Võlaõigus

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 08.04.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 23.04.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 16.05.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Lepingu nr. L89012066228 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1792,14 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 23.03.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.11.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 20,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 233,33 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. L89012066228 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 06.11.2024 lepingujärgses viivisemääras s.o 20,9% aastas. Lepingu nr. KK3423658 alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3200 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste alusel. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 31.03.2024 oli kostjal tagastamata krediit summas 2103,47 eurot. Seega on lepingust nr. KK3423658 tulenev põhivõlg summas 2103,47 eurot. Lepingus nr. KK3423658 on pooled kokku leppinud intressimääraks 40% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 31.03.2024 oli kostjal tagastamata, jaanuari 2024, veebruari 2024 ja märtsi 2024 intressid summas 202,21 (69,69+68,47+64,05) eurot. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 11.04.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 26.04.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.05.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Lepingu nr. KK3423658 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2103,47 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 01.04.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.11.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 503,45 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. KK3423658 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 06.11.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas. AS Inbank Eesti on AISi abil kliendi pangakonto andmeid analüüsinud, et kinnitada regulaarne sissetulek. Otsuse käigus on süsteem tuvastanud pangakontolt keskmise regulaarse sissetuleku, mille alusel siis otsus ka tehti. Sissetulekuna lähevad arvesse ainult laekunud palgad ja pension, toetusi jms ei arvestata. Protsess ja otsus olid automaatsed. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest. Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Kõnealuse krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades krediidilepingute krediidisummasid, osamaksete suurust (kõnealuses lepingus oli kuumakseks 60 kuu jooksul 55,26 eurot) ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane. Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. KK3423658 lepingu sõlmimisel 11.06.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 11.06.2019 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta, 11.06.2019 maksehäirete päringuid ning 11.06.2019 Ametlikud teadeanded päringut. Klient märkis KK3423658 lepingu 3

taotlusel majapidamiskuludeks 350 eurot. Seega krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi arvesse majapidamiskuludena 350 eurot. Samuti hinnati kostja krediidivõimekust krediidilimiitide tõstmisel. Klient on enne KK3423658 krediidilimiidi tõstmist 2100 euroni 16.04.2020 esitanud Placet Group OÜ-le Swedbank EE872200221007453905 konto väljavõtte. Kokku oli arvestatud kliendi sissetulek 585,61+206,89 = 792,50 eurot. Kliendi Swedbank EE872200221007453905 väljavõte (16.10.2019-15.04.2020) analüüsimisel tuvastatud kliendi finantskohustused kokku summas 252,55 eurot. Lisaks hinnati kostja krediidivõimekust krediidilimiitide suurendamisel. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1509,51 eurot (1900-390,49). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 22.03.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 09.12.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 381,15 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 390,49 eurot seega võlgnevust veel hetkel ei ole. Kostja on seega osaliselt tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest 05.12.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1509,51 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet leping nr. KK3423658 sõlmimisel, siis tuleb kostja on tagastanud lepingu alusel saadud põhiosa.

02.04.2024 teates (dtl 130). 10) 16.03.2024 on Placet Group OÜ edastatud kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.03.2024 (dtl 128). Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 31.03.2024 lepingu üles.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 5

Kohus jättis 06.11.2024 e-kirjaga (dtl 161-164) hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Hageja hinnangul (vt dtl 176-182 hageja seisukoht) laenuandjad täitsid kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgisid VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostjal oli soov võtta laenu ning kasutada krediidiandja teenuseid, krediidiandjal oli soov kostjale laenu väljastada. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

Hageja tõi 09.12.2024 puuduste kõrvaldamise raames välja järgmised asjaolud, mida laenuandjad vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise raames tegi:

1)

AS Inbank Finance on analüüsinud kostja pangakonto andmeid, et kinnitada regulaarne sissetulek. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest. Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Kõnealuse krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 177). Placet Group OÜ on hinnanud laepingu sõlmimisel 11.06.2019 kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuse kohta, kliendi 11.06.2019 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta, 11.06.2019 maksehäirete päringuid ning 11.06.2019 Ametlikud teadeanded päringut (dtl 178).Sarnased toimingud on teostatud ka 17.12.2019, 22.12.2019, 04.01.2020, 21.01.2020, 23.01.2020, 29.01.2020, 01.02.2020, 04.02.2020, 14.02.2020, 29.02.2020 (dtl 178-179). Kostja on enne krediidilimiidi tõstmist 2100 euroni 16.04.2020 esitanud Swedbank EE872200221007453905 konto väljavõtte, millisest nähtub kostja sissetulek. Kokku on arvestatud kostja sissetulekuks 792,50 eurot. Pangakonto analüüsimisel on tuvastatud kostja finantskohtused järgmiselt: 73,50 eurot Coop Finants AS laen, 30 eurot Bigbank AS laen ja 149,05 eurot Swedbank laen. Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustused 252,55 eurot (dtl 180). Nimetatud pangakontot võeti arvesse hilisematel krediidilimiitide tõstmisel 19.04.2020, 23.04.2020, 28.04.2020, 16.05.2020, 26.05.2020, 31.05.2020 (dtl 181-182). Hageja selgitas, et kostja märkis tööandjaks X AS-i. Kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistrist. Kontrollis Pensionikeskust.

2)

3) 4) 5)

Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandjad (hageja õiguseellased) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud elementaarsetki kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Hageja ei ole näiteks täpsustanud, mida maksehäireregistrist ja Pensionikeskusest sealt kontrolliti ja mis tulemus kostja kohta saadi.

Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandjad oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandjad oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud, näiteks 6

kuidas on Placet Group OÜ analüüsinud nõudes pangakonto väljavõtete ning samas ei ole AS Inbank Finance üldse kostjalt nõudnudki pangakonto esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline.

Lepingu nr KK3423658 sõlmiti 11.06.2019 krediidilimiidiga 500 eurot, kuid juba perioodil 17.12.2019-29.02.2020 suurendati krediidilimiiti 11 korral 1900 euroni. Nendel kordadel ei küsitud tarbijalt tema konto väljavõtet ning samuti ei nähtu, et muul moel oleks krediidiandja kontrollinud tarbija sissetulekuid ja kohustusi. Täiendavalt suurendati krediidilimiiti 16.04.2020 2100 euroni, millele eelnevalt küsiti tarbijalt Swedbank EEXXX konto väljavõtte 16.10.2019-15.04.2020, mille alusel tuvastati tarbijal veebruarist 2020 aprillini 2020 keskmine sissetulek töötasuna 792,50 eurot ja kohustustena 252,55 eurot (dtl 180). Seega moodustasid kohustused ja tarbija poolt nimetatud elamiskulu kokku 602,55 eurot (792,50 eurosest sissetulekust). Krediidiandja ei ole kohtu hinnangul kontrollinud, kas kliendi väide 350-eurose majandamiskulu kohta on realistlik. Nimelt nähtub konto väljavõttelt (dtl 258-282) iga kuu 10.-11. päeva paiku makse OÜ-le R summas 350-374 eurot. Kuna tegemist on igakuise regulaarse maksega, tulnuks laenuandjal kontrollida, mis laadi kuluga on tegemist (näiteks, kas tegemist on kuluga eluasemele). Kui tegemist on eluasemekuluga, tuleks kontrollida tarbija hinnangut, et igakuiste majandamiskulude suurus on 350 eurot. Kohtule ei nähtu, et sellist kontrolli oleks laenuandja poolt tehtud. Sellele vaatamata suurendati alates 19.04.2020-31.05.2020 krediidilimiiti veel 10 korral 3200 euroni.

Lepingu nr L89012066228 sõlmimisel 15.04.2023 ei kontrollinud AS Inbank Finance üldse kostja konto väljavõtet. Võttes arvesse, et hagiavaldusest nähtuvalt oli kostjal hageja väitel varasemalt kohustus vähemalt summas 3200 eurot (mille sissenõudmiseks pöördus hageja siinses asjas kohtu poole), mille AS Inbank Finance jättis välja selgitatama, tuleb eeldada, et ta ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olevad laenuandjad mõlemad on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 7

Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüside kohta välja toonud asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks.

Leping nr. KK3423658 sai käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1.2 kostja krediiti kokku summas 3733,06 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 5980,38 eurot (dtl 183). Kuna kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on tagastanud lepingu alusel saadud põhiosa, siis tuleb hagiavaldus selles osas jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud selles osas ümberarvestusel põhinevat ega muud nõuet.

Leping nr L89012066228 puhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1.1 kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 1900 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 390,49 eurot (dtl 182). Hageja on kinnitanud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 22.03.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas (dtl 183). Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 09.12.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 381,15 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 390,49 eurot, seega võlgnevust veel sel hetkel ei olnud. Hageja väitel on kostja seega osaliselt tagasimaksetega viivituses alates 20. osamaksest 05.12.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust (dtl 183). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1509,51 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja viitas siinjuures „uuele maksegraafikul“ (dtl 283).

Eeltoodust tulenevalt ei ole tarbijakrediidileping nr L89012066228 lõppenud ja sellest tulenevad kohustused ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt saab hageja nõuda kostjalt lepingust tuleneva võla tasumist aga üksnes osas, milles kostja on oma laenu tagastamise kohustust rikkunud. Osas, milles kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, ei saa hageja täitmist nõuda.

Hageja ei ole esitanud lepingu täitmise nõuet selgelt ja konkreetselt nii, et kohtul oleks võimalik see rahuldada. Hageja ei ole menetlusdokumendi resolutsioonis selgelt välja toonud, milline tema lepingu täitmise nõue ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste väljamõistmise nõue oleks. Samuti ei saa kohus välja mõista otsuse tegemise seisuga võlga, kuna hageja esitatust pole võimalik aru saada, mis see on ja kuidas see kujuneb. Hageja viidatud „uus maksegraafik“ (dtl 283) lõppeb 05.12.2024 seisuga, mil hageja enda kinnitusel kostjal veel võlgnevust polnud. Kohtule ei ole aru saada, kuidas kujunevad igakuised maksed nimetatud graafiku alusel edasi ehk kuidas kohus saaks ise välja arvestada kostja sissenõutavaks muutunud võla suuruse. Samal põhjusel ei saa kohus ka kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvate 8

kohustusi, sest kohus ei saa neid esitatud tabelist tuletada.

Kohus on hagejale eelnevat selgitanud (dtl 161-164) ja andnud hagejale võimaluse hagiavalduses esinenud puudused kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et ei pea hagejale seda võimalust andma korduvalt ega seda üle küsima.

Kuna hageja ei esitanud kohtule ümberarvestust VÕS § 4034 lg 7 alusel, ei ole kohtul võimalik tuvastada, milline on sissenõutavaks muutunud põhivõlg ning kas ja mis summas on võimalik hagejal nõuda viivist ja hüvitist sissenõudmiskulude eest või mis summas saaks kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Seega ei ole kohtul võimalik hagi rahuldada ka osaliselt.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.