1.Võtta vastu hageja XXXe hagist loobumine kostja XXXi vastu nõudes, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama enda kulul Internetiportaali Rus.Delfi esilehel 5 ööpäeva jooksul järgmine venekeelne teade: „Я, XXX, анонимно под псевдонимом „Федя“ заявил в коментариях 03.03.2016 в Делфи на русском языке под статью „КаПо задержала XXX “ о не соответсвующей действительности выдуманной, ложной информации, в отношении работника AO XXX XXX, по которым XXX систематически берет взятки и откаты. Этот факт не соответствует действительности“ (eesti keeles: „Mina, XXX, avaldasin anonüümselt nime alt „Fedja“ 03.03.2016 venekeelses Delfis artiklit „KAPO pidas kinni XXX“ kommenteerides tegelikkusele mittevastava väite AS XXX töötaja XXXe kohta, mille
kohaselt XXX võtab süstemaatiliselt altkäemaksu. See väide ei vasta tõele“).
2.Võtta vastu hageja XXXe hagist loobumine kostja XXXi vastu nõudes, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama enda kulul Internetiportaali Rus.Delfi esilehel 5 ööpäeva jooksul järgmine venekeelne teade: „Я, XXX, анонимно под псевдонимом „железнодорожник“ заявил в коментариях 03.03.2016 в Делфи на русском языке под статью „КаПо задержала XXX “ о не соответсвующей действительности выдуманной, ложной информации, в отношении работника AO XXX, по которым XXX берeт откаты у женщин предпенсионного возраста. Этот факт не соответствует действительности“ (eesti keeles: „Mina, XXX, avaldasin anonüümselt nime alt „raudteelane“ 03.03.2016 venekeelses Delfis artiklit „KAPO pidas kinni XXX“ kommenteerides tegelikkusele mittevastava väite AS XXX töötaja XXXe kohta, mille kohaselt XXX võtab altkäemaksu pensionieelsetelt naistelt. See väide ei vasta tõele“).
3.Lõpetada käesoleva tsiviilasja nr 2-16-16047 menetlus punktides 1 ja 2 märgitud loobutud nõuete osas.
4.Jätta rahuldamata hageja XXXe nõue kohustada kostjat AS Ekspress Meedia avaldama Internetiportaali Delfi.Rus avalehel 5 kalendripäeva jooksul teade vene keeles tekstiga: „Rus.Delfi avaldas 03.03.2016-08.03.2016 XXXe kohta kommentaarid, kus XXXt nimetati süstemaatiliseks altkäemaksu võtjaks ja väärtushinnangu „ketikoer“.“
5.Jätta rahuldamata hageja XXXe mittevaralise kahju hüvitise nõue kostja Ekspress Meedia vastu.
AS
6.Rahuldada hageja mittevaralise kahju nõue ja mõista kostjalt XXXilt (isikukood XXX) hageja XXXe (isikukood XXX) kasuks välja hüvitis 200 (kakssada) eurot.
7.Rahuldada hageja mittevaralise kahju nõue ja mõista kostjalt XXXilt (isikukood XXX) hageja XXXe (isikukood XXX) kasuks välja hüvitis 200 (kakssada) eurot.
8.Rahuldada hageja mittevaralise kahju nõue ja mõista kostjalt XXXlt (isikukood XXX) hageja XXXe (isikukood XXX) kasuks välja hüvitis 200 (kakssada) eurot.
9.Asendada jõustunud kohtulahendis selle avalikustamisel arvutivõrgus hageja XXXe nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata tema isikukood ja aadress. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja XXXe menetluskulud kostjate XXXi, XXXi ja XXX kanda.
2.Jätta kostja AS Ekspress Meedia kulud hageja XXXe kanda.
3.Mõista kostjatelt XXXilt (isikukood XXX), XXXilt (isikukood XXX) ja XXXlt (isikukood XXX) solidaarselt hageja XXXe (isikukood XXX) kasuks menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
4.Mõista kostjatelt XXXilt (isikukood XXX), XXXilt (isikukood XXX) ja XXXlt (isikukood XXX) solidaarselt hageja XXXe (isikukood XXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 450 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
5.Mõista hagejalt XXXelt (isikukood XXX) kostja AS Ekspress Meedia (registrikood
10586863) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 1331,39 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 39 senti) eurot.
6.Mõista hagejalt XXXelt (isikukood XXX) kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1331,39 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Kohustada hagejat XXXt kandma kostja AS Ekspress Meedia menetluskulude summa Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole AS-s SEB Pank nr EE781010220192873229.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostjate vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude ning faktiväiteid ümberlükkavate teadete avaldamise nõude Internetiportaalis RusDelfi. Hageja leidis, et kostjad XXXi, XXX ja AS Ekspress Meedia peavad enda kulul avaldama venekeelse internetiportaali RusDelfi esilehel venekeelsed teated 5 ööpäeva jooksul. Teadete tekstid peavad olema järgmised.
2.„Я, XXX, анонимно под псевдонимом „Федя“ заявил в коментариях 03.03.2016 в Делфи на русском языке под статью „КаПо задержала XXX “ о не соответсвующей действительности выдуманной, ложной информации, в отношении работника AO XXX, по которым XXX систематически берет взятки и откаты. Этот факт не соответствует действительности.“ TÕLGE: „Mina, XXX, avaldasin anonüümselt nime alt „Fedja“ 03.03.2016 venekeelses Delfis artiklit „KAPO pidas kinni XXX“ kommenteerides tegelikkusele mittevastava väite AS XXX töötaja XXXe kohta, mille kohaselt XXX võtab süstemaatiliselt altkäemaksu. See väide ei vasta tõele.“
3.Я, XXX, анонимно под псевдонимом „железнодорожник“ заявил в коментариях 03.03.2016 в Делфи на русском языке под статью „КаПо задержала XXX“ о не соответсвующей действительности выдуманной, ложной информации, в отношении работника AO XXX, по которым XXX берeт откаты у женщин предпенсионного возраста. Этот факт не соответствует действительности.“ TÕLGE: „Mina, XXX, avaldasin anonüümselt nime alt „raudteelane“ 03.03.2016 venekeelses Delfis artiklit „KAPO pidas XXX“ kommenteerides tegelikkusele mittevastava väite AS XXX töötaja XXXe kohta, mille kohaselt XXX võtab altkäemaksu pensionieelsetelt naistelt. See väide ei vasta tõele.“
4.Hageja esitas kostjate XXXi, XXXi, XXX ja AS Ekspress Meedia vastu au teotamisega põhjustatud mittevaralise kahju solidaarseks hüvitamiseks rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega.
5.Hageja selgitas, et 03.03.2016 ilmus kostjale AS-le Ekspress Meedia kuuluvas internetiportaalis RusDelfi artikkel „КаПо задержала XXX“ (tõlge: KAPO pidas kinni XXX), mille peategelane ei ole hagejaga seotud. Seda artiklit kommenteerisid 03.03.2016 teiste hulgas anonüümsed isikud nimede alt „Федя“ (tõlge: Fedja), „железнодорожник“ (tõlge: raudteelane), „рядом проходивший“ (tõlge: mööduja).
6.04.05.2016 algatas kohus eeltõendamismenetluse kommenteerijate välja selgitamiseks (tsiviilasi nr 2-16-6629). Hageja sai teada, et kostja XXX avaldas nime „Федя“, (tõlge: Fedja) all a 03.03.2016 kell 13.20 kommentaari: „Лучше бы КАПО задержала бы XXX и XXXа которые систематически берут взятки и откаты.“ Kommentaari tõlge: „Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks.“
7.Hagejat puudutab kommentaari fraas: „/.../ u XXXа которые систематически берут взятки и откаты“, mille tõlge on: „ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks.“
8.Kostja XXX avaldas nime „железнодорожник“ (raudteelane) all 03.03.2016 kell 15.01 kommentaari:„И в ЭЖД , и в ЭРС творится полный беспредел. XXXи XXX берут откаты у женщин предпенсионного возраста. В ЭРС коплиский умник XXX, который в своё время наворовал на квартиру на XXX, теперь продвигает своего сыночка с дипломом кулинарного ПТУ. А людей с прфессиональными жд дипломами отовсюду выживают.“Kommentaari tõlge: „EVR-is ja ERS-is toimub täielik seadusetus. XXX ja XXX kasutades ametikohta enda huvides võtavad altkäemaksu pensionieale lähenevatelt naistelt. ERSis Kopli tarkpeaXX, kes kunagi varastas korteri jaoks XXX, praegu edutab oma poega, kellel on kulinaaria kutsekooli diplom. Aga inimesi raudteealase diplomiga süüakse igalt poolt välja“.
9.Hagejat puudutab kommentaaris fraas:„/.../ u XXX берут откаты у женщин предпенсионного возраста“, mille tõlge on: „XXX kasutades ametikohta enda huvides võtavad altkäemaksu pensionieale lähenevatelt naistelt.“
10.Kostja XXX avaldas nime „рядом проходивший“ (mööduja) all 03.03.2016 kell 18.54 kommentaari:„XXX - цепной песXXX, а XXX ох сколько голов утопил...на счет воровства одного и другого пущай компетентные органы занимаются.....но XXX - как непотопляемый авианосец....при любой власти..)))“ Kommentaari tõlge on: „XXX – on XXX ketikoer, aga XXX oh kui palju peasid uputas ....ühe ja teise varguse osas las pädevad asutused tegelevad ..... aga XXX - kui uppumatu lennukikandja .... iga võimu juures“. Hagejat puudutab kommentaari fraas:„XXX - цепной пес XXX“, mille tõlge on: „XXX– on XXX ketikoer“.
11.Kostja AS Ekspress Meedia AS avaldas viidatud kommentaarid RusDelfi lehel alates 03.03.2016. Hageja palus hagejat puudutavad kommentaarid eemaldada ning 08.03.2016 kommentaarid eemaldati. Seega olid kommentaarid üldsusele kättesaadavad 5 ööpäeva. Hageja nõudis kostjatelt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.
12.Kostjad XXX ja XXX avaldasid ebatõeseid faktiväiteid internetikommentaarides artiklile „КаПо задержала XXX“ (tõlge: „KAPO pidas kinni XXX“). Kostja XXX avaldas: „Лучше бы КАПО задержала бы XXXи XXXа которые систематически берут взятки и откаты.“ Kommentaari tõlge on: „Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks“.
Hagejat puudutas kommentaaris fraas: „/.../ u XXXа которые систематически берут взятки и откаты“, mille tõlge on: „..ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks“. Kostja XXX avalduse kohaselt on hageja süsteemne altkäemaksu võtja. Altkäemaksu võtmise avaldamine on fakt ning mõistlik inimene, kes seda infot luges, pidi aru saama, et hageja on isik, kes võtab süsteemselt altkäemaksu.
13.Kostja XXX avaldas: „И в ЭЖД , и в ЭРС творится полный беспредел. XXX и XXX берут откаты у женщин предпенсионного возраста. В ЭРС коплиский умник XXX, который в своё время наворовал на квартиру на XXX, теперь продвигает своего сыночка с дипломом кулинарного ПТУ. А людей с прфессиональными жд дипломами отовсюду выживают. Kommentaari tõlge on: „EVR-s ja ERS-s toimub täielik seadusetus. XXX ja XXX kasutades ametikohta enda huvides võtavad altkäemaksu pensionieale lähenevatelt naistelt. ERS-s Kopli tarkpea XXX, kes kunagi varastas korteri jaoks XXX, praegu edutab oma poega, kellel on kulinaaria kutsekooli diplom. Aga inimesi raudteealase diplomiga süüakse igalt poolt välja“. Hagejat puudutas kommentaaris fraas: „/.../ u XXX берут откаты у женщин предпенсионного возраста“, mille tõlge on: „XXX kasutades ametikohta enda huvides võtavad altkäemaksu pensionieale lähenevatelt naistelt“. Kostja XXXi avalduse kohaselt on hageja samuti altkäemaksu võtja. Altkäemaksu võtmise avaldamine on fakt ning mõistlik inimene, kes seda infot luges, pidi aru saama, et hageja on isik, kes võtab altkäemaksu.
14.Kostja AS Ekspress Meedia avaldas kostjatelt XXXilt ja XXXilt kommentaaridena saadud ebatõesed faktiväited oma avalikus internetiruumis RusDelfi artikli „КаПо XXX“ („KAPO pidas kinniXXX“) juures. Hageja leidis, et avaldajateks on kostjadXXX, XXXja AS Ekspress Meedia. Esimesed kaks on avaldajad, sest nad edastasid ebatõesed faktiväited kolmandale isikule ehk kostjale AS-le Ekspress Meedia. AS Ekspress Meedia on avaldaja, sest ta avaldas ebaõiged faktiväited massimeediale.
15.Hageja leidis, et ebaõigeid faktiväiteid sisaldavate kommentaaride avaldamine tõi hagejale kaasa kahju. Kommentaarid tõid kaasa hageja kaastöötajate, alluvate, koostööpartnerite, klientide, eksamineeritavate ja nende tööandjate negatiivse suhtumise hagejasse. Hageja pidi korduvalt põhjendama ja selgitama ilmunud väidete tõele mittevastavust. Kuna neid kommentaare oli võimalik RusDelfi lehelt välja printida, neist kuvatõmmist või fotot teha, on negatiivse mõju kestvus olnud pikaajaline. Ka pärast kommentaaride eemaldamist on hageja pidanud ümber lükkama ebaõigeid väiteid.
16.Kõik kommentaarid rikkusid hageja isiklikke õigusi, sest need olid hageja au teotavad ja tema head nime ning väärikust rikkuvad, sest kommentaarid avaldati piiramatu levikuga teabeallikas kogu massimeediale ja on hageja isikuga seostavad. Kuna hageja töökeskkond koosneb enamuses vene keelt kõnelevatest töötajatest, alluvatest, eksamineeritavatest, koostööpartneritest ja klientidest, siis kommentaaride ilmumine venekeelses portaalis mõjutas hageja mainet oluliselt.
17.Hageja nimetamine avalikkuse ees „altkäemaksu võtjaks“, on otsene hageja süüdistamine seaduse rikkumises. Ebaõiged faktiväited halvendasid oluliselt töökaaslaste, alluvate, klientide, koostööpartnerite, eksamineeritavate ja nende tööandjate suhtumist hagejasse, mis tõi kaasa hageja sotsiaalse heaolu languse ning usalduse kaotuse. Oma juhtpositsioonist ning eksamineerija staatusest tulenevalt (hageja on XXX, XXX,XXX) on hagejal oluline huvi oma hea maine taastamise vastu. Hageja maine sai oluliselt kahjustada.
18.Kostja XXX nimetas hageja kommentaaris täisnimega, kostja XXX perekonnanimega. Avaldatud artikli ning kommentaaride kontekstist on arusaadav, et jutt käib konkreetselt AS Eesti Raudteel töötavast XXXest ehk hagejast ning kommentaarid on suunatud konkreetselt hageja vastu. Kostjate õigusvastane tegu on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostjad ei oleks ebaõigeid väiteid avaldanud. Kostjate tegu oli õigusvastane, sest
faktiväited olid ebaõiged. Ebaõigeid faktiväiteid avaldati tahtlikult selleks, et hageja mainet kahjustada. Hageja palus kostjatelt XXXilt, XXXilt ja AS-lt Ekspress Meedia solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
19.Kostjalt XXXlt nõudis hageja solidaarselt koos teiste kostjatega õiglase mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest. Kostja XXX avaldas hageja kohta ebakohase väärtushinnangu: „XXX - цепной пес XXX“, mille tõlge on: „XXX – on XXX ketikoer“. Väärtushinnang on hageja au teotav, sest venekeelsel väljendil „цепной пес“ (tõlkes: „ketikoer“) on Eesti kultuurikeskkonnas halvustav tähendus. Halvustavat tähendust tõendab Eesti Keele Instituudi kodulehel eki.ee olev seletus, mille kohaselt tähendab väljend „ketikoer“ käsilast või kuulekat abilist. Mõistlik inimene, kes seda hinnangut luges, pidi aru saama, et hageja on isik, kes on ketikoer oma ülemusele.
20.Hageja au teotamine ebakohase väärtushinnangu avaldamisega oli õigusvastane, sest avaldaja kujundas negatiivse hinnangu ilmselgelt meelevaldselt ning väljendas oma hinnangu ebasündsal viisil. Kostja XXX nimetas hagejat eesnimega, kuid artikli ja kommentaaride kontekstist on arusaadav, et jutt käib AS-s Eesti Raudtee töötavast XXXest ehk hagejast.
21.Hageja palus jõustunud kohtulahendis asendada tema nimi initsiaalidega ning mitte avaldada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
22.Kostjate XXX ja AS Ekspress Meedia vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud AS Ekspress Meedia vastuväidetega seoses avaldatud kommentaaridega ja leidis, et Riigikohtu ja EIK lahendite kohaselt on Delfi kutseliseks avaldajaks, kes peab olema võimeline hindama oma tegevusega seotud riske. Kostja on ärilisel kaalutulisel tegutsev ettevõte, mis kutsub oma lugejaid artikleid kommenteerima.
23.Kostja AS Ekspress Meedia avaldas kommentaarid kaudse tahtlusega, sest kostja võimaldas avaldada isikute au teotavaid kommentaare. Hageja ei ole esitanud nõuet delikti üldkoosseisu alusel. Hageja peab kostjat AS Ekspress Meedia avaldajaks ja on seda seisukohta põhjendanud. Kohus ei ole hageja õigusliku kvalifikatsiooniga seotud. Ka delikti üldkoosseisu puhul peaks hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ja põhjusliku seose. Hageja on neid asjaolusid põhjendanud. Hageja saab kostjale AS-le Ekspress Meedia ette heita käibekohustuse rikkumist. Hea usu põhimõttes tuleneb, et keegi ei tohi oma käibetegevusega kahjustada teisi isikuid. Kostja AS Ekspress Meedia ei ole seda järginud, kuna tema ärilisel alusel toimivas uudisteportaalis avaldati kommentaarid, mis oluliselt teotasid hageja au, head nime ja rikkusid väärikust.
24.Hageja ei nõustunud kostja AS Ekspress Meedia väitega, et kommentaaride puhul ei kohaldata sama vastutusstandardit, nagu artiklite puhul, sest see võiks viia sõnavabaduse õigustamatu piiramiseni. Kostja väited ei ole kooskõlas EIK lahendis tooduga. Asjaolu, et AS Ekspress Meedia ei kontrolli kommentaaride sisu enne nende avalikkusele avaldamist, ei vabasta kostjat vastutusest ning on hageja arvates süüd raskendav asjaolu. Kostja AS Ekspress Meedia pidi arvestama, et kommentaarid võivad olla teiste isikute õiguseid rikkuvad ning sellega kaasneb kostja risk vastutada selliste isikuõiguste rikkumise eest. Kostja AS Ekspress Meedia väide, et platvormipidajate (teabetalletajate, vahemällu salvestajate, vahendajate) vastutuse määramisel kohaldub E-kaubanduse direktiiv, ei ole asjakohane, kuna kostjat ei saa pidada teabetalletajaks, vahemällu salvestajaks, vahendajaks vaid otseselt kommentaaride avaldajaks.
25.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kommentaaride puhul ei olnud tegu vihakõne või vägivallale õhutamisega, mistõttu ei olnud kostjal AS-l Ekspress Meedia kohustust omal algatusel kommentaarid kustutada. Õigusvastased on ka need kommentaarid, mis teotavad isiku au ja väärikust ning puudutavad tema eraelu. Asjaolu, et isik kasutab kommentaaride puhul „madalat
stiili“, ei anna talle õigust kellegi au ja head nime rikkuda. Ebaõige oleks väita, et „madala stiiliga“ väljendatu kahjulik mõju on väiksem.
26.Hageja ei nõustunud kostja AS Ekspress Meedia väitega, et viimane on täitnud oma hoolsuskohustuse, sest kustutas kommentaarid koheselt pärast teate saamist. Koheselt või viivitamatult tegutsemine tähendab, et tegutsetakse kohe. Hageja esitas teda häirivate kommentaaride kohta kirja aadressil [email protected] 04.03.2016 kell 7.41, kuid vastuse, et kommentaarid on eemaldatud, sai hageja alles 08.03.2016 kell 3.49. Seega pea 4 ööpäeva (ca 92 tundi) olid õigusvastased kommentaarid peale kostja AS Ekspress Meedia teavitamist eemaldamata. 92 tundi ei saa lugeda mõistlikuks ajaks. Hageja ei pea sellist reageerimist koheseks. Kostja ei võtnud tarvitusele mõistlikke abinõusid hageja õiguste kahjustamise vältimiseks. Kostjale saab ette heita tegevusetust.
27.Hageja ei nõustunud AS Ekspress Meedia väitega, et kommentaarides avaldatu tuleb alati lugeda väärtushinnanguks. Isegi kui kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnangutega, ei välista see hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Hageja ei nõustunud kostja AS Ekspress Meedia väitega, et kommentaaride puhul ei ole kohaldatav ümberlükkamise nõue samal viisil ja samas kohas. Asjaolu, et andmeid avaldati kommentaaride lehel, ei ole oluline, kuna need osaks artiklist ehk kuulusid selle juurde ning neid sai lugeda delfi.rus lehel, mitte mujal.
28.Hageja leidis, et kommentaarid tuleb ümber lükata avalehel viitega artiklile, sest arhiveeritud artikli kommentaariumis avaldatu ei pruugi jõuda kõigi nende isikuteni, kes artiklit ja sinna juurde avaldatud kommentaare lugesid. Seega ei oleks arhiveeritud artikli kommentaariumis ümberlükkavate faktiväidete avaldamine hagejale piisavaks au ja hea nime, väärikuse taastamiseks.
29.Kommentaarid põhjustasid hagejale õigustamatuid kannatusi, psüühilise heaolu languse, negatiivseid emotsioone, meeleolulanguse, ärevuse ning töövõime languste mille tõttu kasvas tegemata tööde hulk. Hagejal tekkis stress, ebamugavustunne, piinlikkus koosolekutel, eksamite vastuvõtmistel, töötajatega kohtumistel ja klientidega suhtlemisel, mis häirisid töö- ja eraelu. Au ja hea nime teotamise, väärikuse rikkumise tõttu tekkinud hingelised üleelamised, piinlikkustunne, meeleolu langus, stress ei olnud ajutised, vaid kestavad jätkuvalt. Hagejal tuleb taluda siiani iroonilisi pilkeid isikutelt, kellega ta lävib. Hageja peab sunnitult tegelema eneseanalüüsiga, et süüdistusi ümber lükata.
30.Hageja ei pöördunud arsti või psühholoogi poole, kuid hagejal on siiani raske teha tööd ning osaleda koosolekutel ja töökohtumistel. Hagejal on raskusi uinumisega, uni ei ole korrapärane, kuna laim oli selline, mis läks hinge, mõjutas vaimset tasakaalu. Ebaregulaarne uni omakorda mõjutab töö- ja eraelu. 04.03.2016 hommikul tööle jõudes, kui alluvad ning kaastöölised au ja väärikust teotavatele kommentaaridele vihjasid (hageja ei olnud ise neist teadlik), hakkas hageja kohe tegutsema, et need sealt kustutataks ning tema maine saaks taastatud. Hageja, samuti tema abikaasa ning lähedased oli väga häiritud, kuna artikkel ei puudutanud otseselt hagejat, kuid kommenteerijad lihtsalt hakkasid tema isiksust põhjendamatult laimama. Hagejal tekkis põhjendatud hirm kaotada aastatepikkuse tööga saavutatud puhas maine. Kommentaare ei saa lugeda heas usus tehtud kriitikaks, mida hageja oleks pidanud taluma. Kommentaarid olid tehtud sooviga hageja mainet oluliselt kahjustada. Hageja abikaasal tekkis hirm, kas hageja tervis peab vastu tekkinud vaimsele pingele.
31.Hageja ei nõustunud ka kostja XXX vastuväidetega. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tema nõue on tõendamata. Hageja ei saa mittevaralise kahju tekkimist tõendada ühegi tõendiga. Hingeliste kannatuste eeldamise tõttu tuleb lugeda tõendatuks nende põhjuslik seos ilmunud kommentaaridega. Hageja ei nõustunud kostja XXX väitega, et väljend „ketikoer“ ei olnud solvav. Kasutatud väljendit tuleb vaadelda Eesti kultuurikeskkonnas ning siin on sellel solvav tähendus. Kostja XXX on ise rõhutanud, et see väljend võib olla halvustavaks iseloomustuseks.
32.Väljend „ketikoer“ halvustas hagejat kui isiksust. Mõistliku isiku seisukohast on üheselt selge, et Eesti kultuuriruumis on väljend mõnitava iseloomuga. Sõna „пeс“ tähendab eesti keeles „peni“ ning Eesti Keele Instituut annab sõnale järgmise tähenduse: „inimese kohta põlgavalt, vihates, ka sõimusõnana“. Ketikoeral on otseses tähenduses piiratud võimalused ning peremees alandab oma looma, kui ta ei lase tal vabalt liikuda või on loom pahatahtlik, mistõttu ta on ketis. Sellise väljendiga on antud halvustav hinnang inimesele, keda on alandatud, sest ta ei saa millegagi iseseisvalt hakkama, vaid allub ainult käsule.
33.Hageja rõhutab, et tööülesanded ei seisne ülemuse käskude täitmises, vaid XXX peab hageja pakkuma lahendusi ja võimalusi, mis tööprotsessi paremaks ja efektiivsemaks teeksid. Hageja ei ole „ketikoer“ oma ülemusele. Väärtushinnangu üheks aspektiks on inimese iseloomustamine. Antud väljend „ketikoer“ viitab selgelt hageja isikuõiguste individuaalsfääri jäävatele iseloomuomadustele.
34.Hagejal ei pidanud olema kõrgem kriitikataluvus. Kostja XXX lihtsalt põhjendamatult laimas oma kommentaariga hagejat. Kommentaari eesmärgiks oli hageja maine kahjustamine. Kostja XXX väärtushinnang oli ebakohane, kuna oli ilmselgelt põhjendamatu. Kostja on hinnangu kujundanud asjaolusid selgitamata, meelevaldselt ning väljendanud Eesti kultuuriruumi jaoks ebasündsal viisil. Silmas tuleb pidada seda, mida mõistliku inimese arusaama järgi avaldaja üldsusele avaldas, mitte seda, mida avaldaja ise silmas pidas.
35.18.01.2018 seisukohtades kordas hageja oma varasemaid väiteid. Hageja ei nõustunud kostja XXX väitega, et ta on tõlgendanud valesti väljendit „ketikoer“. Väljend ei ole au teotavaks vaid Eesti kultuuriruumis, vaid võib seda olla vene keelt emakeelena kõnelevate isikute kultuuriruumis. Nimelt konsulteeris hageja magistriharidusega vene keelt kõnelevate isikutega ning nende jaoks oli väljendil „ketikoer“ („цепной пёс») solvav tähendus ja halvustav iseloom. Väljendi puhul ei saa rääkida ülekantud tähendusest, sest viidatud on hageja nimele. Hageja pidas arusaamatuks kostja väiteid, et ta ei ole hagejat koeraks nimetanud, vaid on viidanud koera osadele tunnustele.
36.Hageja leidis, et ka Vene kultuuriruumis ei kasutata väljendit „ketikoer“ selleks, et öelda inimese kohta midagi head. Kostja XXX väärtushinnang oli esitatud hageja kohta, kes kuulub Eesti kultuurikeskkonda. Seega on seos Eesti kultuurikeskkonnaga. Asjakohatud on kostja XXX viited artiklile, sest vaidlus ei puuduta artiklit, vaid kostja kommentaari. Kui kostja soovib tõendada oma väiteid väljendi „ketikoer“ kohta, saab ta selle kohta esitada ekspertarvamuse. Kostja XXX näidete analüüsimiseks vajadus puudub.
37.Hageja palus kohustada kostjaid XXXit, XXXi ja AS Ekspress Meedia ümber lükkama ebaõiged faktiväited ning neid esitama ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkavad teated AS-le Ekspress Meedia ning kohustada AS Ekspress Meedia ebaõigete faktiväidete ümberlükkavate venekeelsete teadete avaldamiseks internetiportaali RusDelfi esilehel kostjate kulul koos XXXi, XXXi nimedega 5 ööpäeva jooksul internetiportaali RusDelfi esilehel. Hageja tõi välja, millise tekstiga peaksid teated olema. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt mittevaralise kahju hüvitise.
38.23.02.2018 seisukohtades rõhutas hageja, et kostja XXX ei ole tõendanud oma väidet, et tema kasutatud väljend „ketikoer“ ei ole au teotav väärtushinnang. Kostja AS Eesti Meedia ei ole põhistanud väidet, et ta ei vastuta kommentaaride eest ning tal polnud kohustust omal algatusel kommentaare kõrvaldada. Kostja ei ole põhistanud, miks tal ei olnud kohustust kommentaar kustutada ilma hageja pöördumiseta.
39.Hageja ei nõustunud kostja AS Eesti Meedia väitega, et viimase vastutus piirdus kommentaaride eemaldamisega. Kostja on omaks võtnud, et tegu oli õigusvastaste kommentaaridega. Õigusvastased kommentaarid olid avaldatud üldsusele. Kostja AS Eesti Meedia vastutus lõpeb ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse tegemisega. Kostjal on kohustus hüvitada mittevaraline kahju. Isegi kui
kostja avaldab ümberlükkava teate, jääb hageja au ja väärikus avalikkuse ees 03.03.2016 – 08.03.2016 avaldatuga püsivalt riivatuks.
40.Artikkel oli avaldatud portaali esilehel ning sinna juurde kuuluvaid kommentaare sai lugeda avalehel kommentaaride lingile vajutades. Kostja AS Eesti Meedia ei ole tõendanud, et avaldades kommentaari väljendiga „ketikoer“, oli tegemist heas toonis või normaalselt ühiskonnas aktsepteeritava isikuid iseloomustava väljendiga. Artikkel ilmus RusDelfi esilehel, mille pealkirja juures kajastus kommentaaride arv. Antud artikli juures oli 36 kommentaari, millest 3 olid hageja au teotavad.
41.Hageja au teotavad kommentaarid olid avaldatud 03.03.2016 – 08.03.2016, kokku u 92 tundi. Kuigi iga kommentaari juures oli märge „Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!“, siis antud juhul ei taganud see seda, et hageja au ja väärikus ei oleks teotatud. Hagejal ei tekkinud kommentaaridest hetkelist ebamugavust, vaid see on olnud püsiv. Hageja tunneb jäävalt, et tema 50 aastaga saavutatud elutöö ning usaldusväärsus, väärikus ja maine on püsivalt rikutud avalikkuse ees. Hageja leiab, et kommentaaride avaldamine on jätnud talle püsivalt ja alatiselt alatiseks psüühilise kahjustuse.
42.Hageja leidis, et kommentaaride avaldamise aeg ei ole määrav, sest ka lühiajalisest Internetis au teotava kommentaari avaldamisest piisab isiku au teotamiseks. Asjas ei oma tähtsust, mis keeles olid kommentaarid avaldatud, sest vene keel on üldtuntud kogu maailmas, sh Eestis. Hageja töökeskkond on põhiliselt venekeelne. Kõige aktiivsem on artikli ning sinna juurde kuuluvate kommentaaride loetavus artikli avaldamisel avalehel esimesel päeval ja ehk paaril päeval peale avaldamist.
43.Hageja viitas Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktidele 1.5. ja 4.6. Kostja on avaldaja, sest ta avaldas ebatõeseid faktiväiteid avalikkusele. Kuna hageja ei ole avaliku elu tegelane, on tema inimväärikuse kaitse standardid kõrgemad võrreldes avaliku elu tegelasega.
44.Hageja palus kostjatelt menetluskuludena välja mõista 450 eurot. Tegemist oli hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivudega. Hageja palus kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt. Hageja taotles kostjate XXXi ja XXXi suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Hageja palus kõigilt kostjatelt välja mõista õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja palus jõustunud kohtuotsuses mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ja aadressi.
45.Hageja palus kohustada kostjat AS Ekspress Meedia avaldama ebaõigeid kommentaare ümberlükkava teate Internetiportaali RusDelfi avalehel 5 kalendripäeva jooksul venekeelse tekstiga: „RusDelfi опубликовала 03.03.2016. г – 08.03.2016. г про XXX неправдивые коммертарий, в которых XXXа называли человеком, который систематически берёт взятки и что он - цепной пес. Эти комментарий неуместные и не соответствуют действительности“, mille tõlge on järgmine: „RusDelfi avaldas 03.03.2016 – 08.03.2016 XXXe kohta kommentaarid, kus XXXt nimetati süstemaatiliseks altkäemaksu võtjaks ja väärtushinnangu „ketikoer“. Avaldatud kommentaarid ei vasta tõele ja on sobimatud.“
46.Kostja AS Ekspress Meedia menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostjal puudus vajadus tutvuda 1 h 30 minuti ulatuses hagi puudustega. Hagiavaldusega tutvumiseks sai mõistlikult kuluda 1 tund. Alusetu on 1 tund ajakulu seoses tähtaja pikendamise taotluse koostamisega, sest tähtaja pikendamine tulenes kostjast ning kulu ei pea kandma hageja. Kõige enam sai taotluse koostamisele aega kuluda 10 minutit. Hageja pidas alusetuks ajakulu 2 h 30 minutit nõupidamiseks kliendiga. Tegemist on samaväärse õigusvaidlusega Delfi vs Eesti. Kuna kostja esindaja oli samasuguse õigusliku probleemiga juba varem süvitsi tegelenud, ei olnud õigusprobleem uudne. Piisav aeg nõupidamiseks oleks olnud 1 tund.
47.Kostja vastuse koostamisele ei saanud aega kuluda 20 tundi. Kostja vastus koosnes 9-st lehest,
mille sisuline osa koosnes 6-st lehest. Kostja esindaja oli kohtupraktikaga kursis ega pidanud seda uuesti läbi töötama. Pädeval esindajal ei saanud vastuse koostamiseks kuluda 2,5 tööpäeva. Hageja pidas põhjendatud ajaks 3,5 tundi. Hageja 18.09.2017 seisukohtadega tutvumiseks ei saanud kuluda 1 tund, vaid 0,5 tundi. 04.01.2018 ei saanud kostjal kuluda hageja seisukoha ja teise kostja seisukohaga tutvumisele 2 tundi. Hageja seisukohad ei puudutanud kostjat AS Ekspress Meedia. Kostja XXX seisukohaga ei pidanud kostja samuti tutvuma. Hageja arvates oleks materjalidega tutvumiseks piisanud 10 minutist.
48.Hageja ei nõustunud, et kostja AS Ekspress Meedia esindaja valmistus istungiks 2 tundi. Istungil jäi mulje, et ta ei olnud valmistunud. Istungi tehti 10 minutiline paus, et kostja esindaja saaks oma kliendiga rääkida. Kui esindaja oleks istungiks valmistunud, oleks ta oma kliendi seisukoha eelnevalt selgeks teinud. Ka menetluskulude suurust ei osanud esindaja istungil avaldada, vaid küsis seda kliendilt. Menetluskulude aruande koostamiseks õigusabi vajalik ei olnud. Kogu istungi ettevalmistamise ajakulu pidas hageja alusetuks või põhjendatuks maksimaalselt 10 minuti ulatuses. Kuna Harju Maakohtu 31.01.2018 istung kestis 45 minutit, ei saanud esindajal sellel osalemiseks kuluda 50 minutit. 10 minutit sellest ajast pidas kostja esindaja läbirääkimisi oma kliendiga. Hageja pidas põhjendatud ajaks 35 minutit. Tähtaja järjekordse pikendamise taotlus ei olnud tingitud hagejast ning maksimaalselt sai taotluse koostamisele aega kuluda 10 minutit. Kostja 20.03.2018 vastus on esitatud kolmel lehel ning selle koostamiseks ja kliendiga aruteluks ei saanud kuluda 4 tundi. Kostja oli selleks ajaks juba vaidlusega kursis ja nõupidamine kliendiga sai kesta kõige enam 15 minutit. Kostja vastuse koostamiseks ei saanud aega kuluda enam kui 1 tund.
49.Hageja samuti leidis, et kõigi kulude tekkimine ei ole usutav ja kuludokumente kostja esitanud ei ole. Kostja AS Ekspress Meedia esindaja tunnitasuga hageja nõus ei olnud. Vaidlus ei olnud eriti keeruline ega mahukas ja põhjendatud ei saa olla keskmisest kõrgem tunnitasu. Kostja menetluskulude taotlus sisaldab tunnitasu kohta vastuolulisi andmeid. Menetluskulude põhjenduste osas on tunnitasu suuruseks märgitud 123,85 eurot, kui kulude nimekirja lõpus 127,36 eurot. Hageja pidas arusaamatuks kostja AS Ekspress Meedia taotlust, et hageja kannaks ka kostja XXX kulud. XXX ei ole menetluskulude taotlust esitanud.
50.Hageja leidis, et poolte endi kanda võiks menetluskulud jätta siis, kui vastaspoole kulude kandmine oleks äärmiselt ebaõiglane, kuid see eeldab erandlike asjaolude olemasolu. Hageja nõustus, et kohus võiks hagi rahuldamata jätmisel jätta kostja AS Ekspress Meedia kulud kostja enda kanda, sest vastupidi oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei ole üles näidanud head tahet vaidlus kiiresti kompromissiga lõpetada. Kostja AS Ekspress Meedia esitas konkreetse kompromissettepaneku alles 31.01.2018 istungil ja see oli järgmine: „Kostja IV on nõus avaldama teated kostjate I, II ja III osas, kuid mitte sellises kontekstis, et tema on midagi rikkunud vaid, et teised on ebakohaseid väiteid esitanud.“ Hagejale ei saa ette heita, et asja ei lahendatud kohtuväliselt. Kostja ei soovinud ise leida vaidluse lõpetamiseks lahendust.
51.Täiendavalt viitas hageja, et kostja AS Ekspress Meedia tegi 20.03.2018 konkreetse kompromissettepaneku teate avaldamise kohta kostjate XXXi, XXXi ja XXX suhtes, millega hageja nõustus 02.04.2018. Seega saab kohus hagi kostja AS Ekspress Meedia osas osaliselt rahuldada. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Täiendavalt teatas hageja, et on kostja AS Ekspress Meedia kompromissettepanekuga nõus, kuid allkirjastatud kompromisskokkulepet pooled kohtule ei esitanud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
52.Kostja XXX vaidles hagile vastu ja pidas nõuet alusetuks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kommentaaris hageja au teotanud. Venekeelne väljend „ketikoer“ ei ole au teotav ning hageja tõlgendab väljendit valesti. Kostja kommentaari tekst vastab avaldatud artikli tekstile. Kostja kommentaar oli irooniline vastus teistele kommenteerijatele, kellele on hagis viidatud. Kostja
kasutatud venekeelset väljendit „ketikoer“ on kasutatud ülekantud tähenduses võrdlusena. Inimest ei ole koeraks nimetatud, vaid on viidatud selle osadele tunnustele. Vene keeles on tegemist stilistilise näitega, mis ei ole solvav keelevorm. Väljend „ketikoer“ pidi iseloomustama hagejat kui töötajat, kes täidab kõiki juhtkonna otsuseid ja korraldusi jäigalt oma ametikohustuste raames. Kostja viitas Winston Churchilli lausele „ajakirjanik – see on demokraatia ketikoer“, milles pole midagi solvavat. Kostja tõi näiteid väljendi „ketikoer“ kasutamisest venekeelses meedias. Hageja mittevaralise kahju nõuet pidas kostja alusetuks.
53.03.01.2018 seisukohtades leidis kostja XXX jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud enda au teotamist. Kostja kasutatud venekeelne väljend „цепной пёс» ei ole hageja au teotav. Hageja tõlgendab seda väljendit valesti. Kostja XXX avaldas internetiportaalis RusDelfi vene keeles kommentaari artikli „KaPo pidas kinni XXX” kohta. Nüüdseks on selge, et artikkel ei olnud paljasõnaline, sest kohus võttis Eesti Raudtee juhatuse liikme XXX kuriteos kahtlustatavana vahi alla. Kostja XXX kommentaar oli irooniline vastus teistele kommenteerijatele. Hageja ei ole vene keele ekspert ja tema arvamus on subjektiivne ning emotsionaalne. Hageja on jätnud tähelepanuta kostja toodud näited väljendi kasutamise kohta. Hagil puudub õiguslik alus ning see tugineb vaid hageja isiklikel emotsionaalsetel aistingutel. Kostja XXX palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
54.Kostja AS Ekspress Meedia vaidles hagile vastu. Kostja vastu ei saa nõuet esitada VÕS § 1046 ja § 1047 alusel, sest kostja AS Ekspress Meedia ei ole kommentaaride avaldaja. Tegu võiks olla üksnes kostja deliktilise vastutusega, kui kostja oleks rikkunud käibekohustust, kuid sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Kommentaaride avaldamisel ei ole meedial sellist vastutusstandardit nagu artiklite puhul.
55.Vaidlusaluste kommentaaride näol ei olnud tegemist vihakõne või vägivallale õhutamisega ja kostjal AS-l Ekspress Meedia ei olnud kohustust omal algatusel sellist sisu otsida, tuvastada ja kustutada. Kostja on hoolsuskohustuse täitnud, kustutades hagejat häirinud kommentaarid pärast vastava teavituse saamist. Kostja AS Ekspress Meedia leidis, et VÕS § 1047 lõikest 4 ei tulene kohustust lükata kommentaarid ümber samal viisil ja samas kohas. Kahju hüvitamise nõuet hagejal ei ole. Kui kohus leiab, et kostja ei ole käibekohustust täitnud, ei laiene see väärtushinnangutele.
56.Kuna kostja AS Ekspress Meedia kõrvaldas hageja nõudmisel koheselt õigusvastased kommentaarid, siis sellega kostja tsiviilõiguslik vastutus lõppes. Isegi kui hageja kahju nõue on põhjendatud, ei saa see olla enam kui 16 eurot kommentaari kohta. Kostja AS Ekspress Meedia nõustus, et ta avaldas 03.03.2016 artikli pealkirjaga „KAPO pidas kinni Eesti Raudtee infrastruktuuriteenistuse ameti juhataja“. Artiklis hagejat ei mainitud ja artikli sisu osas ei ole hageja nõudeid esitanud. Vaidlusalused kommentaarid eemaldas kostja 5 päeva jooksul alates nende avaldamisest.
57.Kostja AS Ekspress Meedia leidis, et ta ei ole kommentaaride avaldaja. Andmete avaldamine peab olema tahtlik tegevust ning avaldamise võimaldamine ei võrdu avaldamisega. Kommentaaride avaldamise võimaldamist ei saa pidada tahtlikuks tegevuseks. Kostjal ei saa olla tahtlust selles, et tema kehtestatud kasutamise reegleid rikutakse ebakohaste väidete kirjutamisega. Kostja AS Ekspress Meedia ei toimeta ega aktsepteeri enne kommentaari tegemist iga kommentaari, vaid annab kommenteerimise võimaluse. Kommentaar ilmub veebilehele automaatselt.
58.Kostja AS Ekspress Meedia leidis, et kui kommentaaride võimaldaja on loonud efektiivse süsteemi kommentaaride kustutamiseks, siis üldjuhul on see piisavaks ja kohaseks õiguskaitsevahendiks ning muud tsiviil- või kriminaalõiguslikku vastutust võimaldajale ei järgne. EIK praktika kohaselt võib kommentaaride võimaldajat võtta vastutusele, ilma et tekiks vastuolu konventsiooni artikliga 10, eelkõige siis, kui kolmandate isikute kommentaarid sisaldavad endas vihakõne ja vägivallale õhutamist ning neid viivitamatult ei kõrvaldata. Euroopa Liidu õiguse järgi
saab rääkida teabetalletaja ehk portaali vastutusest kommentaaride eest, kui portaal ebaseaduslikust tegevusest teada saades ei kõrvalda kõnealust teavet või ei tõkesta sellele juurdepääsu. Kostja viitas E-kaubanduse direktiivi artiklile 14 ja 12. Eestis on direktiiv üle võetud infoühiskonnateenuse seaduses (IÜTS), mille § 8 sedastab teabe edastaja, § 9 vahemällu salvestaja ja § 10 teabe talletaja vastutuse piirangud.
59.Kuna vaidlustatud kommentaaride puhul ei olnud tegemist vihakõne või vägivallale õhutamisega, ei olnud kostjal kohustust sellist sisu ise otsida, tuvastada ja kustutada. Kommentaaride ebakohasuse hindamisel tuleb arvestada avaldatud väidete konteksti ja suhtlemisstiili eripära Interneti portaalides. Kommentaarid ei sisaldanud vihakõne ega vägivalda ning kostja AS Ekspress Meedia oli võtnud kasutusele vajalikud meetmed, et välistada vastutust kommentaaride eest. Kostja on võtnud kasutusele nn teata-ja-võetakse-maha süsteemi. Kostja AS Ekspress Meedia kõrvaldas koheselt pärast teavituse saamist hagejat häirinud kommentaarid. Arvestades kostja portaalis olevate kommentaaride hulka, oli 5 päeva jooksul eemaldamine piisvalt kiire reageerimine. Kostja leidis, et ta on hoolsuskohustuse täitnud ja ümberlükkamise nõuet rahuldada ei saa.
60.Kui meediaväljaandel oleks kohustus vaadata läbi iga kommentaar ja vastutada iga kommentaari eest, viiks see sõnavabaduse õigustamatu piiramiseni. Meediaväljaannetel oleks sellisel juhul kohustus vastutuse vältimiseks otsustada, mida inimene võib ja mida ei või artikli kohta kommenteerida. Igal juhul ei ole paranduse avaldamise nõue kohaldatav väärtushinnangutele, mis olid kommentaarides avaldatud. Väärtushinnanguid ei ole võimalik ümber lükata, vaid ainult põhjendada. Isegi kui leida, et teised kostjad on avaldanud ka faktiväiteid, ei ole veebiportaalile kommentaaride osas VÕS § 1047 lg 4 tulenev ümberlükkamise nõue kohaldatav tulenevalt reeglist „samal viisil ja samas kohas“. Kommentaarid ilmusid kommentaariumis, mitte kostja uudiste lehel ja seega ei saa hagejal olla nõuet avaldada parandusi kostja uudiste lehel, mis ei ole kasutajate loodud kommentaarium, vaid kostja ajakirjanduslik tegevus.
61.Kuna kostaja AS Ekspress Meedia ei ole kommentaaride avaldaja, ei saa tema vastu esitada mittevaralise kahju nõuet. Kostja on hoolsuskohustuse täitnud ja sellega kostja vastutus lõppes. Kui kostja on vastutav, ei ole ümberlükkamise nõude kõrval võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja viitas VÕS § 136 lõikele 5. Igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kui ebaõiged väited lükatakse ümber, siis sellega taastatakse hageja endine olukord.
62.Kui kahju nõue on põhjendatud, tuleb lähtuda kostja AS Ekspress Meedia teost, mitte kommentaatori teost. Kostja AS Ekspress Meedia on võimaldanud ainult platvormi kommentaaride avaldamiseks. Kostja AS Ekspress Meedia tegevusetus ja sellega kaasnev vastutus algab alates kommentaarist teada saamisest, kuivõrd kostjal ei ole kohustust ebakohaseid kommentaare ennetada. Rahaline karistus ei saa olla suurem kui 16 eurot kommentaari kohta.
63.20.03.2018 seisukohtades jäi kostja AS Ekspress Meedia varasemate väidete juurde. Hageja täiendatud seisukohtadest ei selgu täpsustatud nõue ega nõude rahuldamiseks vajalikud asjaolud kostja suhtes. Kostja AS Ekspress Meedia pidas alusetuks küsida tõendit Avaliku Sõna Nõukogult. Esmalt ei ole tegemist ajalehtede eneseregulatsiooni organiga, milleks on Eesti Ajalehtede Liidu juures tegutsev Pressinõukogu. Teiseks ei ole see tõendiks, mille kogumist saaks taotleda kohtult, sest tõend oleks kättesaadav menetlusosalisele endale läbi sellekohase avalduse esitamise.
64.Kostja AS Ekspress Meedia eemaldas kommentaarid. Vaidlust ei ole selles, et 03.03.2016 avaldatud kommentaaride osas ei kasutanud hageja „teata-ja-võetakse maha süsteemi“, vaid saatis ekirja kostja esindajale. Menetluses kogutud tõenditest nähtub, et 08.03.2016 vastas venekeelse Delfi internetiportaali peatoimetaja Julia Rodina hagejale, et „kommentaarid on praeguseks eemaldatud“. Samas ei ole hageja esitanud tõendit selle kohta, millal ta ise pöördus kostja poole taotlusega
kommentaarid eemaldada. Sellekohane e-kiri on hagejal olemas, kui ta väitis kohtuistungil, et saatis e-kirja 04.03.2016. 04.03.2016 oli reedene päev, millele järgnes nädalavahetus. Kostja AS Ekspress Meedia eemaldas kommentaarid hiljemalt ülejärgmisel tööpäeval. Kostja täitis oma hoolsuskohustuse ning tähtsust ei oma tõend selle kohta, mis kellaajal kommentaarid eemaldati. Kostja eemaldas kommentaarid piisavalt kiiresti.
65.Kostja leidis, et vaidlust on võimalik lahendada kompromissiga viisil, kus kostja AS Ekspress Meedia on valmis avaldama, et teised kostjad avaldasid vaidlusalused kommentaarid hageja kohta ning kostja on pidanud õigeks need kustutada. Mistahes kahju või menetluskulude hüvitamist kompromissina kostja AS Ekspress Meedia võimalikuks ei pea, sest kohtusse pöördumiseks ei ole kostja alust andnud.
66.Menetluskuludena palus kostja AS Ekspress Meedia hagejalt välja mõista 4500 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Kostja palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub hageja kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole AS-s SEB Pank nr EE781010220192873229.
67.Kostja leidis, et isegi juhul, kui hagi ei jää täielikult rahuldamata, puudub alus jätta menetluskulusid kostja AS Ekspress Meedia kanda. Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest hageja ei andnud kostjale võimalust olukorra heastamiseks enne kohtusse pöördumist. Kostja AS Ekspress Meedia on iseseisev kostja ja tema olukorda tuleb vaadelda teistest kostjatest eraldi. Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda nõuete rahuldamise proportsioonist kostja AS Ekspress Meedia osas. Samuti tuleb arvestada, et kostja on esitanud kompromissettepanekuid.
68.Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 4500 eurot ilma käibemaksuta. Tegemist on advokaadi koondtasuga. Esindaja tunnitasu suurus on 123,85 eurot ilma käibemaksuta. Lepinguline esindaja on kostjale osutanud õigusabi kokku 35 h 20 minutit hinnaga 127,36 eurot tunnis.
KOHTU PÕHJENDUSED
69.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele kostjate XXXi, XXXi ja XXX suhtes. Kostja AS Ekspress Meedia vastu esitatud osas hagi rahuldamisele ei kuulu.
70.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 03.03.2016 ilmus kostja AS Ekspress Meedia Internetiportaalis Rus.Delfi venekeelne artikkel „КаПо задержалаXXX“ („KAPO pidas kinni XXX“), 2) kostja AS Ekspress Meedia võimaldas artikli lugejatel avaldada artikli juures kommentaare; 3) artiklit kommenteerisid 03.03.2016 teiste hulgas kommentaatorid varjunimedega „XXX“ („XXX“), „железнодорожник“ („raudteelane“) ja „рядом проходивший“ („mööduja“); 4) kostja XXX avaldas kommentaari varjunime „рядом проходивший“ („mööduja“) all ning ta avaldas muuhulgas fraasi: „XXX – on XXX ketikoer“; 5) hageja pöördus kostja AS Ekspress Meedia poole ning viimane eemaldas hageja viidatud kommentaarid 08.03.2016.
71.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad XXX, XXX kui kommenteerijad ning kostja AS Ekspress Meedia on vastutavad hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamise eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja XXX avaldas hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjad peavad hüvitama hageja mittevaralise kahju nõude ning kas kostja AS Ekspress Meedia peab ümber lükkama ebaõiged faktiväited.
72.Algses hagiavalduses nõudis hageja, et kostjad XXXi, XXX ja AS Ekspress Meedia peaksid enda kulul avaldama Internetiportaali Rus.Delfi esilehel hageja soovitud sõnastuses venekeelsed teated 5 ööpäeva jooksul. 23.02.2018 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles palus kõigilt kostjatelt mõista tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise. Ebaõigete andmete ümberlükkamist puudutava teate avaldamise nõude esitas hageja üksnes kostja AS Ekspress Meedia vastu. Kohus palus seejärel hagejal selgitada, milliste nõuete juurde ta jääb ning millistest loobub. 24.04.2018 kinnitas hageja kohtule, et jääb ainult 23.02.2018 menetlusdokumendis esitatud nõuete juurde. Seega loobus hageja kostjate XXXi ja XXXi vastu esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudest.
73.Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
74.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-196-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-4014, p 18). Kohtul on võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostjate õigusi. Kostjad XXX ja XXX hagile sisuliselt vastanud ei ole.
75.Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja XXXi vastu nõudes, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama enda kulul Internetiportaali RusDelfi esilehel 5 ööpäeva jooksul järgmine venekeelne teade: „Я, XXX, анонимно под псевдонимом „Федя“ заявил в коментариях 03.03.2016 в Делфи на русском языке под статью „КаПо задержала XXX“ о не соответсвующей действительности выдуманной, ложной информации, в отношении работника AO XXX, по которым XXX систематически берет взятки и откаты. Этот факт не соответствует действительности“ (eesti keeles: „Mina, XXX, avaldasin anonüümselt nime alt „Fedja“ 03.03.2016 venekeelses Delfis artiklit „KAPO pidas kinniXXX“ kommenteerides tegelikkusele mittevastava väite AS XXX töötaja XXXe kohta, mille kohaselt XXX võtab süstemaatiliselt altkäemaksu. See väide ei vasta tõele“).
76.Samuti tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine kostja XXXi vastu nõudes, milles hageja palus kohustada kostjat avaldama enda kulul Internetiportaali RusDelfi esilehel 5 ööpäeva jooksul järgmine venekeelne teade: „Я, XXX, анонимно под псевдонимом „железнодорожник“ заявил в коментариях 03.03.2016 в Делфи на русском языке под статью „КаПо задержалаXXXX“ о не соответсвующей действительности выдуманной, ложной информации, в отношении работника AO XXX, по которым XXX берeт откаты у женщин предпенсионного возраста. Этот факт не соответствует действительности“ (eesti keeles: „Mina, XXX, avaldasin anonüümselt nime alt „raudteelane“ 03.03.2016 venekeelses Delfis artiklit „KAPO pidas kinniXXX“ kommenteerides tegelikkusele mittevastava väite AS XXX XXX kohta, mille kohaselt XXX võtab altkäemaksu pensionieelsetelt naistelt. See väide ei vasta tõele“). Eelviidatud loobutud nõuete osas lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse.
77.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust lähtub, et tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, kuid mitte kohustus. Kuna kostjad XXX ja XXX hagile ei vastanud, palus hageja teha nende suhtes tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et kuivõrd teised kaks kostjat vastasid hagile, on võimalik vaatamata kostjate XXXi ja XXXi vastuse puudumisele võimalik lahendada asi sisuliselt.
78.Hageja viitas sellele, et ta sai hagiavalduse esitamisele eelnenud eeltõendamismenetluses tõendid, milliste kohaselt avaldas kostja XXX varjunime „Fedja“ all 03.03.2016 kell 13.20 kommentaari, mis sisaldas muuhulgas venekeelse lause: „Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks.“ Samuti sai hageja tõendid, mille kohaselt kostja XXX avaldas 03.03.2016 kell 15.01 varjunime „raudteelane“ all kommentaari, mis sisaldas muuhulgas venekeelset lauset: „XXX kasutades ametikohta enda huvides võtavad altkäemaksu pensionieale lähenevatelt naistelt.“ Hageja leidis, et kostjad XXX ja XXX avaldasid tema kohta alusetult, et ta võtab altkäemaksu.
79.Samuti sai hageja eeltõendamismenetluses tõendid, mille kohaselt avaldas kostja XXX varjunime „mööduja“ all 03.03.2016 kell 18.54 kommentaari, mis muuhulgas sisaldas venekeelset lauset: „XXX“. Hageja leidis, et kostja XXX avaldas tema suhtes ebakohase väärtushinnangu. Venekeelsel väljendil „ketikoer“ on Eesti kultuurikeskkonnas halvustav tähendus ja vastupidist ei ole kostja tõendanud. Mõistlik isik pidi kommentaarist aru saama, et hageja on ketikoer oma ülemusele. Samuti leidis hageja, et ka kostja AS Ekspress Meedia avaldas kõik kolm eelviidatud kommentaari.
80.Ebaõigete faktiväidete avaldamine tõi hagejale kaasa kahju, sest hageja kaastöötajad, alluvad, koostööpartnerid, eksamineeritavad ja kliendid hakkasid hagejasse negatiivselt suhtuma. Kommentaaride mõju oli pikaajaline, sest neid võis välja printida ja nendest teha kuvatõmmist või fotot. Kuna hageja töökeskkond koosneb enamuses vene keelt kõnelevatest isikutest, mõjutas kommentaaride ilmumine oluliselt hageja mainet. Kommentaarid olid otseselt seostavad hageja isikuga, sest neis viidati hageja nimele. Hageja on XXX XXX ja XXX mistõttu on hagejal oluline huvi hea maine taastamise vastu. Kostjad avaldasid tahtlikult ebaõigeid faktiväiteid, et hageja mainet kahjustada. Hagejal on siiani raske tööd teha, tal on raskusi uinumisega. Hageja lähedased olid väga häiritud. Mittevaralise kahju nõuet hageja tõendama ei pea.
81.Kostja AS Ekspress Meedia vastutab kommentaaride avaldamise eest, sest ta on kutseline avaldaja, kes peab olema võimeline hindama oma tegevusega seotud riske. Kostja kutsub oma lugejaid ärilistel kaalutlustel artikleid kommenteerima. Kostja AS Ekspress Meedia avaldas kommentaarid kaudse tahtlusega. Kostja rikkus käibekohustust ja hea usu põhimõtet, sest keegi ei tohi oma käibetegevusega kahjustada teisi. Asjaolu, et kostja AS Ekspress Meedia ei kontrolli kommentaaride sisu enne nende avaldamist, ei vabasta kostjat vastutusest ning on süüd raskendav asjaolu. Kostja AS Ekspress Meedia pidi arvestama, et kommentaarid võivad olla teiste isikute õigusi rikkuvad. Kostja on nõustunud, et tegemist oli õigusvastaste kommentaaridega. Hageja saatis e-kirja kommentaaride kõrvaldamiseks 04.03.2016 kell 7.41, kuid sai vastuse alles 08.03.2016 kell 3.49 ehk 4 ööpäeva hiljem. Kommentaarid olid avaldatud 92 tundi ja kostja ei reageerinud hageja palvele koheselt. Kostja ei võtnud tarvitusele mõistlikke abinõusid hageja õiguste kahjustamise vältimiseks. Kostjale saab ette heita tegevusetust.
82.Kostja XXX leidis hagile vastu vaieldes, et hageja ei ole tõendanud oma au teotamist kostja avaldatud kommentaariga. Venekeelne väljend „ketikoer“ ei ole au teotav ning hageja tõlgendab
väljendit valesti. Kostja XXX kommentaari tekst vastas avaldatud artikli tekstile ning oli irooniline vastus teistele kommenteerijatele. Kostja ei ole kommentaaris inimest koeraks nimetanud ning vene keeles ei ole tegu solvava väljendiga. Hageja mittevaralise kahju nõuet pidas kostja alusetuks.
83.Kostja AS Ekspress Meedia leidis, et ta ei ole kommentaaride avaldaja ega saa vastutada VÕS § 1046 ja § 1047 alusel. Hageja saab kostja vastu esitada vaid deliktilise nõude käibekohustuse rikkumise tõttu, kuid sellist nõuet hageja esitanud ei ole. Kommentaaride avaldamisel ei vastuta kostja viisil, nagu ta vastutab artiklite avaldamisel. Kommentaarid ei sisaldanud vihakõnet või vägivallale õhutamist ja kostjal ei olnud kohustust omal algatusel kommentaaride õigusvastast sisu otsida, tuvastada ning kustutada. Kuna kostja eemaldas hageja pöördumisel kommentaarid, on kostja oma hoolsuskohustuse täitnud ja kostjal AS-l Ekspress Meedia ei ole kohustust kommentaarid ümber lükata.
84.Kuna kostja AS Ekspress Meedia eemaldas kommentaarid, on hageja mittevaralise kahju nõue alusetu. Igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima mittevaralise kahju hüvitisega. Lähtuda tuleb kostja AS Ekspress Meedia teost, mitte kommentaatorite tegudest. Kostja ei olnud kommentaaride avaldaja, sest kostja ei toimetanud ega aktsepteerinud kommentaare enne avaldamist. Kostja AS Ekspress Meedia andis ainult kommenteerimise võimaluse. Kuna kommentaarid ilmusid kommentaaride lehel, ei saa hageja nõuda ümberlükkavate teadete avaldamist portaali esilehel. Lisaks viitas kostja sellele, et hageja ei kasutanud kommentaaride eemaldamiseks „teata-javõetakse-maha“ süsteemi, vaid saatis reedesel päeval e-kirja, millele kostja reageeris ülejärgmisel tööpäeval.
85.Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju nõue kostjate XXXi, XXXi ja XXX vastu kuulub rahuldamisele. Hageja mittevaralise kahju nõue ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue kostja AS Ekspress Meedia vastu rahuldamisele ei kuulu.
86.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
87.Au teotav väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on võimalik vaid põhjendada, kuid selle sisu tõesust ei ole võimalik tõendada (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10, 3-2-1-5307, p 18). Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine on iseenesest lubatud, kuid isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane üksnes siis, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (RK TKo 3-2-1-161-05, p 12). Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (samas, p 12).
88.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja XXX avaldas Internetiportaalis Rus.Delfi 03.03.2016 ilmunud venekeelse artikli „KAPO pidas kinniXXX“ juures varjunime „mööduja“ all kommentaari, mis sisaldas muuhulgas lauset: „XXX– on XXX ketikoer“. Hageja on esitanud kohtule tõendid, milliste kohaselt ilmus 03.03.2016 venekeelses portaalis rus.delfi.ee artikkel „Kapo pidas kinni XXX“ (toimiku 1. kd, lk 14) ning mille juures avaldasid kostjad kolm vaidlustatud kommentaari (toimiku 1. kd, lk 15-21, kommentaaride tõlked toimiku 1. kd, lk 49-50). Kommentaator varjunimega „mööduja“ avaldas muuhulgas: „XXX- on XXX ketikoer“.
89.Samuti on hageja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et nimelt kostja XXX avaldas
kommentaari varjunime „mööduja“ all. Kostja AS Ekspress Meedia teatas eeltõendamismenetluses Harju Maakohtule 05.05.2016 (toimiku 1. kd, lk 10), milliseid IP-aadresse kasutades olid kommentaarid avaldatud. Varjunime „mööduja“ kasutas IP-aadressi 83.166.58.175. Telia Eesti AS andmetel kasutas IP-aadressi 83.166.58.175 kostja XXX (toimiku 1. kd, lk 13). Seega avaldas kostja XXX vaidlusaluse kommentaari. Kostja XXX kommentaari avaldamist ei vaidlustanud.
90.Kohus leiab, et kostja XXX kommentaaris avaldatud ja hageja vaidlustatud fraasi „XXX- on XXX ketikoer“ hindamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik avaldatud lausest aru pidi saama, mitte sellest, mida kostja ise enda arvates avaldas. Mõistlik isik ei saanud seostada kostja avaldatud fraasi teiste kommentaaridega ega pidada seda üksnes irooniliseks vastuseks teistele kommentaatoritele. Mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt on kostja viidanud hagejale nimeliselt ning on võrrelnud teda koeraga, kes allub või on seotud XXX nimelise isikuga. Kohus nõustub hageja väitega, et Eesti kultuuriruumis on tegemist halvustava võrdlusega, sest positiivseks ei saa pidada inimese võrdlemist ketis oleva koeraga. Kostja XXX väited selle kohta, et vene keeles või venekeelses kultuuriruumis ei ole tegemist halvustava väljendiga, on jäänud tõendamata. Järeldusi väljendi kultuurilise või keelelise tähenduse kohta ei saa kohus teha üksnes üksikute kostja esitatud näidete pinnalt. Kuivõrd kostja väitis, et tema kasutatud väljendi näol ei ole tegemist halvustava väljendiga, lasus kostjal oma väite tõendamise koormus. Lisaks omab kohtu hinnangul tähendust ka see, et kuigi kommentaar avaldati venekeelsena, on Internetiportaal Rus.Delfi suunatud Eestis elavatele inimesetele, mistõttu omab tähtsust see, kuidas väljendit tajutakse Eesti kultuuriruumis.
91.Kostja XXX ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis oleks andnud talle põhjendatult õiguse avaldada hageja suhtes negatiivne väärtushinnang ja võrrelda teda ketis oleva koeraga. Kostja XXX ei ole esile toonud ega tõendanud muid asjaolusid VÕS § 1046 lõike 1 alusel, mis hageja kohta negatiivse väärtushinnangu avaldamist õigustaksid. Seetõttu leiab kohus, et XXX teotas hageja au, kui ta avaldas tema suhtes kommentaari väljendiga „XXX– on XXX ketikoer“.
92.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
93.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et lisaks XXXle avaldasid 03.03.2016 ilmunud artikli juures kommentaare XXX ja XXX (toimiku 1. kd, lk 15-21, kommentaaride tõlked toimiku 1. kd, lk 4950). Nimelt avaldas kommentaator varjunimega „Fedja“: „Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni transpordidirektori XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks“. Kommentaator varjunimega „raudteelane“ avaldas muuhulgas: „XXX ja XXX kasutades ametikohta enda huvides võtavad altkäemaksu pensionieale lähenevatelt naistelt“.
94.Kostja AS Ekspress Meedia teatas Harju Maakohtule eeltõendamismenetluses 05.05.2016 (toimiku 1. kd, lk 10), milliseid IP-aadresse kasutades olid kommentaarid avaldatud. Varjunime „Fedja“ all kasutas isik IP-aadressi 83.187.194.48, varjunime „raudteelane“ IP-aadressi
84.52.42.212.Tele2 Eesti AS vastusest kohtule (toimiku 1. kd, lk 11) nähtub, et IP-aadressi 83.187.194.48 kasutas kostja XXX. AS STV vastuse kohaselt (toimiku 1. kd, lk 12) kasutas IPaadressi 84.52.42.212 kostja XXX. Seega avaldas kostja XXX hageja XXXe kohta, et viimane võtab süstemaatiliselt altkäemaksu ning kasutab oma ametikohta ära altkäemaksu võtmiseks. Kostja XXX avaldas, et hageja kasutab oma ametikohta ära ja võtab altkäemaksu. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväidetega, mis Eesti kultuuriruumis on nende ebaõigsuse korral au teotavad, sest viitavad isiku poolt kuritegude toimepanemisele. Kohus nõustub hageja väitega, et avaldatud andmed on otseselt seostavad hagejaga, sest neis on viidatud hageja nimele. Kostjad XXX ja XXX oleksid pidanud
kommentaaride avaldajatena tõendama, et nende avaldatud faktiväited vastavad tõele, kuid kostjad ei ole hagile vastanud ega tõendeid esitanud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostjad XXX ja XXX avaldasid hageja XXXe suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Avaldatud faktiväited olid nende sisu tõttu hageja au teotavad.
95.Kohus ei nõustu käesolevas asjas kostja AS Ekspress Meedia väidetega, et viimane ei ole ühegi hageja viidatud kommentaari avaldajaks. Küll aga nõustub kohus kostja AS Ekspress Meedia väidetega, et tema vastu esitatud nõuded tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas kostja AS Ekspress Meedia vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning nõude, et kostja avaldaks Internetiportaali Delfi.Rus avalehel 5 kalendripäeva jooksul teate venekeelse tekstiga: „RusDelfi avaldas 03.03.201608.03.2016 XXXe kohta kommentaarid, kus XXXt nimetati süstemaatiliseks altkäemaksu võtjaks ja väärtushinnangu „ketikoer“. Avaldatud kommentaarid ei vasta tõele ja on sobimatud“.
96.Kohus esmalt osundab, et ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamise või parandamise nõude esitamist VÕS § 1046 ette ei näe. Hageja suhtes kostja XXX avaldatud väljend „XXX– on XXX ketikoer“ näol oli tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mille ümberlükkamist või parandamist hageja iseenesest nõuda ei saa.
97.VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Paranduse avaldamise üheks viisiks on avaldatud andmete kustutamine. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja AS Ekspress Meedia on hageja viidatud kommentaarid oma Interneti portaalist eemaldanud. Kuivõrd kostja on juba kohtuväliselt täitnud hageja nõude, ei ole hagejal teistkordselt õigus nõuda kostjalt AS-lt Ekspress Meedia samade ebaõigete andmete parandamist või ümberlükkamist.
98.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja AS Ekspress Meedia oli vastutav teiste kostjate avaldatud kommentaaride sisu eest ning kuivõrd kostja ei kontrollinud ega toimetanud enne avaldamist kommentaaride sisu, on see kostja AS Ekspress Meedia süüd raskendav asjaolu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja AS Ekspress Meedia oleks tema suhtes andmeid avaldanud otsese või kaudse tahtlusega hageja mainet kahjustada. Ebaõigete andmete avaldamise korral tuleb ebaõiged andmed kustutada või parandada sõltumata sellest, kas neid avaldati süüliselt või mitte. Samas sätestab VÕS § 1047 lg 3, et hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
99.Kohus nõustub hageja väitega, et AS Ekspress Meedia näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguga, kelle üheks tegevusalaks on ärilistel eesmärkidel Internetis artiklite juures kommenteerimisvõimaluse pakkumine, mistõttu ei laiene kostjale IÜTS §-s 10 toodud vastutust välistavad asjaolud. Samas ei tulene ainuüksi sellest kostjale AS-le Ekspress Meedia vastutust kommentaaride sisu eest
100.Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-43-09, p 13), et Internetiportaali pidaja, kes kutsub ärilisel eesmärgil üles avaldatud uudiseid kommenteerima, on samuti kommentaaride avaldajaks. Internetiportaalis on aga kommentaari avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel avalikkusele kättesaadavaks (samas, p 14). Samas leidis Riigikohus, et Internetiportaali pidaja oleks saanud ennetada vaid selgelt õigusvastase sisuga kommentaare. Üksnes keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist või selgelt kannatanu vastu suunatud vägivalda õhutavate kommentaaride avaldamist ei ole võimalik õigustada VÕS § 1047 lõikele 3 tuginedes, sest need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil (samas, p 16). Seetõttu on Riigikohus asunud seisukohale, et Interneti uudiste portaal peab omal initsiatiivil kõrvaldama kommentaarid, mille õigusvastasusest ta
pidi olema teadlik. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas oleks kostja AS Ekspress Meedia pidanud ise ja ainuüksi kommentaaride tekstist lähtuvalt olema teadlik sellest, et hageja suhtes avaldatud faktiväited on ebaõiged ning hageja ei ole alust andnud negatiivse väärtushinnangu avaldamiseks.
101.Kohtu hinnangul ei saa meediaettevõttelt nõuda, et ta kommentaaride avaldamise võimaluse pakkumisel üldsusele toimetaks kommentaare enne avaldamist samasugusel moel, nagu ta teeb seda artiklitega. Kostja AS Ekspress Meedia ei olnud kommentaaride avaldamisel nende avaldamise algataja. Kostja AS Ekspress Meedia oleks kohtu hinnangul VÕS § 1047 lg 3 alusel vastutanud siis, kui ta ei oleks loonud võimalust teatada ebakohastest kommentaaridest ega oleks neist teatamisel taganud kommentaaride eemaldamist. Kohus nõustub kostja AS Ekspress Meedia väitega, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite kohaselt oleks kostjal olnud kohustus viivitamatult ja omal initsiatiivil kõrvaldada vägivallale õhutavad või vihakõne sisaldavad kommentaarid. Vihkamist väljendavaks on loetud avaldus, mis levitab, õhutab, edendab või õigustab rassiviha, ksenofoobiat või antisemitismi (Perinçek vs. Šveits, nr 27510/08, p 78). EIK otsuses Delfi vs Eesti (nr 64569/09) on kostja vastutuse piiritlemisel korduvalt rõhutatud, et kommentaaride avaldamist võimaldanud Internetiportaal vastutas, kuna avaldatud kommentaarid kujutasid endast silmnähtavalt kannatanu vastu suunatud vihkamisele või vägivallale õhutamist (p 114), mistõttu ei nõudnud kommentaaride ebaseadusliku olemuse tuvastamine keelelist ega õiguslikku analüüsi (p 117). EIK nõustus Riigikohtu seisukohaga, et Interneti portaal pidi ära hoidma selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise (p 141). Antud juhul ei olnud tegemist vihakõne, vihkamist või vägivalda sisaldavate kommentaaridega.
102.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja AS Ekspress Meedia kasutas kommentaaride juures „teata-ja-võetakse-maha“ süsteemi, kuid selle kaudu hageja kostja poole ei pöördunud. Hageja on väitnud, et ta saatis kostjale e-kirja 04.03.2016, kuid ei ole e-kirja saatmise aega tõendanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub vaid see, et 08.03.2016 saatis kostja AS Ekspress Meedia portaali rus.Delfi peatoimetaja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 22) ja teatas, et kirja saatmise ajaks on vaidlusalused kommentaarid kustutatud. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostja reageeris hageja pöördumisele ja eemaldas vaidlusalused kommentaarid. Seda, kas kostja reageerimine toimus viivitusega või mitte, asjas kogutud tõendite pinnalt hinnata ei saa. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, millal ta ise kostja poole pöördus ning kohus peab võimalikuks, et hageja pöördumise ja kostja reageerimise vahele võisid jääda nädalavahetuse päevad, ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja oli tegevusetu, sest kommentaarid eemaldati alles 92 tundi hiljem. Lisaks ei ole hageja põhistanud ega tõendanud väiteid, et kostja AS Ekspress Meedia rikkus kommentaaride avaldamise võimaluse pakkumisel käibekohustust ja hea usu põhimõtet. Hageja väited on jäänud üldsõnalisteks.
103.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kohustada kostjat AS Ekspress Meedia avaldama Internetiportaali Delfi.Rus avalehel 5 kalendripäeva jooksul teade venekeelse tekstiga: „RusDelfi avaldas 03.03.2016-08.03.2016 XXXe kohta kommentaarid, kus XXXt nimetati süstemaatiliseks altkäemaksu võtjaks ja väärtushinnangu „ketikoer“. Avaldatud kommentaarid ei vasta tõele ja on sobimatud“ tuleb jätta rahuldamata.
104.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks tuleneb VÕS § 134 lõikest 6, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse
kahju tekitaja varalist seisundit.
105.31.01.2018 eelistungil selgitas kohus hagejale muuhulgas, et viimasel tuleb välja tuua ja tõendada asjaolud, millele tuginedes ta mittevaralise kahju nõude on esitanud (toimiku 1. kd, lk 199200). Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd tegemist ei olnud vägivaldsust õhutavate kommentaaridega, ei pidanud kostjale AS-le Ekspress Meedia olema endale kommentaaride õigusvastasus pidanud olema arusaadav. Kohus selgitas, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja AS Ekspress Meedia suhtes rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtule tõendeid kõigi mittevaralise kahju nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Hageja ei põhistanud täiendavalt mittevaralise kahju nõuet kostja AS Ekspress Meedia vastu.
106.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuivõrd viimane esitas mittevaralise kahju nõude, ei pidanud ta mistahes nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja käitumise õigusvastasus tehakse kindlaks kaalumise tulemusena. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (RK TKo 2-15-16007, p 18). Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada esmalt rikkumise ulatust (nt seda, kas artikkel avaldati üksnes paberväljaandes või lisaks ka Internetis, kus see jõuab eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberväljaandes), samuti muid pressideliktide eripärasid (nt vajadust kaitsta isikuid nende elu sundkommertsialiseerimise eest). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (samas, p 18).
107.Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustel esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks VÕS § 134 lg 5 mõistes rikkumise raskust ja ulatust. Hageja ei ole tõendanud, et kommentaaride avaldamine omas pikaajalist ja kestvat mõju. Hageja ei ole tõendanud, milline oli kommentaaride loetavus. Hageja ei ole tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada kommentaaride mõju tema igapäevasele elule, tööle ning tegevusele. Seetõttu saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel lähtuda kohtu hinnangul vaid kostjate teost ja asjas tegelikult tõendatud asjaoludest.
108.Kohus nõustub kostja AS Ekspress Meedia väitega, et viimase vastu esitatud mittevaralise kahju nõue on alusetu, sest tuleb eristada antud kostja tegevust kommentaatorite tegevusest. Kostja AS Ekspress Meedia ei ole hageja suhtes kommentaaride algataja ning kostja AS Ekspress Meedia ei koostanud, kontrollinud ega toimetanud vaidlusaluste kommentaaride tekste. Kostja eemaldas kommentaarid pärast seda, kui hageja saatis oma teavituse, mis näitab kostja AS Ekspress Meedia tahet kõrvaldada rikkumine. Hageja ei pöördunud kohtuväliselt nõudega AS Ekspress Meedia vastu. Kostja AS Ekspress Meedia ei ole toime pannud hageja õiguste rikkumist, mis õigustaks mittevaralise kahju nõude rahuldamist. Seetõttu leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju nõue kostja AS Ekspress Meedia vastu tuleb jätta rahuldamata.
109.Kohus leiab, et kostjad XXX ja XXX avaldasid hageja suhtes au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid. Kostja XXX avaldas hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu. Ükski kostjatest ei ole üles näidanud tahet heastada hagejale rikkumine mistahes moel. Kostjad avaldasid hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja ebakohase väärtushinnangu avalikus Interneti portaalis ja viitasid otseselt hageja nimele. Sellisel viisil andmete ja väärtushinnangute avaldamisel pidid kostjad mõistma, et nad võivad kahjustada hageja head nime ja mainet. Kohtu hinnangul avaldasid kostjad hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohase väärtushinnangu vähemalt raske hooletusega.
110.Mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RK TKo 3-2-1-18-13, p 26, 3-2-180-13, p 20). Hüvitise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse. Üldjuhul mõistetakse kohtupraktikas
välja suuremaid hüvitisi juhul, kui kahjustatud on isiku tervist. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervis sai kommentaaride avaldamise tõttu kahjustada.
111.Riigikohtu koostatud esimese ja teise astme kohtute välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste praktika analüüsist aastatel 2014 kuni 2016 nähtub, et valdavalt on au teotamise juhtumitel väljamõistetavad hüvitised jäänud 100 kuni 1000 euro vahemikku. Üksikutel juhtudel on välja mõistetud hüvitisi summas 2500 eurot kuni 10 000 eurot. Nii on väljaannetes Pealinn ja Tallinna TV avaldatud ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute ning fotode avaldamiseks mõeldud lehel ebaõigete andmete avaldamise eest välja mõistetud hüvitised summas 100 eurot (tsiviilasjad nr 2-1455913, nr 2-13-19840). Saates „Pealtnägija“ ebaõigete andmete avaldamise eest on välja mõistetud hüvitis 200 eurot (tsiviilasi nr 2-13-15336). Telesaates isiku kohta kuriteoga seostatava ebaõige faktiväite esitamise eest ning isikut kriminaalse taustaga isikuks nimetamise eest on välja mõistetud hüvitised 1000 eurot (tsiviilasjad nr 2-13-16660, nr 2-14-62360). Raamatutes ebaõigete faktiväidete avaldamise eest on välja mõistetud hüvitised summas 3000 eurot kuni 5000 eurot (tsiviilasjad nr 213-3196, nr 2-13-25867). Üksnes ühel juhul on ebaõigete andmete avaldamise eest välja mõistetud hüvitis summas 10 000 eurot, kui tegemist oli ajalehes „Äripäev“ tuntud poliitiku korruptandiks nimetamisega (tsiviilasi nr 2-14-58990).
112.Kohus leiab, et arvestades kostjate õigusrikkumist ja kostjate käitumist, kommentaaride avaldamise kohta ja aega ning kommentaaride sisu, peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 200 eurot iga avaldatud faktiväite ja väärtushinnangu suhtes. Seega kuulub hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kostjate XXXi, XXXi ja XXX suhtes rahuldamisele. Igalt kostjalt ehk kostjalt XXXilt, XXXilt ja XXXlt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 200 eurot.
113.Hageja palus jõustunud kohtulahendis asendada tema nimi initsiaalidega ning mitte avaldada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi. TsMS § 462 lg 1 kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus leiab, et kooskõlas hageja taotlusega tuleb TsMS § 462 lg 2 alusel asendada jõustunud kohtulahendis hageja nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata tema isikukood ja aadress.
114.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate XXXi, XXXi ja XXX kahjuks, tuleb hageja menetluskulud jätta nende kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
115.Hageja palus kostjatelt menetluskuludena välja mõista 450 eurot. Tegemist oli hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivuga. Hageja palus kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et kostjatelt XXXilt, XXXilt ja XXXlt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuna 450 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt hageja taotluse alusel kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 välja mõista viivis menetluskulude summalt 450 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
116.Kostja AS Ekspress Meedia suhtes jättis kohus nõude rahuldamata, mistõttu tuleb antud kostja
kulud jätta hageja kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul oleks menetluskulude tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ei pöördunud kohtuväliselt kostja poole mittevaralise kahju nõude või ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, mistõttu kandis hageja ise riisikot selle eest, et tema nõue võib osutuda alusetuks ning tal ei õnnestu menetluse käigus sõlmida kostjaga kompromissi, mille alusel nõustub kostja jätma oma menetluskulud enda kanda.
117.Küll aga nõustub kohus hageja väidetega, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud ja ebamõistlikud. Kostja AS Ekspress Meedia palus hagejalt välja mõista õigusabikuludena 4500 eurot ilma käibemaksuta. Samuti palus kostja välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Kostja palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub hageja kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole AS-s SEB Pank nr EE781010220192873229. Kostja avaldas vastuoluliselt, et tema lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 123,85 eurot ilma käibemaksuta ja ka 127,36 eurot tunnis. Kohus lähtub kostja enda avaldatud soodsamast tunnitasu suurusest ja loeb mõistlikuks kostja esindaja tunnitasu suuruseks madalama tasu 123,85 eurot tunnis.
118.Kohus nõustub hageja väidetega, et kostja esindaja ajakulu kokku 1,30 tundi seoses kahe tähtaja pikendamise taotlusega ei ole põhjendatud, sest tähtaja pikendamise taotluste koostamine oli tingitud ainult kostja esindaja enda tegevusest. Kohus nõustub hageja väitega, et nõupidamiseks kliendiga ei saanud esindajal kuluda 2 h 30 minutit, sest tegemist ei olnud vaidlusega, mille asjaolud olid keerukad. Kohtule jäi 31.01.2018 eelistingul mulje, et kostja lepinguline esindaja ei olnud tegelikult oma kliendiga suhelnud ega kliendi seisukohti vajalikus ulatuses välja selgitanud. Kohus nõustub, et kostja vastuse koostamiseks ei saanud esindajal kuluda 20 tundi, sest vastus oli esitatud sisulises osas vaid kuuel lehel. Samuti nõustub kohus, et istungiks valmistumiseks ei saanud kostja esindajal kuluda 2 tundi, sest sisuliselt kostja uusi taotlusi istungil ei esitanud. Kohtuistung kestis 50 minuti asemel 45 minutit.
119.Kohus loeb kostja esindaja mõistlikuks ajaks hagiavaldusega tutvumiseks 1 h 30 minutit. Kostja vastuse koostamisel loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajaks menetlusdokumendi sisu arvestades 6 tundi. Hageja ja teise kostja seisukohtadega tutvumisele sai kostja esindajal kuluda 1 tund. Istungiks valmistumiseks sai esindajal istungil toimunut arvestades mõistlikult kuluda 30 minutit ja istungil osalemiseks 45 minutit. Viimane kostja seisukoht oli koostatud sisu osas ühel lehel ja selle koostamiseks sai mõistlikult aega kuluda 1 tund. Kogumis loeb kohus kostja lepingulise esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kliendi esindamisel 10 tundi ja 45 minutit. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 123,85 eurot, on mõistlikud ja põhjendatud kostja AS Ekspress Meedia õigusabikulud 1331,39 eurot. Hagejalt tuleb kostja AS Ekspress Meedia kasuks menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 1331,39 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja AS Ekspress Meedia kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1331,39 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejal kanda menetluskulude summa Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole AS-s SEB Pank nr EE781010220192873229. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.