2-22-11562 Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi A. H. vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 80 902,80 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis, registrikood 12880868) pankrotihaldur Urmas Tross Kostja A. H. (isikukood XXX) lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso
Viimase kohtuistungi kuupäev
14.04.2025
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks välja 74 910 eurot.
3.Mõista kostjalt Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 74 910 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Määrata hageja menetluskulud kostja kanda.
5.Rahuldada menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt. Mõista kostjalt Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1402,37 eurot.
6.Kostja on kohustatud tasuma Santex Pluss OÜ-le (pankrotis) viivist menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 513,33 eurot (so 1/3 riigilõivust summas 1 540 eurot, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
8.Kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 513,33 eurot riigituludesse viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
1 (5)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
1.Santex Pluss OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Urmas Tross (hageja) esitas 08.08.2022 hagi oma endise juhatuse liikme A. H. (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitise 74 910 eurot ja sellelt summalt alates otsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatava viivise väljamõistmise nõudes. Hagi eset täpsustati 02.11.2022 (digitoimiku lk dtl 45). Sama nõue esitati solidaarselt ka Santex Ehitus OÜ ja U. Õ. vastu, nimetatud kostjate osas on hagi rahuldatud 28.02.2023 tagaseljaotsusega (dtl 246, jõustus 09.06.2023). Kostja oli hageja juhatuse liige kuni 29.09.2020. Kostja oli ka Santex Ehitus OÜ juhatuse liige alates selle asutamisest kuni 02.10.2020. Santex Ehitus OÜ jättis hagejale tasumata arved kogusummas 74 910,34 eurot, mis muutusid sissenõutavaks 03.09.2019 kuni 03.04.2020. Kostja ei teinud midagi nende nõuete maksmapanekuks, rikkudes sellega võlgniku juhatuse liikme kohustusi.
2.Kostja vaidles hagile vastu leides, et tema pole juhatuse liikme kohustusi rikkunud.
3.Harju Maakohus rahuldas hagi kostja vastu 08.03.2024 otsusega (dtl 319).
4.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse 03.05.2024 otsusega menetlusnormide rikkumise tõttu ja saatis asja maakohtule uueks menetlemiseks (dtl 364, otsus jõustus 23.09.2024). Ringkonnakohtu otsusele eelnenud menetluse käik on kajastatud nimetatud otsuse p-des 1-5 ja maakohus ei korda seda.
5.Hagi uuel läbivaatamisel esitasid pooled oma seisukohtade terviktekstid (09.10.2024 määrus, dtl 558; hageja 18.11.2024, dtl 606; kostja 15.11.2024, dtl 598). Hageja väitel tekkis kahju Santex Ehitus OÜ-le esitatud arvete (dtl 15) sisse nõudmata jätmisest ehk kostja kui Santex Pluss OÜ juhatuse liikme tegevusetusest. Kostja väitel jäid arved võlgnikule tasumata, kuna Santex Ehitus OÜ oli varatu.
6.Kohus määras kostjale lepingulise esindaja riigi õigusabi korras (13.12.2024 määrus, dtl 667).
7.Kostja taotluse tema ülekuulamiseks vande all jättis kohus rahuldamata (20.11.2024 määruse p 6; 14.04.2025 istungiprotokolli lk 2). Kohus selgitas kostja tõendamiskoormist 20.11.2024 määruses (dtl 617) ja 13.02.2025 eelistungil (dtl 684). Kostja nõustus kohtu seisukohaga, et kogu edasine tõendamiskoormis lasub temal (dtl 685). Järgnevas menetluses kostja tõendeid ja põhjendusi ei esitanud. Kohus vaatas asja läbi 14.04.2025 kohtuistungil (dtl 693). Järgnevalt esitasid pooled veel avaldusi menetluskulude kohta.
2 (5)
Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus rahuldab hagi põhjendades seda alljärgnevaga.
9.Juriilidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 35). Osaühingu juhtorgani liige peab hoidma ühingu vara, seisma hea ühingu tegevuse kasumlikkuse eest ja eelistama ühingu huve iseenda või kolmandate isikute omadele. Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku ÄS § 187 lg 1). Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 2).
10.Santex Ehitus OÜ jättis kostjale tasumata arved kogusummas 74 910,34 eurot, mis muutusid sissenõutavaks ajavahemikus 03.09.2019 kuni 03.04.2020 (dtl 15). Nimetatud ajaperioodil ja järgnevalt veel kuni 28.09.2020 oli kostja nii võlgniku kui ka Santex Ehitus OÜ juhatuse liige. Need asjaolud on kostja omaks võtnud (13.02.2025 istungiprotokoll). Seega puudub vaidlus, et võlgnikul oli õigus saada Santex Ehitus OÜ-lt nimetatud summa raha ning et võlgnikku ja Santex Ehitus OÜ-d juhtis nimetatud ajal kostja.
11.Kui sissenõutavaks muutunud kohustused oleksid saanud võlgnikule tasutud, oleks võlgniku likviidne vara suurenenud vastava summa võrra. Nõudeid makma ei pandud, need jäid täitmata ja võlgniku varaks jäid väärtused nõudeõigused. Võlgnikule on seega põhjustatud kahju 74 910,34 eurot. Tegemist on saamata jäänud tuluga, mille hüvitamist saab ÄS § 187 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 alusel nõuda.
12.Juhatuse liikmel on kohustus panna maksma äriühingu nõuded kolmandate isikute vastu. Tegemist on ÄS § 180 lg 1 ja § 187 lg 1 sätestatud juhtimiskohustuse osaga.
13.Kostja on võtnud omaks, et ei teinud midagi võla sissenõudmiseks Santex Ehitus OÜ-lt (kostja 18.03.2022 avaldus hagejale, p 2, dtl 28; kostja 15.11.2024 avalduse p 2.12, dtl 361; 13.02.2025 istungiprotokolli lk 2 ja 3). Kostja põhjendas seda faktiväitega, et Santex Ehitus OÜ oli varatu. Hageja vaidles sellele väitele vastu (hageja 18.11.2024 avalduse p 7.2.2, dtl 608; 13.02.2025 istungiprotokolli lk 2).
14.Tõendamiskoormis vara puudumise osas lasus kostjal. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemist peab ÄS § 187 lg 2 järgi tõendama juhatuse liige, kellelt hüvitust nõutakse. Korralik ettevõtja püüab nõuda sisse sissenõutavaks muutunud võlad kui selle tegevuse tulemuslikkuseks on lootust. Kas on, sõltub eelkõige kohustatud isiku vara olemasolust. Kui kohustatud isikul vara on aga kreeditori juhatuse liige võla sissenõudmisega ei tegele, siis ta rikub oma hoolsuskohustust. Võlgniku vara olemasolust sõltub ühtlasi põhjusliku seose esinemine rikkumise ja saamata jäänud tulus väljenduva kahju vahel. Kui tavaliselt peab põhjuslikku seost tõendama hageja, siis käesoleva vaidluse asjaolude eripärast tulenevalt kannab tõendamiskoormist kostja. Kohus on seda kostjale selgitanud ja kostja on sellega ka nõustunud (vt p 7 eespool).
15.Hageja esitas kohtule 2020.a Santex Ehitus OÜ poolt kolmandatele isikutele ehitustööde tegemiseks tehtud hinnapakkumisi (01.12.2024 avalduse lisa 1, dtl 629 – 643). Tööde kirjeldustest järelduvalt pidi nende pakkujal olema vastav majanduslik võimekus töövahendid, tööjõud, ehitusmaterjalid või raha nende ostmiseks. Kostja võttis omaks töötajate olemasolu (13.02.2025 istungiprotokolli lk 1). Eelduslikult pidi siis olema ka raha palga maksmiseks. Palga mittemaksmist oleks kostja saanud tõendada näiteks maksu-ja tolliameti andmetega. Raha puudumist oleks kostja saanud tõendada näiteks Santex Ehitus OÜ pangakontode andmete väljanõudmisega. Kostja on kohtule kinnitanud oma teadlikkust Santex Ehitus OÜ varalise seisu kohta (08.04.2024 apellatsioonkaebuse p 3.12, dtl 357; 15.11.2024 avalduse p II.8, dtl 601). 3 (5)
Hageja esitas ka kaks teostatud tööde akti kogusummas ca 110 000 eurot (dtl 627-627), mis on koostatud Alliku külas Saueaugu 26 ja 28 kinnisasjadel tehtud ehitustööde kohta. Kostja võttis omaks nende ehitustööde tegemise Santex Ehitus OÜ poolt (18.03.2022 avaldus hagejale, p 2, dtl 28). Kostja võttis omaks, et need aktid koostas tema ise (14.04.2025 istungiprotokolli lk 2, dtl 694). Kostja on võtnud omaks ehitustööde tegemise Santex Ehitus OÜ poolt (15.11.2024 avalduse p II.8, dtl 601; 14.04.2025 istungiprotokolli lk 2). Seega pole tõendatud ja ei ole usutav, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud piisavalt vara 74 910 euro tasumiseks võlgnikule. Santex Ehitus OÜ oli võlgniku nõuete sissenõutavaks muutumise ajal tegutsev äriühing ja oli ilmselt võimeline võla tasumiseks. Vastupidist oleks pidanud tõendama kostja. Kui Santex Ehitus OÜ-l oli vara võla tasumiseks, siis kostjal oli võlgniku ja Santex Ehitus OÜ juhatuse liikme staatuse kaudu reaalne võimalus saavutada nende kohustuste täitmine. Võlgniku juhatuse liikme kohustuste täitmise seisukohalt ei oma seejuures mingit tähendust võla tasumise võimalikud kahjulikud mõjud Santex Ehitus OÜ tegevuse jätkusuutlikkusele ehk see, et võlgniku nõuete maksmapanekuga oleks kostja võinud rikkuda oma kohustusi Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena. See on kostja probleem, mille ta iseendale põhjustas huvide konflikti olukorras tegutsemisega. Kuna kostjal pidi olema täpne teave Santex Ehitus OÜ varade kohta, oleks kostja saanud vajadusel esitada võlgniku nimel Santex Ehitus OÜ vastu hagi võla väljamõistmiseks ja taotleda varade arestimist hagi tagamiseks.
16.Kostja ei ole tuginenud sellele, et võlgniku nõudeid Santex Ehitus OÜ vastu oleks saanud panna maksma pärast seda kui tema staatus võlgniku juhatuse liikmena lõppes. Selle hüpoteetilise võimalusega ei saa järelikult käesoleva asja lahendamisel arvestada.
17.Ringkonnakohus heitis maakohtule ette U. Õ. seletuse käsitlemata jätmist (otsuse p 13, Õ. avaldus paikneb dtl 30). Kostja nõustus maakohtu arvamusega, et seletus ei sisalda asja õige lahendamise seisukohalt tähendust omavat sisulist teavet (13.02.2025 istungiprotokolli lk 3).
18.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kostja tegutses huvide konflikti olukorras. Kahju on tõendatud hageja poolt nõutud summas 74 910 eurot. Kahju hüvitamiseks mõistab kohus ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi selle summa kostjalt võlgniku kasuks välja. Pankrotihaldur on käesolevas asjas seaduse alusel hageja võlgniku asemel (PankrS § 35 lg 1 p 2).
19.Kohus mõistab kostjalt võlgniku kasuks välja hüvitise põhjustatud kahju eest summas 74 910 eurot.
20.Kohus rahuldab ka hageja nõude viivise väljamõistmiseks ja mõistab kostjalt võlgniku kasuks välja viivise arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 74 910 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
21.Kohus märgib selgitusena, et kahju hüvitamise kohustus ja sellelt võlalt viivise tasumise kohustus (p 18 ja 19 eespool) on kostjal solidaarne Santex Ehitus OÜ-ga ja U. Õ. pärandvaraga, kellelt samadel alustel on käesolevas asjas hüvitis jõustunud tagaseljaotsusega juba välja mõistetud (p 1 eespool). Kostja, Santex Ehitus OÜ ja U. Õ. pärandvara vastutavad võlgniku ees solidaarvõlgnikena.
22.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Hagi rahuldamise tõttu määrab kohus menetluskulud kostja kanda.
4 (5)
23.Hageja taotles menetluskulude hüvitamist õigusabi eest (16.04.2025 avaldus, dtl 697). Halduri töömaht oli 48,15 tundi. Hüvitist taotleb haldur tunnitasumääraga 1/5 alampalgast kogusummas 4025,55 eurot. Kohus peab hüvitistaotlust põhjendatuks hinnanguliselt pooles ulatuses. Maakohtu otsuse tühistamise põhjused olid eelkõige tingitud hagi aluste ebaselgest põhjendamisest. Hageja esindaja töö on olnud selge fookuseta. Kassatsioonkaebus oli edutu. Kohus loeb põhjendatud õigusabikuluks 2012,77 eurot (4025,55 / 2). Õigusabikuludest on juba mõistetud tagaseljaotsusega välja 610,4 eurot (28.02.2023 tagaseljaotsuse reolutsiooni menetluskulusid puudutava osa punktid 2 ja 4). Juhindudes PankrS § 65 lg-st 14, mõistab kohus kostjalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 1402,37 eurot (2012,77 – 610,4).
24.Hageja taotluse alusel (hageja 16.04.2025 avaldus) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
25.TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja vabastati lõivust summas 1540 eurot (04.10.2022 määrus, dtl 35). 2/3 ulatuses on see summa teistelt kotjatelt 28.02.2023 tagaseljaotsusega juba riigituludesse välja mõistatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigilõiv summas 513,33 eurot (1540 / 3), riigituludesse väljamõistmisele. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva lahendi saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik pole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.