2.Välja mõista J. B.lt AS Kiviõli Soojus kasuks põhinõue 4 121 (neli tuhat ükssada kakskümmend üks) eurot 31 senti.
3.Välja mõista J. B.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhinõudelt (4 121,31 eurolt) alates 26.04.2018. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
5.Saata kohtuotsus hagejale teadmiseks ja kostjale täitmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.AS Kiviõli Soojus esitas hagiavalduse J. B. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kiviõlis xxx korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud J. B.. Korteriühistut aadressil Metsa 4, Kiviõli linn moodustatud ei ole. Hageja on kaugkütteettevõte, kes võrguettevõtjana varustab korterelamut Metsa 4 soojaenergiaga. Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.1998. a soojusenergia müügilepingu nr 2659. Lepingu kohaselt pidi kostja vastavalt esitatud arvetele tasuma soojusenergia kasutamise eest. Hageja esitas kostjale arveid ajavahemikul 30.06.2003. a kuni 31.05.2017. a. Hageja võtab arvesse nõude osalist aegumist ja asjaolu, et kostja tasus 27.10.2014. a 196 eurot ja 13.04.2015. a 98 eurot. Hageja luges nimetatud maksetega tasutuks 31.10.2011. a arve nr 20628 summas 67,63 eurot ja 30.11.2011. a arve nr 23218 summas 97,01 eurot, 31.12.2011. a arve nr 25828 summas 107,63 ja osaliselt 31.01.2012. a arve nr 2265 summas 21, 73 eurot. Hageja võtab arvesse kostja poolt tehtud makseid, millest tulenevalt moodustab kostja võlgnevus tasumata perioodil 31.01.2012. a kuni 31.05.2017. a hageja ees hagi esitamise seisuga 3 568,11 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingujärgsed viivised 3 431,89 eurot. Hageja arvestab viivist alates 26.02.2012. a kuni 21.06.2017. a viivise määraga 0,2%. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3 568,11 eurot ja seisuga 21.06.2017. a sissenõutavaks muutunud viivised 3 431, 89 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8% aastas). Hageja palub tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.
2.Hageja kostja esitatud vastuväitega ei nõustu. Kostja väite kohta, et hageja ei ole nõuet tõendanud, märgib hageja, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud soojusvarustuse kohta leping. Lepingu p 2.2 kohaselt saadakse keskkütte eest võetav tasu selliselt, et üldpind ruutmeetrites korrutatakse soojusenergia tariifiga. Sooja vee maksumus saadakse kui elanike arv korteris korrutada tariifiga 1 inimese kohta. Soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimat soojusettevõtja soojust müüa ei tohi. Hageja on
lähtunud Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004. a määrusest nr 18 ja Kiviõli Linnavalitsuse 28.08.2008. a määrusest nr 8. Kostja väite kohta, et ta ei ole talle esitatud arveid kätte saanud, märgib hageja, et korteriomaniku kohustused tulevad seadusest (KOS § 13 lõikest 1). Seega on kostja korteriomandi xxx omanikuna väga hästi teadlik oma kohustustest hageja ees. Arve mitte kättesaamine ei vabasta kohustuse täitmisest. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue perioodil 31.01.2012. a kuni 21.06.2014. a on aegunud. Hageja täpsustab, et varem tegeles hageja nõude sissenõudmisega Lindorff Eesti AS ja seega on laekumised toimunud Lindorff Eesti AS kontole. Kostja poolt on laekunud 23.10.2014. a 200 eurot ja A.Artjuhs kontolt 09.04 2015. a laekus 100 eurot Lindorff Eesti AS-i kontole, kokku 300 eurot (tl 149, 150). Lindorff Eesti AS on laekumiselt maha arvestanud oma teenustasu ja seega nähtub arvelduste seisul 27.10.2014. a laekumine 196 eurot ja 13.04.2015. a laekumine summas 96 eurot. Seega 6 eurot vähem tegelikust laekumisest ja seega hageja vähendab oma nõuet 6 euro võrra. Eeltoodust ei ole hageja nõue perioodil 31.01.2012. a kuni 21.06.2014. a aegunud. Kostja on võlgnevust osaliselt tasunud, seega on kostja nõuet tunnistanud järelikult on aegumise tähtaeg katkenud TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt. Hageja palub jätta rahuldamata kostja taotluse aegumise kohta. Hageja vähendab viivise nõuet. Hageja arvestab viivist seadusjärgse viivisemääraga 0,022% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 574,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 928,10 eurot ning alates 21.06.2017. a viivis VÕS § 113 lg 1 määras põhinõudelt 3 574,47 eurolt kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 990 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 540 eurot). Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Hageja esitas kohtule täpsustatud nõude ja menetluskulude nimekirja. Hageja märgib, et kuivõrd kostja ei ole peale hagiavalduse esitamist tasunud kostjale esitatud jooksvaid arveid, soovib hageja nende väljamõistmist antud menetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus perioodil 31.01.2012. a kuni 31.03.2018. a summas 4 121,31 eurot. Kostjale vastu tulles jääb hageja 22.11.2017. a esitatud viivise nõude juurde ja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 930,87 eurot ning täiendavad viivised kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 600 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ei ole suures osas põhjendatud, menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg on ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele. Kuna tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ehk valdav osa dokumentide mahus moodustavad tasumata arveid, on hageja seisukohal, et hagiavalduse ja menetlusdokumentidega tutvumise ajakuluks võis kuluda maksimaalselt 3 tundi, mitte 8 tundi nagu kostja märgib. Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja poolt koostatud vastuväited on suuremalt jaolt kopeeritud ja sisaldavad Riigikohtu lahendite ja seaduste tekste, mis ei vaja ajamahukat tööd seega ei ole ajakulu 8 tundi põhjendatud. Hageja leiab, et kostja menetluskulude nimekiri ei ole täies ulatuses põhjendatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja märgib vastuses, et ei vaidle asjaolu üle, et korteriomand aadressil xxx Kiviõli on kostja omandis. Kostja eeldab, et vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et kostja ei ole kunagi nimetatud korterit kasutanud. Kostja ei vaidle ka vastu, et elamus Metsa 4 ei ole korteriühistut moodustatud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole võlgnevuse tekkimist tõendanud, samuti asjaolusid, et kostjalt oleks kohtuväliselt nõutud kohustuse täitmist või
kostjaga oleks peetud kohtueelseid läbirääkimisi. Kostja vaidleb hageja nõuetele tervikuna vastu. Kostja on arvamusel, et hageja väited on paljasõnalised, põhjendamata ja alusetud. Samuti jääb kostjale arusaamatuks millega tõendab hageja asjaolu, et ta on õigustatud osutada elamule teenuseid. Hageja väide, et ta on kostjale esitanud arveid osutatud teenuste eest, on väär. Kostja pöördus korduvalt hageja poole ning teavitas oma elukoha aadressi. Kostja palus edastada arved aadressile xxx, Narva. Kostja on teavitanud hagejat arvete mittesaamise kohta. Kostja on seisukoha, et hageja ei ole tõendanud võlgnevuse tekkimist. Lepingu nr 2659 punkt 2.2 kohaselt saadakse keskkütte eest võetav tasu selliselt, et üldpind ruutmeetrites korrutatakse soojusenergia tariifiga. Sooja vee maksumus saadakse selliselt, et elanike arv korteris korrutatakse tariifiga ühe inimese kohta. Hageja poolt esitatud arvestusest ei nähtu, et soojusenergia kulude määramisel lähtus kostjale kuuluva eluruumi üldpinnast. Kostjale jääb ka ebaselgeks, millised tariifid kasutas hageja arvelduse teostamisel. Hageja ei ole esitanud tõendit, millest on võimalik tuvastada, millised tariifid on kehtestatud teenuste osutamisel elamus Metsa 4, Kiviõli perioodil 31.01.2012. a kuni 31.05.2017. a. Kostja märgib, et kuna elamus ei ole korteriühistust moodustatud, valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt korteriomandiseaduse alusel. Valitsemine teostatakse elamus korteriomanike üldkoosolekuga. Samas puuduvad korteriomanike üldkoosoleku otsused, millest on nähtav, et korteriomanikud on sõlminud hagejaga mingisuguseid lepinguid ja/või volitasid sõlmida teenuste osutamise lepingut elamu haldusfirmat. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu teenuste arvestamise metoodika ning esitamata on vastavad arvestused selleks, et teha kindlaks kui palju peab kostja tasuma. Kostja pöörab hageja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi sellest, et hageja esitas väidetavalt kostjale arved soojakulude tasumiseks, ei teki kostjal kohustusi hageja ees. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju peab kostja soojakulude eest tasuma. Kostja on seisukohal, et hageja nõue perioodil 31.01.2012. a kuni 21.06.2014. a on aegunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt. Kostja ei tunnista koguvõlgnevust mis on korteriomandil tekkinud perioodil 31.01.2012. a kuni 21.06.2014. a, kuna tegemist on aegumisega. Hageja nõue perioodil alates 31.01.2012 . akuni 31.05. 2017. a summas 3 568, 11 eurot on põhjendamata ja tõendamata ning kostja palub jätta põhinõue ja viivisenõue rahuldamata. Kostja on nõus asja menetlemist kirjalikus menetluses.
5.Kostja esitas hageja seisukohale vastuse. Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tasus 23.10.2014. a võlgnevust mis tekkis perioodil 31.01.1012. a kuni 21.06.2014. a. Kostja kinnitab, et ta tasus 23.10.2014. a ja 09.04.2014. a AS-ile Kiviõli Soojus (Lindorff Eesti AS kaudu) jooksvate arvete eest 2014. aasta septembri ja detsembrikuu eest. Kostja on seisukohal, et hageja väide, et kostja on osaliselt võlgnevust tasunud ja selle kaudu nõuet tunnustanud ja seega on aegumistähtaeg katkenud, ei ole hageja poolt tõendanud ning kostja palub kohtul jätta see arvestamata. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue perioodil 31.01.2012. a kuni 21.06.2014. a on aegunud. Kostja palub jätta nõue rahuldamata kuna hageja ei ole nõuet tõendanud ega põhjendanud. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et kostja lepingulise esindajal ajakulu antud tsiviilasjas oli 8 tundi tunnitasuga 110 eurot, 8 x 110 = 880 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 880 eurot. Hageja menetluskulude suhtes on kostja seisukohal, et hageja menetluskude nimekirjas nimetatud menetluskulud ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud. Kostja on seisukohal, et hageja esindajakulu tunnihinnaga 120 eurot + k/m ja summas 648 ei kuulu määramisele. Kui kohus rahuldab hagi kostjale teadmata põhjusel, palub kostja vähendada hageja menetluskulu põhjendatud ja vajaliku suuruseni, arvestades kostja vastuväiteid ning määrata hageja menetluskulude suurus kohtu äranägemisel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist.
8.TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab
9.Vaidlust ei ole selles, et korteri xxx omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt J. B. (registriosa nr xxx, tl 77). Kostja ja AS Kiviõli Soojus sõlmisid 01.09.1998. a soojusenergia müügilepingu nr 2659, mille alusel kohustus hageja võrguettevõtjana müüma soojusenergiat, ning tarbija selle eest tasuma (tl 10). Hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, kes varustas korterelamut Metsa 4 soojusenergiaga. Hagiavalduse kohaselt on kostja aastate vältel jätnud süstemaatiliselt täitmata lepingust tulenevad kohustused, hageja esitatud arveid on tasutud ebaregulaarselt ja suvalistes summades, mis ei kattu arvetel esitatuga, millest tulenevalt on kujunenud võlgnevus. Kostja on vastuses hagile ja täiendavas seisukohas asunud seisukohale, et hageja nõue on tõendamata ja alusetu, esitatud dokumentide alusel ei ole jälgitav, kuidas on võlgnevus kujunenud. Kostja esitab aegumise vastuväite, leides, et nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Täpsustatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 4 121,31 eurot (tasumata arved ajavahemiku eest 31.01.2012. a – 31.03.2018. a), sissenõutavaks muutunud viivise 930,87 eurot (ajavahemiku eest 26.02.2012. a - 31.03.2018. a) ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja tasu maksmise kohustus tuleneb lepingu p 2.2.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
11.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb VÕS § 76, § 82, § 100, § 101 ja § 113 sätetele. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 5 052,18 eurot, millest 4 121,31 eurot on põhinõue ja 930,87 eurot viivis.
12.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
13.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Metsa 4 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9
järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud.
14.Hagejal võrguettevõtjana on kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 1 järgi kohustus tagada võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Poolte vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr 2659 p 1.1 järgi on hageja kohustatud tagama kütteperioodi jooksul vastav soojushulk, mis kulub eluruumides keskmise sisetemperatuuri + 18 0 C hoidmiseks ja punkt 1.2 kohaselt andma soojusenergiat soojavee kuumutamiseks soojaveevarustuse süsteemis.
15.Kohus leiab, et hagejal oli kohustus kindlaks määrata palju korterelamu ühes kuus soojust tarbis ja seda ka tõendada. Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004. a määruse nr 18 punkt 7.1 järgi on elamus tarbitud soojusenergia jaotamise ja tasustamise aluseks määrus, soojusmõõtesüsteemide näidud ning kehtiv soojusenergia hind. Määruse p 7.3.1 järgi jaotatakse elamu soojuskulud elamutes asuvate tarbimiskohtade vahel proportsionaalselt kasutatavate ruumide kubatuuriga või proportsionaalselt ruumide üldpinnaga. Määruse p 7.4.1 järgi elamu soojuskulud soojavee varustamiseks jaotatakse elamus asuvate tarbijate vahel olenevalt tarbimiskohtadel soojaveearvestite näitude alusel. Poolte vahelise lepingu p 2.2 järgi keskkütte eest võetav tasu saadakse, kui (korteri 51,7 m 2 ) üldpind korrutatakse m 2 soojusenergia tariifiga. Sooja vee maksumus saadakse, kui elanike arv korteris korrutada tariifiga 1 inimene. Lepingu p 8 kohaselt maksumused 1 m 2 üldpinna keskkütteks ja 1 inimese sooja vee kohta teostatakse kinnitatud soojusenergia tariifi alusel. Soojusenergia hinnad kinnitavad selleks volitatud organid.
16.Hageja on esitanud korterelamu Metsa 4 soojusenergia jaotuse ja arvestuse aastate eest 2012. a kuni 2017. a detsember (tl 107-112). Eelnimetatud arvestusest nähtub elamus igas kuus tarbitud MWh kogus, soojuse hind ja realisatsioon ning korteri nr xxxx (kostja korteri) tarbimine. Kostjale tasumiseks esitatud arved ja kostja tasumised on kajastatud arvelduste seisus (tl 2366, 151-157, 17- 22, 158). Arvetest ja tabelist nähtub, et hageja on soojusenergia korrutanud 51,7 m 2 soojusenergia tariifiga. Hageja on esitanud konto väljavõtted, milles kajastatud kostja teostatud maksed 23.10.2014. a ja 09.04.2015. a (tl 149, 150).
17.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata ajavahemikus 31.01.2012. a kuni 31.03.2018. a esitatud arvete eest kokku 4 121,31 eurot (tl 23-66, 147).
18.Kostja ei nõustu hageja nõudega, kostja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendamata ja alusetu ning perioodil 31.01.2012. a kuni 21.06.2014. a võlgnevus on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel.
19.Hageja omakorda on leidnud, et aegumine on katkenud ja alanud uuesti TsÜS § 158 lgte 1 ja 2 alusel, kuna kostja on võlgnevust osaliselt tasunud.
20.Kohus ei nõustu kostja viitega TsÜS § 146 lg 1. Viidatud sättest tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
Pooled on lepingu p-s 2.2 kokku leppinud, et tarbija tasub võrguettevõtjale esitatud arvete alusel igakuiselt, so. lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises ning järelikult tuleb nõuete aegumistähtaeg TsÜS §-st 154. 21.Vastavalt TsÜS § 154 lg 1 on korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata nõude õiguslikust alusest, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvelduste seisust ilmneb üheselt, et kostja on ebaregulaarselt makseid teinud, mistõttu on TsÜS § 158 kohaselt aegumine katkenud ja alanud korduvalt uuesti. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule muuhulgas võlgnetava osalises tasumise.
22.Hageja vaidleb kostja aegumise vastuväitele vastu ja leiab, et nõue ei ole aegunud. Kostja on 23.10.2014. a ja 09.04.2015. a osaliselt võlgnevust tasunud (tl 149-150), mis on hageja arvates käsitletav nõude tunnustamisena ning aegumine on katkenud (TsÜS § 158 lg 1 ja ). Hageja on omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud kostjale hagiavalduses viidatud ajavahemiku eest esitatud arvete (tl 23-66, 151-157) ja arvete ja laekumiste koondtabeli (tl 17-22, 158). Hageja väitel on ta arvestanud kostja tehtud makseid varasema võlgnevuse kustutamiseks, kuivõrd kostja ei märkinud maksetel konkreetselt, millise nõude katteks tasub ning tasutud maksed ei olnud enamasti arvel märgitud suuruses.
23.VÕS § 88 sätestab kohustuste täitmise erinevate kohustuste katteks. VÕS § 88 kohaldamise eelduseks on võlgnikul mitme kohustuse olemasolu võlausaldaja ees. Kuna kommunaalmaksete (sh soojusenergia eest teenuse osutajale tasutavate maksete) näol on tegemist korduvate kohustustega ja kostjal oli täitmata kohustusi hageja ees, on sätte rakendamine asjakohane. Üldjuhul on tulenevalt VÕS § 88 lg 1 sätestatust võlgnikul õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksab /maksis.
24.Kostja on 23.10.2014. a teostanud makse summas 200 eurot, märkides 2013. aasta küttevõlg ning 09.04.2014. a makse summas 100 eurot selgitusega võlg kütte eest 2014. a arvelduste tabelist nähtub, et kostjal on võlgnevus tekkinud enne 2012. aasta jaanuarikuud. Hageja arvestab viidatud maksed varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksena. Kostja ei ole tõendanud, et aastatel 2012 kuni 2015 aprill teostatud ebaregulaarsete maksete tegemisel märkis ta maksekorraldusele millise konkreetse arve tasumisena makse teostatakse (st määras, millise kohustuse katteks raha tasub).
25.Tulenevalt VÕS § 88 lg 6 kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Sama paragrahvi 7. lõike järgi kui lg 6 alusel ei ole võimalik kohustuste täitmise järjekorda määrata, loetakse, et täitmine on toimunud võrdeliselt kõikide kohustuste katteks. Kohus on seisukohal, et hageja arvestus, millega luges kaetuks varem sissenõutavaks muutunud kohustuse(d), oli põhjendatud. Hageja esitatud arvestusest nähtuvalt on kostjal tasumata soojusenergia eest kokku 4 121,31 eurot (arved ajavahemiku eest alates jaanuar 2012. a- märts 2018. a).
Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustus oleks hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus soojusenergia eest tasuda.
26.Hageja viivisenõue. Hageja vähendas viivisenõuet ja arvestas viivist seaduses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivist alates 26.02.2012. a – 31.03.2018. a, kokku 930,87 eurot. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja esitatud arvelduste seisust ega ühestki arvest ei nähtu, et kostjale oleks arvestatud arve tasumata jätmisel, osalisel tasumisel või tasumisega viivitamisel viivist. Arvetel on märgitud küll viivise määr, kuid ei nähtu arvestatud viivist. Hageja ei ole arvetel esitanud viivisearvestust vaid märkinud, et viivis 0,2%, kuid milliselt summalt ja kui suures summas kostjale viivist on hageja arvestanud, arvetel ja saldoteatistelt ei kajastu. Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Lepinguliste suhete kestuse vältel c 20 aasta arvete ja saldoteadete esitamine ilma viiviseta on kohtu hinnangul erandlik asjaolu, mis õigustab viivisenõude rahuldamata jätmist selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 30.04.2013. a. lahend tsiviilasjas nr 3-21-43-13, 06.12.2007. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07, 10.10.2007. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07) Kohus jätab hageja viivisenõude 930,87 eurot täies ulatuses rahuldamata.
27.Põhjendatud on aga viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Vastavalt TsMS § 367 võib hagis viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Alates 26.04.2018.a. kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 4 121,31 täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.