Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Liis Arrak
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. mai 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-11562
Kohtuasi
Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Trossi hagi X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
80 902,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis; registrikood 12880868) pankrotihaldur Urmas Tross Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janno Perv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-22-11562 menetlusse.
2.Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-22-11562 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Santex Pluss OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Urmas Tross (hageja) esitas kohtule
8.augustil 2022 hagivalduse ja 2. novembril 2022 selle täpsustuse, milles palus mõista Santex Ehitus OÜ-lt, Ylt ja Xlt (kostja) solidaarselt võlgniku kasuks välja 74 910 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates lahendi jõustumisest kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt Santex Ehitus OÜ, Y ja kostja kanda.
4.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutati 30. detsembril 2021 välja võlgniku pankrot ja kinnitati halduriks hageja. Hagejal olevate andmete kohaselt on Santex Ehitus OÜ jätnud ajavahemikus 31. august 2019 – 31. märts 2020 võlgnikule tasumata esitatud arvete eest kokku 74 910 eurot. Võlgniku ja Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmed olid sel ajal Y ja kostja.
4.2.Hageja on pöördunud e-kirjaga ja telefonitsi Y poole palvega tasuda Santex Ehitus OÜ kohustus 74 910 eurot. Y on väitnud, et alates tema juhatuse liikmeks saamisest pole tegevust olnud, aruannete esitamata jätmise tõttu on Santex Ehitus OÜ-l äriregistris kustutamishoiatus ning Y pigem ootab, kuni Santex Ehitus OÜ äriregistrist kustutatakse.
4.3.Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmed Y ja kostja jätsid oma hoolsuskohustust rikkudes võlgniku esitatud arved tasumata. Tegevus oli kahepoolne ja teadlik, suunatud võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisele ja eelduslikult isikliku kasu saamisele. On alust arvata, et Santex Ehitus OÜ ei kavatse oma kohustust võlgniku ees täita.
4.4.Y ja kostja vastutavad juhatuse liikmetena võlgniku ees solidaarselt Santex Ehitus OÜ-ga äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-te 1 ja 2 alusel. Kostja tegevuse või tegevusetuse tulemusena jäeti kohustus võlgniku poolt sisse nõudmata ja Santex Ehitus OÜ poolt täitmata. Kohustuste rikkumise tulemusena jäi võlgnikul saamata 74 910 eurot, mis oli üheks võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Kahju tekkimise eest vastutavad Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmed Y ja kostja solidaarselt. Kostja vastuväited hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi on selles esitatud asjaoludel alusetu. Kostja suhtes ei eksisteeri ÄS § 187 lg-st 2 tuleneva nõude aluseid. Kahju hüvitamiseks peab tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagi on täies ulatuses tõendamata. Võlgnevuse tasumist saab nõuda Santex Eesti OÜ-lt. Arved jäid tasumata objektiivsetel põhjustel, ka Santex Eesti OÜ-le jäädi võlgu. Menetluse käik
3.Kohus võttis 3. novembril 2022 hagiavalduse menetlusse. Santex Ehitus OÜ ja Y hagiavaldusele ei vastanud. Kohus rahuldas 28. veebruari 2023. a tagaseljaotsusega hagi Santex Ehitus OÜ ja Y (surnud 17. juunil 2023) vastu.
2 (9)
2-22-11562 Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja kahjuhüvitise 74 910 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja menetluskulud 1610,20 eurot ja viivise menetluskuludelt. Lisaks mõistis kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 513,33 eurot, s.o 1/3 riigilõivust 1540 eurot, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielda järgmiste asjaolude üle: -
Harju Maakohus kuulutas 30. detsembril 2021 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks hageja; võlgnik esitas ajavahemikul 31. august 2019 – 31. märts 2020 Santex Ehitus OÜ-le viis arvet kokku 74 910,34 eurot; kostja oli võlgniku juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ajavahemikul 17. juuli 2015 – 29. september 2020; kostja oli Santex Ehitus OÜ juhatuse liige kuni 28. septembrini 2020.
4.2.Maakohus selgitas, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb äriühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Siinses asjas on kohus 28. veebruaril 2023 tehtud tagaseljaotsusega hagi Santex Ehitus OÜ vastu rahuldanud. Äriühing ei ole kohtuotsust täitnud. Seega on hageja teinud enda poolt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada.
4.3.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu ja kas kostja tegevusetus arvete tasumata jätmisel kahjustas võlgniku majanduslikku seisu. Hageja pidi siinses menetluses tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Kostja pidi tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2).
4.4.Hageja leiab, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud ÄS § 187 lg-s 1 ja § 306 lgs 2 ning tsiviilseadusiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 4 ja §-s 35 sätestatud kohustusi ning nende rikkumiste tõttu on tekkinud võlgnikule kahju. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud võlgniku müügireskontro ning võlausaldajate esialgse nõuete nimekirja.
4.5.Maakohus viitas Riigikohtu praktikale äriühingu juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Kostja ei ole toonud menetluses esile ühtegi põhjendust, miks ajavahemikul 31. august 2019 – 31. märts 2020 ei tegeletud Santex Eesti OÜ-le esitatud arvete sissenõudmisega. Ühestki menetluses esitatud tõendist ei nähtu, et arvete sisu osas oleks olnud mingit vaidlust või arvetel kajastatu ei vastanuks kahe äriühingu vahel toimunud majandustegevusele. Kostja on esile toonud, et temal on kaitstud nõue võlgniku pankrotimenetluses, mis tähendab, et kostja on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, tasudes võlgniku arveid. Arvete tasumine ei õigusta kostja tegevusetust ajavahemikul 31. august 2019 – 31. märts 2020 esitatud arvete nr 20190831, 20190930, 20191231, 20200229 ja 20200331 alusel tekkinud kohustuse sisse nõudmata jätmisel. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et juhatuse
3 (9)
2-22-11562 liikmel on võimekus aru saada, et kui tehingu teine pool on jätnud kohustuse täitmata, tuleb nõuda selle täitmist. Kostja füüsilise isikuna nõuab võlgniku pankrotimenetluses kohustuse täitmist, kuid kostja võlgniku juhatuse liikmena ei ole pidanud vajalikuks nõuda Santex Ehitus OÜ-lt kohustuse täitmist. Eeltoodust nähtub, et kostja on hoolas enda kui füüsilise isiku asjaajamises, aga mitte juhatuse liikme ülesannetes. Kohtu hinnangul on kostja võlgniku juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Hageja hinnangul on 74 910,34 euro laekumata jäämine üheks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Kostja käitumine ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
4.6.Maakohus viitas VÕS § 127 lg-le 1. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega võlausaldajate esialgse nimekirja, mille kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi 527 433,93 eurot. Võlgniku vara vähenemine on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses kostja poolt 74 910 euro Santex Ehitus OÜ-lt sisse nõudmata jätmisega.
4.7.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb mõista võlgniku pankrotivarasse välja 74 910 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 järgse viivise saamiseks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.8.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
4.9.Kuna hageja oli Harju Maakohtu 4. oktoobri 2022. a määruse alusel vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest, tuleb kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigi kasuks välja 1/3 riigilõivust, s.o 513,33 eurot.
4.10.Kohus luges põhjendatuks hageja õigusabikulu 2022. a menetlustoimingute eest 305,20 euro ulatuses ja 2023. a menetlustoimingute eest 1160 euro (8 t) ulatuses. Eelnevale lisandub kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu 1 t ulatuses, s.o 145 eurot. Hageja õigusabiteenuse tunnihind 145 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme ning hinnanud esitatud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ja vastuoluliselt. Maakohtu otsus pole nõuetekohaselt põhjendatud. Kohus on tuginenud otsuses hageja hagiavalduses esitatud väidetele, jättes arvestamata kostja seisukohad. Samuti on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.
5.2.Maakohus ei ole tuvastanud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eelduste esinemist ega seoseid väidetava rikkumise ja tagajärje vahel. Tuvastamata on juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Riigikohtu asjas nr 3-2-1-129-15 tehtud lahendi p-st 15 lähtuvalt peab kohus selgitama, mida kostja oleks täpsemalt pidanud tegema või mida ta oleks saanud teha kahju tekkimise vm tagajärgede ärahoidmiseks. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milles seisnes kostja hoolsuskohustuse rikkumine, ega kirjeldanud, kuidas ja millise tegevusega ta oleks saanud kahju tekkimise ära hoida või selle tagajärgi vähendada.
4 (9)
2-22-11562
5.3.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja pole põhjendanud, miks Santex Ehitus OÜ-le esitatud arvete sissenõudmisega ei tegeletud. Kostja on esitanud 18. märtsil 2022 hagejale selgituse võlgnevuse kujunemise ja sissenõudmise võimatuse kohta, mille hageja on maakohtule esitanud. Kohus ei ole seda tõendit arvestanud.
5.4.Kostja leiab, et hageja ei saanud esitada siinses menetluses kostja vastu nõuet ÄS § 187 lgte 1 ja 2 alusel. Neid sätteid saab kohaldada ainult osaühingu siseringis. Hageja ei saa esitada nende sätete alusel kahju hüvitamise nõuet teise juriidilise isiku, s.o Santex Ehitus OÜ juhatuse liikme vastu. Hagejal saab olla võlgnevuse tasumise nõue ainult Santex Ehitus OÜ vastu.
5.5.Hageja etteheide on, et kostja juhatuse liikmena ei nõudnud Santex Ehitus OÜ-lt kõnealuste arvete tasumist. Hageja ei ole sellist tegevusetust tõendanud ja kohus pole seda ka tuvastanud. Maakohus ei ole teinud kostja kohustuste rikkumise tuvastamiseks asjaolusid piisavalt ja õigesti selgeks, vaid lähtus hagi rahuldamisel üksnes hageja seletustest ja asjaolust, et võlgnikule ei ole arveid tasutud.
5.6.Kostja möönab, et tal on võimatu esitada tõendeid, et ta oleks Santex Ehitus OÜ-lt aktiivselt kõnealuste arvete tasumist nõudnud, kuna ta tegutses samaaegselt nii võlausaldaja kui ka võlgniku esindajana. Kui isik on mõlema äriühingu juhatuse liige, ei saa mõistlikult eeldada, et ta esitaks iseendale kirjalikke nõudeid, peaks iseendaga kirjavahetust või teeks muid aktiivseid toiminguid, et panna üks enda juhitud äriühing teisele enda juhitud äriühingule arveid maksma. Kujunenud olukorras oli mõistlik tegutseda Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena olukorras parima lahenduse leidmiseks, tegeleda Santex Ehitus OÜ võlgnikega läbirääkimiste pidamisega, neile nõuete esitamisega ja muu tegevusega, mis oleks parandanud Santex Ehitus OÜ majanduslikku olukorda ja võimaldanud tal võlgnikule võlgnevust tasuda. Kostja on korduvalt selgitanud, et kliendid jätsid Santex Ehitus OÜ-le arved tasumata ja seetõttu polnud viimasel võimalik tasuda arveid võlgnikule. Samuti puudusid Santex Ehitus OÜ-l vahendid, et algatada kohtumenetlusi oma võlgnike vastu nõuete sissenõudmiseks. Kostja esitas Santex Ehitus OÜ nimel nõudeid, kuid tulemuseta. Näiteks jäi käiguta Santex Ehitus OÜ esitatud hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-19-138768, kuna äriühingul puudusid vahendid nõutud menetluskulude tagatise tasumiseks. Selleks hetkeks puudusid vahendid riigilõivude ja tagatiste maksmiseks ning õigusabikulude kandmiseks. Olles samal ajal mõlema äriühingu juhatuse liige, oli kostjal ülevaade ja teadmine Santex Eesti OÜ majanduslikust olukorrast ja nõuete rahuldamise väljavaadetest. Seeläbi oli talle ettenähtav tema tegevuse tulemus või tulemusetus. Kohus ei ole välja selgitanud, kas ja kuidas kostja oleks objektiivselt saanud ja pidanud võlgniku juhatuse liikmena Santex Eesti OÜ suhtes tegutsema. Ei ole tuvastatud, et Santex Eesti OÜ-l oleksid olnud vahendid ja võimalused arvete tasumiseks ning kostjal oleks olnud võimalus olukorda mõjutada, kuid ta oleks jätnud selle võimaluse kasutamata. Ei ole võimalik järeldada, et eelneva tulemusel oleks Santex Ehitus OÜ suutnud võlgnikule arveid tasuda.
5.7.Siinse vaidluse alust ja eset arvestades ei saa teha etteheiteid kostja tegevusele Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena ning kanda neid üle kostja tegevusele võlgniku juhatuse liikmena. Hoolsuskohustus ei tähenda seda, et kostja oleks pidanud võlgniku juhatuse liikmena üksnes formaalselt nt hagimenetluses esitama Santex Ehitus OÜ vastu nõudeid, teades et selline tegevus on tulemusetu. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmise etteheite saaks esitada, kui kostja oleks nõuetest loobunud, neid tasuta loovutanud, vähendanud vms. Midagi sellist ei ole toimunud. Olukorras, kus Santex Ehitus OÜ-l puudusid vahendid nõuete rahuldamiseks, ei saanud kostja midagi sisulist ette võtta.
5.8.Maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust, kuna pole eeltoodud küsimustes tegelikke asjaolusid välja selgitanud ega osundanud vajadusele neis küsimustes tõendeid
5 (9)
2-22-11562 esitada. Maakohus ei ole selgitanud kostjale tõendamiskoormust. Kui kohtu hinnangul olid kostja väited ebapiisavad, oleks kohus pidanud sellele eelmenetluses kostja tähelepanu pöörama ning andma võimaluse oma väidete selgitamiseks ja tõendamiseks. Siinses menetluses jäid maakohtus asja ettevalmistamise ja eelmenetluse etapid puudulikuks. Kohus ei selgitanud eelmenetluses välja asjaolusid, ei selgitanud kostjale menetluses toimingute tegemise vajalikkust, ei teinud kindlaks õiguslikku olukorda. Kui kohus, olles tutvunud esitatud tõendite ja kostja vastusega, leidis, et kostja ei ole esitanud avaldatud asjaolude kohta tõendeid, oleks kohus pidanud eelmenetluses kostjale selgitama tõendite esitamise vajadust ja andma selleks tähtaja. Kohus pidi arvesse võtma ka asjaolu, et kostja on pensioniealine õigusteadmisteta isik ning kohus oli jätnud kostja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kohus lõpetas eelmenetluse üllatuslikult kohe pärast kostja menetlusabi taotluse lahendamist. Siinsel juhul ei täitnud eelmenetlus oma eesmärke. Eelnevat arvestades on kohus oluliselt rikkunud ka õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ning lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
9.Samas märgib ringkonnakohus, et hageja maakohtu menetluses esitatud seisukohtadest ei ole selgelt aru saada, kas hageja arvates on tal kostja vastu kahju hüvitamise nõue kui võlgniku juhatuse liikme vastu või kui Santex Ehitus OÜ juhatuse liikme vastu. Nimelt jääb hageja seisukohtadest ebaselgeks, kas hageja heidab kostjale ette oma kohustuste rikkumist võlgniku juhatuse liikmena või Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena. Nimetatutest teisel juhul saaks hageja ÄS § 187 lg 4 järgi nõuda kahju hüvitamist üksnes Santex Ehitus OÜ-le, mitte otse endale (vt ka RKTKm 24.05.2023, nr 2-21-16071, p 18.4). Sellist nõuet ei ole hageja menetluses esitanud. Maakohus oleks pidanud viidatud ebaselgusele hageja seisukohtades eelmenetluses tähelepanu juhtima ja võimaldama hagejal soovi korral oma nõuet täpsustada.
10.Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13): • • •
juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
6 (9)
2-22-11562 •
juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb ülalnimetatud nõude eeldused teha kindlaks iga juhatuse liikme kohta eraldi, st tuleb tuvastada, milles seisnes tema kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (vt Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p-d 13–14 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka 3. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-1713855, p 10).
11.Maakohus käsitas kostja lojaalsus- ja hoolsuskohustuste rikkumisena võlgniku juhatuse liikmena seda, et kostja ei tegelenud ajavahemikul 31. august 2019 – 31. märts 2020 Santex Ehitus OÜ-le esitatud arvete sissenõudmisega, sh ei nõudnud Santex Ehitus OÜ-lt kohustuse täitmist (vt maakohtu otsuse p 24). Samas ei ole maakohus selgitanud, mida täpsemalt oleks kostja pidanud tegema või mida ta oleks saanud teha Santex Ehitus OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmiseks. Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Selliseks võrdlemiseks peab lisaks sellele, mida juhatuse liige tegi, olema tuvastatud ka see, mida ta pidanuks tegema. Kohtulahendist peab olema jälgitav, milline pidanuks olema kostja käitumine ilma rikkumiseta ehk kuidas tal tulnuks käituda (Riigikohtu
24.novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 15). Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, kuna kohus ei ole kirjeldanud, kuidas kostja oleks pidanud käituma, et täitmata kohustused Santex Ehitus OÜ-lt sisse nõuda.
12.Ringkonnakohus märgib, et ka hageja ei olnud menetluses selgelt välja toonud, milline oleks olnud kostjalt kui hoolsalt juhatuse liikmelt oodatav käitumine. Hageja heidab kostjale ette kohustuse Santex Ehitus OÜ-lt sisse nõudmata jätmist, kuid ei täpsusta, mida kostja oleks hoolsa juhatuse liikmena pidanud selleks tegema. Hageja seisukohtadest jääb mulje, et hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena ei teinud võlgnikule ülekannet (vt hagiavalduse p-d 2.1.3 ja 2.1.4, p 2.3, p 3.4; 9. jaanuari 2023. a seisukoha p 2.2.3;
31.märtsi 2023. a menetlusdokumendi p 2.2.1; 27. novembri 2023. a seisukoha p-d 2.2, 2.9, 2.11 ja 2.14). See etteheide puudutab kostja käitumist Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmena ning ei ole asjakohane hindamaks kostja hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmist võlgniku ees. Sellele, et hagist jäi arusaamatuks, millises rikkumises kostjat täpselt süüdistatakse, mistõttu kostjal on raske esitada hagile vastuväiteid, juhtis tähelepanu ka kostja ise nt oma 14. märtsi 2023. a menetlusdokumendis. Maakohus oleks pidanud juhtima hagi ebaselgusele hageja tähelepanu ja võimaldama hagejal oma väiteid täpsustada.
13.Kostja rikkumise tuvastamisel ei ole maakohus hinnanud hageja enda poolt hagiavalduse lisadena esitatud kostja ja Y vastuseid hageja küsimustele, milles nad selgitasid, miks Santex Ehitus OÜ kohustus on jäänud võlgnikule täitmata (tl-d 19–20). Kostja esindaja oli neile selgitustele 13. veebruari 2024. a kohtuistungil viidanud, märkides, et seletuskirjadest nähtub, et raha on jäänud maksmata objektiivsetel põhjustel, kuna ka Santex Ehitus OÜ ei saanud kolmandatelt isikutelt raha kätte (vt ajamärgid 00:08:01 ja 00:16:34). Maakohtul tulnuks neid väiteid ja tõendeid hinnata, et selgitada välja, kas konkreetse juhtumi asjaoludel on kostja täitnud oma kohustusi võlgniku juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui Santex Ehitus OÜ-l ei olnud arvete tasumiseks vajalikke vahendeid ja võlgnik oli sellest oma juhatuse liikmete kaudu teadlik, ei pruukinud võlgnikul olla mõtet teha Santex Ehitus OÜ-lt kohustuse 7 (9)
2-22-11562 sissenõudmiseks kulukaid toiminguid (sh kulud õigusabile, kohtumenetlusele), küll aga tulnuks sel juhul kõne alla nt Santex Ehitus OÜ pankrotiavalduse esitamine.
14.Lisaks eelnevale on maakohus jätnud vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt tuvastamata põhjusliku seose kostja väidetava rikkumise ja võlgnikule tekkinud kahju vahel.
14.1.Maakohus küll märkis, et võlgniku vara vähenemine on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses kostja poolt 74 910 euro Santex Ehitus OÜ-lt sisse nõudmata jätmisega (maakohtu otsuse p 26), kuid pole oma sellekohast seisukohta põhjendanud. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtulahendi põhjendamise kohustus tähendab muu hulgas seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kostja väidetava rikkumise ja võlgnikule tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost ei saa järeldada maakohtu viidatud asjaolust, et võlgnikul on võlausaldajate ees täitmata kohustusi (vt maakohtu otsuse p 26).
14.2.Kui maakohus heitis kostjale ette tegevusetust võlgniku poolt Santex Ehitus OÜ-le esitatud arvete sissenõudmisel, oleks kohus pidanud hagi rahuldamiseks tuvastama, et kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud (teinud temalt oodatavad teod), oleks võlgnikul õnnestunud Santex Ehitus OÜ-le esitatud arvetel märgitud summad vähemalt osaliselt sisse nõuda. See omakorda oleks eeldanud tuvastamist, et Santex Ehitus OÜ-l olid rahalised vahendid või muud võimalused võlgniku nõude täitmiseks. Siinsel juhul ei ole maakohus eeltoodud põhjusliku seose jaatamiseks olulisi asjaolusid tuvastanud. Seejuures ei ole maakohus hinnanud asjas esitatud tõendeid, milles kostja ja Y selgitasid hagejale kui võlgniku pankrotihaldurile, et Santex Ehitus OÜ ei täitnud oma kohustusi võlgniku ees seetõttu, et talle ei laekunud selleks rahalisi vahendeid tema lepingupartnerilt (tl-d 19–20, vt ka praeguse otsuse p 13). Kui asjas leiab tuvastamist, et arved oleks jäänud tasumata ka juhul, kui kostja oleks astunud temalt kui võlgniku hoolsalt juhatuse liikmelt oodatavaid samme, ei oleks alust jaatada põhjuslikku seost kostja rikkumise ja võlgnikule tekkinud kahju vahel.
15.Eelnevat arvestades on maakohus jätnud hagi lahendamisel hageja nõuded ja nende lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et maakohus oleks menetluses selgitanud pooltele tõendamiskoormust, sh seoses kostja rikkumise ja vastutusest vabanemise asjaoludega ning põhjusliku seosega väidetava rikkumise ja kahju vahel. Seejuures ei korraldanud maakohus asjas korraldavat istungit, kus oleks olnud võimalik selgitamiskohustust täita, vaid määras juba 6. novembri 2023. a määruses kindlaks eelmenetluse lõppemise kuupäeva, andmata pooltele selgitusi ka kirjalikult. Siinsel juhul oli selgitamiskohustuse täitmine seda olulisem, et kostjal ei olnud eelmenetluse ajal menetluses esindajat ja ta oli kohtule korduvalt avaldanud, et tal pole õigusteadmisi ja hagi ebaselguse tõttu on tal sellele keeruline vastu vaielda. Eelnevaga on maakohus rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 3 ja 4) ja teinud asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Ühtlasi on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Eeltoodud rikkumised on TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 järgi olulised menetlusõiguse normi rikkumised ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb võimaldada hagejal oma nõuet täpsustada, selgitada pooltele hagi rahuldamise eeldusi ja tõendamiskoormust ning anda pooltele tähtaeg oma seisukohtade täpsustamiseks ja täiendamiseks ning lisatõendite esitamiseks.
8 (9)
2-22-11562
16.Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning hüvitatavate menetluskulude kostjalt koos viivisega väljamõistmise osas, samuti kostjalt riigilõivu väljamõistmise osas.
17.Arvestades seda, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, ei lahenda ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlust tema vande all üle kuulamiseks ega otsusta apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi (Harju Maakohtu 15. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-138768) asja materjalide juurde võtmist. Kostjal on võimalik esitada need taotlused asja uue läbivaatamise raames maakohtus.
18.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.