Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-10277
Tsiviilasi
Neste Eesti AS hagi GT Kaubanduse OÜ ja XXX vastu võla nõudes
496 528,73 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Neste Eesti AS (registrikood10167511, Sõpruse pst 155, 13417 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Kask (Advokaadibüroo
2.Mõista kostjatelt GT Kaubanduse OÜ-lt (registrikood 11715966) ja XXX ( isikukood XXX) solidaarselt hageja Neste Eesti AS (registrikood10167511) kasuks välja põhivõlgnevus 396 444,98 (kolmsada üheksakümmend kuus tuhat nelisada nelikümmend neli eurot ja 98 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt GT Kaubanduse OÜ-lt (registrikood 11715966) hageja Neste Eesti AS (registrikood10167511) kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 27 732,54 (kakskümmend seitse tuhat seitsesada kolmkümmend kaks eurot ja 54 senti) eurot.
4.Mõista kostjalt GT Kaubanduse OÜ-lt (registrikood 11715966) hageja Neste Eesti AS (registrikood10167511) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt
396 444,98 eurolt määraga 0,05% päevas alates 05.07.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Mõista kostjatelt GT Kaubanduse OÜ-lt (registrikood 11715966) ja XXX ( isikukood XXX) solidaarselt hageja Neste Eesti AS (registrikood10167511) kasuks menetluskuludena välja 13 915,60 (kolmteist tuhat üheksasada viisteist eurot ja 60 senti) eurot, millest 10 515,60 eurot on hageja õigusabikulud ja 3400 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjatelt GT Kaubanduse OÜ-lt (registrikood 11715966) ja XXX ( isikukood XXX) solidaarselt hageja Neste Eesti AS (registrikood10167511) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 13 915,60 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 396 444,98 eurot. Kostjalt GT Kaubanduse OÜ-lt palus hageja välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 27 732,54 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates 04.07.2017 kuni põhivõlgnevuse 396 44,98 täieliku tasumiseni määras 0,05% päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja GT Kaubanduse OÜ 27.10.2014 ostumüügilepingu nr 14/020, mille punkti 1 kohaselt müüs hageja kostjale kütuseid ja naftatooteid vastavalt kostja GT Kaubandus OÜ esitatud tellimustele. Perioodil 02.12.2016-21.03.2017 tellis GT Kaubanduse OÜ hagejalt kaupa 18-l korral. Müügilepingu p 9 kohaselt sõltus kauba hind maailmaturu hinnast ning oli muutuv. Hageja on kostjale GT Kaubandus OÜ-le esitanud tellitud kauba eest arveid summas 396 444,98 eurot. GT Kaubandus OÜ ei ole tasunud nimetatud perioodil ostetud kaupade eest, seega on hageja põhivõlgnevus kostja vastu 396 444,98 eurot.
3.Hageja leidis, et tema ning kostja GT Kaubandus OÜ vahel puudub vaidlus võlasumma suuruse osas ning selles osas, et kostja on tellitud kaubad kätte saanud. Seda tõendab võlgnevust kajastav saldokinnitus, mille kostja GT Kaubandus OÜ esindaja on allkirjastanud 21.03.2017 ning kostja GT Kaubandus OÜ poolt hagejale 23.05.2017 ning 06.06.2017 saadetud kirjad, milles kostja pakkus välja lahendusvariante tekkinud võlgnevuse tasumiseks.
4.Müügilepingu p 6 kohaselt kohustus kostja GT Kaubanduse OÜ kaupade eest tasumisega hilinemise korral maksma hagejale viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summadelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja GT Kaubandus OÜ viivisena 27 732,54 eurot.
5.26.12.2016 sõlmisid hageja ning kostja GT Kaubanduse OÜ juhatuse liige XXX käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustus kostja XXX hageja ees vastutama hageja ja kostja GT Kaubanduse OÜ vahel sõlmitud müügilepingu nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab kostja XXX õigeaegselt tasumata müügilepingu summa, tasumata intressside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete eest summas kuni 400 000 eurot.
6.Hageja viitas VÕS § 108 lõikele 1 ja § 208 lõikele 1. Hageja ja kostja GT Kaubandus OÜ vahel oli kehtiv müügileping, mida kostja rikkus. Hageja on kostjale pärast GT Kaubandus OÜle kauba kättetoimetamist esitanud arveid summas 396 444,98 eurot, kuid kostja ei ole kättesaadud kaupade eest tasunud, seega on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Hageja nõuab kostjalt GT Kaubanduse OÜ-lt põhivõlgnevuse tasumist summas 396 444,98 eurot ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 27 732,54 eurot. Hageja palus kostjalt GT Kaubanduse OÜ-lt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise.
7.Hageja ning kostja XXX on sõlminud käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja hageja ees vastutama hageja ja GT Kaubandus OÜ vahel sõlmitud müügilepingu nõuetekohase täitmise eest summas kuni 400 000 eurot. Tegemist on kehtiva käenduslepinguga. Hageja viitas VÕS § 143 lõikele 4, § 144 lõikele 2, VÕS § 145 lõikele 1. Käenduslepingu p 2.1 alusel vastutavad kostjad müügilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja XXX täitma kostja GT Kaubandus OÜ täitmata rahalised kohustused 14 kalendripäeva jooksul alates sellest, kui hageja on esitanud sellekohalise kirjaliku nõude. Hageja esitas kostjale XXXle kirjaliku nõude tähitud kirja teel ning e-kirjaga 07.04.2017. Kuivõrd kostja XXX täitnud hageja esitatud nõuet õigeaegselt, palus hageja kostjalt XXX solidaarselt kostjaga GT Kaubandus OÜ välja mõista põhivõlgnevus 396 444,98 euro ulatuses. Viivise palub hageja välja mõista kostjalt GT Kaubandus OÜ-lt.
8.Hagiavalduse täpsustuses 14.07.2017 palus hageja kostjalt GT Kaubanduse OÜ-lt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 27 732,54 erot ja alates 05.072017 sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse summalt 396 444,98 eurot määraga 0,05% päevas.
9.03.10.2017 seisukohtades hageja kostjate vastuväidetega ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et tema ja kostjate vahel oleks krediidilepingust tulenevad võlasuhted. Hageja osundas, et kohtumenetluses tasaarvestusavalduse esitamisega on kostja GT Kaubandus OÜ tunnistanud hageja nõuet summas 435 674,28 eurot. Kui kostjal GT Kaubanduse OÜ-l oleks tasaarvestav nõue, on kostja jätnud tõendamata nõude suuruse. Kostjal GT Kaubanduse OÜ-l ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet summas 435 674,28 eurot, sest sellist kahju ei ole hageja kostjale tekitanud.
10.Kostja XXX sõlmitud käendusleping on kehtiv, seda tuleb täita ning lepingu tühistamiseks ei ole alust. Kostja XXX teadis kostja GT Kaubandus OÜ juhatuse liikmena ja kostja ainuosaniku TankStat Holding OÜ juhatuse liikmena väga hästi kostja GT Kaubandus OÜ majanduslikku seisu ja krediidivõimet, mistõttu antud juhul puudub TsÜS § 99 järgi nõutav eksimus. Alternatiivselt esitas hageja aegumise vastuväite, sest tühistamisavalduse esitamise tähtaeg TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi on möödunud. Kostja XXX teadis kostja GT Kaubandus OÜ juhatuse liikmena ja ainuosaniku juhatuse liikmena käenduslepingu sõlmimisel 26.09.2016 väga hästi
kostja GT Kaubandus OÜ majanduslikku olukorda ja krediidivõimet ning pidi koheselt aru saama oma väidetavast eksimusest. Tühistamisavaldus on esitatud seaduses ette nähtud tähtajast oluliselt hiljem.
11.Hageja esitas raamatupidamise väljavõtte, millest nähtub, et kostja GT Kaubanduse OÜ on tellinud hagejalt kütust juba alates 29.12.2014. Muid müügilepinguid poolte vahel sõlmitud ei ole. Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et ta ei ole tõendanud kütuse üleandmist. Müügilepingu punkti 1 kohaselt müüs hageja kostjale GT Kaubandus OÜ-le kütuseid ja naftatooteid vastavalt tellimustele. Kostja GT Kaubandus OÜ nimel XXX esitatud tellimused on hageja kohtule tõenditena esitanud. Kostjad on kütust tellinud. Hageja on GT Kaubanduse OÜ-le kauba üle andnud vastavalt tellimustele ning kostjad ei ole esitanud ainsatki tõendit selle kohta nagu oleks hageja müügilepingut rikkunud. Kütuse üleandmise kahtluse alla seadmine on kostjate väljamõeldis.
12.Kostja XXX on 21.03.2017 digiallkirjastanud hageja ja kostja GT Kaubandus OÜ vahelise saldo. See kinnitab hageja ja GT Kaubandus OÜ vahelist pikemaajalist kütusemüüki. Kinnitus on antud 02.12.2016-27.12.2016 arvete kohta, mille tasumist hageja kostjalt GT Kaubandus OÜlt nõuab. Saldokinnitus kinnitab kütuse üleandmist ja võlgnevuse olemasolu. Kütuse üleandmist ja võlgnevuse olemasolu kinnitavad kostja XXX 23.05.2017 ja 06.06.2017 e-kirjad hageja esindajatele XXX ja XXX, kus XXX tunnistab võlgnevust ja teeb ettepanekuid selle lahendamiseks.
13.GT Kaubandus OÜ-le üle antud kütus asus enne üleandmist Neste kütuseterminalis, mis paikneb Muuga sadamas ja kuulub Neste Eesti AS-le hoonestusõiguse alusel. Kütuse üleandmist kostjale tõendab Muuga sadama kütuseterminali väravalogi, millest nähtub kostjale GT Kaubandus OÜ-le veoteenust osutanud kütuseveokite sisenemine ja väljumine terminalist. Kütuseveokite numbrid langevad kokku GT Kaubandus OÜ esitatud tellimuste ja nende perioodiga.
14.Hageja ei ole hea usu põhimõtte vastaselt käitunud ja kostja XXX epikriis hea usu põhimõtte vastast käitumist ei tõenda. Õiguste kaitset olukorras, kus kütus on kostjate poolt kätte saadud ja nende kontrolli all olevates tanklates maha müüdud, on võimatu pidada hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Sisuliselt on kostjad hagejalt kütuse välja petnud, selle maha müünud ja arved tasumata jätnud. Epikriisi järgi on XXX viibinud haiglas 14 päeva ja välja kirjutatud paranenud seisundis. Muid järeldusi tema terviseseisundi kohta sellest dokumendist teha ei saa. Raviarsti seisukohast saab teha järelduse, et kostja XXX tervisekäitumine oli enne haigestumist vastutustundetu ja riskantne.
15.Hageja ei ole sõlminud kostja GT Kaubanduse OÜ-ga krediidilepingut. Hageja on kütuse hulgi-ja jaemüügiga tegelev äriühing ning kostjaga oli sõlmitud kütuse ja naftatoodete müügileping (raamleping). Hageja ei ole krediidiasutus, kelle tegevusele laieneb krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3. Hageja ja GT Kaubanduse OÜ vahelise võlasuhte puhul on tegemist kütuse ja naftatoodete hulgimüügi turupraktikale vastava tavapärase müügilepinguga (raamlepinguga), milles lepiti kokku, et kütuse eest tasumine toimub 14 kalendripäeva jooksul. Maksetähtaja andmine oli muuhulgas seotud sellega, et kauba hind sõltus maailmaturu hinnast ja oli muutuv.
16.Kostja GT Kaubandus OÜ maksekohustuse rikkumine ja hageja arvete regulaarne tasumata jätmine ei muuda õigussuhte sisu ega muuda müügilepingut krediidilepinguks. Kauba eest võlgu olemine ei ole krediit, vaid see on täitmata kohustus. Olukorras, kus hageja esitas kostjale GT Kaubanduse OÜ-le regulaarseid arveid, on absurdne kostjate vastuväide, et hageja andis või soovis anda kostjale GT Kaubanduse OÜ-le põhivõlgnevuse 396 444,98 euro ulatuses krediiti. Poolte käitumine sellest tunnistust ei anna.
17.Seadusest ega poolte kokkuleppest ei tulene, et hageja saab tagasi nõuda vaid kütust. Müügilepingu punkti 8 kohaselt on hagejal õigus (mitte kohustus) kütust tagasi nõuda. Hageja õigust nõuda kütuse eest tasumist ei ole millegagi piiratud. Seevastu VÕS § 233 lg 2 kohaselt võib müüja omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt välja nõuda vaid siis, kui ta on lepingust taganenud.
18.Alternatiivselt leidis hageja, et hagejal ei olnud kohustust teavitada XXXe võlgniku majanduslikust seisundist. XXX oli GT Kaubandus OÜ juhatuse liikmena ja ainuosaniku juhatuse liikmena väga hästi informeeritud GT Kaubandus OÜ majanduslikust seisust ja krediidivõimekusest. Hagejal ei olnud kostjate teavitamise ega nõustamiskohustust müügi- või käenduslepingu sõlmimisel ja täitmisel. Kostjad teadsid GT Kaubandus OÜ majandusseisu ja krediidivõimekust oluliselt paremini, kui hageja, kellel ei ole kostjate varalistele andmetele sellist juurdepääsu. GT Kaubandus OÜ oli hagejalt kütust ostnud pikema aja vältel ning võitnud seeläbi hageja usalduse. Hagejale oli ootamatu, et GT Kaubandus OÜ võttis kütuse vastu, müüs tanklates maha ning jäi hagejale võlgu märkimisväärselt suure summa raha. Sellist käitumist saab pidada hageja usalduse kuritarvitamiseks.
19.Hageja ei ole kordagi tunnistanud, et kostja GT Kaubandus OÜ oli müügilepingu sõlmimise või kütuse ostmise ajal krediidikõlbmatu, nagu kostjate esindaja väidab. Hageja ei ole erinevalt kostjate väidetest laenuandja. Kostjate viidatud Riigikohtu lahendites on tegemist olnud krediidiasutuste sõlmitud laenulepingutega. Vastutustundliku laenamise põhimõtet pidi krediidiandja järgima suhetes laenusaaja, mitte käendajaga.
20.09.01.2018 seisukohtades selgitas hageja, et esitas kohtule väljavõtte hageja raamatupidamise programmist ning tabeli kostja tellimustest. Tabel tõendab ja selgitab kütuse üleandmist ja vastuvõtmist GT Kaubanduse OÜ-le. 06.02.2017 tellimuses nimetatud ja tellimuse täitmiseks kasutatud veokid ei lange kokku: tellimuses oli märgitud veok nr 377EUR, kuid kütust vastu võtma saabus veok nr XXX, mida kostja GT Kaubandus OÜ kasutas kütuse vedamiseks ka muudel päevadel.
21.Kütuse tellimine ja selle üleandmine toimus selliselt, et kostja GT Kaubandus OÜ seadusjärgne esindaja kostja XXX esitas e-kirja teel hagejale tellimuse ning kütuse üleandmine ja vastuvõtmine ehk tellimuste täitmine toimus Muugal asuvas Neste terminalis. Hageja esitas kohtule väljavõtted MTA programmidest JVIS ja Sadhes, mis tõendavad GT Kaubandus OÜ -le kütuse üleandmist. Kuna tegu on aktsiisikaubaga, mille käitlemisel kehtivad erireeglid, ei ole võimalik aktsiisikauba kättesaamine enne, kui tolliprogrammides on tehtud vastavad kanded. JVIS-programmi kasutatakse, kui kaup sisaldab erimärgistatud diislikütust, muul juhul kasutatakse ainult Sadhes-programmi.
22.Kolm GT Kaubandus OÜ tellimust täideti 03.02.2017, 10.02.2017 ja 23.02.2017 hageja kommertslaost (asukoht samuti Muuga terminalis), milles olevalt kaubalt on maksud juba tasutud. Seetõttu ei sisaldu kolme tellimuse täitmise info MTA programmides. Nimetatud kauba üleandmise kohta on koostatud kolm saatelehte.
23.Eraldi saatedokumente poolte vahel ei koostatud. Kütuse üleandmist kinnitavate tõenditena (saatedokumentidena) on käsitletavad muuhulgas kostja GT Kaubandus OÜ tellimuslehed, millest osa on veokijuhtide poolt allkirjastatud.
24.Hageja esitas loetelu arvetest, mis olid seotud SHADES programmiga. Hageja selgitas, et tema poolt 09.01.2018 esitatud tabelis kajastab väljend „tüüp“ seda, et tegemist oli müügiarvega. „Saldo aruanne tähtajal“ tähendas, kas makse või mahakandmine oli sooritatud. „Makse
kuupäev“ näitas, millal toimus makse või mahakandmine. Makse number müügireskontros tähendas, millise numbri all oli makse registreeritud. Dokumendi number oli raamatupidamise CE alanumber. Krediteeritud summa oli kirjas juhul, kui kreeditarvega on kajastatud arve tasumine. Korrigeeritud summa tähendas raamatupidamislikke paranduskandeid. Rakendatud summa tähendas arve tasumiseks kantud summat.
25.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 10 926,50 eurot ning viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Nimetatud summast olid 10 897,50 eurot lepingulise esindaja õigusabi kulud ja 29 eurot äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete saamise kulud. Hageja esindaja osutas õigusabi 61 tunni ulatuses, keskmise tunni hinnaga 178,6 eurot. Hageja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Viimase istungiga seotud kulu palus hageja välja mõista, arvestades istungi tegelikku kestvust.
KOSTJATE VASTUVÄITED
26.Kostjad vaidlesid hagile vsatu. Kostjad leidsid, et kuigi hageja on esitanud nõude müügilepingu alusel, ei nähtu hagile lisatud tellimuskirjadest ja arvetest, et need oleksid esitatud müügilepingu alusel. Kostjate arvates ei ole hageja tõendanud, et tal on müügilepingul põhinev nõue.
27.Kuigi on tõendatud tellimuste esitamine, ei ole hageja tõenanud kütuse üleandmist. Ainuüksi seetõttu on hagi alusetu. Müügilepingul põhinev nõue on vastuoluline ja arusaamatu. Hageja on esitanud lepingulise kohustuse täitmise nõude, kuid müügilepingu p 8 kohaselt läks kauba omandiõigus üle võla täieliku tasumise momendil. Enne kauba eest tasumist on kauba omandiõigus hagejal, kes on kauba omanik. Kostjal GT Kaubanduse OÜ-l ei ole õiguslikku kohustust tasuda kauba eest, mille omandiõigus on talle üle andmata. Hagejal on õigus nõuda kaupa tagasi või kahju hüvitamist. Selliseid nõudeid hageja esitanud ei ole.
28.Kostjad leidsid, et müügilepingu puhul on sisult tegemist krediidilepinguga, sest kaupa müüdi krediiti. Oma sisult ei erine see tavalisest krediidilepingust. Ainus erinevus on, et raha asemel anti võlgnikule kaupa. Samas oli võlgnik kohustatud võlausaldajale oma kohustused rahas tasuma. Asjaolu, et lepingupooled on ise müügilepingut krediidilepinguna mõistnud, kinnitab käenduslepingu p 1.2, millega seati nn krediidiliini maksimaalseks suuruseks 400 000 eurot.
29.Kostjad leidsid, et lepingule tuleb TsÜS § 4 alusel analoogiana kohaldada krediidiasutuste seaduse § 83 lõikest 3 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastasel juhul oleks võimalik sellest põhimõttest kõrvale hiilida, maskeerides sisuliselt krediidiandmise lepingu kauba müügiks. Käesoleval juhul müüdi kaupa järelmaksuga, mis ei erine krediidi andmisest. Isegi kui eeldada, et hagejale KAS § 83 lg 3 tulenev vastutustundliku laenamise põhimõte ei laiene, tuleneb see kohustus talle TSÜS § 138 hea usu põhimõttest. Hageja on oma ala professionaal. Hageja on Eesti suurim maksumaksja, kes maksis 2015. aastal kokku ca 161 miljonit eurot makse. Hagi kohaselt on hageja andnud kostjale GT Kaubandus OÜ-le müüdud kauba näol krediiti kokku summas 396 444,98 eurot. Sedavõrd suures summas krediidi andmisel oleks hageja pidanud eelnevalt kostja GT Kaubandus OÜ krediidivõimekust kontrollima.
30.Hagi tagamise taotluses on hageja on ise tunnistanud, et kostja GT Kaubandus OÜ oli krediidi andmisel krediidikõlbmatu. Kui hageja oleks kauba müümisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, ei oleks ta kostjale kaupa müüa võinud. Hageja on jätnud enne
krediidi andmist kostja GT Kaubandus OÜ krediidivõimekuse analüüsimata või on teadlikult müünud kaupa krediidivõimetule isikule. Mõlemal juhul ta on oma kohustust rikkunud. Hageja müüs kostjale GT Kaubandus OÜ-le kaupa, mille eest kostja ei suutnud tasuda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitas hageja kostjale GT Kaubandus OÜ-le rahalise kahju, mille kostja GT Kaubandus OÜ käesolevaga hageja nõudega tasaarvestab.
31.Hagis nõuab hageja põhivõlgnevust 396 444,98 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivist 27 732,54 eurot ja kostjate vastuse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivist (396 444,98 x 0,05% x 58 päeva) 11 496,76 eurot ehk kokku 435 674,28 eurot. Kostjad leidsid, et järelikult on hageja tekitanud kostjale GT Kaubandus OÜ-le vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kokku kahju 435 674,28 eurot. Põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjale tekitatud kahju vahel seisneb selles, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise korral oleks hageja tuvastanud kostja GT Kaubanduse OÜ krediidivõimetuse võtta endale 396 444,98 eurone kohustus ja ei oleks kostjale kaupa müünud. Siit tulenevalt ei oleks hagejal sellist nõuet kostja vastu tekkinud. Kostja GT Kaubanduse OÜ esitas hagejale tasaarvestuse avalduse ja tasaarvestas hageja nõude oma kahju nõudega 435 674,28 eurot.
32.Kostja GT Kaubandus OÜ palus jätta hagi rahuldamata ka seetõttu, et hageja kuritarvitab oma õigusi. Kostja GT Kaubandus OÜ seaduslik esindaja kostja XXX haigestus ootamatult 30.03.2017 ja ta paigutati haiglasse. Haiglast sai ta välja kodusele ravile alles 13.04.2017. Epikriisist nähtuvalt on kostjal XXXl südamehäired, tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, suhkrutõbi. Kostja oli 5 tundi kliinilises surmas. Hageja esitas kostjale GT Kabuanduse OÜ-le nõude 07.04.2017 ehk ajal, mil kostja XXX viibis haiglas. Kostja järelravi kestab siinai ja kostjal XXXl on keelatud vaimne ning füüsiline koormus. Kostja liigub vaevaliselt. Siiski on ta esitanud hagejale ettepanekuid leida vaidlusele kohtuväline lahendus. Kuivõrd hageja eiras kostja ettepanekuid ja esitas kohtule hagi, ei soovinud hageja kostja XXX tervisliku seisundit arvestada. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hagi esitamine oli vastuolus TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega.
33.Kostjad viitasid VÕS § 142 lõikele 1, § 145 lõikele 1 ja § 149 lõikele 1. Kuivõrd hagejal puuduvad nõuded kostja GT Kaubandus OÜ vastu, puuduvad tal ka nõuded kostja XXX vastu. Alternatiivselt leidis kostja XXX, et kuna hageja rikkus kostjale GT Kaubandus OÜ-le kauba müümisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, oli kostja XXX käenduslepingu sõlmimisel eksimuses. Kostja XXX eeldas, et hageja professionaalse turul osalejana kontrollib enne müüki kostja GT Kaubandus OÜ krediidivõimekust ning krediidivõimetuse tuvastamisel müügist keeldub. Kui kostja XXX oleks teadnud, et hageja seda ei tee või müüb kaupa teadlikult krediidivõimetule isikule, ei oleks ta hagejaga käenduslepingut sõlminud. Seetõttu oli kostja XXX käenduslepingu sõlmimisel olulises eksimuses. Kostjad viitasid TsÜS § 92 lõikele 1, § 90 lõikele 1 ja lõikele 3.
34.Kostja XXX esitas tühistamiseavalduse ja tühistas tema ning hageja vahel 26.09.2016 sõlmitud käenduslepingu. Käenduslepingu tühistamise tõttu ei saa hagejal olla kostja XXX vastu nõudeid.
35.13.11.2017 seisukohtades viitasid kostjad VÕS § 401 lõikele 2 ja leidsid, et kuna hageja on võimaldanud kostjale GT Kaubandus OÜ-le maksetähtpäeva edasilükkamist, on tegemist krediidilepinguga. Riigikohus on pidanud järelmaksuga müügilepingut krediidilepinguks. Hageja on esitanud intressi tasumise nõude, mistõttu on tegemist krediidilepinguga. Tasaarvestuse avalduse esitamisega ei ole kostja GT Kaubanduse OÜ hageja nõuet tunnistanud. Tasaarvestusavaldus oli esitatud täiendava vastuväitena juhuks, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks.
36.Kostja GT Kaubandus OÜ nõude suuruse määramisel tuleb lähtuda hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju suurusest. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja GT Kaubandus OÜ majanduslik seisund oli halb. Kostja GT Kaubanduse OÜ oli tegelikult krediidikõlbmatu, misõttu ei oleks hageja võinud talle kaupa müüa. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel oleks hageja selle tuvastanud. Kui kohus leiab, et hagejal on müügilepingust tulenev nõue kostja GT Kaubandus OÜ vastu ehk hageja ei nõue ei ole alusetu kostja muude vastuväidete tõttu, tuleb lugeda tõendatuks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Kostjale GT Kaubandus OÜ-le tekitatud kahju suurus on võrdne hageja nõude suurusega.
37.Kostja XXX arvates on olemas alus käenduslepingu tühistamiseks, sest hageja ei järginud kostjale GT Kaubandus OÜ-le krediidiliiniga kauba müümisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta jätkas kauba müümist kostjale GT Kabuandus OÜ-le olukorras, kus maksed hilinesid. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjaid sellest, et kostja majanduslik seis on äärmiselt halb. Hageja oleks pidanud teavitama vähemalt üht kostjatest sellest, et kostja GT Kaubandus OÜ krediidivõimekus on nõrk. Hageja ei ole teavitamist tõendanud, mistõttu on hageja rikkunud teavitamiskohustust.
38.Kostja XXX ei oleks sõlminud käenduslepingut juhul, kui hageja oleks teavitanud teda sellest, et hageja hinnangul oli kostja GT Kaubandus OÜ maksevõime mitterahuldav. Hageja varjas seda seisukohta XXX eest ning selles asemel jätkas GT Kaubandus OÜ kohustuste suurendamist. Lisaks ei osanud kostja GT Kaubandus OÜ ette näha, et hageja kogenud turuosalisena annab krediiti isikutele, kelle maksevõimet ta ise peab mitterahuldavaks. Juhul, kui kostja XXX oleks seda teadnud, ei oleks ta käenduslepingut sõlminud. Kostja XXX lähtus TsÜS §-s 139 sätestatud heausksuse eeldusest ja arvas, et hageja täidab seadusest tulenevaid kohustusi ja kasutab oma õigusi heauskselt. Kostja sõlmis käenduslepingu eksimuses olles.
39.Kostja XXX on tõendanud oma äärmiselt rasket tervislikku seisundit, mistõttu tal ei olnud võimalik täpselt hinnata kostja GT Kaubandus OÜ varalist seisu. Epikriisis kajastatud haigusel on varasem pikem ajalugu. Hageja on äärmiselt kogenud turuosaline, kellel on kostjast XXXst suurem kogemus tehingute tegemisel ja maksevõime hindamisel. Kui hageja oleks ausalt teavitanud kostjat XXXe kostja GT Kaubandus OÜ varalisest seisust või oma poliitikast anda krediiti nö „igale küsijale“, ei oleks kostja XXX ei oleks käenduslepingut sõlminud.
40.Kostjad ei nõustunud hageja väitega, et XXX tühistamisavaldus on esitatud hilinemisega. Kostja XXX sai teadlikuks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest alles hagi esitamisel. Tühistamisavaldus on esitatud tähtaegselt.
41.Kostjad leidsid, et hageja enda loodud raamatupidamisdokumendid ei saa tõendada kauba müüki kostjale GT Kaubandus OÜ-le. Tegemist on hageja sisest asjaajamist puudutava dokumendi ja allkirjastamata arvutifailiga. Kütuse tellimused tõendavad üksnes kauba tellimist, mitte tellitud kauba üleandmist. Kauba üleandmist peab tõendama hageja. Kostjatele ei saa panna kohustust tõendada negatiivset asjaolu ehk kauba üleandmata jätmist.
42.Muuga sadama väravalogid tõendavad ainult veokite sisse- ja väljasõite, mitte kauba üleandmist kostjale GT Kaubandus OÜ-le. Kauba üleandmist ei tõenda hageja viidatud e-kirjad. Kostja GT Kaubandus OÜ soovis saavutada kompromissi. Läbirääkimistest ei saa tuletada, et kütust müüdi müügilepingu alusel. Kütuse üleandmist ei tõenda saldokinnitus, sest kütuse üleandmist saab tõendada akti, saatelehe või muu dokumendiga. Saldokinnituse allkirjastamine ei tõenda kauba üleandmist. Saldokinnitusest ei saa järeldada, et see puudutab vaidlusaluse müügilepingu alusel müüdud kaupa.
43.Hageja kommentaarid kostja XXX tervisliku seisundi kohta on lugupidamatud. Kostja oli 5 tundi kliinilises surmas. Kostja pidas ilmselgeks, et tema terviseseisund oli halb juba pikema perioodi vältel, sest südamehäired, tasakaaluhäired, neerupuudulikkus ja suhkrutõbi ei teki inimesel nö üleöö. Hageja väited kostja XXX vastutustundetu ja riskantse tervisekäitumise kohta on tõendamata ja lugupidamatud. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja kuritarvitas hagi esitamisel kostja halba tervislikku seisundit.
44.Vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub analoogia korras, sest kostja GT Kaubandus OÜ ja hageja vahel oli sõlmitud krediidileping ja hageja puhul on tegemist olulise turuosalisega. Hageja tegutses suhetes kostjaga GT Kaubandus OÜ-ga sisuliselt kui krediidiasutus. Ta avas krediidiliini ja andis krediiti, samuti seadis krediidilimiidi. See tegevus on omane krediidiasutusele. Hageja võttis kasutusele krediidiasutuste tavapärase praktika, mille kohaselt nõutakse enne laenuandmist käenduslepingu sõlmimist. Hageja on täitnud krediidiasutuse rolli, kuid on proovinud tehingu ümbernimetamisega vältida vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldumist.
45.Hageja esitatud tõenditega ei ole võimalik tõendada kauba üleandmist. Võimalik on tõendada üksnes sõidukite liikumist Muugal. Tegemist on järjekordse allkirjastamata dokumendiga, millel on tehtud pilte sõidukite numbrimärkidest ja hiljem on tuvastamata isik kirjutanud käsikirjaliselt peale numbreid.
46.06.02.2018 seisukohtades kordasid kostjad oma varasemaid väiteid. Kostjad ei ole pretensioone hagejale esitanud. Samas ei ole hageja tõendanud tellimuste täitmist ega isegi tellimustele kinnituste saatmist. Hageja ja kostja vahelises müügilepingus ei defineeritud vaikimist, mistõttu seda ei saa lugeda tahteavalduseks. Hageja ei ole tõendanud, et vaikimist loeti tahteavalduseks. Saldokinnitus ei tõenda kauba üleandmist ning saldokinnitusest ei ole võimalik järeldada, et see puudutab vaidlusaluse müügilepingu alusel müüdud kaupa. Kostjad pidasid hagejaga läbirääkimisi, kuid soovist leida kompromissi ei saa tuletada seda, et kütus müüdi müügilepingu alusel.
47.Kostjad leidsid, et hageja pidi pidevalt alates müügilepingu sõlmimisest järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maksevõime hindamiseks oleks hageja pidanud hindama kostja GT Kaubanduse OÜ rahaliste kohustuste suurust, maksekohustuste täitmist ja arvutama välja mõistliku laenukoormuse. Samuti on hageja ise kasutanud lühiajaliste kohustuste kattekordaja arvutamiseks valemeid, mida oleks hageja saanud jooksvalt kasutada kostja GT Kaubandus OÜ maksevõime hindamisel. Kostjate hinnangul tegi hageja seda jooksvalt, kuid jättis tulemused üksnes enda teada.
48.Kostja XXX ei ole professionaalne krediidiandja, mistõttu tal ei ole laiapõhjalist kogemust krediidivõimekuse hindamisel. Kostja XXX on tõendanud oma äärmiselt rasket tervislikku seisundit, mistõttu tal ei olnud võimalik täpselt hinnata kostja GT Kaubandus OÜ varalist seisu.
49.Käenduslepingu tühistamisel tugines kostja XXX TsÜS § 92 lg 3 punktidele 1 ja 2. Hageja varjas tema eest asjaolu, et pidas kostja GT Kaubandus OÜ maksevõimet mitterahuldavaks. Kui hageja oleks seda avaldanud, ei oleks kostja käenduslepingut sõlminud. Kostjate hinnangul ei oleks mõistlik isik käendanud mitterahuldava maksevõimega äriühingu kohustust, mistõttu tegemist on olulise eksimusega. Hageja seisukoha väljaselgitamine ei olnud kostjal XXXl võimalik, sest hageja hinnang kostja GT Kaubandus OÜ maksevõimele oli hageja enda määratud. Hagejale pidi olema selge, et enne käenduslepingu sõlmimist tahab kostja XXX teada hageja seisukohta kostja GT Kaubandus OÜ maksevõime kohta. Kostja XXX sai GT Kaubandus OÜ majandusliku seisundi halvenemisest teada alles hagi kättetoimetamisel.
50.Hageja täiendavalt koostatud tabel kütuse üleandmist ei tõenda. Tavapäraselt allkirjastatakse
üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument. Antud juhul on hageja esitanud üksnes arvutis koostatud failid, mida ei ole kostjad kinnitanud. Seega tabelid ei tõenda kauba üleandmist. Tellimustega koos esitatud e-kirjad on tõenditena ebausaldusväärsed, sest neile on tehtud mitmeid käsikirjalisi täiendusi, lisatud arve ning allkirju. Samuti on osa tekstist kirjutatud punasega. Kostjate hinnangul ei ole arusaadav, kes on nimetatud täiendused teinud, mida need tähistavad ja kelle allkirjad on dokumentidele lisatud. Hageja ei ole tellimusi kinnitanud.
51.Müügilepingu kohaselt pidi kauba üleandmine toimuma DDP tarnetingimusel, mistõttu hageja pidi kauba kostjale tarnima. Kostjad pidasid arusaamatuks hageja väidet, et müügilepingu alusel müüdi kaupa hoopis teistsuguste tarnetingimustega. Müügilepingus ei ole kokkulepitud kostjale GT Kaubandus OÜ-le kohustust korralda kauba transport.
52.Hageja esitatud väljavõtted MTA programmist ei ole kooskõlas hageja koostatud tabeliga. Nimelt ei ole osa arveid kajastatud MTA JVIS programmis, kuigi need on kajastatud tabelis. Kostjad esitasid loetelu arvetest, mis ei ole tabelis kajastatud – arve nr 147403 summas 21 326,78 eurot, arve nr 147616 summas 19 515,19 eurot, arve nr 147853 summas 22 339,61 eurot, arve nr 147934 summas 22 331,53 eurot ja arve nr 148072 summas 22 463,83 eurot. Kokku on erinevus summas 107 976,94 eurot. Väljatrükil ei ole kostjate kinnitusi, mistõttu nendega ei saa tõendada kauba üleandmist müügilepingu alusel. Hageja esitatud saatelehed on allkirjastanud ainult hageja esindaja 08.01.2018. Tegu on kohtumenetluse tarbeks valmistatud dokumentidega ning neile ei saa kohtuotsuse tegemisel tugineda.
53.Kostjad palusid menetluskuludena mõista hagejalt välja õigusabikulud. Õigusabi osutati kostjatele 43 tunni ulatsues hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostjad palusid hagejalt välja mõista kulud ilma käibemaksuta summas 5590 eurot. Samuti palusid kostjad välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Viimasel kohtuistungil osalemise kulud palusid kostjad välja mõista, arvestades istungi tegelikku kestvuse aega.
KOHTU PÕHJENDUSED
54.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
55.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja GT Kaubanduse OÜ sõlmisid 27.10.2014 ostu-müügilepingu nr 14/020 kostjale kütuste ja naftatoodete müümiseks vastavalt viimase tellimustele; 2) ajavahemikul 02.12.2016-21.03.2017 esitas GT Kaubanduse OÜ hagejale 18 kütuste ja naftatoodete tellimust; 3) 26.12.2016 sõlmisid hageja ning kostja XXX käenduslepingu, mille kohaselt vastutas XXX koos kostja GT Kaubandus OÜ-ga hageja ees solidaarselt kuni summani 400 000 eurot; 4) hageja esitas GT Kaubanduse OÜ-le kütuste ja naftatoodete tellimuste eest arveid summas 396 444,98 eurot, mis jäid tasumata.
56.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja GT Kaubanduse OÜ peab hagejale tasuma müüdud kütuste ja naftatoodete eest 396 444,98 eurot ja hageja nõutud viivise. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja XXX on hageja ees solidaarselt koos kostja GT Kaubanduse OÜ-ga vastutav põhivõlgnevuse 396 444,98 euro eest.
57.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 396 444,98 eurot. Hageja nõue tuleneb kostjale GT Kaubandus OÜ müüdud kütuste ja naftatoodete eest. Kostja GT Kaubandus OÜ kinnitas saldokinnituses võlgnevuse olemasolu ega esitanud müüdud kauba suhtes pretensioone. Kostja XXX käendas GT Kaubanduse OÜ kohustust ning talle esitati käenduslepingu alusel kirjalik nõue.
58.Hageja ei nõustunud, et tema ja kostjate vahel oleksid krediidilepingust tulenevad võlasuhted. Hageja ei ole krediidiasutus. Kauba eest võlgu olemine ei ole krediit, vaid see on täitmata kohustus. Kostja XXX teadis kostja GT Kaubanduse OÜ juhatuse liikmena väga hästi ettevõtte majanduslikku olukorda ja tal puudus alus käenduslepingu tühistamiseks. Lisaks on tühistamisavaldus esitatud hilinemisega. Kütuse üleandmine kostjale on tõendatud. Hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja XXX on haiglast välja kirjutatud paranenult. Seadusest ega lepingust ei tulene, et hageja saaks tagasi nõuda vaid kütust.
59.Kostjad leidsid, et hageja ei ole tõendanud kütuse üleandmist kostjale. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kinnitanud kostja tellimused. Kauba üleandmist saab tõendada ainult allkirjastatud aktidega. Müügilepingu alusel läks omandiõigus üle alles kauba eest tasumisel, mistõttu saab hageja nõuda üksnes kaupa tagasi. Müügilepingu kohaselt oli tarnetingimuseks DDP, mistõttu pidi hageja kostjale kauba tarnima.
60.Kostjad leidsid, et kuna kaupa müüdi krediiti, oli müügileping sisuliselt krediidileping. Krediidilepingu sõlmimist kinnitab asjaolu, et hageja on esitanud intressi nõude. Hagejal oli vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kui see ei tulenenud KAS § 83 lõikest 3, tulenes see hea usu põhimõttest, sest hageja on oma ala professionaal. Hageja oleks pidanud kostja krediidivõimekust kontrollima ega oleks selle ebapiisavuse korral tohtinud kostjale kaupa müüa. Hageja müüs kostjale GT Kaubanduse OÜ-le kaupa, mille eest viimane ei suutnud tasuda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitas hageja kostjale GT Kaubandus OÜ-le hageja nõude suurusest lähtuvalt kahju 435 674,28 eurot, millise nõude kostja tasaarvestab hageja nõudega.
61.Lisaks leidsid kostjad, et hageja kuritarvitas oma õigusi, sest kostja XXX haigestus ootamatult 30.03.2017 ja ta paigutati haiglasse. Hageja esitas kostjale XXXle nõude ajal, mil viimane viibis haiglas. Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, oli kostja XXX käenduslepingu sõlmimisel eksimuses. Kostja XXX eeldas, et hageja kontrollib enne müüki GT Kaubandus OÜ krediidivõimekust. Kui kostja XXX oleks teadnud, et hageja seda ei tee, ei oleks ta hagejaga käenduslepingut sõlminud. Kostja esitas käenduslepingu tühistamise avalduse. Kuna kostja XXX tervislik seisund oli raske, ei saanud ta ise GT Kaubandus OÜ majanduslikku seisundit hinnata. Eksimusest sai kostja XXX teada alles hagi esitamisel.
62.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda kohtul jätta hagi rahuldamata. Esmalt ei nõustu kohus kostjate väidetega, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist krediidilepinguga, sest hageja müüs GT Kaubanduse OÜ-le kaupa krediiti ja esitas intressi nõude. Kohus selgitas kostjatele 11.12.2017 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 138-140), et krediidileping ja ostu-müügi leping on olemuselt erinevad õigussuhted. Kohus selgitas kostjatele vajadust tõendada väidet, et ostu-müügilepingu näol oli tegemist krediidilepinguga. Kohus selgitas kostjatele vajadust oma vastuväiteid põhistada. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma vastuväiteid sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud.
63.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja GT Kaubanduse OÜ sõlmisid 27.10.2014 ostu-müügi lepingu nr 14/020 (toimiku 1. kd, lk 6). Lepingu punkti 1 kohaselt pidi hageja müüma kostjale kütuseid ja naftatooteid vastavalt viimase esitatud tingimustele. Lepingu punkti 4 järgi pidi kostja GT Kaubanduse OÜ tasuma ostjana kauba eest 14 kalendripäeva jooksul arvestades kauba kättesaamist. Lepingu punkt 6 nägi ette, et tasumisega hilinemise korral
maksab ostja müüjale viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summadelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu punkti 7 järgi loeti ostja võlgnevust müüjale võlaks. Võlg koosnes ostja tasumata arvetest ning lepingujärgsest viivisest. Lepingu punkt 8 nägi ette, et kauba omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle võla täieliku tasumise momendil. Kuni võla täieliku tasumiseni oli müüjal õigus nõuda ostjalt sama koguse sama liigitunnustega kauba tagastamist. Kooskõlas lepingu punktiga 9 sõltus kauba hind maailmaturu hinnast ja oli muutuv.
64.Kohus ei nõustu eelviidatu alusel kostjate väidetega, et hageja müüs kostjale lepingu kohaselt kaupu „krediiti“ või järelmaksuga. Leping nägi üksnes ette tähtaja, mille jooksul tuli kostjal GT Kaubandus OÜ-l pärast kauba kättesaamist selle eest tasuda. Leping ei näinud ette tingimusi järelmaksu maksmiseks mõne maksegraafiku alusel või muul moel. Leping ei näinud kostjale GT Kaubanduse OÜ-le intressi tasumise kohustust. Hageja ei ole hagiavalduses nõudnud kostjalt intressi tasumist, vaid on nõudnud viivist. Kostjad on alusetult samastanud viivise- ja intressi nõuet.
65.VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega on laenulepingu sisuks laenuandja kohustus anda laenusaajale üle laen ja võimaldada laenusaajal laenu objektiks olevat vara kokku lepitud aja jooksul kasutada. Laenusaaja on kohustatud laenu tagastama. Laenuleping on kestvusleping.
66.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenuintress on tasu raha kasutamise eest. Intress on laenu kasutusaja pikkuse alusel määratav hüvitis teisele isikule tähtajaliseks kasutamiseks üleantud rahasumma kasutamise eest (RK TKo 3-2-1-137-06, p 17). Reeglina tekib intressi tasumise kohustus alates laenu väljamaksmisest ja lõpeb raha tagastamisel või laenulepingu lõppemisel. Kui laenusaaja raha ei tagasta, asendub intressi kohustus viivise tasumise kohustusega (RK TKo 3-2-1-137-06 p 17, p 18). Intressi ja viivisenõuded on seega teine-teisest sõltumatud ja erinevad kohustused.
67.Lisaks näeb VÕS § 401 lg 1 ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingul on kõik laenulepingu tunnused, kuid krediidileping on alati tasuline leping ehk saadud summalt tuleb tasuda intressi.
68.Käesolevas asjas ei ole pooled sõlminud maksetähtaja edasilükkamist puudutavat kokkulepet ning kostja GT Kaubanduse OÜ ei ole endale võtnud tasumise tähtaja edasilükkamise või mõne muu perioodi suhtes intressi tasumise kohustust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja täitmata kohustus on üksnes kostja võlgnevus, mitte saadud krediit.
69.Riigikohus on leidnud, et järelmaksuga müügileping vastab oma olemuselt krediidilepingu tunnustele, sest ostuhinnale lisandub intress (RK TKo 3-2-1-24-10, p 12). Sellest on kostjad teinud kohtu hinnangul eksliku järelduse, et iga müügileping, mille alusel võib ostja kauba eest tasuda teatud aja jooksul pärast kauba saamist ja arve esitamist, on automaatselt krediidileping. Hageja ja kostja GT Kaubanduse OÜ vahel sõlmitud müügileping ei vastanud krediidilepingu tingimustele, sest kostja ei pidanud selle alusel tegema perioodilisi makseid, ei saanud maksetähtaja pikendust ega pidanud tasuma intressi.
70.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu sisuks teatud asja üleandmine koos omandiõiguse üleandmisega. Müügilepingu sisuks on asja omandamine tasu eest. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et kostja GT Kaubanduse OÜ pidi omandama hagejalt kütusetooteid ja maksma selle eest tasu. Tegemist oli müügilepinguga.
71.Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu kohus kostjate väidetega, et hageja oleks müüjana pidanud järgima krediidiasutuse kohustusi. Hageja näol ei olnud tegemist krediidiasutusega ning hagejale ei kohaldu krediidiasutuste seaduse sätted. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol ei olnud tegemist krediidilepinguga, mistõttu on alusetud kostjate väited, et KAS § 83 lg 3 oleks hageja suhtes pidanud kohalduma analoogiana hea usu põhimõtte alusel. Kostjad ei ole põhistanud oma väiteid hea usu põhimõtte kohaldamisest. Kostja GT Kaubanduse OÜ sõlmis müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning täitis seda pika ajaperioodi jooksul. Kohtu hinnangul ei saanud hagejale ainuüksi hea usu põhimõttest tuleneda seadusest ja lepingust mittetulenevat kohustust kontrollida pidevalt oma pikaajalise lepingupartneri krediidivõimekust ning võtta enda kanda sellest tulenev risk.
72.Kuivõrd kostjate vastuväited vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta on alusetud, on alusetu kostja GT Kaubandus OÜ tasaarvestuse avaldus summas 435 674,28 euro ulatuses. Kostjad on ühtlasi ekslikult leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on laenusaaja kahjuks automaatselt temalt nõutava põhinõude ja viivisenõude suurus. Kostjad ei ole välja toonud ega põhistanud isegi üldsõnaliselt, millise kahju tõi neile kaasa väidetav vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Kostjad ei ole kahju tekkimist tasaarvestuse avalduses viidatud summas tõendanud ühegi tõendiga.
73.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja oleks saanud lepingu alusel nõuda kostjalt GT Kaubandus OÜ-lt tagasi vaid kütust, mitte nõuda lepingulise kohustuse täitmist. Sellisel viisil nõuete esitamist ei piiranud pooltevaheline leping ega kehtivad õigusaktid. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda muuhulgas kohustuse täitmist või kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt GT Kaubandus OÜ-lt lepingus toodud rahalise kohustuse täitmist ehk saadud kütuse eest tasumist.
74.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja ei ole tõendanud kostjale GT Kaubandus OÜ-le kütuse üleandmist ega viimase esitatud tellimuste kinnitamist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohtu hinnangul on kostjad alusetult väitnud, et kauba üleandmist oleks hageja saanud tõendada vaid kostja GT Kaubandus OÜ esindaja allkirjastatud aktidega. Selliste aktide esitamine asjas oleks pööranud tõendamiskoormuse ümber ehk kostjad oleksid pidanud tõendama, et nad väidetud koguses kütust ei saanud. Aktide puudumine ei võtnud aga hagejalt õigust tõendada kütuse üleandmist teiste tõenditega, mida hageja on teinud.
75.VÕS § 209 lg 1 sätestab, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Samuti tuleneb VÕS § 209 lõkest 4, et kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui lepingus on ette nähtud asja vedamine,
kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama.
76.Hageja ja kostja GT Kaubanduse OÜ vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 6) punkti 2 järgi pidi kauba üleandmine toimuma DDP tarnetingimustel. Lepingu punkti 4 järgi pidi kostja GT Kaubanduse OÜ tasuma ostjana kauba eest 14 kalendripäeva jooksul arvestades kauba kättesaamist. Kauba kättesaamine loeti toimunuks, kui ostja on allkirjastanud kauba saatedokumendid. Kooskõlas lepingu punktiga 9 sõltus kauba hind maailmaturu hinnast ja oli muutuv.
77.Esmalt osundab kohus, et leping ei näinud ette hageja poolt kostja esitatud tellimuste kinnitamist. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks pooltevahelises lepingulises suhtes kujunenud välja praktika tellimuste kinnitamiseks. Lepingus kasutatud tarneklausel DDP tähendab „delivered duty paid“ ning sellise tarnklausli puhul peaks kauba müüja korraldama transpordi ja tasuma selle eest, kuni kaup jõuab ostjani. Hageja on esitanud käesolevas asjas tõendid selle kohta, et pooltevahelise praktikaga oli antud lepingu tingimust muudetud. Lepingu täitmise käigus korraldas kauba transpordi ja tasus selle eest kostja GT Kaubandus OÜ. Kostja GT Kaubandus OÜ kasutas naftatoodete transportimiseks vedajat Robikom OÜ-d, kelle veokid vedasid kütuse hageja terminalist Muugal kostja tanklatesse. Kostjad ei ole tõendanud ega väitnud vastupidist. Kuigi leping nägi ette kostja poolt saatedokumentide allkirjastamist, on kohtu hinnangul kütuse kättesaamine kostja GT Kaubanduse OÜ poolt tõendatud teiste hageja esitatud tõenditega. Kohus osundab, et VÕS § 13 lg 1 kohaselt võisid pooled muuta kokkuleppel lepingut. Samuti tuleneb VÕS § 23 lõike 1 punktist 2, et lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. Kuna hageja ja GT Kaubanduse OÜ leping ei näinud ette, et lepingut võis muuta vaid kirjalikus vormis, võisid pooled muuta tarnetingimusi nendevahelise lepingu täitmise praktikaga.
78.Lisaks tuleneb VÕS § 219 lg 1, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 näeb ette, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
79.Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad oleksid enne hagi esitamist teatanud hagejale puudustest üle antud kütuste kogustes või sellest, et nad ei ole vaatamata tellimuste esitamisele kütust üldse saanud. Kohus leiab, et kuivõrd GT Kaubanduse OÜ sõlmis lepingu oma majandusja kutsetegevuse raames, on ta kohtumenetluse ajaks sisuliselt minetanud õiguse tugineda väitele, et ta ei ole tellimustes märgitud kogustes ja liikides kaupa saanud.
80.Hageja esitas kohtule kostja GT Kaubandus OÜ seadusliku esindaja XXX e-posti teel esitatud kütuste tellimused ajavahemikul 02.12.2016 kuni 20.03.2017 (toimiku 1. kd, lk 7-15, koos hageja esindaja allkirjagadega, toimiku 1. kd, lk 165-174). Tellimustel on märgitud tellitud kütuse liik ja kogus, tankla, kuhu tuli kütus viia ning kütuse vedu teostava veoki number koos veokijuhi nimega. Tellimustele on käsitsi peale märgitud tarnitud kütuse kogused. Osad tellimustest on allkirjastatud vedusid teostavate sõidukijuhtide poolt. Tellimused tõendavad
kohtu hinnangul, et kostja GT Kaubandus OÜ korraldas ja tasus kütuse vedamise eest alates hageja terminalist kuni kostja tanklateni.
81.Harju Maakohtu 04.04.2018 istungil tunnistajatena ütlusi andnud veokijuht XXX(toimiku 2. kd, lk 16) avaldas, et ta teostas kostjale kütusevedu hageja terminalist Muugal, kasutades sõidukit numbriga 377 EUR. Tunnistaja avaldas, et ilmselt on tegemist tema käekirjaga ning ta võis teostada vedusid tellimuste osas, kus on viidatud tema nimele ehk tellimused toimiku 1. kd, lk 8 ja lk 8 pöördel, lk 11, lk 14 ja lk 15. Tunnistaja kinnitas, et kütuse saatelehest jäi koopia kostja tanklasse. Korralduse selle kohta, kui palju kütust on vaja vedada ja millisesse kostja tanklasse viia, andis kostja veo teostajale sõnumi teel või telefoni teel ning tavaliselt oli korralduse andjaks kostja XXX.
82.Samal Harju Maakohtu 04.04.2018 istungil tunnistajana ütlusi andnud XXX(toimiku 2. kd, lk 16 pöördel – 17) kinnitas, et vedas veokiga number XXX kostjale kütust hageja terminalist Muugal. Tunnistaja kinnitas, et ta tegi veod ning andis allkirja tellimuslehtedele, mis on toodud toimiku 1. kd, lk 7 pöördel, lk 8, lk 9, lk 10, lk 11 pöördel, lk 13, lk 13 pöördel, lk 14 pöördel ja lk 15 pöördel. Tunnistaja selgitas, et kui tema tööandja andis korralduse teostada kütuse vedu, tuli kostjalt GT Kaubandus OÜ-lt sõnumi teel korraldus selle kohta, milline kogus kütust on vaja tuua ning millisesse kostja tanklasse see viia. Kostjal GT Kaubandus OÜ-l oli kolm tanklat, kuhu kütust viidi ning nendeks olid Kõpu, Kamara ja Rakvere tanklad. Kütuse kohta andis veokijuht saatelehele allkirja, mis jäi tema tööandjale. Saadud kütuse koguse kontrollisid üle kostja tanklate töötajad.
83.Harju Maakohtu 04.04.2018 istungil tunnistajana ütlusi andnud XXX (toimiku 2. kd, lk 17 pöördel – 18) avaldas, et ta on GT Kaubanduse OÜ-le vedusid teostanud ettevõtte Robikom OÜ juhataja ja omanik. Kostja GT Kaubandus OÜ tasus Robikom OÜ-le kütuse veo eest hageja Muugal asuvast terminalist kostja tanklatesse. Tunnistaja XXX kinnitas, et Robikom OÜ teostas kostjale kütuse vedu hageja terminalist ajavahemikul 2016. aasta detsembrist kuni 2017. aasta märtsini. Tunnistaja kinnitas, et tema allkiri oli ja tema teostas veod, mis nähtuvad tellimustest toimiku 1. kd, lk 9 pöördel, lk 10 pöördel, lk 12 ja lk 12 pöördel. Kütuseveoks andis korralduse kostja GT Kaubanduse OÜ nimel kostja XXX, kes helistas ja saatis sõnumiga teate, millisesse kostja tanklasse milline kogus kütust viia. Kui kütus tanklas maha laaditi, kontrollis kütuse koguse üle kostja tankla operaator või tankla juhataja. Kütuseveo eest tasus kostja GT Kaubanduse OÜ. Tunnistaja selgitas, et kuigi Robikom OÜ vedas kütust ka teistele ettevõtetele, ei tehtud seda samaaegselt kütuse veoga kostjale. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistajate ütlused koos kostja GT Kaubanduse OÜ tellimustega, et kostja sai hagejalt tellitud kütuse kätte.
84.Hageja esitas kostjale GT Kaubandus OÜ-le arved tarnitud kütuse eest ajavahemikul 23.12.2016 kuni 11.04.2017 (toimiku 1. kd, lk 16-24 pöördel). Arvete kohaselt oli maksetähtajaks 21 päeva alates arve kuupäevast. Arvetel olid välja toodud tarnitud kütuste kogused, nende lähetamise kuupäev ning saatelehe number. Arvetel märgitud kütuste kogused ja liigid ühtivad kostja esitatud tellimustega. Vaidlus puudub selle üle, et kostja GT Kaubandus OÜ sai arved kätte ega vaidlustanud neid.
85.21.02.2017 saatis hageja pearaamatupidaja kostjale GT Kaubanduse OÜ-le saldokinnituse (toimiku 1. kd, lk 25-26), milles paluti kostjal kinnitada, et tal on seisuga 31.12.2016 Neste Eesti AS ees võlgnevus summas 379 190,26 eurot. Samuti paluti kinnitada, et kostja GT Kaubanduse OÜ oli hagejalt perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016 sooritanud oste kogusummas 1 075 330,10 eurot ilma käibemaksuta. Kostja GT Kaubandus OÜ seadusliku esindajana allkirjastas kostja XXX saldokinnituse 21.03.2017.
86.23.05.2017 saatis kostja XXX hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 27 pöördel), milles teatas, et GT Kaubandus OÜ võlgnevus tekkis seetõttu, et ta tervis ütles aprillis ootamatult üles. Kostja
XXX pakkus kaks varianti, kuidas GT Kaubandus OÜ võlgnevuse tasub. Mõlema kostja pakutud variandi puhul oleks olnud tagatiseks kostja isiklik käendus. 06.06.2017 saatis XXX hagejale teise e-kirja (toimiku lk 27), milles ta samuti avaldas soovi lahendada võlgnevuse küsimus kohtuväliselt. Kohtu hinnangul tõendavad kostja XXX e-kirjad ning allkirjastatud saldokinnitus seda, et kostja GT Kaubandus OÜ oli tellitud kütuse kätte saanud ning ostaja ei esitanud ta pretensioone saadud kütuse koguse või kvaliteedi osas.
87.Hageja esitas kohtule oma raamatupidamise väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 100-105, tõlge eesti keelde, toimiku 1. kd, lk 146-162), mille kohaselt oli kostja GT Kaubandus OÜ võlgnevus esitatud arvete alusel seisuga 11.04.2017 396 445,50 eurot. Raamatupidamise väljavõttes on kajastatud kostjale GT Kaubandus OÜ-le esitatud arved alates 29.12.2014 ning arvete alusel tehtud maksed. Raamatupidamise väljavõttest võib järeldada, et kostja ostis pidevalt hagejalt kütust ning tasus selle eest regulaarselt alates ostu-müügi lepingu sõlmimisest 2014. aastal. Seega olid hageja ja kostja GT Kaubanduse OÜ vahel pikaajalised majandussuhted, mille alusel võiks hageja tekkida kostja suhtes põhjendatult usaldus. Kostja GT Kaubanduse OÜ oli oma lepingulisi kohustusi täitnud pika ajaperioodi jooksul.
88.Hageja esitas kohtule Muuga terminali sissepääsu väravalogi koos fotodega (toimiku 1. kd, lk 106123). Fotodel on kajastatud kütuseveokite sisenemine hageja terminali ning terminalist väljumine. Fotode kuupäevad ja fotodel kajastatud veokite numbrid ühtivad kostja esitatud tellimustel märgitud kuupäevade ning sõidukite numbritega, samuti tunnistajate ütlustega kütuse vedude kohta. Hageja esitas kohtule ka selgituse tabeli kujul (toimiku 1. kd, lk 163-164), milles ta tõi välja tellimustes viidatud sõidukijuhtide nimed ja sõidukite numbrid koos sisse- ja väljasõidu kuupäevadega.
89.Hageja esitas kohtule väljavõtted kahest Maksu- ja Tolliameti programmist ehk JVIS programmist (toimiku 1. kd, lk 175-177) ja Sadhes programmist (toimiku 1. kd, lk 178-179, loetav ärakiri toimiku 1. kd, lk 189-190) ning selgitas, et kuna tegemist oli aktsiisikaubaga, mille käitlemisele kehtivad erireeglid, ei olnud kauba üleandmine võimalik enne, kui tolliprogrammides olid tehtud vastavad kanded. JVIS programmi kasutati juhul, kui kaubaks oli erimärgistatud diislikütus. Muudel juhtudel kasutati Sadhes programmi. JVIS programmi väljavõttes sisalduvad andmed ühtivad kostja esitatud tellimuste kuupäevade ning nendes märgitud veokite numbrite ja autojuhtide nimedega. Kauba saaja kinnitajaks on olnud kostja XXX ning väljavõttest nähtub, millistesse kostja tanklatesse kütus viidi. Sadhes programmi väljavõttes nähtub, millal on kütus kostjale tarnitud. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostjate etteheited selle kohta, miks osad arved on kajastatud ühes programmis ja osad teises. Hageja on selgitanud erinevate programmide kasutamist.
90.Täiendavalt esitas hageja kohtule kolm saatelehte 03.02.2017, 10.02.2017 ja 23.02.2017 tellimuste täitmise kohta (toimiku 1. kd, lk 180-182). Hageja selgitas, et kuna kütus tarniti hageja kommertslaost ja maksud olid juba kütuselt tasutud, ei olnud kolme tellimuse kohta vajalik teha sissekannet Maksu- ja Tolliameti programmi. Saatelehed olid allkirjastatud vaid hageja esindaja poolt. Saatelehtede kohaselt tarniti kostjale GT Kaubandus OÜ-le kütust Robikom OÜ vedamisel. Saatelehtedel kajastuvad andmed ühtivad kostja esitatud tellimuste kuupäevade ning nendes märgitud veokite numbritega.
91.Kogumis kõiki eelviidatud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud kostja GT Kaubandus OÜ esitatud tellimustes toodud kütuste üleandmise kostjale. Kostja on kütuse kätte saanud ega ole selle saamise või kütuste koguse osas esitanud hagejale ühtegi pretensiooni. Seetõttu leiab kohus, et kostjal tuli täita oma lepinguline kohustus ja tal tuli kütuste eest tasuda. Kuna kostja kütuste eest ei tasunud, tuleb hageja nõue kostja GT Kaubanduse OÜ suhtes rahuldada. Kostjalt GT Kaubanduse OÜ-lt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 396 444,98 eurot.
92.26.09.2016 sõlmisid hageja ja kostja XXX käenduslepingu (toimiku 1. kd, lk 29). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja käendajana vastutama hageja ees viimase ning GT Kaubanduse OÜ vahel 27.10.2014 sõlmitud autokütuse ostu-müügilepingu nr 14/020 ja selle kõigi muudatuste nõuetekohase täitmise eest. Lepingu punkti 1.2. järgi vastutas kostja XXX käendajana võlgniku GT Kaubandus OÜ õigeaegselt tasumata müügilepingu summa, intresside ja kohustuste rikkumisest tulenevate nõute ning viivise eest kuni summani 400 000 eurot. Lepingu punkt 2.1. nägi ette, et kui võlgnik ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib hageja nõuda müügilepingu täitmist omal äranägemisel kas võlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Kostja oli käendajana kohustatud täitma võlgiku rahalised kohustused hageja ees 14 kalendripäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku nõude esitamisest.
93.07.04.2017 esitas hageja kostjale XXXle kui käendajale nõude ja palus tasuda 396 444,98 eurot (toimiku lk 30).
94.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas VÕS § 142 lõikega 3 võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kooskõlas VÕS § 145 lõikega 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
95.Kohus leiab, et kostjal XXXl tuleb täita käenduslepingust tulenevaid kohustusi ning tema väited käenduslepingu tühistamise ja eksimuse kohta on alusetud. Kohus selgitas kostjale 11.12.2017 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 138-140), et mitte iga eksimus ei saa olla lepingu tühistamise aluseks. Kohus on juba käesolevas asjas tuvastanud, et hageja ning kostja GT Kaubanduse OÜ vahel sõlmitud leping ei olnud krediidileping ning hagejal ei olnud kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ainuüksi seetõttu on alusetud kostja XXX väited, et kui ta oleks teadnud hageja kohustuse täitmata jätmisest ja GT Kaubanduse OÜ-l krediidivõimekuse puudumisest, ei oleks ta lepingut sõlminud.
96.Hageja esitatud äriregistri väljavõtetest (toimiku 1. kd, lk 97-99) nähtub, et kostja XXX oli alates 01.04.2015 kostja GT Kaubandus OÜ juhatuse ainus liige. Alates 18.03.2015 oli kostja GT Kaubandus OÜ ainuosanikuks TankStat Holding OÜ, kelle üheks juhatuse liikmeks oli samuti XXX. Seega sõlmis kostja XXX käenduslepingu kostja GT Kaubanduse OÜ juhatajana ning oma majandustegevuses. Kuivõrd kostja oli pika ajaperioodi jooksul kostja GT Kaubanduse OÜ juhatuse liige ning ainuosaniku juhatuse liige, kes samaaegselt esitas hagejale kütuse tellimusi ja korraldas kütuse vedusid, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad kostja väited, et ta GT Kaubanduse OÜ majanduslikust seisundist midagi ei teadnud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste kohaselt võiks tema väiteid pidada usutavateks.
97.Kostjad esitasid kohtule XXX epikriisi (toimiku 1. kd, lk 86-90), mille kohaselt viibis kostja XXX haiglaravil 31.03.2017 kuni 13.04.2017. Epikriisist nähtuvalt viibis kostja XXX haiglas ajal, mil vaidlusalused tellimused olid juba tehtud, kütus saadud ning võlgnevus tekkinud. Selleks ajaks oli kostja XXX juba allkirjastanud võlgnevust tunnistanud saldokinnituse. Seega ei saanud kohtu hinnangul ainuüksi haiglaravil viibimine kaasa tuua kostja XXX teadmatust GT Kaubanduse OÜ majanduslikust olukorrast.
98.Kostja põhidiagnoosiks oli epikriisi kohaselt äge neerupuudulikkus, millega kaasnes südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja insuliinisõltumatu suhkrutõbi. Hospitaliseerimisel tekkis kostjal südameseiskumine, mistõttu raviti teda intensiivravi osakonnas. Alates 08.04.2017 viidi kostja üle tavaosakonda, kus ta paranes. Kostja saadeti kodusele ravile ning tema seisundiks märgiti haiglast väljakirjutamisel „paranenud“. Kohtu hinnangul ei saa tõendist järeldada, et
kostja XXX tervislik seisund on jätkuvalt äärmiselt halb. Samuti ei saa tõendist järeldada, et tegemist oli pikaajalise raske tervisliku olukorraga, mis ei võimaldanud kostjal enne haiglasse paigutamist GT Kaubanduse OÜ majanduslikust olukorrast selle juhatajana aru saada.
99.TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 näeb ette, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 p 1 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. Samuti võib tehingu TsÜS § 92 lg 3 p 2 alusel tühistada, kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei ole kostja XXX esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid talle õiguse käendusleping tühistada TsÜS § 92 lg 3 punktide 1 või 2 alusel. Hagejal ei olnud käenduslepingu poolena kohustust kontrollida GT Kaubanduse OÜ krediidivõimet ning äriühingu juhina pidi selle majanduslik seisund olema kostjale XXXle endale teada. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et käenduslepingu sõlmimisel oli ta mõnes muus eksimuses, mida hageja teadis või pidi teadma, kuid millest hageja jättis teda teavitamata.
100.Lisaks ei anna mitte iga väidetav eksimus õiguse tehingut tühistada. Tühistada saab ainult olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu. Eksimusega on tegu siis, kui esineb ebaõige ettekujutus tehingu tegemise ajal olevate asjaolude suhtes. Eksimusega ei ole tegu, kui tehingu teinud isiku lootused tuleviku suhtes ei realiseeru. Reeglina kannab iga lepingu pool ise võimalikku eksimusega seotud riisikot (RK TKo 3-2-1-156-15, p 14). Vaid siis, kui eksimuse põhjustas teine pool, saab tehingu tühistada. Kui isikul oli võimalik tutvuda tagatava kohustusega, ei ole tegemist eksimusega (RK TKo 3-2-1-156-15, p 14). Laenulepingute käendamist puudutavate vaidluse osas on Riigikohus ühtlasi osundanud, et laenuandjal ei ole käendaja teavitamiskohustust juhul, kui käendaja on osaluse tõttu laenu saanud äriühingus laenusaaja majanduslikust olukorrast teadlik (RK TKo 3-2-1-160-16, p 16).
101.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja XXX ei ole tõendanud käenduslepingu sõlmimisel sellise eksimuse olemasolu, mille esinemise riisikot pidi lisaks kostjale kandma hageja. Hagejal ei olnud kohustust teavitada kostjat XXXe GT Kaubanduse OÜ krediidivõimest või selle puudumisest, sest hageja ja GT Kaubanduse OÜ vahel ei olnud sõlmitud krediidilepingut. Samuti oli XXX juhatuse liikmena ise kauba ostja majanduslikust olukorrast teadlik. Muid asjaolusid tehingu tühistamiseks kostja esile toonud ei ole.
102.Kohus samuti nõustub hageja väidetega, et kui kostja tühistamisavaldus oleks olnud põhistatud, on see esitatud hilinemisega. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kooskõlas TsÜS § 99 lg 1 punktiga 2 võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kostja XXX ei ole põhistanud, kuidas ta sai eksimusest teada alles hagiavalduse esitamisel ning mitte käenduslepingu sõlmimisel või ajal, mil GT Kaubanduse OÜ-l tekkisid majanduslikud raskused. Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas tehingu tühistamise avalduse tähtaegselt.
103.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja kuritarvitab oma õigusi kostja vastu nõude esitamisel. Kostja ei ole põhistanud, milles seisneb õiguste kuritarvitamine. Kuigi kostjal tervislik seisund haiglaravi ajal oli epikriisi kohaselt raske, on kostja samast tõendist nähtuvalt tervenenud. Kostja GT Kaubandus OÜ võlgnevus müüdud kütuste eest tekkis enne, kui kostja XXX haigestus. Kõik tellimused kütuste eest oli esitanud GT Kaubandus OÜ esindajana XXX, kes pidi järelikult enne haiglaravi algust olema teadlik äriühingu kohustuste olemasolust ning
kohustuste suurusest. Kohus nõustub hagejaga, et ainuüksi õiguskaitsevahendite kasutamine lepinguliste kohustuste rikkumise korral ei kujuta endast õiguste kuritarvitamist. Kostja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et hageja oli kostjale XXXle nõude saatmise ajal teadlik sellest, et kostja viibib haiglaravil. Ühtlasi on põhjendatud hageja viide, et kostja esitatud epikriisi kohaselt võis kostja haigestumise vähemalt osaliselt tingida XXX enda käitumine. Epikriisis on raviarst märkinud, et ägeda neerupuudulikkuse ja väga väljendunud laktatsidoosi kostjal tõid kaasa sobimatu kombinatsioon paastumisest ja dehüdratsioonist koos samaaegse ravimite annustamisega.
104.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja XXX vastu kuulub rahuldamisele. Kostjalt XXX tuleb solidaarselt koos kostja GT Kaubandus OÜ-ga hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 396 444,98 eurot.
105.Kostja GT Kaubandus OÜ vastu esitas hageja viivisenõude. Hageja viitas, et lepingu kohaselt pidi kostja GT Kaubanduse OÜ tasuma maksetega viivitamisel viivist 0,05% tasumata summalt igas kalendripäevas. Hagiavalduse esitamiseks ajaks oli kostja GT Kaubandus OÜ sissenõutavaks muutunud viivis 27 732,54 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates 05.07.2017 põhinõude summalt 396 444,98 eurolt määraga 0,05% päevas.
106.Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kostja GT Kaubandus OÜ vastu kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ühtlasi tuleneb TsMS §-st 367, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
107.Hageja ja kostja GT Kaubanduse OÜ vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 6) punkt 6 nägi ette, et tasumisega hilinemise korral maksab ostja müüjale viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summadelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seega nägi pooltevaheline leping ette seaduses sätestatuga võrreldes kõrgema viivise määra. Kostjad ei ole hageja viivisenõude suurusele ja viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostjalt GT Kaubandus OÜ-lt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 27 732,54 eurot. Kostjalt GT Kaubanduse OÜ-lt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 396 444,98 eurolt määraga 0,05% päevas alates 05.07.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
108.Kohus osundab, et hageja esitas käesolevas asjas korduvalt hagi tagamise taotlusi, mis jäid rahuldamata. Kohus ei hinda neid hageja esitatud tõendeid, mis olid seotud hagi tagamise taotlustega ja mis ei olnud seotud hagi aluseks olevate asjaoludega.
109.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
110.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 10 926,50 eurot ning viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Nimetatud summast olid 10 897,50 eurot lepingulise esindaja õigusabi kulud ja 29 eurot äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete saamise kulud. Hageja esindaja osutas õigusabi 61 tunni ulatuses, keskmise tunni hinnaga 178,6 eurot. Hageja palus kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Viimase istungiga seotud kulu palus hageja välja mõista, arvestades istungi tegelikku kestvust.
111.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 178,6 eurot on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukuse ja sisuga. Viimane kohtuistung kestis 1 tunni ja 05 minutit. Hageja esindaja on viimaseks kohtuistungi kestvuse ajaks koos sellest kliendile ülevaate tegemisega hinnanud 1,5 tundi, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja kooskõlas tegeliku istungi kestvuse ajaga.
112.Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud ülevaade lepingulise esindaja toimingutest on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses vajalike toimingute tegemisega. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja lepingulise esindaja nõupidamised kliendiga ei olnud vajalikud. Hagejal tuli menetluses kostjate vastuväiteid arvestades koguda ja esitada tõendeid kütuse kättesaamise tõendamiseks ning tõendite kogumiseks olid nõupidamised kliendiga vajalikud.
113.Küll aga leiab kohus, et vajalik ei olnud ajakulu, mis seondus hagi tagamise taotluste esitamisega, sest need taotlused jäid rahuldamata. Seetõttu ei loe kohus mõistlikuks ja vajalikuks 05.07.2017 ajakulu 0,5 tundi tagamise analüüsiks, 12.07.2017 ja 13.07.2017 ajakulu uue tagamise taotluse koostamiseks ning 0,2 h 19.07.2017 kohtumääruse analüüsiks ehk kokku ajakulu 2,3 tunni ja 410,90 euro ulatuses. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja õigusabikulu põhjendatuks 10 897,50 eurot – 410,90 eurot = 10 486,60 euro ulatuses. Koos äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete kuludega on kulud kogumis põhjendatud summas 10 515,60 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
114.Lisaks õigusabikuludele on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivuna 2700 eurot ja täiendavalt 700 eurot ehk kogumis 3400 eurot. Kohus leiab, et kogumis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 10 515,60 eurot + 3400 eurot = 13 915,60 eurot.
115.Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 13 915,60 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.