Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.01.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-11562
Kohtuasi
Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi Y.W vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y.W apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
80 902,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis, 12880868) pankrotihaldur Urmas Tross
registrikood
Kostja Y.W (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 29.04.2025 otsus muutmata. Jätta Y.W apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y.W kanda. Määrata kindlaks Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Trossi menetluskulude rahaline suurus ja mõista Y.W-lt Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 1120 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Y.W-l tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista Y.W-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 1680 eurot, mille tasumisest Y.W oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Y.W-l tuleb tasuda 1680 eurot riigituludesse käesoleva otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamisel tuleb Y.W-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates riigilõivu tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni täitmiseni.
2-22-11562 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Santex Pluss OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Urmas Tross (hageja) esitas Harju Maakohtule 08.08.2022 hagi, mida täpsustas 02.11.2022, paludes mõista Santex Ehitus OÜ-lt, Qlt ja Y.W-lt (kostja) solidaarselt võlgniku kasuks välja 74 910 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nõude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati 30.12.2021 välja võlgniku pankrot ja kinnitati halduriks hageja. Santex Ehitus OÜ on jätnud ajavahemikus 31.08.2019–31.03.2020 võlgnikule tasumata esitatud arvete eest kokku 74 910 eurot. Võlgniku ja Santex Ehitus OÜ juhatuse liikmed olid sel ajal Q ja kostja. Q ja kostja vastutavad võlgniku juhatuse liikmetena võlgniku ees solidaarselt Santex Ehitus OÜ-ga äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-te 1 ja 2 alusel. Võlgniku juhatuse liikmete tegevuse või tegevusetuse tulemusena jäeti kohustus võlgniku poolt sisse nõudmata. Kohustuste rikkumise tulemusena jäi võlgnikul saamata 74 910 eurot, mis oli üheks võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Hagi on tõendamata. Arved jäid tasumata, kuna Santex Ehitus OÜ oli varatu. Menetluse käik
5.Maakohus rahuldas 28.02.2023 tagaseljaotsusega hagi Santex Ehitus OÜ ja Q (surnud 17.06.2023) vastu.
6.Harju Maakohus rahuldas 08.03.2024 otsusega hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja 74 910 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 74 910 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja menetluskuud 1610,20 eurot ja viivise menetluskuludelt. Lisaks mõistis maakohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 513,33 eurot, s.o 1/3 riigilõivust 1540 eurot, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.05.2024 otsusega Harju Maakohtu 08.03.2024 otsuse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 2
2-22-11562 Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 29.04.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja 74 910 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 74 910 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja hageja menetluskulud 1402,37 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 513,33 eurot (1/3 riigilõivust 1540 eurot, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud).
9.Maakohus tuvastas, et Santex Ehitus OÜ jättis võlgnikule tasumata arved kogusummas 74 910,34 eurot, mis muutusid sissenõutavaks ajavahemikus 03.09.2019 kuni 03.04.2020. Nimetatud ajaperioodil ja järgnevalt veel kuni 28.09.2020 oli kostja nii võlgniku kui ka Santex Ehitus OÜ juhatuse liige. Pooled ei vaielnud selle üle, võlgnikul oli õigus saada Santex Ehitus OÜ-lt nimetatud summas raha ning et võlgnikku ja Santex Ehitus OÜ-d juhtis sel ajal kostja.
10.Kui sissenõutavaks muutunud kohustused oleksid saanud võlgnikule tasutud, oleks võlgniku likviidne vara suurenenud vastava summa võrra. Nõudeid maksma ei pandud, need jäid täitmata ja võlgniku varaks jäid väärtused nõudeõigused. Võlgnikule on seega põhjustatud kahju 74 910,34 eurot, mille hüvitamist saab hageja nõuda ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 128 lg 2 alusel. Pankrotihaldur on käesolevas asjas seaduse alusel hageja võlgniku asemel (pankrotiseadus (PankrS) § 35 lg 1 p 2).
11.Juhatuse liikmel on kohustus panna maksma äriühingu nõuded kolmandate isikute vastu. Tegemist on ÄS § 180 lg 1 ja § 187 lg 1 sätestatud juhtimiskohustuse osaga. Kostja on võtnud omaks, et ei teinud midagi võla sissenõudmiseks Santex Ehitus OÜ-lt. Kostja põhjendas seda faktiväitega, et Santex Ehitus OÜ oli varatu. Tõendamiskoormis vara puudumise osas lasus kostjal. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemist peab ÄS § 187 lg 2 järgi tõendama juhatuse liige, kellelt hüvitust nõutakse. Korralik ettevõtja püüab nõuda sisse sissenõutavaks muutunud võlad, kui selle tegevuse tulemuslikkuseks on lootust. Kas on, sõltub eelkõige kohustatud isiku vara olemasolust. Kui kohustatud isikul vara on, aga kreeditori juhatuse liige võla sissenõudmisega ei tegele, siis ta rikub oma hoolsuskohustust. Võlgniku vara olemasolust sõltub ühtlasi põhjusliku seose esinemine rikkumise ja saamata jäänud tulus väljenduva kahju vahel. Kuigi tavaliselt peab põhjuslikku seost tõendama hageja, siis käesoleva vaidluse asjaolude eripärast tulenevalt on tõendamiskoormis kostjal, mida on kostjale selgitatud.
12.Hageja esitas kohtule 2020. aastal Santex Ehitus OÜ poolt kolmandatele isikutele ehitustööde tegemiseks tehtud hinnapakkumisi. Tööde kirjeldustest järelduvalt pidi nende pakkujal olema vastav majanduslik võimekus – töövahendid, tööjõud, ehitusmaterjalid või raha nende ostmiseks. Kostja võttis omaks töötajate olemasolu. Eelduslikult pidi siis olema ka raha palga maksmiseks. Palga mittemaksmist oleks kostja saanud tõendada näiteks maksu- ja tolliameti andmetega. Raha puudumist oleks kostja saanud tõendada näiteks Santex Ehitus OÜ pangakontode andmete väljanõudmisega. Kostja on kohtule kinnitanud oma teadlikkust Santex Ehitus OÜ varalise seisu kohta. Hageja esitas ka kaks teostatud tööde akti kogusummas ca 110 000 eurot, mis on koostatud Alliku külas, Saueaugu 26 ja 28 kinnisasjadel tehtud ehitustööde kohta. Kostja võttis omaks nende ehitustööde tegemise Santex Ehitus OÜ poolt. Kostja võttis omaks, et need aktid koostas tema ise. Kostja on võtnud omaks ehitustööde tegemise Santex Ehitus OÜ poolt.
3
2-22-11562
13.Seega pole tõendatud ja ei ole usutav, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud piisavalt vara 74 910 euro tasumiseks võlgnikule. Santex Ehitus OÜ oli võlgniku nõuete sissenõutavaks muutumise ajal tegutsev äriühing ja oli ilmselt võimeline võla tasumiseks. Vastupidist oleks pidanud tõendama kostja. Kui Santex Ehitus OÜ-l oli vara võla tasumiseks, siis kostjal oli võlgniku juhatuse liikme staatuse kaudu reaalne võimalus saavutada nende kohustuste täitmine. Kuna kostjal pidi olema täpne teave Santex Ehitus OÜ varade kohta, oleks kostja saanud vajadusel esitada võlgniku nimel Santex Ehitus OÜ vastu hagi võla väljamõistmiseks ja taotleda varade arestimist hagi tagamiseks.
14.Maakohus leidis, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kostja tegutses huvide konflikti olukorras. Kahju on tõendatud hageja poolt nõutud summas 74 910 eurot, mis tuleb kostjalt võlgniku kasuks välja mõista ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ÄS § 187 lg 2 alusel. Maakohus ei ole tuvastanud ega põhjendanud, milles seisnes kostja kui hageja juhatuse liikme kohustuse rikkumine ning kuidas on see põhjuslikus seoses hagejale tekitatud kahjuga. Maakohus ei ole põhjendanud, mida täpsemalt oleks kostja pidanud tegema või mida ta oleks saanud teha Santex Ehitus OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole tõendanud, et Santex Ehitus OÜ oli varatu, kui maakohus oli menetluses vastupidist tuvastanud. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
20.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki 4
2-22-11562 tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja võlgniku juhatuse liikmena ei teinud mitte midagi hageja sissenõutavaks muutunud arvete alusel nõude kogusummas 74 910,34 euro maksmapanekuks Santex Ehitus OÜ vastu, millega kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Maakohus on otsuses märkinud, et juhatuse liikmel on kohustus panna maksma äriühingu nõuded kolmandate isikute vastu (ÄS § 180 lg 1 ja § 187 lg 1). Kui kohustatud isikul vara on, aga võlgniku juhatuse liige võla sissenõudmisega ei tegele, siis on rikkunud oma hoolsuskohustust. Kostja võttis omaks, et tema hageja juhatuse liikmena ei teinud midagi Santex Ehitus OÜ-lt võla sissenõudmiseks. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, mida kostja võlgniku juhatuse liikmena oleks saanud teha, et Santex Ehituse OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmiseks. Maakohus leidis, et kostja võlgniku juhatuse liikmena oleks saanud esitada hagi võla väljamõistmiseks ja taotleda Santex Ehitus OÜ varade arestimist sellise hagi tagamiseks. Maakohus järeldas põhjendatult, et kui sissenõutavaks muutunud kohustused 74 910,34 eurot oleksid saanud võlgnikule tasutud, siis oleks võlgniku vara suurenenud vastava summa võrra.
22.Maakohus on kohtule esile toodud asjaoludest ja tõenditest põhjendatult järeldanud, et praegusel juhul ei ole ka kostja väide usutav, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud piisavalt vara, et tasuda võlgnikule 74 910,34 eurot. Asjaolust, et maakohtu 13.02.2025 istungil kostja nõustus, et Q kirjalikust selgitusest nähtub vaid Q seletus, et Santex Ehitusel OÜ-l vara ei olnud ja midagi teha ei saanud, ei ole kuidagi võimalik samastada maakohtu seisukohtadega asjas tuvastamist vajavate asjaolude kohta. Maakohus märkis 13.02.2025 istungil, et Q selgitus sisulist teavet Santex Ehitus OÜ varalise olukorra kohta ei sisalda. Samal istungil selgitas maakohus tõendamiskoormist ja et kohased tõendid selle kohta, et Santex Ehitus OÜ-l vara puudus, on maksudeklaratsioonid, andmed vararegistritest, pangakontode väljavõtted, raamatupidamise andmed.
23.Kostja ei tõendanud oma väiteid, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud vara võlgnikule võlgnevuse tasumiseks. Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud põhjusliku seose kostja tegevusetuse (kostja jättis võlgniku juhatuse liikmena Santex Ehitus OÜ-lt välja nõudmata 74 910,34 eurot) ja võlgnikul tekkinud kahju vahel. Juhul, kui kostja hageja juhatuse liikmena oleks esitanud Santex Ehitus OÜ vastu 74 910,34 euro nõude, siis oleks võlgniku vara selle summa võrra suurem olnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
25.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. 5
2-22-11562 Kuivõrd maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
26.Hageja vastab TsMS § 218 lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ning on osalenud apellatsioonimenetluses täiendavat õigusabi kasutamata (PankrS § 65 lg 14). Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt võlgniku kasuks välja menetluskuluna õigusabikulu 1120 eurot. Kostja ei nõustunud hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud õigusteenusele kulutatud ajamahu ega tunnihinnaga.
27.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud õigusabile kokku 8 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja vastuse kavandamiseks 1 tund, apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks ning esitamiseks 6 tundi, lõppseisukoha koostamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.
28.Hageja õigusteenuse tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
29.Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu võlgniku kasuks 1120 eurot (8 x 140). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
30.Ringkonnakohus jätkas 04.08.2025 määrusega kostjale menetlusabi andmist ning vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1680 euro tasumisest. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mõistab ringkonnakohus TsMS § 179 lg 1 koosmõjus § 190 lg-ga 2 alusel apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 1680 eurot kostjalt riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks välja. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole nõuet täitnud määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6).Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tuleb kostjalt välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest (TsMS § 179 lg 9).
31.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.