Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja esitatud taotlused

2 (11)

3 (11)

R. U. ja A. L. tegutsedes ja olles osaühingu juhatuse liikmeteks, vastutavad solidaarselt pankrotivõlgnikule tekitud kahju so 9 325,31 euro osas. Rikutud on nii juhatuse liikme hoolsus- kui ka lojaalsuskohustust, kuna juhatuse liikme tegevus(setus) on pankrotivõlgnikule majanduslikult kahjulik, tegutsetud ei ole korraliku ettevõtja hoolsusega ning eelistatud on enda huve ühingu omadele. Esineb põhjuslik seoses kostjate tegevuse ja osaühingule tekkinud kahju vahel so kui raha ei oleks osaühingu kontolt välja võetud või oleks see osaühingule üle antud või kasutatud osaühingu huvides, ei oleks osaühingule kahju tekkinud. Kostja I, R. U. vastus.

4 (11)

Hageja nõue põhineb bilansil ja R. U. i paljasõnalistel väidetel, kes üritab vabaneda enda isiklikust vastutusest. Hageja poolt viidatud bilanss on pelgalt raamatupidamislik arvetus, kuhu võidakse kirjutada mistahes numbreid. Kahju tekitamine saab olla tõendatud raamatupidamislike algdokumentidega või konkreetselt tõendatud sularaha väljavõtmise juhtumid või ülekanded, millel puudub majanduslik põhjendus seoses osaühingu tegevusega.

5 (11)

pankrotivõlgniku juhatuse liige ja pankrotihaldur saab pankrotivõlgniku nimel esitada hagi juhatuse liikme vastu. Riigikohus on selgitanud, et esitatud nõude eeldusteks on, et: - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi;- osaühingule on tekkinud või võib tekkida varaline kahju; - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (vt RKTKo nr 3-2-1-197-13 p 14). Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud ka tõendamiskoormust, mis jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekitatud lahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt samas). 15.1 Kohus nõustub hageja selles, et R. U. pankrotivõlgniku juhatuse liikmena ei korraldanud arvestust osaühingu kontolt väljavõetud ja klientidelt laekunud sularaha osas. Kohus märgib, et nimetatud kohustust tuleneb raamatupidamise seadusest. Raamatupidamise seaduse (RPS, redaktsioonis 04.06.2012 kuni 22.03.2014, edaspidi RPS 22.03.2014) § 2 lg 1 järgi on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). Viidatud sätte lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks muuhulgas ka iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. RPS 22.03.2014 § 4 p 1 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Viidatud seaduse § 5 sätestab kassa- ja tekkepõhise arvestuse, lg 1 järgi tähendab kassapõhine arvestus seda, et majandustehingute kajastamine toimub vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Sätte lg 2 kohaselt tähendab tekkepõhine arvestus majandustehingute kajastamist vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. R. U. kui ka A. L. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et osaühingus oli kasutusel neli pangakaarti, millest kaks olid autojuhtide käsutuses, üks R. U. i ja teine A. L. u kasutuses. Hageja on esitanud Driimer Trans OÜ (pankrotis) pangakaartide kasutamise väljavõtted AS-is Swedbank, millest nähtuvalt on kokku sularahas väljevõetud 57 144,13 eurot (tl 121-124). Esitatust nähtuvalt on pangakaartidega pikema perioodi jooksul välja võetud suurtes summades sularaha. Kohus nõustub hagejaga, sularaha kasutamise kohta pidi eelviidatud sätete kohaselt tagama järelevalve ja kontrolli osaühingu juhtkond. Pankrotihaldurile ega ka kohtule ei ole esitatud pangast kaardiga väljavõetud ja kviitung orderi alusel laekunud sularaha kasutamise kohta raamatupidamisdokumente, millest saaks järeldada, et raha on kasutatud seoses osaühingu majandustegevusega. RPS22.03.2014§ 4 p-de 2 ja 5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja säilitama raamatupidamise dokumente. Pankrotivõlgniku juhatuse liige R. U. ei ole nimetatud kohustusi täitnud ja kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatu tegigi võimalikuks ka sularaha puudujäägi pankrotivõlgniku kassas. Ainuüksi asjaolu, et osaühingul oli raamatupidaja, kes tegeles temale esitatud dokumentide alusel aruannete

6 (11)

koostamise ja esitamisega, ei taganud ega saanudki tagada ka reaalse sularaha olemasolu osaühingu kassas. 15.2 Kohus nõustub hagejaga ka selles, et pankrotivõlgnikule on juhatuse liikme poolt tekitatud kahju. Hageja poolt esiletoodud väidete kohaselt seisneb kahju selles, et pankroti väljakuulutamise seisuga pidi pankrotivõlgniku kassas olema sularaha kokku 9 325,31 eurot, kuid seda raha tegelikult ei olnud ja R. U. kui osaühingu juhatuse liige ei ole seda summat ka pankrotihaldurile üle andnud. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud Driimer Trans OÜ (pankrotis) bilanssi (tl 15-17). A. L. ́u vastuväidete kohaselt ei saa osaühingu bilanssiga kassa seisu tõendada, bilanssi võib kirjutada mistahes numbreid. Kohus kostja esitatud seisukohaga ei nõustu. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Viidatud sätte lg 2 kohaselt koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et bilanss on üks raamatupidamise aastaaruande põhiaruannetest, mis iseloomustab osaühingu finantsmajanduslikku olukorda, muuhulgas rahalist seisu selle esitamise ajamomendil. Seega saab muuhulgas ka bilansiga tõendada osaühingu kassa seisu. Driimer Trans OÜ (pankrotis) bilansist perioodi 01.01.2009 kuni 16.04.2016 nähtuvalt on kassa seisu lõppsaldo 9 226,31 eurot (tl 15). Vaidlust ei ole selles, et pärast hageja pankroti väljakuulutamist tasus R. U. pankrotipessa 1500 eurot, seega pidi kassas sularaha olema 7 726,31 eurot (9 226,31-1 500= 7 726,31 eurot). Edasi nähtub hageja poolt esitatust, et Driimer Trans OÜ (pankrotis) esitas 26.11.2012 Convocata OÜ-le arve nr A338 summas 1296 eurot (tl 20), mis on tasutud samal päeval sularahas ja selle kohta on väljastatud kviitung order (tl 21). Samuti on Driimer Trans OÜ (pankrotis) esitanud 21.08.2012 arve OÜ-le Dorpat Trading summas 624 eurot, mis on tasutud kolmes osas, esmalt ülekanne ja sularahas makseid A. L. ule summas kokku 263 eurot, tasumist kinnitab e-kirjavahetus ja väljastatud kviitung orderid (tl 22-24). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Driimer Trans OÜ (pankrotis) kassas pidi bilanssi kohaselt 16.04.2013 seisuga olema kokku sularaha kohtu arvestuste kohaselt 9 285,31 eurot. (9226,31-1500=7 726,31; 7 726,31+1296+263=9 285,31). Kostjad ei ole pankrotivõlgniku kassas olema pidanud sularaha summale vastuväiteid esitanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et osaühingule on nõutud ulatuses kahju tekitatud, sest pankroti väljakuulutamise hetkel kassas seda summat ei olnud, samuti puuduvad raamatupidamisdokumendid selle kohta, et viidatud summa oleks kasutatud pankrotivõlgniku tavapärase majandamise huvides. 15.3 Kohus nõustub hagejaga selles, et R. U. i tegevusel juhatuse liikmena ja asjaolul, et pankrotivõlgniku bilansis kirjeldatu ei vastanud tegelikkusele so kassas puudus sularaha, on omavahel põhjuslikus seoses. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada

7 (11)

nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ka ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks (vt RKTKo nr 3-2-1-181-15 p 31). Kohus leiab, et juhul, kui R. U. oleks pankrotivõlgniku juhatuse liikmena täitnud viidatud raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamiskohustuslase kohustusi, taganud sularaha kassa ja liikumine üle kontrolli, ei oleks pankrotivõlgnikule kahju saanud tekkida. Kohus möönab, et juba asjaolu, et R. U. juhatuse liikmena andis pankrotivõlgniku konto kasutamise õiguse pangakaardi kaudu A. L. ule, samas selle kasutamise üle kontrolli teostamata, seadis ohtu pankrotivõlgniku rahalised vahendid. 15.4 R. U. vaidleb esitatud nõudele vastu põhjusel, et tema kui pankrotivõlgniku juhatuse liige täitis ÄS § 187 sätestatud juhatuse liikme kohustusi. R. U. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et ta on juhatuse liikme kohustused täitnud ja osaühingu raamatupidamine oli korraldatud selliselt, et osaühingu raamatupidamisega tegeles raamatupidaja. Kohus leiab, et R. U. ei ole enda poolt esitatud väiteid tõendanud. Ainuüksi asjaolu, et pankrotivõlgnikul oli raamatupidaja ei vabasta juhatuse liiget täitmast raamatupidamise seaduses sätestatud nõudeid. R. U. ei ole esile toonud asjaolusid millest saaks järeldada, et ta oli taganud sularaha kasutamise üle kontrolli. Kohus ei nõustu R. U. i väidetega selles, et kui keegi osaühingus omastab raha, siis ei saagi juhatuse liige seda kuidagi takistada. Osaühingu juhatuse liige peab viima osaühingu raha (ja ka muu vara) omastamise võimaluse riski võimalikult miinimumini, samas looma kontrolli selliste juhtumite koheseks avastamiseks. Kohus leiab, et R. U. ei ole tõendanud, et tema Driimer Trans OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena täitis juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.

8 (11)

16.1 Kohus leiab, et A. L. ul oli oluline mõju nii pankrotivõlgniku majandusliku tegevuse üle, samuti isiklik mõju R. U. i kui pankrotivõlgniku juhatuse liikme üle. R. U. on pankrotimenetluses selgitanud, et nad tutvusid A. L. uga 2007 aastal, hakkasid koos elama. A. L. oli tegev teistes ettevõtetes, kus tekkisid võlgnevused maksuametile, kütusefirmadele. Seejärel asutas A. L. firma Alsped Logistics OÜ oma ema nimele, millel tekkisid samuti võlgnevused. 2009 aasta suve lõpupoole asutas R. U. A. L. u ja tema ema mõjutusel Driimer Trans OÜ (pankrotis), firma vormistati R. U. i nimele, kõikide toimingute eest tasus A. L. (tl 8-14). R. U. i vande all antud ütluste kohaselt nõustus ta registreerima osaühingu enda nimele A. L. u ja tema ema soovil. Osaühingu registreerimist rahastas A. L. . R. U. ise alguses osaühingu tegevuses aktiivselt ei osalenud, kui hiljem hakkas sama osaühingu alt pakkuma akna parandus – ja paigaldamise teenust (tl 141-142). A. L. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et tegutses osaühingus logistikuna, tema tegevusvaldkonnaks oli tegelemine transpordiga, R. U. tegeles akende paigalduse ja müügiga. Logistikuna tegi pangaülekandeid, suhtles klientidega, võttis tema kasutuses olnud pangakaardiga välja sularaha ja maksis autojuhtidele. Raha kasutus majandustegevuses ja arvab, et kassa sissetuleku orderid jäid vormistamata (tl 140, 140 pöördel). Kohus leiab, et kuna R. U. ja A. L. olid osaühingu loomise ajal elukaaslased, A. L. oli erinevate osaühingute kaudu juba varem tegev autovedude korraldamisega, osaühing loodi A. L. u ettepanekul ja rahastamisel, oli A. L. ul R. U. i üle isiklik mõju ja Driimer Trans OÜ (pankrotis) üle majanduslik mõju. 16.2 A. L. on oma mõjuvõimu ära kasutanud selliselt, et ta sai enda kasutusse Driimer Trans OÜ (pankrotis) konto kasutamise õiguse ja teostas seda õigust lisaks ülekannetele ka tema kasutuses olnud pankrotivõlgniku nimele vormistatud pangakaardi kaudu. Samuti tõendab A. L. u poolt pankrotivõlgniku osas saavutatud mõjuvõimu kasutamist AS-i Astromoto e-kirja teel pankrotihaldurile saadetud kinnitus, et kogu asjaajamine toimus läbi A. L. u, R. U. ist saadi teada alles siis, kui hakati võlgnevust tagasi nõudma (tl 38). Sama kinnitab ka V.S.E Trans, et kõik tellimused OÜ Driimer Trans nimel toimusid A. L. u kaudu (tl 39). Edasi nähtub e-kirjavahetustest, et A. L. suhtles klientidega ja võlausaldajatega aadressilt a. @driimer.ee ja on kirjadele alla kirjutanud n: „A. , Driimer Trans OÜ“(tl 40). E-kirjavahetusest nähtub seegi, et 18.01.2013 on A. L. teatanud DSV Transport AS-ile, et arved tuleks teha Westpedi nimele, sest Driimerist ei saa enam rahasid kätte (tl 42-44). Seoses Thomson Transport OÜ vedudega ja võlgnevusega on A. L. samuti suhelnud Driimer Trans OÜ nimelt (tl 46-59). A. L. u majanduslikku mõju ja tegutsemist Driimer Trans OÜ (pankrotis) nimel näitab ka asjaolu, et kostjad on käendaja /võlgnikuna 23.08.2012 andnud AS-ile Olerex võlatunnistuse, mille p 2.1 järgi kohustuvad tasuma võlgnevuse summas 2355,57 eurot (tl 104). A. L. u huvi Driimer Trans OÜ (pankrotis) vastu näitab ka asjaolu, et R. U. on 15.11.2011 koostanud notari juures testamendi, mille p 2.2 kohaselt teeb pärandvara arvelt annaku so Driimer Trans OÜ osa A. L. ́ule (tl 105). Kuigi A. L. on vande antud ütlustes kinnitanud, et ei mäleta testamendist midagi, on jälle R. U. kinnitanud, et kuna Driimer Trans OÜ (pankrotis) loomisel olid kasutusel A. L. u rahalised vahendid, ei tahtnud ta neist ilma jääda ja soovis saada testamendi kaudu annakut loodud osaühingu näol.

9 (11)

Eeltoodust järeldab kohus, et A. L. on omanud mõjuvõimu ja oma tegevuste kaudu ka mõjutanud majanduslikult Driimer Tarns OÜ (pankrotis) tegevust, samuti omanud isiklikku mõjuvõimu R. U. i kui elukaaslase ja juhatuse liikme üle. A. L. saades pankrotivõlgniku sularaha enda käsutusse, ei ole esitanud raamatupidamisdokumente, millest nähtuks, et sularaha on kasutatud pankrotivõlgniku majandushuvides. Selline A. L. u tegevus tekitas pankrotivõlgnikule kahju. 16.3 Kohus leiab, et A. L. u poolt oma mõjuvõimu ärakasutamise ja pankrotivõlgnikule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. R. U. usaldas A. L. ut kui enda elukaaslast sedavõrd, et jättis Driimer Trans OÜ (pankrotis) juhatuse liikme kohustused, eeskätt raamatupidamisliku kohustuse täitmise vähemalt hooletusse, ei kontrollinud ega taganud kontrolli pankrotivõlgniku kontolt väljavõetud sularaha ja kviitung orderite alusel laekunud sularaha kasutamist ja seda, kas sularaha kasutamise kohta on esitanud nõuetekohased raamatupidamisdokumendid. Kohus on tuvastanud, et selline R. U. i tegevus tekitas pankrotivõlgnikule kahju. Kohus möönab, et kui A. L. ei oleks mõjutanud R. U. i osaühingut asutama ja enda nimele osaühingu konto kasutamise õigust pangakaardi kaudu saanud, ei oleks saanud R. U. rikkuda juhatuse liikme kohustusi ja välistatud oleks ka pankrotivõlgnikule kahju tekkimine. 16.4 Kohus leiab, et A. L. tegutses R. U. i mõjutades otsese tahtlusega. A. L. u tegevus oli suunatud sellele, et kuna tema enda ja ema poolt loodud äriühingutel tekkisid võlgnevused, oli edasi tegutsemiseks vaja luua uus äriühing. Loodud äriühingu puhul oli eesmärgiks tegutseda enda huvidest lähtudes, mida tõendab R. U. i poolt vormistatud testament, milles sisaldub annak loodud osaühingu osana. Enda huvides tegutsemist ja pankrotivõlgniku huvide kahjustamist näitab ka asjaolu, et A. L. teatab kliendile, et arve tuleks vormistada hoopis teise firma nimele sest Driimer Trans OÜ-lt (pankrotis) ei saa raha kätte. R. U. vormistas A. L. u mõjutuse tulemusena pankrotivõlgniku kasutuses oleva konto kasutamise õiguse pangakaardi kaudu. Selliselt R. U. i tegevuse mõjutamine A. L. u poolt oli selgelt Driimer Trans OÜ (pankrotis) kahjulik ja sai võimalikuks olukord, kus osaühingu kassas puudus bilansis kajastatud sularaha summa. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et tuvastatud on ÄS 11.07.2013 § 1671 lg 1 kohaldamise alused ja A. L. vastutab viidatud sätte kohaselt pankrotivõlgnikule tekitatud kahju eest.

10 (11)

Kohus on tuvastanud, et pankrotivõlgnikule tekitasid kahju nii R. U. juhatuse liikmena, kui ka A. L. mõjutajana. Kohus leiab, et kostjatel tekkinud kahju hüvitamise kohustus on jagamatu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest lähtudes saaks kohus hinnata kostjate osaluse suurust pankrotihaldurile kahju tekitamises. Mõlemal kostjal oli pankrotivõlgniku konto kasutamise võimalus ja nähtuvalt konto väljavõttest on sularaha välja võetud erinevate kaartide numbritega (tl 121-124). R. U. on küll taotlenud jagada solidaarvõlgnike vahelised kohustused selliselt, et kogu kohustuse täitmise eest vastutab A. L. , kuid ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mille alusel saaks kohus solidaarvõlgnike ühise kohustuse selliselt jagada. Kohus selgitab, et VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.