistu Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktiga määratud väärtus (seisuga I kvartal 2014. a) on 61,98 % madalam kui Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010. a kuni I kvartal 2014. a) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 35,09 %. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Ameerikanurga kinnistu oli Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud (analüüsi lk 18). Paldiski mnt 118A kinnistu Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktiga määratud väärtus (seisuga I kvartal 2014. a) on 62,67 % madalam kui Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010. a kuni I kvartal 2014. a) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 35,09 %. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Paldiski mnt 118A kinnistu oli Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud (analüüsi lk 18-19). Virbi 10 kinnistu müügist Süda Maja pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel saadud hind (seisuga I kvartal 2015. a) on 76,31 % madalam kui Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010. a kuni I kvartal 2015. a) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 40,27 %. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Virbi 10 kinnistu oli Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud (analüüsi lk 19).
33.Eksperdi hinnangul ei ole võimalik objektiivselt selgitada Ameerikanurga, Paldiski mnt 118A ja Virbi 10 kinnistute väärtuse erinevust summas 21,15 miljonit eurot. Erinevus ilmneb Süda Maja auditeeritud bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud kinnistute väärtuse ning Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktidega määratud turuväärtuse (Ameerikanurga ning Paldiski mnt 118A) ja pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel saadud müügihinna (Virbi 10) vahel (analüüsi lk 19). Süda Maja juhatuse hinnang kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse kohta, mis sõltus hüpoteetilisest turust ning sõltus vahetult Süda Majaga seonduvatest hinda mõjutavatest asjaoludest, eiras RTJ nr 6 sätestatud õiglase väärtuse määramise põhimõtteid (analüüsi lk 13). Seega tuvastas ekspert, et lõpptulemusena kujuneb Süda Maja 31.12.2010 omakapitaliks - 12 274 675 eurot (analüüsi lk 19). Seega on tõendatud, et Süda Maja varad ning sellest tulenevalt ka omakapital olid majandusaasta aruannetes ülehinnatud.
34.Eelnevaid asjaolusid kinnitab lisaks BDO analüüs. Eksperdid on leidnud, et majandusaasta aruannete audiitorkontroll pidi ilmselgelt olema teostatud kallutatult, mitte sõltumatule
asjatundjale omase neutraalsusega. Eeltoodu annab aluse hinnanguks, et vandeaudiitor oli mõjutatud raamatupidamist korraldava juhatuse poolt (analüüsi lk 8). Seda kinnitab ka vandeaudiitor Laile Kaasik’u poolt 16.12.2016 koostatud „Sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandva töövõtu aruanne“ (kd II tl 155-162). Kohus märgib, et nimetatud aruanne vastab dokumentaalse tõendi nõuetele ning selle arvestamata jätmiseks puudub alus. Aruanne on koostatud Süda Maja pankrotihalduri tellimusel. Vandeaudiitor Laile Kaasik selgitas pankrotihaldurile, et Süda Maja audiitori auditi tööpaberites ei olnud dokumenteeritud, kas bilansiridadel „Varud“ ja „Kinnisvarainvesteeringud“ kajastatud varade väärtus on kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga või ei olnud varade väärtus ja selle võimalik langus finantsaruannetele kui tervikule niivõrd oluline, et oleks mõjutanud vandeaudiitori arvamust (aruande lk 4). Süda Maja audiitori auditi tööpaberitest ei nähtu, et audiitor oleks esitanud juhtkonnale ja teistele isikutele, kelle ülesandeks on valitseda ettevõtte oluliste arvestushinnangute asjakohasuse üle, järelpärimisi ja viinud läbi spetsiifilisi protseduure selleks, et kontrollida varade väärtust puudutavate juhtkonna hinnangute paikapidavust (aruande lk 5). Süda Maja audiitor oleks pidanud tegema eelnimetatud isikutele täiendavaid järelepärimisi, sest bilansiridadel „Varud“ ja „Kinnisvarainvesteeringud“ kajastatud varade väärtus moodustas aastatel 2010-2012 enam kui 99 % Süda Maja bilansimahust. Seejuures bilansiridadel Varud kui ka Kinnisvarainvesteeringud on kajastatud kinnisvarainvesteeringud, mis olid soetatud ja arendatud kinnisvarabuumi tingimustes ja ajal (aruande lk 5). Süda Maja audiitori tööpaberitest ei selgu, milliste auditi protseduuride põhjal on audiitor oma aruandes kasutanud Süda Maja puhul tegevuse jätkuvuse eeldust. Samuti ei nähtu audiitori tööpaberitest, et audiitor oleks suhelnud juhtkonna, nõukogu, aktsionäride või kolmandate isikutega (sh võlausaldajad) küsimuses, mis puudutas Süda Maja võimekust täita tähtaegselt kõiki majandusaasta aruannete koostamise seisuga eksisteerinud kohustusi (aruande lk 7).
35.Kostja on välja toonud, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus on alustanud kriminaalmenetluse Süda Maja kuriteokaebuse alusel seoses VM-i tegevusega Süda Maja juhtimisel (kriminaalasi 13230116004, kd II tl 164-182).
36.Kohus leiab, et Süda Maja kinnisvara väärtuse ümberhindamiseks esinesid usaldusväärsed tõendid. LR tellis enne pankrotiavalduse esitamist Aktsiaseltsilt Pindi Kinnisvara (edaspidi Pindi Kinnisvara) Süda Majale kuuluva Ameerikanurga kinnistu osa turuväärtuse hindamise (kd III tl 203-205). LR on kinnistu hindamise tellimist selgitanud ning tema ütlustest ei nähtu, et ta oli oma tegevuses kallutatud või sõltus kostjast (kd IV tl 184). Pindi Kinnisvara 14.10.2013 koostatud hindamisakti kohaselt oli Süda Majale kuulunud Ameerikanurga kinnistu osa väärtus väljaehitatud taristuga 3 354 000 eurot ja väljaehitamata taristuga 1 934 500 eurot. Hindamise viis läbi vara hindaja Eero Olander. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnisvarahindamisel jõuti sarnasele tulemusele. Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakti järgi oli Süda Majale kuulunud Ameerikanurga kinnistu osa väärtus 3 392 061 eurot (kd IV tl 30-50).
37.Kohtu hinnangul on alusetu hageja väide, et LR ei tohtinud Pindi Kinnisvara hindamisaktile tugineda. Kohus leiab, et puudub norm, mille järgi võib kinnistu turuväärtust ja äriühingu maksejõulisust hinnata ainult EVS 875 standardile vastava eksperthinnangu alusel. Hageja tugineb Donoway Eesti OÜ poolt 13.06.2017 koostatud „Sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustandva töövõtu aruandele“, mille kohaselt Pindi Kinnisvara hindamisakti ei oleks tohtinud kasutada Süda Maja raamatupidamisaruannete muutmisel (kd III tl 243-249). Kohus leiab, et aruande koostajale anti moonutatud sisendinfot (aruande p 27). Samuti ei kasutanud LR Pindi Kinnisvara hindamisakti raamatupidamisaruannete muutmiseks, vaid otsustamaks pankrotiavalduse esitamise vajaduse üle.
Seaduses ei ole sätestatud nõudeid dokumentidele, mida äriühingu juhatuse liige võib äriühingu maksejõulisuse hindamisel aluseks võtta. Praegusel juhul lähtus LR kinnistu turuväärtuse väljaselgitamisel professionaalse kinnisvarahindaja hindamisaktist ja seda saab lugeda usaldusväärseks viisiks kinnistu turuväärtuse väljaselgitamisel. Kohtu hinnangul ei lükka seda seisukohta ümber Eero Olander’i poolt 23.09.2016 antud „Vastus päringule seoses Pindi Kinnisvara ekspertarvamusega 328715“ (kd III tl 207). Nimetatud arvamuse kohaselt ei ole Pindi Kinnisvara hindamisakt kvalifitseeritav Eesti vara hindamise standardiseeriale EVS 875 (edaspidi EVS 875) vastava eksperthinnanguna ning et selle alusel ei tohiks raamatupidamistoiminguid teha. Kutselise vara hindaja Lauri Prei poolt märtsis 2017. a koostatud „Läbivaatuse aruandes nr 008/037“ on võetud aluseks hageja endise lepingulise esindaja lähteülesanne, kas Pindi Kinnisvara hindamisakt vastab EVS 875 nõuetele, sh kas seda võis kasutada bilansis varade väärtuste muutmiseks (kd IV tl 12-17). Lauri Prei aruande kohaselt ei vasta Pindi Kinnisvara hindamisakt EVS 875 nõuetele, mistõttu ei oleks seda tohtinud kasutada bilansis vara väärtuse korrigeerimiseks. Kohus märgib, et Lauri Prei on kinnisvarahindaja, mitte finantsekspert. Lauri Prei’l puudus pädevus anda hinnanguid küsimusele, kas konkreetse hindamisakti alusel võis teha järeldusi netovara seisu kohta või mitte. Lauri Prei ei leidnud, et Pindi Kinnisvara hindamisakt on fundamentaalsete puudustega. Lauri Prei hinnangul ei vasta Pindi Kinnisvara hindamisakt EVS 875 vormistuslikele nõuetele (vt aruande lk 4−5). Lauri Prei ei väida, et Ameerikanurga kinnistu turuväärtus oleks Pindi hindamisaktis valesti määratud. Pindi Kinnisvara hindamisakti esilehelt nähtub, et hinnang kinnistu väärtusele on antud oktoober 2013. a seisuga. 2013. a oktoobri väärtuse ekstrapoleerimisel aastasse 2011 ja 2012 kasutati Maa-ameti hinnaindekseid (vt 2014. a BDO analüüsi lk 5). Ekspert rõhutas, et sõltumata asjaolust, et eksperthinnang ning Maa-ameti hoonestamata kinnistute hinnaindeksid võivad sisaldada mõningal määral statistilisi vigu, on piisavalt selge, et kinnistute väärtuste erinevused on selleks liiga suured, et põhjendada lahknevusi kinnistute väärtustes statistilise veaga (samas, lk 6). Pindi Kinnisvara hindamisakti kinnitas ja allkirjastas Eero Olander. Eero Olander on professionaalne varahindaja, kelle kutsekvalifikatsioon vastas ka Lauri Prei hinnangul EVS 875 nõuetele. Seega on alusetud hageja etteheited, nagu ei oleks Pindi Kinnisvara hindamisakt usaldusväärne sisend 2014. a BDO analüüsiks. Isegi kui see nii oleks, ei ole hageja tõendanud, mis oli Ameerikanurga kinnistu tegelik väärtus, s.t millisest sisendinfost oleksid 2014. a BDO analüüsi koostajad pidanud lähtuma. BDO analüüsi lõppjärelduste õigsuse hindamisel ei oma tähtsust see, kas analüüsides võetud seisukoht soetusmaksumuse hulgas laenuintresside arvestamise kohta oli õige või mitte.
38.Kohtu hinnangul on tõendatud, et pankrotiavalduse esitamise ajal oli Süda Maja püsivalt maksejõuetu. Nimetatud asjaolu tõendab ajutise halduri aruanne, pankrotimäärus, BDO analüüs ja ekspert Urmas Võimre analüüs. Samuti tõendab nimetatud asjaolu see, et Süda Maja endine juhatuse liige VM võttis 16.10.2013 üldkoosolekul omaks, et ühing on maksejõuetu (kd II tl 137-148, protokolli p 6). Hageja hinnangul tuleb pankrotimäärusesse suhtuda „reservatsioonidega“, kuna pankrotiavaldus esitati võlgniku enda poolt ning pankrotimäärus jäi „selle järelduste õigsuse osas kontrollimatuks“. Kohus selle väitega ei nõustu. Süda Maja püsiva maksejõuetuse kontrollimiseks määras kohus ajutise halduri. Ajutine haldur hindas Süda Maja majanduslikku seisu ning asus seisukohale, et Süda Maja puuduvad võimalused sissenõutavaks muutunud nõuete tasumiseks ning Süda Maja on seega PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri sellekohasele hinnangule tuginedes kuulutas kohus Süda Maja pankroti välja.
Kui ajutine haldur oleks leidnud, et Süda Maja ei ole püsivalt maksejõuetu, ei oleks kohus ka Süda Maja pankrotti välja kuulutanud.
39.Kohus ei nõustu hageja väitega, et Süda Maja juhatus andis ebaõiget ja eksitavat sisendinfot. Ajutine haldur ei tuginenud aruande koostamisel ainult LR-i poolt antud sisendinfole. Ajutine haldur tegi iseseisvalt Süda Maja majandusliku seisu kohta järelpärimisi erinevatele pankadele ja muudele asutustele, analüüsis Süda Maja majandusaasta aruandeid, Süda Maja poolt sõlmitud kinnistute müügilepinguid ning Süda Maja endise juhatuse liikme VM-i antud selgitusi ja andmeid. Äriühingu juhatuse liige ega aktsionär ei vastuta ajutise halduri aruande õigsuse eest. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et BDO analüüs ja ekspert Urmas Võimre analüüs ei ole usaldusväärsed. Eero Olander’i hinnangul ei võinud tema poolt koostatud Pindi Kinnisvara hindamisakti alusel teha finantsarvestust. Kohus märgib, et Eero Olander on kinnisvarahindaja, mitte finantsekspert. Eero Olander’il puudub pädevus anda hinnanguid küsimusele, kas konkreetse hindamisakti alusel võis teha järeldusi netovara seisu kohta või mitte. Pädevuse puudumisele viitab ka Eero Olander’i selgitus, et ta vastab ainult küsimustele seoses Pindi Kinnisvara hindamismetoodikaga. Eero Olander ei väida, et Ameerikanurga kinnistu turuväärtus oleks Pindi Kinnisvara hindamisaktis valesti määratud.
40.Hageja seab kahtluse alla BDO analüüsi usaldusväärsuse, kuna analüüsi sisendiks olnud Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktid Ameerikanurga, Paldiski mnt 118A ja Virbi tn 10 kinnistute turuväärtuste kohta sisaldavad olulisi vigu ning ei vastavat EVS 875 nõuetele; analüüsis on tehtud valesid järeldusi intresside kapitaliseerimise lubamatuse kohta; ei ole arvesse võetud, et 2013. a tekkis Süda Majale suurinvestor Aktsiaselts KH Energia-Konsult ning ei ole hinnatud Ameerikanurga kinnistu äriplaani perspektiivikust. Kohus märgib, et Kinnisvarabüroolt Uus Maa tellis hindamisaktid Süda Maja pankrotihaldur. Kohus nende hageja väidetega ei nõustu. Kõigile Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktidele on lisatud vastavuskinnitus, s.t kinnitus selle kohta, et hindamisaktid vastavad EVS 875 nõuetele. Lauri Prei viitab enda aruandes ainult mõnele vormistuslikule puudusele, mis väidetavalt tingivad EVS 875 nõuetele mittevastavuse.
41.Hageja hinnangul sisaldab Kinnisvarabüroo Uus Maa Ameerikanurga kinnistu hindamisakt olulisi puudusi (kd IV tl 30-43), kuna: Uus Maa hindajad jagasid Ameerikanurga kinnistu hüpoteetiliselt 7500-10 000 m2 suurusteks kruntideks, mis on vastuolus Süda Maja äriplaaniga rajada ulatuslik kaubandus- ja logistikapark; hindajatele ei esitatud hindamiseks kogu informatsiooni; hindajad võrdlesid võrdlusmeetodit kasutades võrreldamatuid objekte ja Ameerikanurga kinnistut tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Kohus nende väidetega ei nõustu. Tõendatud on asjaolu, et Süda Maja loobus Ameerikanurga kinnistu osas äriplaanist luua ulatuslik kaubandus- ja logistikapark, kuna selle elluviimiseks puudusid rahalised vahendid. Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakti koostamise ajaks oli Ameerikanurga kinnistu jagatud ning perspektiiv kaubandus- ja logistikapargi loomiseks puudus. Lisaks, 7500-10 000 m2 suuruste kruntidena müük oli Kinnisvarabüroo Uus Maa hinnangul Ameerikanurga kinnistu parim kasutusviis (vt hindamisakti p 7), s.t kruntideks jaotamine sai hinda ainult tõsta. Paljasõnaline on hageja väide, et Kinnisvarabüroo Uus Maa hindaja ei ole võtnud Tunneli tee 1 ja Tunneli tee 2 kruntide ehituslube, üürilepinguid, tehnovõrkude liitumislepinguid, kokkuleppeid kolmandate osapooltega (sh Maanteeametiga) ning infot vee- ja kanalisatsioonitorustike osalise ehituse kohta hindamisakti koostamisel aluseks (kd IV tl 58-68). Samuti ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et nimetatud asjaolud oleksid kinnistu väärtust mõjutanud. Kinnisvarabüroo Uus Maa hindajad jagasid Ameerikanurga kinnistu (parimat kasutusviisi aluseks võttes) väiksemateks 7500-10 000 m2
suurusteks kruntideks, s.t puudus põhjus võrrelda kinnistut äri- ja kaubandusparkidega. Võrdluseks võeti samuti äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud.
42.Hageja hinnangul sisaldab Kinnisvarabüroo Uus Maa Paldiski mnt 118A kinnistu hindamisakt olulisi puudusi (kd IV tl 43 pöördel – 50 pöördel). Kohus nende väidetega ei nõustu. Puudub vaidlus, et oktoobriks 2013. a, kui LR esitas pankrotiavalduse, ei kuulunud Paldiski mnt 118A kinnistu enam Süda Majale (kinnistu müüdi 26.06.2013, kd III tl 28-35). Süda Maja maksejõulisuse hindamisel oktoobris 2013. a ei oma tähtsust, kas Paldiski mnt 118A kinnistu oli varasemal perioodil, kui see kuulus Süda Majale, bilansis õiges väärtuses kajastatud. Isegi kui eeldada, et pärast selle võõrandamist jäi nõue Süda Maja bilanssi ülesse, siis ei nõustu kohus hageja etteheidetega Kinnisvarabüroo Uus Maa Paldiski mnt 118A kinnistu hindamisaktile, et: hindajad on jätnud tähelepanuta, et Paldiski mnt kinnisvaraarendus koosnes lisaks Paldiski mnt 118A kinnistule ka Paldiski mnt 108D kinnistust (kd IV tl 68 pöördel); hindamisakt hindab turuväärtust 31.03.2014 seisuga ning selle pinnalt ei saa teha järeldusi kinnistu turuväärtuse kohta oktoobris 2013. a ega teostada finantsanalüüsi perioodi 2010-2013. a kohta; hindamisakti järgi on Paldiski mnt 118A kinnistuga kõige sarnasem kinnistu Pärnu mnt 113A kinnistu, kuid seda kinnistut võrdluses ei arvestatud. Kohtu hinnangul oli hindajate ülesandeks hinnata Paldiski mnt 118A kinnistu turuväärtust, mitte arenduse või äriplaani väärtust koos mingi teise kinnistuga. Lisaks, hindajad võtsid hinnangu andmisel arvesse asjaolu, et detailplaneeringu kohaselt planeeritakse Paldiski mnt 118A ja Paldiski mnt 108D kinnistute liitmist (vt hindamisakti p 5). Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakti järgi oli märtsis 2014. a kinnistu väärtus 2 600 000 eurot, samas kui Süda Maja 31.12.2012 bilansi järgi oli väärtus 7 777 345 eurot. Kinnistu turuväärtus ei muutu 5 kuu jooksul (s.t perioodil oktoober 2013. a − märts 2014. a) nii märkimisväärselt, et hageja saaks väita, et oktoobris 2013. a vastas väärtus bilansilisele väärtusele. Ekspert võttis finantsanalüüsi teostamisel aluseks Maa-ameti hinnaindeksid, mis võimaldasid Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakti alusel teha järeldusi ka perioodi 2010 – 2013. a kohta (vt BDO analüüsi p 27). Hindamisakti kohaselt on Pärnu mnt 113A kinnistu sarnane Paldiski mnt 118A kinnistuga juurdepääsu ja nähtavuse, kuid mitte asukoha mõttes, kuna Pärnu mnt 113A kinnistu asub südalinnas (vt hindamisakti lk 7). Paldiski mnt 118A kinnistule olid kvalitatiivsete ja arvuliste näitajate poolest sarnasemad teised objektid (mis asuvad Mustamäel ja Lasnamäel), mille hindajad võtsid võrdlusmeetodit rakendades aluseks (vt hindamisakti lk 10).
43.Hageja hinnangul sisaldab ka Uus Maa Virbi tn 10 kinnistu hindamisakt olulisi puudusi (kd IV tl 51-57 pöördel). Kohus nende etteheidetega ei nõustu. Virbi tn 10 kinnistu müüdi Süda Maja pankrotimenetluses 2015. a märtsis 756 900 euro eest, kuigi selle kinnistu bilansiline väärtus 31.12.2012 seisuga oli 3 195 582 eurot (vt BDO analüüsi ptk I-K, lk 13-15). Analüüsi koostamisel ei võtnud ekspert aluseks Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisakti, vaid reaalset turuväärtust, s.t hinda, mida oldi turul valmis kinnistu eest maksma (ning korrigeeris seda perioodiks 2010 – 2013. a Maa-ameti hinnaindeksite alusel). Seega ei oma hageja etteheited Kinnisvarabüroo Uus Maa Virbi tn 10 kinnistu hindamisakti osas tähtsust. Kohus rõhutab, et Virbi tn 10 kinnistu müügist saadud summa (756 900 eurot) kinnitab ka kaudselt kostja väidet, et Süda Maja varad olid bilansis märkimisväärselt ülehinnatud. Kui ühe kinnistu tegelik müügihind oli enam kui kolm korda väiksem bilansilisest väärtusest, siis ei saa hageja väita, et varad olid bilansis õigesti kajastatud. Võttes arvesse, et ka teisi kinnistuid kajastati samadel põhimõtetel, viitab see otseselt, et ka teiste kinnisasjade müük annaks sarnase tulemuse, s.t et ka teiste kinnisasjade tegelik müügihind oleks märkimisväärselt madalam bilansis märgitud väärtusest.
44.Hageja peab ebaõigeks BDO analüüsi järeldust, et välisinvestori HELIOS (PARTNERSHIPS) LIMITED lahkumisega Ameerikanurga arendusprojektist muutus Süda Maja püsivalt
maksejõuetuks (BDO analüüsi ptk II C, lk 24-26). Hageja väite kohaselt oli HELIOS (PARTNERSHIPS) LIMITED investeering liiga väike, et omada mingisugust mõju projekti arengule ja varasema investeeringu suurus ei oma tähtsust. BDO analüüsi kohasaelt oli HELIOS (PARTNERSHIPS) LIMITED viimane tõsiseltvõetav investor, kes näitas üles huvi teha Ameerikanurga kinnistu arendamisse täiendavaid investeeringuid (BDO analüüsi p 78, lk 25-26). Teisi reaalseid investoreid enam ei olnud (samas). Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Majandustegevuse jätkamine eeldas aga Ameerikanurga projekti välisinvestori kaasamist (BDO analüüsi p 71). Kui ainus tõsiseltvõetav välisinvestor lahkus projektist hiljemalt veebruaris 2011. a, oli ka põhjendatud eksperdi järeldus, et sel ajal muutus Süda Maja püsivalt maksejõuetuks.
45.Kohtu hinnangul on ekslik hageja väide, et 2012. a tekkis Süda Majal suurinvestor Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult näol. Aktsiaselts KH Energia-Konsult ei andnud Süda Majale täiendavaid rahalisi vahendeid (mida Ameerikanurga kinnistu arendamine eeldas). Aktsiaselts KH EnergiaKonsult andis Süda Majale laenu selleks, et Süda Maja saaks täita olemasolevad kohustused Danske Bank A/S Eesti filiaali ees (kd IV tl 69-72, p 2.3). Seega on ümber lükatud hageja väide, et Aktsiaselts KH Energia-Konsult oli Süda Maja investor, kelle finantseering oleks võimaldanud Ameerikanurga kinnistu arendust jätkata ning BDO analüüsi järeldused seoses investorite puudumisega on õiged.
46.Hageja väidab, et BDO analüüsis ei ole hinnatud Ameerikanurga kinnistu äriplaani. Kohus selle väitega ei nõustu. Ekspert analüüsis, kas Süda Maja oli võimeline Ameerikanurga kinnistu äriplaani ellu viima, s.t kas eksisteeris huvitatud välisinvestoreid (analüüsi ptk II C) ning kas ühingu aktsionärid olid valmis äriplaani elluviimiseks täiendavaid vahendeid kaasama (analüüsi ptk II D). Ekspert järeldas, et Süda Majal puudusid väljavaated Ameerikanurga kinnistu äriplaani elluviimiseks. Samuti on asjas tõendamist leidnud, et Süda Maja oli Ameerikanurga kinnistu äriplaanist loobunud.
47.Järgnevalt analüüsib kohus teisi hageja kahjunõude eeldusi. Kohus on tuvastanud, et Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu ning LR ei esitanud pankrotiavalduses ebaõigeid ega eksitavaid andmeid.
48.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hagejal tekkis pankrotiavalduse esitamise tagajärjel 2 000 000 eurot kahju. Hageja väite kohaselt tõendab aktsiate väärtust Rikensbergi poolt aktsiate omandamise eest tasutud ostuhind. Samas ei ole hageja esitanud ostuhinna tasumise kohta tõendeid ning kostja on esitanud asjaolud, mis seavad aktsiate eest reaalselt ostuhinna tasumise kahtluse alla. Hageja esitas Heino Haraku ja Rikensbergi vahel 28.06.2013 sõlmitud eelisaktsiate müügilepingu, mille kohaselt müüs Heino Harak Rikensbergile Süda Maja eelisaktsiad summas 1 993 087,20 eurot (kd IV tl 76-77). Müügilepingu kohaselt pidi müügihinna tasumine toimuma kolme kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest (müügilepingu p 2.2). Kohus leiab, et hageja esitatud müügileping ega Rikensbergi 2013. a majandusaasta aruanne ei tõenda Rikensbergi poolt aktsiate omandamise eest tasutud ostuhinda.
49.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud tekkinud kahju suurust. Põhjendamatu on hageja taotlus määrata hagejale tekkinud kahju kindlaks kohtu õiglasel äranägemisel. TsMS § 233 lg 2 ja VÕS § 127 lg 6 sätete kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest nende sätete kohaldamiseks peab olema võimatu tõendada kahju täpset suurust (Riigikohtu lahend nr 3-2-12-08, p 18). Aktsiate väärtuse väidetava languse tagajärjel tekkivat kahju on võimalik tõendada.
50.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost väidetavalt põhjendamatu pankrotiavalduse esitamise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel (rääkimata põhjuslikku seost kostja väidetava tegevuse ja LR-i tegevuse vahel). Tõendamata on hageja väide, et LR ei
oleks pankrotiavaldust esitanud ja/või üldkoosolekut kokku kutsumata jätnud, kui kostja ei oleks LR-i selleks mõjutanud. Hageja väidete kohaselt tekitas hagejale kahju pankroti väljakuulutamine (ja sellega kaasnenud tagajärjed). Harju Maakohus kuulutas Süda Maja pankroti välja ajutise halduri aruande alusel. Veelgi enam, hagejale väidetavalt tekkinud kahju põhjuseks ei olnud mitte LR-i poolt esitatud pankrotiavaldus, vaid ajutise halduri seisukoht, et Süda Maja on püsivalt maksejõuetu.
51.Hageja heidab kostjale ette, et enne pankrotiavalduse esitamist ei kutsutud kokku aktsionäride üldkoosolekut. Hageja väite kohaselt oli üldkoosoleku kokkukutsumine vajalik, kuna Süda Maja netovara seisu parandamiseks (netovara suurendamiseks seaduses nõutava tasemini) tuli läbi viia Süda Maja aktsiakapitali suurendamine. Esmalt tulnuks hagejal tõendada, et kostja mõjutas Süda Maja juhtorgani liikmeid, et nad ei kutsuks üldkoosolekut kokku. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu tõendatud. Tunnistajate LR-i, Agu Järv’e ja Ilmari Kuusaru ütlustega on tõendatud, et kostja ei ole neid Süda Maja juhtimisel juhendanud ega mõjutanud. Tunnistaja LR-i ütluste kohaselt VM ja Rikensbergi esindaja ignoreerisid teda, mistõttu ei olnud teisi võimalusi Süda Maja maksejõuetusest välja toomiseks.
52.Lisaks sellele ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et LR-il oli õigusnormidest tulenev kohustus kutsuda enne pankrotiavalduse esitamist kokku aktsionäride üldkoosolek ja et ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseta ei saa tuvastada äriühingu püsivat maksejõuetust või netovara puudujääki. Hageja ei saa samastada püsivat maksejõuetust ÄS § 292 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga, kus netovara on vähem kui pool aktsiakapitalist. Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et pankrotiavalduse esitamise ajal oli äriühing juba püsivalt maksejõuetu. Sellises olukorras oli LR-il kui Süda Maja juhatuse liikmel PankrS § 13 lg 3, TsÜS § 36 ja ÄS § 306 lg 31 järgi kohustus esitada viivitamata pankrotiavaldus. Maksejõuetuse korral on seega pankrotiavalduse esitamine juhatuse kohustus ja mitte üldkoosoleku õigus. Ühestki normist ei tulenenud LR-ile kohustust nõuda püsiva maksejõuetuse tõttu pankrotiavalduse esitamise otsustamist aktsionäride üldkoosoleku poolt. Kostja on avaldanud, et isegi kui LR oleks pidanud pankrotiavalduse esitamiseks saama Süda Maja aktsionäride heakskiidu, siis kostja Süda Maja enamusaktsionärina oleks hääletanud pankrotiavalduse esitamise poolt.
53.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Süda Maja aktsionärid oleksid üldkoosolekul otsustanud suurendada aktsiakapitali. Hageja on esitanud kolme isiku selgitused, et enne pankrotiavalduse esitamist ei kutsutud kokku aktsionäride üldkoosolekut Süda Maja maksejõulisuse ja netovara puudujäägi küsimuse arutamiseks ning nad oleksid olnud valmis kaasama täiendavat raha maksejõuetuse vältimiseks (kd I tl 141-144). Esmalt tuleb arvestada, et sellised kinnitused on antud aastaid hiljem ja on vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kinnitused on antud Rikensbergi, Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult ja Tõnis Kotkas’e poolt. Aktsionäride üldkoosolekul ükskõik millise otsuse vastuvõtmine oleks eeldanud seda, et otsuse poolt oleks olnud vähemalt üle poole koosolekul esindatud häältest (Süda Maja põhikirja p 6.6, kd IV tl 122 pöördel – 123 pöördel). Aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmine oleks eeldanud 2/3 häälteenamust (ÄS § 341 lg 1). Viidatud kolme isiku häältest ei oleks ükskõik millise otsuse vastuvõtmiseks piisanud, sest: Tõnis Kotkas’ele kuulus 8,0128 % Süda Maja aktsiatest. Järelikult oleks Tõnis Kotkas’el olnud 8,0128 % üldkoosoleku häältest; Rikensbergile kuulus 50 % Süda Maja eelisaktsiatest, lihtaktsiaid Rikensberg ei omanud. Süda Maja põhikirja p 2.3 järgi oli eelisaktsiate omanikel üldkoosolekul hääleõigus ainult Ameerikanurga kinnisvaraprojektiga seotud otsuste vastuvõtmisel. Järelikult ei oleks Rikensberg saanud kõnealuses küsimuses hääletada; Aktsiaseltsile KH Energia-Konsult ei kuulunud mitte ühtegi Süda Maja lihtaktsiat ega ka
eelisaktsiat. Aktsiaselts KH Energia-Konsult ei olnud Süda Maja aktsionär ja ei oleks saanud aktsionäride üldkoosolekul hääletada.
54.Seega pole tõendatud hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumise korral oleksid aktsionärid otsustanud suurendada aktsiakapitali või võtnud vastu mingeid muid otsuseid pankroti ärahoidmiseks. Hageja väited puudutavad ainult ühte 8 % suuruse osalusega aktsionäri. Ükski kolmest viidatud isikust ei ole avaldanud, mis summas ja mis tingimustel oleksid nad olnud valmis täiendavaid rahalisi vahendeid kaasama, s.t hageja ei ole tõendanud, et sellest oleks piisanud kõigi Süda Maja kohustuste katmiseks.
55.Hageja on väitnud, et Süda Maja aktsionärid soovisid Süda Majasse täiendavalt investeerida. Kohtu hinnangul on see väide asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja LR-i ütlustega ümber lükatud. Süda Maja vajas täiendavaid investeeringuid ka varasemalt, mida tõendab Süda Maja 11.12.2012 nõukogu protokoll (kd III tl 5-7). Nimetatud protokollist nähtub, et Süda Maja nõukogu liige ja kostja juhatuse liige AJ teeb ettepaneku jagada 180 000 proportsioonid vastavalt aktsiaosalusele. Ettepanek ei leidnud heakskiitu. 11.12.2012 kuulusid Süda Maja nõukokku kostja juhatuse liige AJ, Süda Maja kunagise aktsionäri Aktsiaseltsi KH EnergiaKonsult omanik ja juhatuse liige Heino Harak ning Süda Maja aktsionär Tõnis Kotkas. Kui AJ tegi ettepaneku jagada 180 000 euro proportsioonid vastavalt aktsiaosalusele, siis Heino Harak (Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult esindajana) ja Tõnis Kotkas kinnitasid, et neil puuduvad selleks võimalused. Olukorras, kus aktsionäridel puudusid võimalused 180 000 euro investeerimiseks, ei saanud neil olla võimalust ka pankroti vältimiseks vajaliku mitme miljoni euro investeerimiseks.
56.Täiendavate investeeringute tegemise valmiduse puudumist kinnitab ka asjaolu, et 11.10.2013 (11 päeva enne pankrotiavalduse esitamist) toimunud aktsionäride üldkoosoleku päevakorrapunkti 1 raames arutati Süda Maja majanduslikku olukorda. Küsimusele, kas aktsiaselts on tänase seisuga VM-i arvates maksejõuline vastas Süda Maja endine juhatuse liige VM: „Tänase seisuga ei ole maksejõuline“ (kd II tl 137-148, protokolli lk 5). Mitte ükski koosolekul viibinud aktsionär ei avaldanud valmidust panustada maksejõuetusest ülesaamiseks Süda Majasse täiendavaid vahendeid. Seega ei ole tõsiseltvõetavad neli aastat pärast 11.12.2012 nõukogu koosolekut ja kolm aastat pärast 11.10.2013 aktsionäride üldkoosolekut Heino Harak’u, Taavi Pihlakas’e, Tõnis Kotkas’e ja VM-i kinnitused, et nad oleksid olnud valmis Süda Majasse täiendavalt investeerima. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui aktsionärid soovisid Süda Majasse täiendavalt investeerida, oleksid nad saanud seda teha ka pärast Süda Majale ajutise halduri määramist ja enne pankroti väljakuulutamist või ka pärast pankroti väljakuulutamist. Ekspert Urmas Võimre analüüsi kohaselt oli Süda Majasse täiendavalt investeerinud 2012. a kostja ning neid vahendeid kasutas VM osaliselt mitte Süda Maja, vaid enda huvides.
57.Tulenevalt kohtupraktikast peab kostja kahju põhjuste konkurentsi korral kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et tema tegu ei olnud kahju tekkimise aluseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, p 19). Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et LR-i juhatuse liikmeks nimetamise ajal oli Süda Maja varast tühjaks kanditud ning äritegevus sisuliselt lõpetatud. Eeltoodud asjaolu kinnitavad lisaks dokumentaalsetele tõenditele ka tunnistajate LR-i, Agu Järv’e ja Ilmari Kuusaru ütlused. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et LRi ülesanne oli välja selgitada Süda Maja majanduslik olukord. Tunnistajate ütlustest tulenevalt täitis LR oma juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt ning ei tegutsenud kostja huvides. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et kui nad Süda Maja juhtorganitesse valiti, olid nad teadlikud, et Süda Maja majanduslik olukord oli halb ning tegelikust olukorrast puudus ülevaade (kd IV tl 181-192).
58.Kohtu hinnangul on tõendatud, et Tõnis Kotkas ja Heino Harak soovisid VM-i esindusõiguse säilimist. VM volitused Süda Maja juhatuse liikmena lõppesid 17.06.2013, nõukogu kinnitas tema ametiaja lõppemist 16.06.2013 ja kutsus ta 26.07.2013 otsusega tagasi (kd I tl 123-124, kd III tl 8). Enne seda võtsid 28.05.2013 Tõnis Kotkas ja Heino Harak kokkukutsumise korda rikkudes ja nõukogus kostjat esindanud AJ puudumisel vastu tühise otsuse pikendada VM-i juhatuse liikme volitusi 01.10.2013 (kd I tl 123-124, kd III tl 8, 9-12). 08.06.2013 võtsid Tõnis Kotkas ja Heino Harak nõukogus kostjat esindanud AJ puudumisel vastu veel ühe otsuse pikendada VM-i juhatuse liikme volitusi (kd III tl 13-16). Kohus tuvastas Tõnis Kotkas’e ja Heino Harak’u otsuste ning VM-i volituste pikendamise tühisuse (10.12.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-13-33131, kd III tl 17-18). Nende tühiste nõukogu poolt vastu võetud otsuste alusel ja esindusõiguse üle peetavate vaidluste ajaks säilis VM-i esindusõigus äriregistris ning sellel perioodil võõrandas ta Süda Maja kinnistuid kolmandatele isikutele. 26.06.2013 sõlmis VM lepingu, millega Süda Maja võõrandas OÜ-le SIIBXID Paldiski mnt kinnistud (kd III tl 20-27, 21-35). 13.06.2013 sõlmis VM lepingu, millega Süda Maja võõrandas OÜ-le SIIBXID mõttelise osa Ameerikanurga kinnistust (kd III tl 36-50). 28.06.2013 sõlmis VM lepingu, millega Süda Maja võõrandas OÜle VIP Crew mõttelise osa Ameerikanurga kinnistust ning sellega seotud ettevõtte (kd III tl 5161).
59.Kohtu hinnangul võib asuda asjas esitatud tõendite alusel seisukohale, et nimetatud tehingud ei olnud Süda Maja huvides, sest vara võõrandati tundmatutele, majandustegevuseta ja varatutele äriühingutele ning tehingute tingimused ei olnud Süda Majale soodsad. Veelgi enam, asjas on tuvastamist leidnud, et OÜ SIIBXID ja OÜ VIP Crew olid VM-i, Tõnis Kotka ja Heino Harak’uga seotud ühingud. Kinnisvaratehingute tegemise ajal oli OÜ SIIBXID 100 % osade omanik ja juhatuse liige Taavi Pihlakas, kes on ka Rikensbergi juhatuse liige (kd III tl 62-66, kd I tl 141). OÜ VIP Crew ainuosanik on Outlet Center OÜ, mis on asutatud OÜ SIIBXID poolt (kd III tl 67-68).
60.Kõik nimetatud tehingud sisaldasid makseviisi osas ebatavalisi kokkuleppeid. 13.06.2013 müügilepingu (notariaalakti nr 1676) p 6.5 järgi pidi ostja tasuma Süda Majale 2 840 518,88 eurot (s.o u 84 % müügihinnast) alles viie aasta jooksul. Olukorras, kus Süda Majal oli tõsiseid probleeme sissenõutavate kohustuste täitmisega, puudus mõistlik põhjendus müüa oluline osa äriühingu kinnistust ilma reaalseid rahalisi vahendeid saamata (müügilepingus ei nähtud isegi ette maksegraafikut). Veelgi enam, summa pidanuks tasuma teadaoleva varata ja vähem kui kuu aega enne müügilepingu sõlmimist asutatud äriühing OÜ SIIBXID. Ülejäänud müügitehingute järgi pidanuks ostjad üle võtma Süda Maja kohustusi summas 20 726 790,58 eurot. Ostuhinna tasumine pidi toimuma valdavalt OÜ SIIBXID ja OÜ VIP Crew poolt Süda Maja kohustuste ülevõtmisega. Kohustused, mille ülevõtmisega OÜ SIIBXID ja OÜ VIP Crew pidid kinnistute eest tasuma, olid valdavalt Süda Maja kohustused Heino Harak’ule kuuluva Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult ees (kd III tl 69-73). Nimetatud tehingutes puudus aga mehhanism kohustada võlausaldajaid nõusoleku andmiseks. Vastupidi, lepingutes oli selgesõnaliselt öeldud, et pooled ei soovi, et võlausaldajad annaksid müügilepinguga koos nõusoleku kohustuste üleminekuks. Tegelikult andsid kohustuste ülemineku nõusoleku võlausaldajad, kellele kuulus kokku vaid 4 % müügilepingutest märgitud nõuetest. Ülejäänud võlausaldajad nõusolekut ei andnud. Kuigi kohustused oleks pidanud lepingute kohaselt üle minema, nõuab Heino Harak’ule kuuluv ja hageja juhatuse liikme Viktor Särgava esindatud Aktsiaselts KH Energia-Konsult Süda Maja pankrotimenetluses kohustuste täitmist (kd I tl 121-130). Süda Maja jäi järelikult 2013. a juunis tehtud tehingute tagajärjel ilma suuremast osast oma kinnisvarast vastusooritust saamata. Eelnevat kinnitab ka BDO analüüs, kus ekspert leidis, et
müügilepingute sõlmimine selgelt kahjustas Süda Maja huve (analüüsi lk 19 p 4). Süda Maja pankrotihaldur on esitanud hagid ka kõigi müügilepingute tagasivõitmiseks. Ühes asjas on hagi rahuldatud jõustunud kohtuotsusega, mille järgi „ei saa võlgniku poolt aktsepteeritud maksetingimusi /.../ pidada mõistlikuks“ ja „vaidlustatud tehingul on kinke iseloom“ (kd IV tl 128-134 pöördel, tl 135).
61.Tunnistaja LR-i ütluste kohaselt käitusid VM, Heino Harak ja Tõnis Kotkas ettevõtte huvide vastu (kd IV tl 182). Need aktsionärid töötasid LR-i ütluste kohaselt selle nimel, et võõrandatud varasid ei oleks võimalik tagasi saada. Samuti on kinnitanud LR oma ütlustega, et vastuoluliselt käitus ka aktsionär Rikensberg. Eeltoodust saab järeldada, et VM, Tõnis Kotkas ja Heino Harak soovisid saavutada olukorda, kus Süda Maja andis OÜ-le SIIBXID ja OÜ-le VIP Crew üle kinnistute omandiõiguse, kuid kus Süda Maja jäi endiselt vastutama Aktsiaseltsi KH Energia-Konsult ees olevate kohustuste eest.
62.Asjas on tuvastamist leidnud, et lisaks Süda Maja kinnistute võõrandamisele halvas VM täielikult Süda Maja tegevuse. VM lõpetas 01.07.2013 Süda Maja kontoripinna rendilepingu ning sõlmis sama kontoripinna osas rendilepingu talle kuuluva äriühingu ALANDIA KV OÜga (kd III tl 1-4, 74-87). Süda Majal oli sõlmitud äriruumide üürileping tähtajaga 30.04.2014. 05.07.2013 allkirjastas VM kokkuleppe, millega jättis Süda Maja kontoripinnata ja millega Süda Maja kontoripinda asus kasutama VM-ile kuuluv ALANDIA KV OÜ. Seejuures on VM selgitanud, et „[i]nformeerisin ka üürileandjat enne 01. juulit, et Süda Maja ei ole võimeline lähiajal üüri maksma“ (tsiviilasja nr 2-14-53134 kohtuistungi protokoll, kd III tl 92). Üüri suurus sellel ajal oli 22 795,20 krooni ehk 1456,88 eurot. Samuti koondas VM 2013. a juuliks kõik Süda Maja töötajad. VM on seda asjaolu kinnitanud oma ütlustega 04.05.2015 tsiviilasja nr 2-14-53134 kohtuistungil („Kuna Süda Maja koosseisulised töötajad olid suveks 2013 koondatud või lapsehoolduspuhkusel, ma olin üksinda, siis tuli Kalev Sakjasega jutuks, et mul on vaja teenust, et on vaja üks dokumentide arhiiv ühest punktist teise viia. Kalev Sakjas lubas ära teha“ kd III tl 88-92). VM võttis Süda Maja raamatupidajalt Süda Maja raamatupidamisdokumendid ja ei andnud dokumente üle isegi Süda Maja pankrotihaldurile (kd III tl 93-95). Tunnistaja LR on samuti oma ütlustega kinnitanud, et VM ei andnud talle üle Süda Maja raamatupidamisdokumente, ta ei saanud VMiga suhelda ning ta „korjas linna pealt Süda Maja dokumente kokku“ (kd IV tl 183). Seega oli VM-i poolt tekitatud olukord, kus Süda Majal ei olnud enam kinnisvara, kontorit, töötajaid ega raamatupidamisdokumente.
63.Kohtu hinnangul on tõendatud, et ajal, kui LR sai Süda Maja juhatuse liikmeks, ei olnud äriühingul enam toimivat äriplaani. Süda Maja loobus äriplaanist arendada Ameerikanurga kinnistul ulatuslikku kaubandus- ja logistikaparki (Tallinn Park). Nimetatud asjaolu tõendab 27.05.2013 Süda Maja nõukogu koosoleku protokoll (kd IV tl 124-126). Protokollist nähtuvalt tunnistas nõukogu, et: Ameerikanurga kinnistuga seonduva arendusprojekti jätkamine eeldab täiendavaid rahalisi investeeringuid, mille tegemiseks aktsiaseltsil, arvestades aktsiaseltsi varalist seisundit ning võetud kohustusi, mõistlikud võimalused puuduvad; aktsiaselts on tegelenud investori otsimisega arendusprojekti edasiseks rahastamiseks, kuid ei ole saavutanud positiivseid tulemusi; aktsiaselts ei ole ilma täiendavat investeeringut arendusprojekti saamata suuteline säilitama perspektiivis oma maksevõimelisust ning hetke olukorra jätkumisel on reaalne aktsiaseltsi suhtes pankrotimenetluse alustamine; aktsiaselts on tegelenud võimaluste otsimisega arendusprojekti ja/või kinnistu kas osaliseks või täielikuks võõrandamiseks aktsiaseltsile parimatel tingimustel, vältimaks aktsiaseltsi maksejõuetuks muutumist. Samuti on ekspert Urmas Võimre asunud samale seisukohale, et Süda Majal puudusid igasugused
väljavaated Ameerikanurga kinnistu arendustegevuse jätkamiseks (analüüsi p 79). Seega sellist äriplaani LR-i juhatuse liikmeks valimise ajal enam ei olnud. Äriplaani puudumist tõendavad ka Süda Maja endise juhatuse liikme VM-i poolt 2013. a juunis sõlmitud müügilepingud. VM võõrandas müügilepingutega suurema osa Ameerikanurga kinnistust. Lisaks sellele on kostja asjaoluna välja toonud ja tõendanud, et VM asus juba 2011. a tegema Süda Maja pangakontolt väljamakseid endale ning endaga seotud äriühingule ALANDI KV OÜ (ekspert Urmas Võimre analüüsi p 86-89, kd II tl 130-131). Väljamaksed jätkusid ka 2013. a ajal, mil VM juhatuse liikme volitused olid tegelikult lõppenud (kd IV tl 127 ja pöördel). Eeltooduga on tõendamist leidnud, et ajal, mil LR asus Süda Maja juhatuse liikme kohustusi täitma, oli: Süda Maja loobunud Ameerikanurga kinnistu äriplaani realiseerimisest; VM võõrandanud olulise osa Süda Maja kinnisvarast ilma, et Süda Maja oleks selle eest reaalset vastusooritust saanud ning VM sulgenud Süda Maja kontori ja koondanud töötajad. Tõendamata on hageja väide, et nimetatud perioodil oli Süda Maja maksejõuline ja toimiva äriplaaniga äriühing. Menetluskulud
64.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja on menetluse käigus 160 000 euro suurusest nõudest loobunud. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 jäävad ka osaliselt loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-5 kohaldamise eeldusi.
65.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest analüüsib kohus üksnes kostja menetluskulusid. Menetluskuludeks on dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 2) ja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks dokumentaalse tõendi saamise kulud (registripäringud) 6 eurot ja lepingulise esindaja kulu 19 583,80 eurot käibemaksuta (kd IV tl 178-179, millele lisandub protokollitud taotluse alusel kahe esindaja kohtuistungi ajakulu, kd IV tl 195).
66.Kohus leiab, et dokumentaalse tõendi saamise kulud 6 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
67.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
68.Hageja vaidleb vastu kostja menetluskuludele leides, et kostja esindajate keskmiseks tunnihinnaks tuleks lugeda u. 140 eurot. Kostja vaidlustab ajakulu 06.03.2018 menetlustoimingu osas (kohtuistungi protokoll, kd IV tl 195).
69.Kostjat esindab kaks esindajat – vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude. Menetluse algstaadiumis esindas kostjat vandeadvokaat Marika Kütt. Kohus märgib, et kahe või enama esindaja kaasamine on põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute ja materjalide mahukuse tõttu. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud kahe esindaja osalemine menetluses. Kohus nõustub vandeadvokaadi Marika Kütt tunnihinnaga 170 eurot ja vandeadvokaadi Martin-Johannes Raude tunnihinnaga 170 eurot ja 180 eurot. Vandeadvokaadi Arne Ots’a põhjendatud tunnitasu suuruseks loeb kohus 180 eurot. Kostja on käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
70.Hinnates kostja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus vähendab 11.05.2017 istungiks ettevalmistamise ajakulu ja peab mõlema esindaja osas põhjendatud ajakuluks 1 tund. Samuti vähendab kohus kostja 06.03.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu ja peab vandeadvokaadi Arne Ots’a põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 24 min ning vandeadvokaadi Martin-Johannes Raude põhjendatud ajakuluks 7 tundi. Ülejäänud osas on kostja esindajate ajakulu põhjendatud. Kohus arvestab mõlemale esindajale juurde 17.04.2018 kohtuistungi ajakulu 4 tundi ja 12 min. Kostja esindajate kulud on põhjendatud 35 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot (millest 11 tundi ja 12 min on vandeadvokaadi Marika Kütt’i ajakulu ning 23 tundi ja 48 min vandeadvokaadi Martin-Johannes Raude ajakulu) ning 55 tunni ja 45 min ulatuses tunnitasuga 180 eurot (millest 26 tundi ja 15 min on vandeadvokaadi Arne Ots’a ajakulu ning 29 tundi ja 30 min on vandeadvokaadi Martin-Johannes Raude ajakulu). Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 15 985 eurot. 17.01.2017 on maakohus kohustanud hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatise 6460 eurot (kd I tl 233-234).
71.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud.
72.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.