2-18-5552/5 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

I S esitas 13.04.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse A K ja J K vastu enampakkumise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt on A K ja J K kaasomandis 1⁄2 kinnistutest asukohaga XXX, ja asukohaga XXX. I S ja käesoleval päeval juba surnud E S, kelle pärijaks on I S, on eelmainitud kinnistute teise 1⁄2 kaasomanikud. Vaidlus tekkis seoses sellega, et pooled ei osanud leida kohtuvälist võimalust lõpetada kaasomandit ega leidnud ka võimalikuks jätkata kinnistute kaaskasutamist määrates kasutamiskorda. Vaidluse lahendamiseks esitas hageja hagi ja kostjad vastushagi kaasomandi lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-10-41154. Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsusega otsustas kohus müüa kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel mõlemad kinnistud ja müügist saadud tulu tuleb jagada poolte vahel vastavalt võõrandatavate kaasomandi osade suurusele. Kostjad ei proovinud kokku leppida hagejaga kaasomanike vahel enampakkumise korraldamises, kuid esitasid asjas nr 2-10-41154 tehtud otsuse täitmiseks kohtutäiturile. A K täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Natalja Malahhova I S suhtes täitemenetluse nr 042/2016/1901, mille aluseks on Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsus nr 2-10-41154. Esitatud täitmisteate kohaselt on nõude sisuks kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine kinnistute asukohaga XXX ja XXX suhtes. Hagejale teatati 03.01.2018 teatega täitemenetluse algatamisest ja kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamisest. Sama teatisega teatati võlgnikule, et võlgnikule kuuluvate kaasomandite 1⁄2 arestimine toimub 02.02.2018.a kell 10:30 ning fotopiltide tegemine arestitavast varast toimub 31.01.2018.a kell 0:00-13:00. Mainitud kuupäevadel olid teostatud teatises määratud toimingud ja hagejale kuuluv vara oli arestitud. Arest oli vormistatud 02.02.2018 arestimisaktiga. Seejärel esitas 13.03.2018 kohtutäitur hagejale teatise kinnisasja avaliku enampakkumise kohta, millega teatas sellest, et kohtutäitur müüb avalikul enampakkumisel mõlemad kinnistud. Avalik enampakkumine korraldatakse elektroonilise oksjoni kujul. Enampakkumises võib osaleda ainult hageja A K. Kinnistu asukohaga XXX, , müüakse alghinnaga 82 000 eurot, enampakkumine algab 13.04.2018 kell 09:00 ja lõpeb 19.04.2018 kell 17:00. Kinnistu asukohaga XXX, müüakse alghinnaga 25 000 eurot, enampakkumine algab 13.04.2018 kell 09:15 ja lõpeb 19.04.2018 kell 17:15. Hageja on seisukohal, et 16.10.2014 kohtuotsusega asjas 2-10-41154 lahendati vara jagamise viisi, s.o vara müük kaasomanike vahel korraldatud enamapakkumisel, kuid jäeti määramata enampakkumise korraldamise konkreetne viis. Hageja leiab, et varasem otsus tuleb täiendada ja kindlaks määrata enampakkumise viis ja asendada kostjate nõusolekud kohtulahendiga. Ühes hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palub peatada Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova menetluses olev täitemenetlus nr 042/2016/1901 kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse kohaselt on ilmne, et kohtutäituri tegevuse tulemusena tekib hagejal üleliigne rahaline koormus, ning kaebuse esitajal tekivad ebamõistlikud rahalised kulud. Lisaks rikub ilma seadusliku aluseta täitemenetluse alustamine ja vara arestimine oluliselt kaebuse esitaja õigusi. Hageja palub peatada täitemenetlus TMS § 45 alusel, kuna see on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast ning hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2(6)

2-18-5552 TsMS § 445 lg 1 ls 1 alusel kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja esitas hagiavalduse TsMS § 445 lg 1 alusel Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsuse asjas 2-10-41154 täiendamiseks, kuna otsuses ei ole kindlaks määratud enampakkumise korraldamise konkreetset viisi. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-10-41154, A K ja J K hagis I S ja E S vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja I S ja E S vastuhagis A K ja J K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Tsiviilasjas nr 2-10-41154 tegi kohus 16.10.2014 otsuse, millega rahuldas osaliselt A K ja J K hagi I S ja E S vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning määras müüa kaasomandis olevad kinnistud kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel ja müügist saadud tulu jagada poolte vahel vastavalt võõrandatavate kaasomandi osade suurusele. Sama otsusega jättis kohus I S ja E S vastuhagi täielikult rahuldamata. Kohus leiab, et Viru Maakohtu 16.10.2014 otsuse resolutsioon on selge ja täidetav, otsus jõustus 13.01.2016 Riigikohtu lahendiga. Asjaolu, et otsuse resolutsioonis ei ole kindlaks määratud konkreetset enampakkumise korraldamise korda, ei ole aluseks otsuse tühistamiseks ega täiendamiseks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et TsMS § 445 lg 1 alusel on võimalik otsust täiendada ka pärast menetluse lõppu ja otsuse jõustumist ning otsuse alusel täitemenetluse algatamist. Täitemenetluses enampakkumise korraldamine on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga (TMS) ning pärast täitemenetluse alustamist tuleb enampakkumise korraldamisel lähtuda TMS sätetest. Kohus leiab, et enampakkumise läbiviimise korra rikkumise või kohtutäituri poolt muude rikkumiste puhul on TMS-s ettenähtud vastavad õiguskaitsevahendid ning selleks vahendiks ei ole TsMS § 445 lg 1 alusel kostjate vastu hagi esitamine otsuse täiendamiseks. Kohus leiab, et ükski hagiavalduses toodud põhjendustest ei anna alust hagi esitamiseks kostjate vastu. Alljärgnevalt analüüsibki kohus hagiavalduses esitatud väited. TMS 217 lg 1 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 223 lg 1 järgi enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja märkis muuhulgas, et täitemenetlus oli algatatud ebaõigesti. Kohus selgitab, et ebaõige täitemenetluse algatamise vaidlustamine toimub kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile endale TMS § 217 lg 1 alusel. Täitemenetluse algatamist ei välista ka käesolevas menetluses hagi rahuldamine. Hageja põhjendas hagi esitamise vajadust ka sellega, et hagejal tekivad nüüd täiendavad kulud seoses täitemenetlusega. Hageja on seisukohal, et kaasomandi lõpetamise lahendite täitmisel peavad kaasomanikud kõigepealt kasutama võimalust täita kohtulahendit kokkuleppel. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, kuid leiab, et nimetatud asjaolu ei ole hagi esitamise aluseks. Pooltel on ka praegu jätkuvalt võimalus kohtuväliselt enampakkumise tingimustes kokku leppida ning selline võimalus on olnud kogu täitemenetluse kestel. Kui pooled ei jõudnud kohtuväliselt kokkuleppele, oli ühel kaasomanikest õigus pöörduda kohtutäituri poole otsuse täitmiseks (mida 3(6)

2-18-5552 antud juhul tegi kostja I). Asjaolu, et keegi kaasomanikest peab kandma täitemenetluse kulusid, ei saa olla põhjuseks käesoleva hagi esitamiseks. Enampakkumise viisi ja korra kindlaksmääramine ei vabastaks hagejat kulude tasumise kohustusest. Täitemenetluse tasu ja kulude väljamõistmise kohta teeb kohtutäitur otsuse, mida on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse kohtutäiturile TMS § 217 alusel. Hageja leidis hagiavalduses ka, et täitemenetluses kohaldab kohtutäitur ilmselgelt sellist kohtulahendi täitmise viisi ja korda, mis paneb hagejat ebavõrdsesse seisundisse. Kohus leiab, et nimetatud väide on paljasõnaline ega saa olla samuti kostjate vastu hagi esitamise aluseks. Kui kohtutäitur rikub täitemenetluse osalise õigusi, on asjakohaseks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituri poolsete rikkumiste eest täitemenetluses ei saa vastutada kostjad. Hagi esitamise vajadust põhjendas hageja ka sellega, et hageja puhul on tegemist eaka inimesega, kes ei ole pädev arvutit kasutama. Seoses sellega viib enampakkumise korraldamine elektroonilise oksjoni kaudu sellele, et hageja kaotab faktilise võimaluse oksjonil osaleda. TMS § 78 lg-te 1 ja 2 kohaselt arestitud vallasasjad müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik, võib enampakkumine toimuda suuliselt. TMS § 137 kohaselt kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ka nimetatud põhjus ei anna hagejale õigust hagi esitamiseks kostjate vastu. Oksjoni elektrooniline läbiviimine tuleneb seadusest (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-61-17 p 12.2), mitte kostjate tegevusest või soovidest. Hagejal on võimalik osaleda enampakkumisel esindaja kaudu. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-14-17 p-s 36.1, et täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (TMS § 2 lg 1 p 1) ning ükskõik kumb abikaasa (ükskõik milline kaasomanik) saab ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks alustada täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-s sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). Kui ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendis on otsustatud ka abikaasade kohustuste ühisvara arvel kandmise üle, tuleb kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast ka see kohustus võlausaldajale täita (vt ka Riigikohtu lahend nr 32-1-38-14, p 16). Neid sätteid tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Nimetatud Riigikohtu seisukohast selgub, et kaasomandi lõpetamisel tuleb täitemenetluses lähtuda TMS sätetest. Kuigi TMS ei reguleeri täpset korda kaasomandi jagamise puhul, tuleb TMS sätteid kohaldada arvestades kaasomandi erisusi. Need erisused ei anna siiski alust hagi esitamiseks kaasomanike vastu jagamise viisi kindlaksmääramiseks, kui on olemas juba jõustunud kohtuotsus, mida täitemenetluses täidetakse. Hageja leidis ka, et kohtutäituri poolt kohaldatud enampakkumise kord rikub omandiõiguse puutumatust. Seoses sellega rikutakse PS § 32 2. lõikega kehtestatud põhiõigust. Rikkumine seisneb selles, et ühisvara müüakse tervikuna. Juhul, kui hageja pakub enampakkumisel suuremat hinda, peab ta ostma nii vastaspoole osa varast kui ka enda osa varast. Seoses sellega tekib paradoksaalne situatsioon, et hageja peab ostma oma omandit. Selles olukorras on kohaldatav vara müügikord, kui iga kaasomanik pakub suurema hinna vastaspoole osa kaasomandi eest. Kohtutäituri teatest tuleneb, et enampakkumises osaleb ainult A K. J K ei ole täitemenetluse pool. Samuti kohtutäituri teatisest ei tulene, et J K osa varast üldse müügile läheb. Seega juhul, kui 4(6)

2-18-5552 võitjaks osutub hageja, ei saa ta vara omandisse tervikuna. Tema omandisse läheb ainult A K osa varast. Antud olukorras jääb aga saavutamata asjas 2-10-41154 tehtud kohtulahendi eesmärk. Kohus juhib hageja tähelepanu, et enampakkumise korra rikkumise korral on asjakohaseks õiguskaitsevahendiks enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine. Kostjad ei saa vastutada kohtutäituri tegevuste eest, samuti ka selle eest, kuidas kohtutäitur enampakkumise läbiviimist määrab. Sama põhimõte kehtib ka ostuhinna tasumisel, kui kohtutäituri määratud kord on vastuolus seadusega, tuleb seda vaidlustada kas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga. Kostjate vastu hagi esitamine ei annaks hagejale soovitud tulemust. Kohus juhib hageja tähelepanu ka sellele, et A K ja J K on ühisomanikud ja seetõttu ei saagi A K nõuda J K kaasomandi lõpetamist, selles osas on hageja nõuded asjakohatud. Juhul, kui hageja ei ole nõus kohtutäituri poolt kinnistute määratud hinnaga, on asjakohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 74 alusel hinna vaidlustamine. TMS § 74 lg-te 7 ja 8 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hinda vaidlustanud. Käesolevas menetluses on seega hinna suuruse etteheitmine kostjatele asjakohatu. Hageja märkis ka, et arvestades kaasomanike soove ja huvisid võib tekkida selline olukord, et nii hageja kui ka kostjad osalevad ainult ühe kinnistu ostmisel ja jäävad osalemata teise kinnistu ostmisel. Selles olukorras jagatakse enampakkumisel ainult üks kinnistu ja jääb jagamata teine kinnistu ning sel juhul jääb, hageja arvates, kohtulahend asjas 2-10-41154 täitmata. Kohus leiab, et tegemist on oletuslikku laadi väitega, mis ei saa põhjendada hagi esitamise vajadust. Juhul, kui keegi kaasomanikest ei osta kinnistut, korraldab kohtutäitur teise enampakkumise. Hageja leidis hagiavalduses, et täitemenetlus ei näe ette võlgnikul võimalust esitada oma ettepanekuid täitemenetluses teostatavate toimingute korra kohta, samas on aga antud õigus võlausaldajal. Sellises olukorras kohtulahendi nr 2-10-41154 täitmisega kohtutäituri poolt pakutud viisil rikutakse poolte võrdsust, sh rikutakse PS § 9 kehtestatud võrdsuse põhimõtet. Kohus selle väitega ei nõustu. Esiteks ka võlgnikul on alati olemas võimalus täitemenetluse käigus esitada avaldusi ja kaebusi kohtutäiturile endale. Teiseks on kohus juba märkinud, et pooltel on alati võimalik kokku leppida, arvestades mõlema poole huve. Seadus ei keela mitte mingil viisil täitemenetluse võlgnikul esitada ettepanekuid nii kohtutäiturile kui ka võlausaldajale. Hageja viitas ka Riigikohtu seisukohale, et kostjate nõusolekud võivad olla asendatud kohtulahendiga. Kohus märgib, et nimetatud seisukoht on küll õige, kuid esitatud hagiavaldusest ei selgu ühtegi kostjate tahteavaldust, mida nad ei soovi teha ja mida oleks vaja kohtuotsusega asendada. Hageja etteheited enampakkumise korraldamisele tulenevad täitemenetluse seadustikust või kohtutäituri tegevusest, mida kostjatel ei ole võimalik ka soovi korral mõjutada. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud põhjendused ei aita hagejal oma eesmärki saavutada TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kohtule esitatud kohtutäituri enampakkumise teatistest selgub, et enampakkumised toimuvad kaasomanike vahel. Seega ei saa enampakkumistel osaleda teised isikud, vaid ainult kaasomanikud. Kohtule on seega arusaamatu, kuidas hageja õigused on antud juhul rikutud. Hagejale jääb võimalus kas osta kinnistu(d) ja saada ainuomanikuks või müüa need kostjatele ja saada hüvitist. Selline lahendus on, kohtu arvates, täielikult kooskõlas Viru Maakohtu 16.10.2014 tehtud otsusega. 5(6)

2-18-5552 Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-61-17 p-s 13 obiter dictum'i korras, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Seda on võimalik teha ka pärast täitmisteate teisele kaasomanikule kättetoimetamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (TMS §-d 24 ja 25) (vt ka Riigikohtu 26. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Sellisel juhul on kaasomanikel endil võimalik otsustada enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle. Samuti märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil, et juhul kui kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks toimub täitemenetlus, tuleb kohtutäituril kaasomandis olev asi arestida, kinnisasja arestimiseks tuleb täituril mh lasta kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärge. Asja arestimine on vajalik kaasomandiosade edasise käsutamise takistamiseks ja kohtutäituri tasu tagamiseks (TMS §-d 54, 142) (vt ka Riigikohtu ülalviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Nimetatud Riigikohtu seisukohast teeb kohus järelduse, et täitemenetluses oli võimalik kaasomanikel kokku leppida enampakkumise viisis ja korras, kuid kui kokkuleppele ei jõutud, jäävad enampakkumise tingimused kohtutäituri otsustada. Sellisel juhul peab täitur juhinduma TMS sätetest ning täitemenetluse osalistel on õigus täituri tegevust vaidlustada. Kaasomanikul ei ole aga õigust nõuda kohtu kaudu täitemenetluses teiste kaasomanike tahteavalduste asendamist kohtuotsusega. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagi tagamise taotluse osas märgib kohus, et kuna kohus ei võta hagi menetlusse, jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.