Kvaliteetinkasso OÜ hagi Armacom OÜ vastu võla väljamõistmiseks 3272 eurot 45 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Armacom OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Armacom OÜ, lepinguline esindaja Gerli Luik Vastustaja (hageja): Kvaliteetinkasso OÜ, esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsuse resolutsiooni p-ga 3 alljärgnevas redaktsioonis: „3. Jätta rahuldamata Armacon OÜ tasaarvestuse vastuväide.“
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus muutmata.
3.1.Välja mõista Armacon OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks 3056 eurot 33 senti, millest 2701 eurot 54 senti moodustab põhivõlg ja 354 eurot 79 senti sissenõutavaks muutunud viivis.
3.2.Välja mõista Armacon OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.12.2017 tasumata põhivõlalt (2701,54 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.
3.3.Jätta rahuldamata Armacon OÜ tasaarvestuse vastuväide.
3.4.Jätta menetluskulud Armacon OÜ kanda.
3.5.Lugeda põhjendatuks Kvaliteetinkasso OÜ menetluskulud summas 1278 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 978 eurot.
3.6.Välja mõista Armacon OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt 1278 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.“
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Armacon OÜ kanda.
6.Välja mõista Armacon OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 390 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 390 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kvaliteetinkasso OÜ (hageja) esitas 31. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Armacom OÜ-lt (kostja) 4750 euro 68 sendi väljamõistmiseks. Kostja esitas vastuväite. Hageja esitas 23. jaanuaril 2017 maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2701 eurot 54 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 2701 eurot 54 senti (viivise määr 0,5% päevas) ja jooksva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Hell Dog suulise töövõtulepingu, mille alusel osutas OÜ Hell Dog kostjale kokkulepitud tasu eest rahvusvahelise maanteetranspordi teenust veoautodega, vedades poolhaagisega erinevat kaupa. Nimetatud teenuse oli kostjalt omakorda tellinud Arco Transport AS. OÜ Hell Dog osutas tellitud transporditeenuseid kostjale ning esitas nende eest kostjale 27. aprillil 2016 arve nr 550 maksetähtajaga 26. mail 2016 summas 2817 eurot
12 senti ning 6. mail 2016 arve nr 558 maksetähtajaga 5. juunil 2016 summas 2774 eurot 34 senti. Kostja on nimetatud arved tasunud vaid osaliselt. Kostja on OÜ Hell Dog arveldusarvele 16. mail 2016 teinud ülekande summas 1100 eurot ning 18. augustil 2016 summas 717 eurot 12 senti, mõlemad selgitusega „arve nr 550 (osaline tasumine)“. Nimetatud kinnitus näitab hageja hinnangul kostja poolt arve nr 550 aktsepteerimist ning sellest tuleneva võlgnevuse tunnistamist. Oma kirjas OÜ-le Hell Dog tunnistab kostja, et tal on arvest nr 550 tulenev võlgnevus ning ühtlasi palus OÜ-l Hell Dog esitada arve nr 558 veotellimuse nr 74976 alusel. Käesoleva hetkeni on kostja arvest nr 550 tasunud kokku 1817 eurot 12 senti (jääk 1000 eurot) ning arvest nr 558 on kostja ja OÜ Hell Dog tasaarvestamise teel mahaarvestanud kostja poolt OÜ-le Hell Dog esitatud arve summas 1072 eurot 80 senti (jääk 1701 eurot 54 senti).
10.oktoobril 2016 sõlmisid OÜ Hell Dog ja hageja nõudeõiguse loovutamise lepingu (I kd tl 36), millega OÜ Hell Dog loovutas arvetest nr 550 ja nr 558 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Sellest teavitati kostjat e-posti teel (I kd tl 41).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on jätnud tasaarvestamata kostja poolt OÜ-le Hell Dog osutatud ja sissenõutavaks muutunud logistika teenuse arved nr 446 - maksetähtajaga 30. jaanuar 2016 summas 720 eurot, nr 454 - maksetähtajaga 8. märts 2016 summas 720 eurot, nr 472 maksetähtajaga 29. aprill 2016 summas 240 eurot, nr 475 - maksetähtajaga 9. juuni 2016 summas 240 eurot, nr 477 - maksetähtajaga 8. juuli 2016 summas 240 eurot, nr 480 - maksetähtajaga 25. juuli 2016 summas 240 eurot, kogusummas 2400 eurot. Kostja esitas avalduse, et tasaarvestada nimetatud nõuded hageja arvetest nr 550 ja nr 558 tulenevate põhinõuetega enda vastu. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb kostja hagejale arvest nr 558 põhivõlana 301 eurot 54 senti (2701,54-2400=301,54). Arvest nr 550 tulenev kohustus on vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses lõppenud ja hagejal puudub selles osas viivisenõude õigus. Kostja vaidles vastu hageja esitatud viivisenõudele. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelist kokkulepet viivisemäära 0,5% päevas kohaldamise kohta. Arved on koostatud ühepoolselt ja lisatud on viivis, mille osas kostja nõustumus ja mistahes kokkulepped puuduvad. Kostja märkis, et juhul, kui kohus leiab, et kohustuste täitmisest keeldumise aluseid ei esinenud, on kostja nõus tasuma viivist seadusjärgses määras (164 eurot 13 senti). Arvetest ning laekumistest nähtub, et kostja ja OÜ Hell Dog on praktikast lähtuvalt nende tegevuse- või kutsealal kehtiva tava järgi sõlminud suulise veo- ja logistikateenuse osutamise lepingu, sh poolhaagise rendilepingu. Kirjaliku lepingu sõlmimise kohustust seadus ette ei näe. Lepingu tingimusi, kohustuste tekkimist ja olemasolu kostja ees kinnitavad kogumis arved ja maksekorraldused, mida hageja on hagiavaldusest nähtuvalt ka aktsepteerinud. Hageja on ise aktsepteerinud ja tasaarvestanud kostja arve nr 468 - mai 2016 logistikateenus 240 eurot, arve nr 471 - juuni 2016 poolhaagise rent ja parkimine 592,80 eurot, arve nr 474 - juuni 2016, 1 päev logistika teenus 240 eurot. Kostja tasaarvestas arve nr 472 - logistikateenus 240 eurot, arve nr 475 - 240 eurot, arve nr 477 - logistikateenus 240 eurot, arve nr 480 - logistikateenus 240 eurot ja arved nr 446 summas 72 eurot ja nr 454 summas 720 eurot. Pooled on kokku leppinud logistikateenuses, haagise rendis ja selle hinnas ning sellega seonduvalt veotellimuste täitmises. Samuti nähtub arvetelt, et pooled ei pidanud vajalikuks logistikateenusega seonduvat detailsemalt kirjeldada, kuivõrd logistikateenust osutati suuliselt ja jooksvalt (igakuiselt) ning seetõttu on arvetel kajastuv käsitletav püsiteenusena. Hageja väited ei anna alust keelduda nõude tasumisest või esitada väiteid tasaarvestuse osas. Lisaks on kostja hinnangul hagiavalduses esitatud nõude loovutamise leping tühine, kuivõrd sellise tehingu tegemiseks peab olema osanike nõusolek, kuid osanikud ei ole selleks nõusolekut andnud.
3.11.aprillil 2017 nõustus hageja kostja viivisearvestusega ning palus kohtul viivisenõuet vähendada selliselt, et kostja peab hagejale tasuma viivist seadusjärgses määras. Ühtlasi palus
hageja mõista kostjalt välja viivis kuni hagi esitamiseni kostja esindaja poolt toodud arvestuse järgi ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestuse avaldusega. Kostja poolt koos hagi vastusega esitatud arved nr 446, nr 454, nr 472, nr 475, nr 477 ja nr 480 on alusetud ning kostja poolt kunstlikult tekitatud. Esialgne võlausaldaja OÜ Hell Dog ei tunnista arvetest tulenevat väidetavat nõuet, kuna ei ole nimetatud arvetel toodud teenuseid kostjalt tellinud ega ka saanud. Ühtlasi ei ole kostja nimetatud arveid mitte kunagi OÜ-le Hell Dog esitanud. Alates 2016 oktoobrist, kui nõue loovutati hagejale, ei ole kostja mitte kordagi hagejat teavitanud nimetatud arvete olemasolust ega ka võimalikust tasaarvestusest, ehkki hageja esindaja suhtles korduvalt kostja seaduslike esindajatega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 11. detsembri 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3056 eurot 33 senti, millest 2701 eurot 54 senti moodustab põhivõlg ja 354 eurot 79 senti sissenõutavaks muutunud viivis. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. detsembrist 2017 tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, luges põhjendatuks ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1278 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 978 eurot, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivis alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja vastuväited nõude loovutamise lepingu tühisuse osas asjakohatud. Maakohtu hinnangul ei saa käeolevalt tehingu hindamisel üldse juhinduda ÄS § 181 lg-st 3, sest nimetatud sätte kohaselt on tühine osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Käesolevalt ei ole OÜ Hell Dog loovutanud nõuet oma juhatuse liikmele vaid teisele äriühingule ehk hagejale. Teiseks ei kuulu nõude loovutamine ka üldiselt nende tehingute hulka, milleks on vastavalt ÄS § 168 lg-le 1 vajalik osanike otsus. Maakohus leidis, et nõude loovutamine on kehtiv. Nõudeõiguse loovutamise leping on sõlmitud
10.oktoobril 2016 OÜ Hell Dog ja hageja vahel (I kd tl 36-40) ja sellega loovutati hagejale teiste nõuete hulgas ka nõue kostja vastu summas 2701 eurot 54 senti arvete nr 550 ja nr 558 alusel.
10.oktoobril 2016 on saatnud OÜ Hell Dog esindaja kostjale teate nõude loovutamise kohta (I kd tl 41-42). Kostja ei ole tasaarvestuse summas 2400 eurot avaldust enne kohtumenetlust OÜ-le Hell Dog esitanud. VÕS § 197 lg 1 ja § 171 lg 3 p 2 kohaldamisel on oluline nõuete sissenõutavaks muutumine. Käesolevalt ei ole vaidlust, et kostja nõue on muutnud sissenõutavaks arvetel märgitud tasumise tähtpäeva ületamise järel (arve nr 550 pärast 26. maid 2016 ja arve nr 558 pärast
5.juunit 2016). Kostja esitatud arved 8. mail 2016 nr 468 summas 240 eurot, 7. juunil 2016 nr 474 summas 240 eurot ja 30. mail 2016 nr 471 summas 592 eurot 80 senti on hageja juba tasaarvestanud. Maakohus leidis, et tõendatud on kostja ja OÜ Hell Dog vaheline lepinguline suhe, mille alusel kostja osutas OÜ-le Hell Dog logistikateenust. Lepingu sisuks oli transporditeenusega kaasnevate probleemide lahendamine, nt suhtlemine kindlustusfirmade ja tellijatega, sh Arco Tarnspordiga. Nimetatut tõendavad kostja esindaja Henrik Kulu vande all antud ütlused ja OÜ Hell Dog juhatuse liikme Margus Puksa vande alla antud ütlused. Lepingulise suhte olemasolu tõendavad kaudselt kaks arvet, mille hageja on ise nõudega tasaarvestanud: arved nr 468 ja nr 474, ning arved, mille üle vaidlust ei ole ja mis on kostjale tasutud: 22. jaanuari 2016 arve nr 448 summas 240 eurot,
15.märtsi 2016 arve nr 458 summas 480 eurot, 11. aprilli 2016 arve nr 463 summas 240 eurot (II kd tl 4-5). Maakohus leidis, et kostja seadusliku esindaja ütlused lepingujärgsest tasust päevade alusel ei ole eluliselt usutavad ja see väide on kõigi muude tõenditega kogumis ümber lükatud. Arved, mida esitas hageja ja mille üle vaidlust ei ole, on esitatud kuude kaupa. Arvete alusel on võimalik kindlaks teha, et 6 kuu jooksul tasuti kostjale teenuse eest igakuiselt 240 eurot. Kostja esitatud arved on kaootilised: jaanuarist märtsini on koos hageja esitatud arvetega kokku osutatud teenuseid väidetavalt summas 2160 eurot, kuid mille eest täpsemalt arved esitati, kostja esindaja selgitada ei osanud. Väidetavalt ei pidanud ta arvestust kulunud tööajale kirjalikult ja seega ei ole tegelikult teenusele kulunud aega võimalik kindlaks teha. Ka pärast arve nr 468 (mida hageja aktsepteeris) esitamist on kostja väidetavalt osutanud veel teenuseid kahe ühiku ulatuses ja esitanud arved
29.juunil ja 15. juulil 2016, kuid millist teenust osutati, on ebaselge. Samuti teatas OÜ Hell Dog esindaja 20. juulil 2016 meilis (I kd tl 92), et on tasunud kostjale teenuse eest igakuiselt. Kõiki tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et teenuse eest oli kokku lepitud kuutasu 240 eurot. Kostja esitatud arved ei olnud maakohtu hinnangul tõesed. Kohtule esitatud meilivahetusest, et kostja oleks nõudnud OÜ-lt Hell Dog väidetavalt tasumata arvete nr 446, nr 454, nr 472, nr 475, nr 477 ja nr 480 tasumist või siis kohutuse täitmist oluliselt suuremas summas, kui hageja on menetluses tasaarvestanud (tasaarvestati 1072 eurot 80 senti). Kui kostja väited võla kohta oleksid tõesed, oleks kostjal olnud OÜ Hell Dog vastu nõudeid kokku 3472 eurot 80 senti (sh arve nr 446 summas 720 eurot, arve nr 454 summas 720 eurot, arve nr 472 summas 240 eurot, arve nr 475 summas 240 eurot, arve nr 477 summas 240 eurot, arve nr 480 summas 240 eurot, kogusummas 2400 eurot + OÜ Hell Dog poolt tasaarvestatud arved nr 468 summas 240 eurot, nr 474 summas 240 eurot, nr 471 summas 592 eurot 80 senti, kokku summas kokku 1072 eurot 80 senti). Asjaolu, et kostja on esitanud kohtule nõudest vabanemiseks ilmselt võltsitud arveid, on täiendavalt kaudselt tõendatud ka sellega, et OÜ Hell Dog ei ole nimetatud arveid enne kohtumenetlust saanud. OÜ Hell Dog esindaja, tunnistaja M. Puska, eitas nimetatud arvete saamist. Kuna tahteavaldus (sh ka arve) loetakse kätte toimetatuks selle jõudmisega adressaadini (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2, 3), nimetatud asjaolu on tõendamata, tuleb asuda seisukohale, et arveid OÜ-le Hell Dog ei esitatud. Vaatamata arvete esitamisele puudus kostjal õigus nimetatud summasid nõuda, sest maakohus leidis, et tõendatud on lepinguline tasu 240 eurot kuus ning puuduvad tõendid, et kostja oleks osutanud lisaks muid teenuseid või teinud seda kõrgema hinnaga. Kokkulepitud summad on OÜ Hell Dog tasunud või tasaarvestanud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostjal puudub sissenõutavaks muutnud nõue, mida saaks tasaarvestada. Hageja palus välja mõista viivise arvete tasumisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt oli hageja arvestanud viiviseid kokku 3484 eurot 98 senti, kuid hageja palus välja mõista põhinõudega võrdse summa 2701 eurot 54 senti. Maakohus leidis, et käesolevalt ei saa kohaldada arvetele märgitud viivise määra 0,5% päevas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-144-09 leidnud, et arve vastuvõtmine ei tähenda sellele märgitud tingimustega, sh viivisemääraga, nõustumist. Viivise määras tuleb pooltel eraldi kokku leppida ja käesolevalt selline kokkulepe puudus. Seega kehtib seadusjärgne intressimäär 8% aastas, kuid enne 1. juulit 2016 oli nimetatud intressimäär 8,05% aastas. Maakohtu otsuse tegemise seisuga on seega sissenõutavaks muutunud viivised kokku 354 eurot 79 senti. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb
kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhisummalt 2701 eurot 54 senti. Kokku tuleb kostjalt käesolevalt välja mõista 3056 eurot 33 senti. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, mistõttu kohus nende vajalikkust ja põhjendatust ei hinnanud. Maakohus asus seisukohale, et hageja esindaja kulud seoses õigusabiga on põhjendatud summas 978 eurot (1326-86 (istungiks ettevalmistus) – 32 (materjalide printimine) – 30 (suhtlus kliendiga) - 200 (sõidukulu)).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks sisuliselt asja ise lahendada, siis hinnata asjas esitatud asjaolud, väited ja kogutud tõendid ümber. Kostja palus teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja kõik kantud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus otsusest nähtuvalt kostja arvete sisu koosmõjus vastustaja tasaarvestusega ning sellega seonduvalt pooltevahelist praktikat (VÕS § 20, Riigikohtu 20. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14) analüüsinud ning on ebaõigesti leidnud, et kostja arved ei kuulu vastustaja arvetega tasaarvestamisele ja, et kostjal puudub nõudeõigus, kuna arveid ei ole vastustajale esitatud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et poolte vahel ei osutatud logistikateenust päevade alusel, vaid kuutasu alusel. Hageja on nõude loovutamise lepingu lisast 1 lähtuvalt tasaarvestanud kostja arved nr 468, nr 471 ja nr 474 kogusummas 1072 eurot 80 senti. Nimetatud arvetest nähtub, et teenust arvestati päevades (1 päev 240 eurot), mitte kuudes, nagu maakohus on otsuses leidnud. Seega kinnitas hageja selgelt päevade alusel arvestatud logistikateenust ja on vastavaid arveid läbi tasaarvestamise aktsepteerinud. Järelikult on kostja arvete näol tegemist õiguspäraste arvetega, sest poolte vahel kehtis logistikateenuse tasustamise ja muude tingimuste osas selge kokkulepe ning teistsugust arusaamist ei saanud maakohtul tekkida. Maakohtu seisukohad, et hagejal puudus õigus nõuda tasaarvestuse aluseks olevatest arvetest tulenevaid summasid, sh teenuseid kõrgema hinnaga või suuremas summas ning, et hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue, mida tasaarvestada, on ebaõiged. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ei kohustunud kostjat nõudeid tasuma või, et kostja arved ei ole tõesed, kuivõrd kostja ei tõendanud hageja poolt arvete kättesaamist. Maakohus on eiranud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-5-08 p-s 14 toodud seisukohta, mille kohaselt arvete mittesaamine ei ole õigustuseks jätta teenuse eest tasumata. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et asja materjalidest nähtub tõik, et logistikateenust osutati (ning tasuti) püsiteenusena ja päevapõhiselt. Pooled on nimetatud asjaolu kinnitanud (sh hageja oma vastustes ja tõendites ning OÜ Hell Dog on maksmisega (sh tasaarvestamisega) aktsepteerinud. Hagejale ja OÜ-le Hell Dog oli logistikateenuse päevapõhise arvestuse suurus teada. Kostja arved tuli lugeda hagejale kättetoimetatuks 1. märtsil 2017, mil kostja esitas vastuse koos lisadega. Maakohus ei ole eelviidatud kostja vastuväitele hinnangut andnud ning hageja ei ole kostja seisukohale vastuväiteid esitanud. Seega pidi maakohus lugema kostja arved sissenõutavaks
1.märtsist 2017. Kuna poolte vahel oli logistikateenuse osas kokku lepitud püsiteenuses ja selle suuruses, siis pidid hageja või OÜ Hell Dog isegi arvete esitamata jätmisel logistikateenuse eest tasuma. Arvete esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus üksnes juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel.
Praegusel juhul on maakohus jätnud tähelepanuta, et poolte arvetest nähtuvalt kehtis poolte vahel kokkulepitud lepingu tingimused ja need ei olnud muutuvas suuruses. Võttes arvesse, et pooled olid päevapõhise arvestusega logistikateenuses kokku leppinud, siis ei olnud hagejal (OÜ-l Hell Dog) mingeid takistusi oma lepingulisi kohustusi täita ka ilma arvet saamata. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kostja vastuväited, mille kohaselt ei olnud hagejal õigus kostjalt nõuda kohustuste täitmist (sh vastaval ajaperioodil viivist), sest kostjal esines VÕS § 110 lg 1 alusel kohustuste täitmisest keeldumise alused, kuna hagejal olid kohustused kostja ees. Samuti ei andnud maakohus otsuses VÕS § 197 lg 1 alusel hinnangut kostja tasaarvestusele. Kostja on seisukohal, et kostja 1. märtsi 2017 tasaarvestuse avaldus oli VÕS § 197 lg 1 kohaselt õiguspärane. Maakohus rikkus muuhulgas TsMS § 445 lg-t 1, mille kohaselt jättis maakohus otsuse resolutsiooni märkimata tasaarvestuse reservatsiooni, mille kohaselt pidanuks kohus tasaarvestama poolte nõuded. Maakohus on jätnud kostja nõuded tähelepanuta ja tasaarvestamata. Kuivõrd võlasuhe on lõppenud tasaarvestusega, siis on maakohus ebaõigelt hageja põhi- ja viivise nõuded kostjalt välja mõistnud.
6.Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus täiendab Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsuse resolutsiooni p-ga 3 järgnevas redaktsioonis: „3. Jätta rahuldamata Armacon OÜ tasaarvestuse vastuväide.“ Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja tasaarvestuse vastuväite. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tasaarvestuse vastuväite rahuldamata jätmise osas. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et õige on kostja väide, et maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioonis puudub kohtu seisukoht tasaarvestuse vastuväite kohta. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 5 tuleb lahendada menetluses esitatud tasaarvestuse vastuväide otsuse resolutsiooniga. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse sel teel, et täiendab vaidlustatud otsuse resolutsiooni.
8.Asja materjalide kohaselt põhineb hageja nõue kostja vastu OÜ Hell Dog poolt kostjale esitatud arvel nr 550 (I kd tl 32) ja arvel nr 558 (I kd tl 33). Kostja on tasunud arve nr 550 osaliseks tasumiseks 16.05.2016 summa 1100 eurot ja 18.08.2016 summa 717 eurot 12 senti (I kd tl 35). Seega on arve nr 550 tasumata osaks 1000 eurot (2817,12-1100-717,12=1000). Arve nr 558 on OÜ Hell Dog tasaarvestanud kostja poolt OÜ-le Hell Dog esitatud arvega summas 1072 eurot 80 senti (I kd tl 65-67) ning arve nr 558 tasumata osaks on 1701 eurot 54 senti. Hageja nõudeks kostja vastu on kahe arve alusel 2701 eurot 54 senti.
9.Kostja esitas hageja vastu menetluses tasaarvestuse vastuväite. Tegemist on protsessuaalse tasaarvestusega, mille esitamise korral kontrollib kohus sisuliselt tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. Kostja seisukoha kohaselt seoses tasaarvestusega puudub hagejal kostja vastu nõue summas 2701 eurot 54 senti. Kostja tugines tasaarvestuse vastuväite esitamisel arvetele nr 446, nr 454, nr 472, 475, nr 477 ja nr 480 (I kd tl 68-73). Hageja vastuväite kohaselt ei ole OÜ Hell Dog nimetatud arvetel märgitud teenust tellinud ning osutamata teenuse eest ei pea ta tasuma. Samuti ei ole kostja arveid OÜ-le Hell Dog esitanud ning see tõendab teenuse reaalset mitteosutamist.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas olevate tõenditega on tõendatud kostja ja OÜ Hell Dog vaheline lepinguline suhe, mille alusel kostja osutas OÜ-le Hell Dog logistikateenust. Kostja ja OÜ Hell Dog vahel suuliselt sõlmitud lepingu sisuks oli transporditeenusega kaasnevate probleemide lahendamine, nt suhtlemine kindlustusfirmade, tellijatega jms. Nimetatut asjaolu tõendavad kostja esindaja Henrik Kulu vande all antud ütlused (II kd tl 30) ja tunnistaja OÜ Hell Dog juhatuse liikme Margus Puksa ütlused (II kd tl 30-31). H. Kulu ütluste kohaselt osutas ta OÜ-le Hell Dog logistikateenust, tasu maksmisel lähtuti päevahinnast 200 eurot pluss käibemaks ning päevaarvestus tehti olenevalt sellest, kui palju kulus tööaega logistikateenuse osutamiseks. Leping OÜ-ga Hell Dog oli kehtiv kuni augustikuuni. Tunnistaja Margus Puksa ütluste järgi oli poolte vahel suuline logistikateenuse osutamise leping ning logistikateenuse arve esitati „kuu aja eest 200 eurot pluss käibemaks, mõni kuu võis olla arve kahe kuu eest korraga ehk 400 eurot pluss käibemaks.“ Arved esitati meili teel. Eelnimetatud ütlustega on tõendatud, et kostja ja OÜ Hell Dog vahel oli sõlmitud suuline logistikateenuse osutamise leping. Lähtudes kostja esindaja H. Kulu vande all antud ütlustest ning tunnistaja M. Puksa ütlustest, saab asuda seisukohale, et lepingulised suhtes algasid 2015 lõpust, kuid vaidluse all on asjaolu, millal leping lõppes. H. Kulu ütluste kohaselt kestsid kostja ja OÜ Hell Dog vahel lepingulised suhted kuni augustini 2016. Tunnistaja M. Puska ütluste järgi osutas kostja OÜ-le Hell Dog logistikateenust maini 2016. Arvestades asjas olevaid teisi tõendeid (kostja esitatud veotellimused ja -dokumendid (I kd tl 151-212), millest nähtub veoste tegemine kuni 03.05.2016; elektrooniline suhtlus seoses veostega, mis toimus 10.11.2015 kuni 03.05.2016 (I kd tl 97-135)) leiab ringkonnakohus, et tõendatud on logistikateenuse lepingu kestmine kuni maini 2016.
11.Ringkonnakohus, hinnates asjas olevaid tõendeid, leiab, et kostja ja OÜ Hell Dog leppisid kokku logistikateenuse osutamise eest tasus 240 eurot kuus (koos käibemaksuga). H. Kulu ütluste kohaselt lähtuti tasu maksmisel päevahinnast 200 eurot pluss käibemaks ning päevaarvestus tehti olenevalt sellest, kui palju kulus tööaega logistikateenuse osutamiseks. M. Puksa ütluste järgi kostja esitas logistikateenuse arve kuu aja eest 200 eurot pluss käibemaks, mõni kuu võis olla arve kahe kuu eest korraga ehk 400 eurot pluss käibemaks. Asjaolu, et kostja ja OÜ Hell Dog leppisid kokku logistikateenuse tasus selliselt, et iga kuu märgiti logistikateenuse osutamise koguseks 1 päev maksumusega 240 eurot (käibemaksuga), nähtub ka OÜ Hell Dog poolt tasaarvestuseks kasutatud arvetest nr 468 ja nr 474 (I kd tl 66-67) ning tasutud arvetest nr 448, nr 458 ja nr 463 (II kd tl 4-5). Kostja ja OÜ Hell Dog kokkulepet logistikateenuse tasus selliselt, et igas kuus kulus arvestuslikult teenusele 1 päev maksumusega 240 eurot, kinnitab ka kostja enda väide apellatsioonkaebuses, et kuna poolte vahel oli logistikateenuse osas kokku lepitud püsiteenuses ja selle suuruses, siis pidi OÜ Hell Dog isegi arvete esitamata jätmisel logistikateenuse eest tasuma, sest poolte vahel
kehtisid kokkulepitud lepingu tingimused ja need ei olnud muutuvas suuruses, s.o kostja enda seisukohast tulenevalt sai olla igakuuline arve logistikateenuse eest 240 eurot ning juhul, kui arvele oli märgitud koguseks 3 päeva, siis oli tegemist arvega kolme kuu eest. Võimalik ei olnud olukord, et kostja märkis ühe kuu eest esitatud arvele arvestuslikuks koguseks 3 päeva (sel juhul ei oleks OÜ-l Hell Dog olnud võimalik ilma kostjapoolse arve esitamiseta tasuda logistikateenuse eest, sest ta ei oleks teadnud, kui suurt tasu kostja konkreetse kuu eest nõuab).
12.Kostja on tasaarvestuse vastuväite esitamisel soovinud tasaarvestada hageja nõudega tema vastu järgmised arved (I kd tl 68-73): -
Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 10, et logistikateenuse leping kostja ja OÜ Hell Dog vahel lõppes mais 2016. Seega on arve nr 477 ja arve nr 480 esitatud pärast lepingu lõppemist. Hageja on nimetatud arvete järgi tasumisele kuuluvatele summadele vastu vaielnud ja leidnud, et ta ei ole reaalselt saanud logistikateenust arvetel märgitud ajal. Kuna kostja ei ole tõendanud, et arved nr 477 ja nr 480 oleksid esitatud aja eest, mil kostja ja OÜ Hell Dog vahel olid lepingulised suhted logistikateenuse osutamiseks ning tõendamata on logistikateenuse osutamine sel perioodil, siis saa olla nimetatud arved tasaarvestuse aluseks. Lähtudes arvel nr 446 ja arvel nr 454 märgitud arvestuslikust päevade arvust, peaksid need mõlemad olema esitatud logistikateenuse osutamise eest kolmel kuul, kuid arvetest ei nähtu, millisel perioodil on logistikateenust osutatud. Asja materjalide kohaselt on OÜ Hell Dog tasunud kostjale 22.01.2016 arve nr 448 summas 240 eurot, 15.03.2016 arve nr 458 summas 480 eurot ja 11.04.2016 arve nr 463 summas 240 eurot. Siin kohal märgib ringkonnakohus, et arusaamatu on kostja poolt OÜ-le Hell Dog logistikateenuse osutamise eest arvete esitamine kaks korda kuus (näit jaanuaris 2016 arve 448 ja arve nr 446). Tasaarvestuseks esitatud arvetest nr 446 ja nr 454 ning OÜ Hell Dog poolt tasutud arvetest nr 448 ja nr 458 lähtudes saab asuda seisukohale, et kostja soovib perioodil detsember 2015 – märts 2016 logistikateenuse topelttasustamist. Arvestades kokkulepitud tasu 240 eurot kuus kuulus nimetatud perioodil tasumisele 960 eurot ning OÜ Hell Dog oli selle ka tasunud. Tasaarvestuseks esitatud arved nr 472 ja nr 475 puudutavad perioodi aprill-mai 2016. Nimetatud perioodi eest on kostja esitanud OÜ-le Hell Dog arved nr 468 ja 474, millised OÜ Hell Dog tasaarvestas kostja poolt esitatud arvega nr 558. samuti on sel perioodil maksnud OÜ Hell Dog 11.04.2016 arve nr 463 summas 240 eurot.
13.Lähtudes eeltoodust nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et arvestades logistikateenuse osutamise lepingu kestvuse perioodi (6 kuud) ja kokkulepitud tasu (ühes kuus ühe arvestusliku päeva eest 240 eurot) on OÜ Hell Dog tasunud talle kostja poolt osutatud logistikateenuse eest ning kostja ei saa tasaarvestuse vastuväite esitamisel tugineda arvetele nr 446, nr 454, nr 472, 475, nr 477 ja nr 480, sest ei ole tõendatud reaalse logistikateenuse osutamine nende arvete alusel. Seega on maakohus õigesti jätnud tasaarvestuse vastuväite rahuldamata.
14.Kuna ei ole tõendatud tasaarvestuse vastuväite aluseks olevate arvete alusel logistikateenuse osutamine, siis asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust see asjaolu, millal arved hagejale kätte toimetati.
Kostja väite kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kostja vastuväited, mille kohaselt ei olnud hagejal õigus kostjalt nõuda kohustuste täitmist (sh vastaval ajaperioodil viivist), sest kostjal esines VÕS § 110 lg 1 alusel kohustuste täitmisest keeldumise alused. Maakohus tuvastas, et kostjal ei ole arvete nr 446, nr 454, nr 472, 475, nr 477 ja nr 480 alusel hageja vastu nõuet, seega ei olnud kostja VÕS § 110 lg 1 alusel õigust keelduda kohustuste täitmisest.
15.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude 390 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, hageja menetluskulud ringkonnakohtus summas 390 eurot on olnud vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1) ning tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 390 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.