Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-17-104500 16. aprill 2018, Narva kohtumaja
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
A S hagi D L vastu võla nõudes 308,74 € Hageja: A S (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Artur Pärnoja (isikukood XXX; Yvette Consult OÜ; e-post XXX) Kostja: D L (isikukood XXX) Hagimenetlus 14.03.2018, kohtuistungil
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
Tsiviilasi nr 2-17-104500
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldaja A S esitas 8.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnik D L 193,38 euro saamiseks. Võlgnik D L esitas 15.03.2017 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 30.03.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-104500 maksekäsu kiirmenetluse ja andis A S nõude D L vastu 193,38 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. A S (hageja) esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule hagi D L (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõudeks on: välja mõista kostjalt hageja kasuks võlg summas 285,87 €; välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 09.03.2015 suuline liisinguleping, mille kohaselt soetas hageja Narva kauplusest „Euronics“ televiisori «Teler Thompson 46 LED 46FW5564» (edaspidi – televiisor), sõlmides lepingu nr 532947, eesmärgiga anda televiisor kostja kasutusse. Vastavalt kostjaga sõlmitud suulisele kokkuleppele andis hageja üle kostjale soetatud televiisori ning kostja võttis endale kohustuse tasuda televiisori kasutamise eest (liisingu ese) makseid summas: 09.03.15. a - 19,90 eurot, 05.05.15. a - 26.10 eurot ning edasi 20,98 euro kaupa kuus hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks kuni televiisori maksumuse täieliku tasumiseni 05.04.2017. a kuupäevaks summas 528,53 eurot. Televiisori liisingu summad kohustas kostja tasuma AS LHV Finance (edaspidi Müüja) pangakontole. Seega oli kostja ja A S vahel faktiliselt sõlmitud liisinguleping. Peale lepingu nr 532947 allkirjastamist ja televiisori soetamist andis A. S 09.03.2015. a kostjale televiisori üle. Samuti andis kostjale lepingu nr 532947 originaali. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt, peale kostja poolt liisingusumma täieliku tasumiseni summas 528,53 eurot oli A. S kohustatud andma kostjale üle televiisori omandiõiguse. 2016. aastal Müüja poolt edastatud hagejale andmete kohaselt ei ole kostja kohusetundlikult täitnud endale võetud kohustusi, maksed laekusid ebakorrapäraselt, tähtaegadest kinni pidamata, või siis üldse olid jäetud maksmata, mille tulemusena andis müüja nõudeõiguse üle inkassofirma Julianus Inkassole, kes omakorda esitas nõude A. S, kui võlgniku vastu, arvestades väljamakse summale samuti viiviseid ning summat kahju hüvitamise eest. Ajavahemikul 09.03.201522.07.2016 on kostja tasunud kokku 301 eurot. Siis kui televiisori müüja hakkas esitama hagejale pretensioone ebakorrapärasete liisingu maksete eest, hageja adresseeris nõuded kostjale. Kostja kinnitas 10.05.2016.a kirjas hagejale, et ta maksab liisingumakseid õigeaegselt, saatis hagejale kinnitusena kolm 23.03.2016.a., 11.05.2016.a ja 23.05.2016.a maksekorralduse koopiat ning saatis hageja palvel ka lepingu nr 532947 koopia. Järgnevalt teatas kostja hagejale, et tasub liisingumaksed ning maksed Julianus inkassole. Hagiavaldusele lisatud telefoni teel edastatud tekstisõnumid (SMS ja Viber), mis toimusid hageja ja kostja vahel 2016. aastal, on kostja telefonis määratletud nagu „Lena Danja” või „Danja” nimega. 2(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
Seoses 2016. a augustikuus võla üleandmisega Julianus Inkassole hakkas hageja ise maksma televiisori eest. Perioodil 28.07.2016 kuni 05. aprill 2017 on hagejale tekitatud kahju summas 285,87 eurot, sealhulgas viivis 1.56 eurot, kahjuhüvitis 20 eurot, intress 17,80 eurot, Inkasso lepingutasu 20 eurot. Hageja lepinguline esindaja tegi 06.02.2017. a kostjale järjekordselt ettepaneku lahendada vaidlus kohtuväliselt, mis kostja sai isiklikult kätte 16.02.2017. a, kuid jättis ettepanekule vastamata. Hageja pöördus Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Kostja teatas oma vastuses Pärnu maakohtule väärinfo selle kohta, et ta polevat hageja käest kätte saanud hoiatusi ja ettepanekuid kahju hüvitamiseks. Kostja on korduvalt kirjavahetuses hagejaga 2016.a. erinevate ettepanekute ettekäändel faktiliselt venitanud aega hageja vastu oma kohustuse täitmiseks ning hiljem, 12.08.2016 keeldus sugugi oma kohustusi täitmast hagejale igakuiste maksete maksmisel. Kostja on keeldunud liisingu eest maksmast. Seega oli kostja poolt faktiliselt 12.08.2016 liisinguleping tagasi kutsutud. Kostja, eksitades hageja sellest, et maksab liisingumakseid, jättis hagejat võimalusest ilma liisingumakseid tasuda. Hagejal tekkisid kostja poolsete kohustuste rikkumise ja petmise tõttu täiendavad kohustused inkassofirma vastu. Hageja nõuab hüvitada talle, kui liisinguandjale, kõik kulud, mida liisinguandja on seoses liisinguesemega kandnud, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles ei ole neid kaetud juba tasutud liisingumaksetega, samuti inkassofirma poolt arvestatud intressid ja sissenõudmiskulud, kokku summas 285,87 eurot. Hageja on tasunud täielikult summa televiisori eest inkassofirma nõudmistele vastavalt. Viru Maakohus 12.04.2017 määrusega võttis hagi menetlusse (I kd, tl 81-82).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hageja nõudeks on võla nõudmine summas 285,87 € ja viivis TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 3(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Seega on tsiviilasja hind 308,74 €: põhinõue 285,87 € ja viivis summas 22,87 €, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (285,87 € * 365 päeva * 8% aastas).
Kostja hagi ei tunnista täies ulatuses (I kd, tl 88-89). Kostja kinnitab, et ta ei ole sõlminud hagejaga ei suulist ega kirjalikku liisinglepingut. Kuna hageja kinnitab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline liisingleping, on hageja kohustatud tõendama, et: 1) leping oli sõlmitud; 2) pooled leppisid kokku lepingu tingimustes, muu hulgas ka liisingumaksete tasumise suuruses ja korras; 3) televiisori kostja käsutusse andmise fakti. Hageja esitab hagiavalduses asja kohta valeandmed. 2015.a aprillis pöördus hageja kostja poole palvega tasuda kostja arvelduskontolt krediiti televiisori eest, mille hageja oli ostnud kauplusest Euronics. Kostja andis selleks nõusoleku. Kuna hageja ja kostja vahel oli sõbralikud suhted, palus hageja kostjal aidata tuua televiisor kauplusest ära tema koju. Kostja aitas teda selles ja tõi televiisori korterisse, mis on asunud aadressil Tallinna mnt 63 majas. 2015.a aprillist kuni 2016.a juunini sai kostja hagejalt sularaha ja tegi oma arvelduskontolt ülekandeid televiisori eest tasumiseks. Alates 2016. a juulist lõpetas kostja ülekannete tegemise, kuna hageja väitis, et selleks pole enam vajadust. Hageja esitatud arvutiprogramm Viberi kaudu peetud kirjavahetus ei saa olla tõendiks selle kohta, et poolte vahel sai sõlmitud suuline liisinglepe. Hagile lisatud kirjavahetuse väljatrükkidest ei ole näha, kellega seda kirjavahetust peetakse. Asjaolu, et selle kirjavahetuse üheks osapooleks on kontakt nimetusega “Danja Lena” ei saa olla tõenduseks, et kirjavahetust pidas kostja. Esitatud väljatrükkidest ei ole võimalik isegi kindlaks teha, milliselt telefoninumbrilt laekuvad vastused kontaktilt nimetusega “Danja Lena”. Asjaolu, et hageja sõlmitud järelmaksuga ostu-müügi lepingu nr 532947 maksed laekuvad kostja arvelduskontolt ei saa olla samuti tõenduseks, et poolte vahel sai sõlmitud suuline liisingleping. Asjaolu, et kirjavahetuses esineb järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 532947 koopia, ei tõenda, et kirjavahetus toimus kostjaga, sest järelmaksuga ostu-müügileping nr 532947 oli hageja käsutuses, kuna tema sõlmis selle lepingu. Samuti ei tõenda seda ka kirjavahetuses olevad maksekorralduste koopiad, kuna hageja palvel said need tõesti saadetud (hageja palus need saata) kuid hageja esitatud kirjavahetuses kostja ei osalenud. Katsetega õnnestus kostjal kindlaks teha, et kui muuta telefoni seadetes kuupäeva ja kellaaega (panna näiteks kuupäev 10.03.2014.a ja kellaaeg 10:59), siis peale Viberi programmis kirja kirjutamist sellele järgneva tagasiminekuga jooksvatele aja ja kellaaja andmetele näitab Viberi programm sõnumi saatmist muudetud kuupäeva ja kellaajaga (s.o 10.03.2014.a kell 10:59). Teisisõnu on kaasaegseid sidevahendeid kasutades kergesti võimalik luua võltskirjavahetust. Sellepärast ei saa telefoni ekraanipildi trükised olla tõendiks selle kohta, et poolte vahel sai sõlmitud liisingleping. 4(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
Hageja väidab hagis korduvalt, et televiisor anti kostja valdusesse. Kohustus kostja valdusesse televiisori andmist tõendada lasub hagejal. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et televiisor sai kostjale edasi antud. Kostja väidab, et tema valduses ei ole ning ei ole olnud televiisor Thompson 46 LED 46FW5564. Hageja palvel aitas ta vaid televiisori viia hageja toonase elukoha aadressile. Seega ei ole kostja arvates hageja tõendanud fakti, et vaidlevate poolte vahel sai sõlmitud suuline liisingleping, ei tõendanud kokkuleppe olemasolu lepingu põhitingimuste kohta ning ei tõendanud kostja valdusesse televiisori üleandmise fakti. Kuna hageja ei tõendanud fakti, et poolte vahel sai sõlmitud suuline liisingleping või siis muude võlaõigusseaduse § 3 sätestatud aluste olemasolu, tähendab see, et poolte vahel ei ole tekkinud võlaõiguslikke suhteid ning hageja nõudel ei ole õiguslikke aluseid. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel ei ole võlaõiguslikke suhteid, ei saa kostja olla kohustusi rikkunud pool. Järelikult ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Juhindudes ülaltoodust, palub kostja jätta hagiavaldus kogu ulatuses rahuldamata.
Hagi vastuse kohta hageja arvamuse kohaselt (I kd, tl 99-100) kostja väide, et ”2015.a aprillis pöördus hageja kostja poole palvega tasuda kostja arvelduskontolt krediiti televiisori eest, mille hageja oli ostnud kauplusest Euronics.... 2015.a aprillist kuni 2016.a juunini sai kostja hagejalt sularaha ja tegi oma arvelduskontolt ülekandeid televiisori eest tasumiseks” tegelikkusele ei vasta. Hagejal ei olnud vajadust ei televiisori ostmise ega kostja vahenduse järele. Hageja sotsiaalne staatus ja varaline olukord võimaldasid tal endal vajadusel osta mistahes televiisor ja tasuda kauba eest oma pangakontolt. Seda on tõendatud sellega, et hagejal oli 2015.a. kindel töökoht SA NARVA HAIGLA arstina, kus ta tänaseni töötab. Hageja igakuine sissetulek moodustas 2015.a., nii varemalt kui ka hiljemalt, 1 700-2 000 eurot keskmiselt. Hagejal oli kehtiv pangakonto, mida ta on pidevalt kasutanud, sh ka aastatel 2015 ja 2016, pangakonto ei ole arestitud. Nagu nähtub D.L pangamaksete väljavõttest, ei tasunud ta osamakseid korrapäraselt, on rikkunud maksegraafikut ja tasunud erinevates summades. See iseloomustab kostjat kui kohusetundetut inimest. Peale seda, kui Inkasso poolt oli hagejale esitatud nõuded, teostas hageja maksed maksegraafikut rangelt järgides. See iseloomustab hagejat kui kohusetundlikku ja korralikku inimest. Sellest võib üheselt järeldada, et kuni 2016. a augustini televiisori eest hageja ei tasunud, kuna kui televiisori eest maksmine oleks olnud tema kohustus, siis oleks ta seda teinud korralikult maksegraafikut mitte rikkudes. Kostja oma vastuses väidab, et ”palus hageja kostjal aidata tuua televiisor kauplusest ära tema koju. Kostja aitas teda selles ja tõi televiisori korterisse, mis on asunud aadressil Tallinna mnt 63 majas”. Hageja väidab, et see väide on väär. Hageja pole kunagi palunud kostjal televiisor enda koju tuua. Hageja pole iial elanud aadressil Narva, Tallinna mnt 63. Seda on tõendatud televiisori müügilepingu nr 532947 andmetega, millest nähtub, et S aadress on XXX. Seda on samuti tõendatud vastusega Narva, KÜ Tallinna mnt. 63 päringule, millest nähtub, et A S ei ole ei 2015. aastal ega ka mingil muul ajal iialgi selles majas elanud. Seda on tõendatud samuti XXX asuva korteri 2012. a üürilepinguga. Telefoninumbrit +37258354766 , millega olid hageja ja kostja kirjavahetuses programm VIBERi teel, kasutas samuti ka kostja abikaasa J (L) L, kellega võttis hageja ühendust sama 5(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
telefoninumbriga+37258354766, seetõttu sai see telefoninumber salvestatud hageja telefonis kui kasutaja “Lena Danja”, st “Jelena-Daniil”. Kui vastastada VIBERi sõnumid alates 10.05.2016. a ning seda kuupäeva on väljatrükilt näha (kui hageja kirjutas talle esimese sõnumi võlgnevuse kohta, et kostja tasuks oma võlgnevuse ära). Kostja teostas makse 11.05.2016. a, st järgmisel päeval hageja poolt meeldetuletuse saatmise peale. Kuigi enne seda maksis ta enamikel juhtudel 21, 22, 23, 24. kuupäevadel. See samuti kaudselt kinnitab, et kostja maksis mitte hageja eest, vaid enda eest, televiisori eest, mida ta kasutas. Seega on nii varemalt kui ka praegu esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et kostja väited on eluliselt ebausutavad, väärad ning järelikult ebaobjektiivsed. Arvestades seda, et kostja on ka eelnevalt kohtule esitanud asjaolude kohta väärinfo (vastuses Pärnu Maakohtule teatas, et ta ei ole hagejalt nõudeid saanud, samal ajal kui nõue toimetati talle kätte tähtkirjaga) – hageja leiab, et kostja väiteid ei saa usaldada. Hageja jääb oma nõude juurde. Kostja seisukoht (I. kd, tl 132) Kostja on arvamusel, et asjaolu, et hagejal oli televiisori järelmaksuga ostmise ajal stabiilne ja küllaltki kõrge sissetulek, ei tõenda mitte mingil viisil, et: 1) hageja ei saanud sõlmida järelmaksuga ostulepingut ja 2) hageja ja kostja vahel sai sõlmitud suuline liisingleping, mille alusel ostis hageja televiisori ja andis selle kostjale üle, aga kostja kohustus liisingujärgseid makseid maksma. Kostjal oli samuti 2015. a stabiilne ja küllaldaselt kõrge sissetulek, tal ei olnud arvelduskontoga probleeme ja ta oleks saanud tahtmise korral täiesti iseseisvalt sõlmida igasuguse kauba järelmaksuga ostmise lepingu. Seega ei tõenda hageja väide tema sissetuleku kohta asjaolu, et poolte vahel saaks sõlmitud suuline liisinglepe. Samuti ei ole hageja senini esitanud tõendeid selle kohta, et järelmaksuga ostetud televiisor on kostjale üle antud. Kostja vastuses hagile oli vigane aadress, kuhu ta hageja palvel televiisori viis. Kostja nimetas aadressi Tallinna mnt 63, kuid tegelik aadress, kuhu televiisor viidi, oli Tallinna mnt 63a, kus hageja elas oma mehe S G. Majad asuvad kõrvuti ja selle pärast tegi kostja vea. Nimelt aadressile Tallinna mnt 63a viis kostja televiisori. Kostja ei kirjutanud hagile vastuses, et ta ei kasutanud telefoninumbrit XXX. Nii vastuses hagile kui ka praeguseks kinnitab kostja, et mitte ühestki, hageja esitatud dokumendist ei tulene, et kontakti «Lena Danja» all on varjul telefoninumber XXX. See hageja väide on paljasõnaline ja pole mitte millegagi tõendatud. See asjaolu, et hageja maksis peale inkassofirma nõuet korrapäraselt, kostja aga tegi makseid ebakorrapäraselt, ei tõenda samuti fakti, et poolte vahel sai sõlmitud suuline liisingleping. Kostja tegi järelmaksulepingu järgi makseid alles peale seda, kui hageja oli andnud talle sularahas üle maksmisele kuuluva summa. Selle pärast ei olnudki maksed korrapärased. Kostja arvates ei tõenda hageja esitatud järeldused ja dokumendid fakti, et poolte vahel sai sõlmitud suuline liisingleping. Kostja valduses ei ole ja ei ole kunagi olnud hageja poolt järelmaksuga ostetud televiisorit. Hageja seisukoht (I kd, tl 160) 6(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
Kostja poolt esitatud andmed tema sissetulekute kohta on vastuolulised ja kahtlased. Näiteks vastavalt 03.2015 palgatõendile on töötasuks 967 eurot, panga väljavõtte järgi 811,26 eurot. Vastavalt 05.2015.a pangatõendile 1 140,00 eur, pangaväljavõtte kohaselt 783,49 eur. 08.2015.a palgatõend 1 055,00 eur, vastavalt pangaväljavõttele 466,06 eur. Tegelikult kõik palgatõendil märgitud laekumised ei vasta pangaväljavõtetele. Seetõttu hageja leiab, et kostja palgatõend tekitab kahtlust oma ehtsuses. Peale selle pöörab hageja tähelepanu asjaoludele, et kostjal oli 2015. aastal SEB panga väljavõtte kohaselt mitu võlgnevust: Odavlaen AS; PLACET Group (SMS raha). ODAVLAEN AS-le maksis iga kuu 2015. aastal vastavalt esitatud dokumentidele, alates 23.03.2015.a 102 132,92 eurot; 21-23. kuupäeval. 23.12.15.a. selgitusega „Lep 2015033217_laenu väljamaks L 150014475“ 2000 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub: kostjal on Odav Laen AS-lt võetud kolm laenu erinevate summade ja lepingutega: laenuleping No57821 (SWEDBANK 23.11.15 pangaväljavõte); laenuleping No37821 (SEB BANK 24.02.15 pangaväljavõte); laenuleping No27800 (SEB BANK 22.06.15 pangaväljavõte). 21.12.2015 võtab ta laenu Placet Group (smsraha) arve nr.TL943708, summa 1000.00 eurot, 540 päevaks (SWEDBANK pangaväljavõte). Peale selle võttis kostja laenu ka eraisikute käest. Pangaväljavõttest nähtub, et ta kandis üle L S pangakontole: 24.10.15 selgitusega “tagastus” 200 eurot 25.01.15 selgitusega “tagastus” 190 eurot 23.03.15 selgitusega “tagastus” 150 eurot 23.09.15 O H, „võla tagastus“, 100 eurot 23.12.15 S G, „aitäh, vabanda viivituse pärast“ 50 eurot 22.06.15 A L; selgitus „laen“ 130 eurot Swedbank väljavõte: 11.12.15 O H „aitäh“ 50 eurot, 23.12.15 D O „aitäh“ 30 eurot jne. Kostja kulutab kogu summa kahe päevaga ära. Võtab järgmisel päeval veel suurema laenu (ei ole märgitud mis laenuga on tegemist) 23.12.2015 Lep.2015033217 (L150014475) summa 2000.00 (SEB BANK pangaväljavõte), sellest rahast maksab 23.12.2015 Placet group 1003.94 eurot (nähtavasti intressidega) ning tema pangakontole jääb peale seda 973.57 eurot, mille ta kulutab 8 päevaga ära kuni pangakontole jääb 117.24 eurot. Kõik see tõendab, et 2015.a, sh kirjeldatud ajavahemikul enne televiisori soetamist, oli kostjal hädasti raha vaja. See fakt kaudselt kinnitab hageja seisukohta, et kostjal ei olnud piisavaid rahalisi vahendeid ja võimalusi televiisori järelmaksuga ostmiseks, ja kostjal ei olnud 2015. aastal võimalik võtta endale veel ühte kohustust (laenu) televiisori ostmiseks. Tema pangakonto väljavõte samuti tõendab, et kõik kostja pangakontole laekuvad summad olid tegelikkuses kuu lõpuks täielikult kulutatud. Hageja leiab, et see samuti ümber lükkab kostja väited selle kohta, et tal olid piisavalt vahendeid selleks, et võtta laenu televiisori ostmiseks. Hageja jääb oma nõude juurde.
14.03.2018 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma varem kirjalikult esitatud nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Pooli on üle kuulatud vande all. 7(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt oli poolte vahel 09.03.2015 sõlmitud suuline liisinguleping, mille kohaselt soetas hageja enda nimele kostja jaoks ja tema palvel Narvas asuvast kauplusest „Euronics“ televiisori „Thompson 46 LED 46FW5564“, sõlmides lepingu nr 532947. Vastavalt kostjaga sõlmitud suulisele kokkuleppele andis hageja üle kostjale soetatud televiisori ning kostja võttis endale kohustuse tasuda televiisori kasutamise eest (liisingu ese) makseid järgmiselt: 09.03.2015 - 19,90 eurot, 05.05.2015 – 26,10 eurot ning edasi 20,98 euro kaupa kuus hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks kuni televiisori maksumuse täieliku tasumiseni 05.04.2017-ks summas 528,53 eurot. Televiisori eest liisingusummad kohustus kostja tasuma AS LHV Finance pangakontole. Pärast kostja poolt liisingusumma täielikku tasumist, summas 528,53 eurot, oli A. S kohustatud andma kostjale üle televiisori omandiõiguse. Kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud endale võetud kohustusi, maksed laekusid ebaregulaarselt, tähtaegadest kinni pidamata, või siis olid hoopis jäetud maksmata, mille tulemusena andis müüja nõudeõiguse üle inkassofirma Julianus Inkassole, kes omakorda esitas nõude A. S, kui võlgniku vastu, arvestades väljamakse summale samuti viiviseid ning summat kahju hüvitamise eest. Ajavahemikul 09.03.2015-22.07.2016 on kostja tasunud kokku 301 eurot. Seoses 2016. a augusti kuus Julianus Inkassole võla üleandmisega hakkas hageja ise maksma televiisori eest. Ajavahemikus 28.07.2016-05.04.2017 on hagejale tekitatud kahju summas 285,87 eurot, sealhulgas viivis 1,56 eurot, kahjuhüvitis 20 eurot, intress 17,80 eurot, lepingutasu Inkassoga 20 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et poolte vahel ei olnud sõlmitud ei liisingulepingut ega ole tekkinud muid võlaõiguslikke suhteid, mis annaksid hagejale õigust nõuda kostjalt raha maksmist. Kostja väidetel pöördus hageja nimelt 2015.a aprillis tema poole palvega tasuda kostja arvelduskontolt krediiti televiisori eest, mille hageja oli ostnud Euronicsi kauplusest. Kostja andis selleks nõusoleku. Hageja palvel tõi kostja televiisori hageja koju. 2015.a aprillist kuni 2016.a juunini sai kostja hagejalt sularaha ja tegi oma arvelduskontolt ülekandeid televiisori eest tasumiseks. Alates 2016. a juulist lõpetas kostja ülekannete tegemise, kuna hageja väitis, et selle järele pole enam vajadust. Kostja eitab mingisugust poolte vahelist kokkulepet, samuti eitab televiisori üleandmist hagejalt kostja valdusesse. 8(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
Hageja eitab kostja toodud asjaolusid. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja (ostja) ja Antista AS (müüja) vahel sai 9.03.2015 sõlmitud järelmaksuga müügileping nr 532947 (I kd, tl 20), mille alusel on hageja soetanud televiisor Thomsoni 46'' LED 46FW5564 maksumusega 429 eurot ning kohustanud kord kuus 5. kuupäeval tagama osamaksete laekumise AS LHV Finance (faktoor) kontole hiljemalt maksetähtpäevaks järgmiselt: 9.03.2015 – 19,90 €, 5.05.2015 – 26,10 €, ajavahemikul 5.06.2015 – 5.03.2017 – 20,98 € igakuiselt ja viimane makse 5.04.2017 – 20,97 €. Samuti puudub vaidlus, et televiisor soetati Narvas asuvas EURONICS-i kaupluses. Ei vaidle pooled omavahel ka selle üle, et hageja tasus kokku 285,87 €, s.h viivis 1,56 €, kahjuhüvitis 20 €, intress 17,80 €, lepingutasu Inkasso firmaga 20 € (I. kd, tl 21, 23, 67, 70), kostja aga ajavahemikul 24.04.2015-22.07.2016 (k.a) tasus AS LHV Finance pangakontole kokku 301 eurot selgitusega „Teller Thomson 46LED Euronics“ (I kd, tl 22, 32, 33, 49, 50). Hageja vande all antud ütlustes kinnitas, et kauplus Euronicsis lepingu sõlmimisel lepingutasu summas 19,90 € tasus kostja sularahas. Hageja väitel on kostja poolt raha tasutud poolte suulise liisingulepingu täitmisena. Kostja väidab, et kandis raha AS LHV Finance pangakontole oma kontolt hageja palvel, kuid alles peale seda, kui hageja oli andnud talle üle sularahas maksmisele kuuluva summa. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nende vahel olid lepingulised või muud võlasuhted ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 285,87 €. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-57-13 leidnud, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe (vt ka Riigikohtu 19. juuni 2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-12, p 14). Hageja on nõudes tuginenud suulisele liisingulepingule. Seega kontrollib kohus esmalt kas poolte vahel oli liisingulepingust tulenev võlasuhe. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 361 kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 362 lg-st 1 lähtuvalt on liisinguandja kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. VÕS § 363 lg-st 1 tuleneb liisinguvõtja kohustus kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel (p 1); säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena (p 2); lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust (p 3). VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
9(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
Võlaõigusseadus ei kehtesta liisingulepingule ette kindlat vormi, seega vastavalt VÕS § 11 lg-le 1 võib liisinguleping olla sõlmitud ka suuliselt. Üheks liisingulepingu tingimuseks on liisinguandja kohustus liisinguvõtja poolt määratud müüjalt omandatud eseme (liisinguese) liisinguvõtja kasutusse (valduse) üleandmine. Hageja andis 14.03.2018 kohtuistungil, vande all ülekuulamisel ütlusi, et ta sõlmis lepingu ja võttis telerit enda nimele kostja palvel ja tema jaoks, kuna kostjal oli võetud kiirlaene ja esinesid raskused nende tagastamisega. Pooled koos viisid televiisorit kauplusest kostja autoni, kostja pani teleri oma autosse ja sõitis koju ära. Vande all ülekuulamisel 14.03.2018 kohtuistungil andis kostja ütlusi, et ta ei palunud hagejal tema jaoks televiisorit võtta. Hageja helistas kostjale ja palus autoga tulla Astri kaupluse juurde ja aidata raske asja äraviimisel. Kostja sõitis kohale, seal on olnud televiisor karbis. Koos hagejaga viisid nad telerit kostja autoni, panid autosse, hakkasid hageja koju aadressil Tallinna mnt 63a, kus ta elas, sõitma, laadisid televiisori maha trepikoja juurde. Kostja küsis kas ta aitab üles korrusele tõsta, hageja vastas, et ei ole vaja. Kostja istus autosse ja sõitis ära. Kuna kostja ei tunnista poolte vahel lepingu sõlmimist ega tema kasutusse televiisori üleandmist, pidi hageja oma väidet selle kohta tõendama. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kostjaga kirjavahetuse Viberi kaudu (I kd, tl 29-31, 3438, 40-44, 46-48, 52-56, 58-62; tõlge – I kd, tl 72-75). Kostja eitab, et kirjavahetus toimus temaga ning leiab, et hageja ei tõendanud, et esitatud kirjavahetust pidas hagejaga kostja. Hageja seletas, et tema telefonis nime „Danja Lena“ all oli salvestatud D L telefoninumber, kuna hagejal on veel üks Daniil nimeline tuttav ja eristamaks neid salvestas ta D L selle nimega. Lena on kostja abikaasa J L. Samuti seletas hageja, et „Lena Danja“ nime all on tema telefonis salvestatud D L abikaasa J L telefoninumber. Hageja 10.05.2016 teatise peale „Danja Lena“ nimelisele vestluskaaslasele „Danja, tšau. Sul on võlg teleri eest.ma helistasin uurisin“ vastati „OK täna maksan ära“ (I kd, tl 29, tõlge tl-l 72). Vastavalt kostja pangakontoväljavõttele ja 11.05.2016 maksekorraldusele tegi ta 11.05.2016 ülekannet AS LHV Finance kontole summas 22 € (I kd, tl 22, 33). Samale nimele hageja poolt 10.06.2016 saadetud teatisele „Danja. Sul on jälle võlgnevus teleri eest. Lepingu number 532947 kirjutati kiri. sel kuul vist viimane makse 30.11 eurot koos intressidega ületatud aja eest. Tähtaega anti kuni 23.06. minu mäletamist mööda on see viimane makse. Või mitte viimane“ (I kd, tl 46-47, tõlge tl-l 72) vastati „Ma maksin mais 20 viimast korda ja nüüd 23 juunil veel kord maksan“ (I kd, tl 47, tõlge tl-l 72), samuti vastati „Näe Mais 2 makset! ...“ ja on edastatud kviitungid (I kd, tl 48, tõlge tl-l 72). Vastavalt kostja pangakontoväljavõttele ja maksekorraldustele tegi ta ülekanded AS LHV Finance kontole 11.05.2016 summas 22 €, 23.05.2016 summas 21 € (I kd, tl 22, 33, 50). Nime „Lena Danja“ poolt kirjutati hagejale „Juulis ka augustis vara veel on mul kuune ettemaks“ (I kd, tl 58, tõlge tl-l 74 pöördel). Venekeelsete sõnade lõpust „оплатил“ (I kd, tl 30), „В каком месяце ты брал...“ (I kd, tl 34), „...будь добр...“ (I kd, tl 35), „я делал...“ (I kd, tl 38), „ты сказал оплачивал...“ (I kd, tl 41), „обманул“ (I kd, tl 42), „не обманывал... присылал“ (I. kd, tl 43), „брал“ (I kd, tl 43) on üheselt arusaadav, et hageja „Danja Lena“ nimeline vestluskaaslane on meesterahvas. Samuti on nime „Lena Danja“ poolt venekeelsete sõnade lõpust „выплачивал“, „платил“ (I kd, tl 58), „сам разбирайся“ (I. kd, tl 59), „ты оплатил“, „сам сказал“ (I. kd, tl 60), „ты платил“ (I 10(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
kd, tl 61) ka üheselt arusaadav, et hageja „Lena Danja“ nimeline vestluskaaslane on ka meesterahvas. Üldteada on, et vene eesnime Daniili üheks lühinimeks on Danja ning vene eesnime Jelena lühinimeks on muuhulgas “Lena“. Mõlemad pooled andsid vande all ütlusi, et hageja ja kostja perede vahel oli sõbrasuhe, hageja poolt esitatud kirjavahetusest tuleneb, et „Danja Lena“ ja „Lena Danja“ nimelised hageja vestluskaaslased on kursis vaidlusaluste asjaoludega. Kohus leiab ülaltoodud tõenditega kogumis tõendatuks, et nimede „Danja Lena“ ja „Lena Danja“ all hagejaga kirjavahetust pidas just kostja. Eluliselt ei ole usutav, et inimene, kellel ei ole lepinguga puutumust, hakkab selliseid kirju kirjutama. Hageja 6.07.2016 ettepanekule „Müü teler kui raha ei ole“ ei vasta kostja et tal telerit ei ole (I. kd, tl 42-43, tõlge tl-l 73). „Lena Danja“ nime all kirjutas kostja kl 19:41 „Teine variant pakun sulle võtta ära teler ja anda mulle 475 eurot millised ma tasusin 1,5 aastat“ (I. kd, tl 58, tõlge tl-l 74 pöördel). Hageja teatisele kl 19:43 ja kl 19:44 „Teed nalja? Sina vajasid seda mitte mina“, „Ja veel teler sulle jätta?“ (I. kd, tl 59, tõlge tl-l 74 pöördel) vastab kostja „Ei ei tee nalja teleri võtad endale aga mulle minu 470 ja kõik“ (I. kd, tl 59, tõlge tl-l 74 pöördel). Viidatud kirjavahetuse käigus mitte ükski korda kostja ei väida, et ta ei saanud televiisori kätte, kostja sõnadest „pakun sulle võtta ära teler ja anda mulle 475 eurot millised ma tasusin 1,5 aastat“ (I. kd, tl 58, tõlge tl-l 74 pöördel) saab kohtu arvates üheselt arusaada, et teler on kostja käes. Kohus leiab hageja seletusega vande all selle kohta, et kostja palvel soetatud teler ta andis üle kostjale, samuti kirjavahetusega, kus kostja ei eita televiisori tema käes olemasolu, tõendatuks hageja poolt televiisori kostja kasutusse (valduse) üleandmise. Kostja väitis hagi vastuses, et ta tõi televiisori korterisse, kus elas tol ajal hageja ja mis asus aadressil Tallinna mnt 63 olevas majas (I. kd, tl 88 pöördel). Kohtuistungil seletas kostja, et ta eksis maja numbriga ja tegelikult korter asus aadressil Tallinna mnt 63a olevas majas. Hageja seletas ei elanud kunagi ei aadressil Tallinna mnt 63 ega Tallinna mnt 63a. Vastavalt munitsipaaleluruumi 07.12.2012 üürilepingule üüris hageja XXX asuvat korterit (I. kd, tl 107109). KÜ Tallinna mnt 63, 5.05.2017 õiendi kohaselt (I. kd, tl 110, tõlge tl-l 112) hageja ei ole nendel olevate andmete põhjal elanud 2015. a aadressil Narva, Tallinna mnt. 63. Hageja ei ole KÜ elanike nimekirjas alates KÜ asutamisest, so alates 01.10.2001 kuni käesoleva ajani. Hageja ja Antista AS vahel 9.03.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 532947 (I kd, tl 20) kohaselt hageja elukoha aadressiks on XXX. Seega leiab kohus tõendatuks hageja väited, et ta ei elanud kostja poolt nimetatud aadressidel ja ümberlükatuks kostja väited, et ta tõi televiisori hageja korterisse aadressil Tallinna mnt 63 või Tallinna mnt 63a. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kohta ja nad jäid paljasõnalisteks. Hageja seletuste kohaselt töötab ta Narva Haiglas arstina käesoleva ajani. Vastavalt SA Narva Haigla tõendile hageja töötasu suuruse kohta aastatel 2015, 2016 (I. kd, tl 103, 102), hageja neto töötasu oli 2015. a-l kokku 24 536,38 €, mis teeb keskmiselt 2 044,70 € kuus, aastal 2016 hageja neto töötasu oli kokku 29 363,89 €, mis teeb keskmiselt 2 447 € kuus. Kohus on nõus kostjaga, et hageja ei esitanud oma pangakonto väljavõtet ajavahemiku 01.03.2015-31.12.2016 täies mahus, mõned ülekanded on varjatud (I. kd, tl 113-127). Samas hageja pangakontoväljavõte kohaselt ajavahemikul 01.03.2015-31.12.2016 deebet ehk konto väljaminekud on 38 339,18 € ja kreedit ehk konto sissetulekud on 40 325,11 € (I. kd, tl 127 11(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
pöördel), seega vahe on +1 985,93 €. Tõenditega hageja töötasu suuruse kohta aastatel 20152016 ja tema pangakonto väljavõttega leiab kohus tõendatuks hageja väide, et tal ei olnud vajadust kostja vahenduseks televiisori soetamisel. Hageja sotsiaalne staatus ja materiaalne olukord võimaldasid tal endal vajadusel osta mistahes televiisor ja tasuda kauba eest oma pangakontolt. Kostja palgatõendi ning AS-i SEB Pank ja AS-i Swedbank pangakonto väljavõtete kohaselt ajavahemikul 01.01.2015-31.12.2015 (I. kd, tl 133, 135-152, 154-156) oli kostja töötasu suuruseks neto 2015. a-l AS-is ELME MESSER GAAS kokku 8 801,99 €, mis teeb kuus keskmiselt 733,49 €. AS-i SEB Pank kostja pangakonto väljavõte kohaselt ajavahemikul 01.01.2015-31.12.2015 (I. kd, tl 135-152) olid võetud ja/või väljamaksmisel kiirlaenud: 24.02.2015 summas 103 €, 22.06.2015 summas 103 € Odav Laen AS-le, laenuleping nr 37821/N (I. kd, tl 137 pöördel, 145); 22.06.2015 summas 149 € Odav Laen AS-le, laenuleping nr 27800/N (I. kd, tl 144 pöördel); 24.08.2015, 23.09.2015, 23.10.2015 igakord summas 132,92 € Odav Laen AS-le, laenuleping nr 57821/N (I. kd, tl 147 pöördel, 149, 149 pöördel); PLACET GROUP OÜ-le, kuna 23.12.2015 maksis kostja arve nr. TL943708 alusel välja 1 003,94 € ja 23.12.2015 oli tehtud tema kontole lep. 2015033217 laenu väljamaks summas 2 000 € (I. kd, tl 151); 29.12.2015 tasus kostja Lindorff Eesti AS-ile 40 € (I. kd, tl 151 pöördel). Samuti väljavõttest nähtub, et kostja võttis laene ka füüsiliste isikute käest. Nt. L S: 24.01.2015 kandis kostja 200 € selgitusega „vozvrat“ ehk tagastus (I. kd, tl 135 pöördel); 25.01.15 selgitusega „vozvrat“ ehk tagastus 190 eurot (I. kd, tl 135 pöördel); 28.02.2015 selgitusega „vozvrat“ ehk tagastus 17 eurot (I. kd, tl 138); 23.03.2015 selgitusega „vozvrat“ ehk tagastus 150 eurot (I. kd, tl 139 pöördel); 24.04.2015 selgitusega „vozvrat“ ehk tagastus 8 eurot (I. kd, tl 141 pöördel); 22.05.2015 selgitusega „vozvrat“ ehk tagastus 150 eurot (I. kd, tl 142 pöördel). 22.06.2015 kandis kostja A L selgitusega „kredit“ 130 € (I. kd, tl 144 pöördel); 23.09.2015 kandis kostja O H selgitusega „vozvrat dolga“ ehk võla tagastus 100 eurot (I. kd, tl 149); 8.12.2015 kandis kostja D O 20 € selgitusega „Spasibo“ ehk aitäh (I. kd, tl 150 pöördel); 23.12.2015 S G 50 € selgitusega „Spasibo izveni zaderzal“ ehk aitäh, vabanda viivituse pärast (I. kd, tl 151). Kostja AS-i SEB Pank pangakontoväljavõte kohaselt ajavahemikul 01.01.2015-31.12.2015 deebet ehk konto väljaminekud on 12 694,68 € ja kreedit ehk konto sissetulekud on 12 811,13 € (I. kd, tl 152), seega vahe on +116,45 €. AS-i Swedbank kostja pangakonto väljavõte kohaselt ajavahemikul 01.01.2015-31.12.2015 (I. kd, tl 154-156) olid võetud ja/või väljamaksmisel kiirlaenud: 23.11.2015 summas 132,92 €, 21.12.2015 summas 132,92 € Odav Laen AS-le, laenuleping nr 57821/N (I. kd, tl 154 pöördel, 155 pöördel); 21.12.2015 võttis kostja laenu PLACET GROUP OÜ summas 1000 € 540 päevaks (I. kd, tl 155 pöördel). Samuti oli kostjal võlgnevus OÜ-le FILL, millest ta 23.11.2015 tasunud 21 €, kuid selgitusest tuleneb, et võlgnevus kokku on 288 € (I. kd, tl 154 pöördel). Samuti väljavõttest nähtub, et kostja võttis laene ka füüsiliste isikute käest. Nt. 11.12.2015 kandis kostja O H selgitusega „spasibo“ ehk aitäh 50 eurot (I. kd, tl 155); 23.12.2015 kandis kostja D O30 € selgitusega „Spasibo“ ehk aitäh (I. kd, tl 156). Kostja AS-i Swedbank pangakontoväljavõte kohaselt ajavahemikul 01.01.2015-31.12.2015 deebet ehk konto väljaminekud on 3 625,94 € ja kreedit ehk konto sissetulekud on 3 813,60 € (I. kd, tl 156 pöördel), seega vahe on +187,66 €. 12(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
Kostja pangakontode väljavõttest nähtub, et kostja kulutab tema kontole kantavad summad mõni päevaga ära, maksab uute laenude arvelt vanad laenud ja tema kontol jääb väike summa. Kohus nõustub hageja väitega, et esitatud ja kohtu poolt analüüsitud tõendid kinnitavad hageja väidet, et kostjal ei olnud piisavaid rahalisi vahendeid ja võimalusi televiisori järelmaksuga ostmiseks. Kostja pangakontode väljavõtted tõendavad, et peaaegu kõik kostja pangakontodele laekuvad summad kuu lõpuks täielikult kulutatud. Kohus leiab tõendatuks, et kostjal ei olnud piisavalt vahendeid selleks, et võtta laenu televiisori ostmiseks. Vastavalt AS LHV Finance konto väljavõttele (I. kd, tl 22) tasus D L selgitusega „Teller Thomson 46LED Euronics / 532947“ järgmiselt: 24.04.2015 – 27 €, 25.05.2015 – 21 €, 22.06.2015 – 21 €, 23.07.2015 – 21 €, 8.09.2015 – 21 €, 23.09.2015 – 21 €, 23.10.2015 – 21 €, 24.11.2015 - 21 €, 21.12.2015 – 42 €, 23.03.2016 – 21 €, 11.05.2016 – 22 €, 23.05.2016 – 21 € ja 22.07.2016 - 21 €, kokku 301 €. Hageja kinnitas kohtuistungil, et lepingutasu summas 19,90 € tasus ka kostja sularahas lepingu sõlmimisel. Kohus leiab tõendatuks, et kostja kandis raha AS-i LHV Finance kontole just poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Asjaolu, et raha kandis kostja üle mitte hageja kontole, vaid AS-i LHV Finance kontole, ei oma tähtsust, kuna pooled saavad leppida selles kokku. Sellise kokkulepe olemasolu tõendavad poolte kirjavahetus Viberi kaudu ja kostja ülekanded AS-i LHV Finance kontole. Kostja väited, et ta kandis raha AS LHV Finance pangakontole oma kontolt hageja palvel, kuid alles peale seda, kui hageja oli andnud talle üle sularahas maksmisele kuuluva summa, ei ole millegagi tõendatud ja on ümberlükatud kohtu poolt loetletud ja analüüsitud tõenditega. Samuti leiab kohus, et kostja väited ei ole eluliselt usutavad. Kostja poolt tehtud ülekanded vastavad hageja ja Antista AS vahel 9.03.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 532947 maksegraafikus kajastatud summadele (I. kd, tl 20 pöördel). Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud liisinguleping ja et hageja on täitnud oma kohustust ja andis soetatud televiisori kostjale, kostja aga rikkus osamaksete tasumise kohustust. Kokku pidi kostja tasuma poolte vahel sõlmitud liisingulepingu alusel 528,53 € (I. kd, tl 20 pöördel), tasus aga 320,90 € (301 € + lepingutasu 19,90 €), seega jäi hagejale tasumata 207,63 €. VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt tuleb täita kohustust vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-st 100 lähtuvalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud liisingulepingu alusel on hageja nõude põhjendatud summas 207,63 €. Hageja aga tasunud 285,87 €. Kohus leiab, et vahe summas 78,24 € (285,87-207,63) kujutab ennast kostja poolt hagejale tekitatud kahju. Vastavalt VÕS § 3 p-le 2 võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, 13(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 sätestavad, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui kostja oleks nõuetekohaselt tasunud osamaksed AS LHV Finance pangakontole, ei oleks nõude üleantud inkassofirmale ja ei oleks tekkinud täiendavad kulutused. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi 285,87 € nõude osas on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi selles osas. Viivis Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tuleneb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe viivise maksmise kohta, seega saab hageja nõuda kostjalt viivise tasumist seaduses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 82 lg-st 1 tuleneb, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohus leiab tõendatuks, et poolte vahel sõlmitud lepingu alusel viimase osamakse tasumise päevaks oli 5.04.2017, seega hageja nõude muutus sissenõutavaks alates 6.04.2017 ning kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista viivis alates 6.04.2017. Kohus on väljamõistnud kostjalt hageja kasuks põhinõude katteks 285,87 eurot ja luges tõendatuks, et nõue on muutunud sissenõutavaks alates 6.04.2017, seega viivist tuleb arvestada alates 6.04.2017 summalt 285,87 eurot. Seoses ülaltooduga rahuldab kohus hageja viivise nõuet ja arvestab viivise suurust ise ümber. 14(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (16.04.2018) ajavahemiku eest 6.04.2017-16.04.2018 (k.a) viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud viivise suuruseks on 23,56 €, viivitatud päevi 376, viivise määr 8% aastas. Lähtudes hageja nõudest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivist kindla summana 23,56 eurot ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega hageja nõue kostja vastu viivise nõudmise osas on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi ka selles osas.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja vastu, jätab kohus TsMS § 162 alusel kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Mõlemad pooled esitasid menetluskulude nimekirjad ja palusid menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kuna kostja menetluskulud on jäetud tema enda kanda, ei ole kostjale hüvitatavaid kulusid. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 15(16)
Tsiviilasi nr 2-17-104500
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.