2-17-14538/9 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 29.09.2017 esitas hageja hagiavalduse kostja vastu lepingust tuleneva 33 924,78 euro võlgnevuses. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (hageja) äriregistri teabesüsteemi vahendusel taotluse tasulise lepingu sõlmimiseks äriregistri ja kinnistusraamatu päringusüsteemide kasutamiseks. Vastuseks hageja e-kirjale vastas kostja 02.05.2017 e-kirjas, et on tutvunud lepingu tingimustega ja palus väljastada leping. 05.05.2017 sõlmisid pooled päringusüsteemide kasutamise lepingu nr 3/108-17, mille alusel hageja andis kostjale õiguse kasutada äriregistri ja kinnistusraamatu päringusüsteeme ja kostja kohustus tasuma kokkulepitud tasu igakuiselt hageja arvete alusel. Kostja on jätnud täitmata arved perioodil 05.05.2017-02.06.2017 (arved nr 20067825 ja 20069743). Pärast arve nr 20067825 saamist võttis kostja hagejaga ühendust ja teavitas, et sai aru, et äriregistri kasutamine maksab 10 eurot kuus. Hageja selgitas kostjale korduvalt, et päringud on tasulised ning lisaks päringute teenustasule lisandub igakuine abonenditasu 9,58 eurot (+km), mida tuleb tasuda olenemata sellest, kas kuus teostatakse päringuid või mitte. Hageja pakkus kostjale maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumist, rakendamata viivist. Kostja sellega nõus ei olnud. Hageja on väljastanud 4 meeldetuletuskirja ning proovinud saavutada kostjaga kompromissi. Kostja vastas, et ei kavatsegi võlgnevust tasuda. 05.01.2018 esitas hageja seisukohad seoses kostja vastuväidetega. Hageja selgitas, et poolte vahel on sõlmitud müügileping. Lepingu raames saab teostada päringuid e-äriregistrisse, ekinnistusraamatusse ja Euroopa Äriregistrisse. Päringu tulemusena kohustub Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) väljastama kliendile päritud andmed ning klient maksma tasu saadud andmete eest. Lisateenustena on lepingulisel kliendil võimalik kasutada XML teenust, mis võimaldab andmeid pärida suurel hulgal (nö masin-masin päring) ning hoida saadud andmeid oma andmebaasis. XML teenust kasutas lepingu raames ka kostja. E-äriregistri ja ekinnistusraamatu kasutamine ja vastavatest andmekogudest päringute tegemine on võimalik kahel viisil: teostades lihtpäringuid (üksikpäringuid) e-äriregistri/e-kinnistusraamatu teabesüsteemis ilma RIK-ga lepingut sõlmimata või sõlmides RIK-ga lepingu, mis annab võimaluse kasutada laiendatud otsingut (nt otsida ettevõtjaid tegevusala või õigusliku vormi järgi) ning XML teenust. Hageja ei nõustu kostjaga, et äriregistri teabesüsteemi lehekülg on eksitav ja mitte kuskil ei kuvata, et tegu on tasuliste teenustega. Lepingu sõlmimise protsess saab alguse samalt äriregistri teabesüsteemi avalehelt, mis sisaldab hinnatabelit, kus sätestatud päringu hinnad kehtivad nii lepingulistele klientidele kui ka üksikpäringute korral. Ka äriregistri teabesüsteemi sisenemine toimub vastavalt avalehelt, seega on hinnatabel nähtav igal sisenemisel. Avaleht suunab kliendi edasi järgnevale lehele, kus lepingu sõlmimise taotluse esitamiseks tuleb klõpsata väljal „Tasulise lepingu sõlmimine“, mis näitab sõnaselgelt, et lepingu sõlmimine toob kaasa kohustuse maksta tasu. Lepingu sõlmimise taotluse vormile eelneb veelkord kiri „Tasulise lepingu sõlmimine“ ning palve enne taotluse esitamist tutvuda muuhulgas teenustasude määradega. Klõpsates teenustasude määrade lingil avaneb eraldi leht, kus on üheselt mõistetavalt kirjas, et teenustasu võetakse igakuise abonenditasuna, millele lisanduvad päringutasud. Päringutasud on toodud tabelis. Hageja on nimetatut selgitanud kostjale ka e-kirja teel ning kostja on kinnitanud, et on saanud lepingust tulenevatest kohustustest aru. Enne lepingu sõlmimist teavitatakse korduvalt lepinguga kaasnevatest tasudest. Arvestades, et lepingu alusel rakendatavad tasud on sõltuvalt andmete liigist igakord ühesugused (nagu äriregistri teabesüsteemi avalehel olevas tabelis toodud), ei pea hageja otstarbekaks nimetatute igakordset kuvamist lepinguliste kasutajate puhul. Tasud on teatavaks tehtud äriregistri teabesüsteemis ja hageja hinnangul on selline teavitamine (ettevõtja veebilehel hindade avaldamine) kooskõlas VÕS § 622 lõikega 2. Äriregistri

teabesüsteemi kasutamiseks ei ole lepingu sõlmimine kohustuslik ja andmeid võib pärida ka üksikpäringuga. Kostja pidi enne lepingu sõlmimist kõigest eeltoodust aru saama ja seega on alusetu kostja väide, et lihtsasti võib jääda mulje, et teenused on tasuta. Lepingud on hagejaga sõlminud 1327 klienti ja nad kõik on aru saanud päringute tasulisusest. 22.02.2018 esitas hageja täiendavad seisukohad. Kostja on hagejale e-kirja teel tunnistanud, et ei teinud e-äriregistrist päringuid manuaalselt, vaid kasutaks selleks spetsiaalset arvutiprogrammi. XML-teenus on hageja poolt loodud ainuke võimalus päringute teostamiseks automatiseeritud kujul, nö masin-masin liidese kaudu. Kui kostja ei kasutanud XML-teenust, on tegemist sellise eriotstarbelise programmiga, mille kasutamine on päringusüsteemise kasutamise üldtingimuste kohaselt keelatud. Äriregistri teabesüsteemi kasutamise detailsest aruandest nähtub, et ühes sekundis on teostatud mitu päringut, mis käsitsi on võimatu. Hageja jooksvalt lepinguliste klientide päringuid, sh automatiseeritud, ei kontrolli. Programmide kasutamine, mis ei allu hageja etteantud formaadile, on hageja kontrolli alt väljas ja võivad päädida kahjunõuetega, sest nt süsteemi ülekoormatuse tõttu võib olla registri tavapärane kasutamine takistatud, samuti teenuste osutamine. Tasulise lepingu korral on kliendile äriregistri teabesüsteemis nähtav info enda teostatud päringute ja nende maksumuse kohta. Tasulise lepingu sõlminud klient saab alalehel „Minu toimingud ja Kasutajate administreerimine“ teostatud päringute kohta vaadata kolme erinevat aruannet: kasutamise koondstatistika, kasutamise statistika ja kasutamise detailne statistika. Kasutamise koondstatistika all saab valitud perioodi lõikes vaadata milliseid andmeid, millises koguses ning millise summa eest on päritud. Kasutamise statistika lehel on nähtav teostatud päringute arv kasutajate lõikes kuupäevaliselt koos päringute summadega. Kasutamise detailne statistika võimaldab täiendavalt näha päringu teostamise täpset aega ning millise ettevõtja kohta millist liiki andmeid on vaadatud. Koheselt pärast päringu teostamist kajastuvad päringu andmed statistikas, seega on äriregistri teabesüsteemis võimalik päringute saldot jälgida jooksvalt. Pärast lepingu sõlmimist on kostjale edastatud ka selgitav kiri, milles muu hulgas seisab, et „Minu toimingud“ lehelt näeb tehtud päringuid ning päringute maksumust. Hageja ei nõustu kostja väitega, et äriregistri teabesüsteem on puudulik. Teenustasude info on lepingulistele klientidele teabesüsteemis kuvatud ja pidevalt jälgitav. Lepingulistel klientidel on lisaks tavapäringutele võimalik teostada päringuid XML teenuse kaudu, mis tähendab, et päringu teostab masin ja vastusena saadakse hulk andmeid väga lühikese ajavahemiku (sekund) jooksul. Mõnikord võib masin olla programmeeritud ka selliselt (nagu on kirjeldanud ka kostja), et see logib e-äriregistrisse iseseisvalt sisse, teostab päringud ja saab vastused ning klient ise ei pruugi olla isegi mitte arvuti läheduses. Ostukorvi lahenduse loomine eelkirjeldatud masin-masin masspäringute juurde on keerukas ja ajamahukas ning XMLteenus kaotaks sellisel juhul oma mõtte. VÕS § 622 ei arvesta infotehnoloogiliste lahendustega, kus andmeedastus toimub masinate vahel. Sellest tulenevalt teavitab hageja kliente enne lepingu sõlmimist korduvalt teenusega kaasnevatest tasudest, lepingu sõlmimise järgselt on lepingu maksumus jooksvalt jälgitav vastavatest aruannetest. Hageja ei saa nõustuda ka kostja väitega, et e-äriregistri avalehel toodud tekst, „e-äriregistri lepingulised kliendid saavad: piiramatu ligipääsu e-äriregistri teabesüsteemile“, tähendab, et päringutega ei kaasne tasusid. Antud lause räägib piiramatust ligipääsust e-äriregistri teabesüsteemile, mitte piiramatust ligipääsust teabesüsteemis sisalduvatele andmetele. Hageja kirjalikus menetluses kohtule lõppseisukohti ei esitanud. Kostja vastuväited 27.11.2017 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista hagi ja esitas oma vastuväited. Hageja ei andnud tema kasutusse sobivat ja tõhusat tehnilist vahendit, mille abil

ta oleks saanud enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead (VÕS §621 p 1). Äriregistri infosüsteem ei hoiatanud teda kordagi, et teenused on tasulised. Kostja selgitas, et äriregistri veebilehele sisse logides avaneb äriregistris otsingu tegemise vorm. Tehes sealt otsingu, avaneb järgmine lehekülg, kus kuvatakse üksteise järel leitud ettevõtted. Vajutades individuaalse ettevõtte peale avaneb järgmine lehekülg, millel kuvatakse ettevõtte lihtandmed. Selle kohani on kõik toimingud kliendi jaoks olnud tasuta. Kui jõutakse individuaalse ettevõtte lihtandmete lehele, siis on seal olemas menüü erinevate valikutega. Üks nendest valikutest on näiteks nimetatud “Üld- ja isikuandmed”. Valides selle valiku ja tehes päringu vajutades päringu nupule, kuvatakse leht ettevõtte üldandmetega ja sellel hetkel kui see leht kuvatakse, rakendub teenustasu 1 eurot. Mitte kusagil Äriregistri teabesüsteemi lehel ei kuvata nende toimingute käigus, et tegu on tasuliste teenustega, ei ole kuvatud ka saldo juba tehtud tasulistest päringutest. Samuti ei saadeta tasulise päringu tellimuse kinnitust e-postile. Ainuke hetk, kui klienti teavitatakse teenustasude rakendumisest, on kuu lõpus. Kostja on seisukohal, et Äriregistri teabesüsteemi lehekülg hetkel on tahtlikult eksitav kui soovitakse seda kasutada tasulisi päringuid tegemata, sest lehel tehtud toimingud, mis on tasuta, ei erine mitte millegi poolest tasuliselt tehtud toimingutest. Seega võib väga lihtsasti jääda mulje, et kõik toimingud on tasuta. Kostja ei oleks teinud ühtegi tasulist päringut, kui Äriregistri teabesüsteem töötaks tänapäeva standarditele korrapäraselt. 31.01.2018 esitas kostja täiendavad vastuväited. Kostja sõnul ei kasutanud ta XML-teenust. XML päringute lühikirjelduses olev teenuse aadress ei vasta aadressile, mida kasutas kostja. Kostja kasutas laiendatud otsingut. Kostja tunnistas, et ainuke viis kuidas tema süsteemi kasutas, oli sisse logides. Kostja ei ole proovinud teha lihtpäringuid või varem külastanud Äriregistri veebilehe lihtpäringute tegemise lehekülge. Kui Äriregistri kasutaja hakkab esimese asjana lepinguliseks kliendiks nagu seda tegi kostja ja logib iga kord päringute tegemiseks sisse nagu seda tegi kostja, ei satu ta kordagi lihtpäringute lehele, kus tasuliste päringute tegemiseks tuleb kõigepealt lisada tellimus ostukorvi, enne maksmist on ekraanil kuvatud teenuse hind ja enne tellimuse täitmist ja maksmist küsitakse, kas klient nõustub ostutingimustega. Kostja rõhutas, et logides sisse Äriregistri lehele lepingulise kasutajana, siis puuduvad detailpäringuid tehes ekraanilt teenuse hind, ostukorv ning kinnitus enne tehingu sooritamist, et kas klient ikkagi soovib tasulist teenust osta. Hageja poolt edastatud ekraanipildilt on näha, et Äriregistri avalehel on välja toodud järgnev väide: „e-äriregistri lepingulised kliendid saavad: piiramatu ligipääsu e-äriregistri teabesüsteemile“. Kostja selgitas, et on väga võimalik, et väide „piiramatu ligipääs e-äriregistri teabesüsteemile“ võib jätta kliendile mulje, et hakates lepinguliseks kliendiks on temal võimalik teha piiramatult päringuid e-äriregistris ja et need ei ole tasulised, kui see ei ole enne päringut tehes eraldi välja toodud. „Piiramatu“ peaks siiski tähendama, et e-äriregistrit kasutades ei rakendu teenustasud kohtades, kus seda just eraldi välja toodud ei ole. Kostja arvab, et tegu on eksitava reklaamiga ja tegemist on kliendi petmise ja eksitamisega. Teenustasud peavad olema selgelt arusaadavad ja märgitud. Need ei tohiks olla mitte arusaadavad ainult sellisel juhul kui kliendil on aega läbi lugeda pikk leping, mida ausalt öeldes paljud inimesed igapäevaseid lepinguid sõlmides täielikult ei tee. Kostja leidis, et Eesti riigi leheküljed ei tohiks teha selliseid kaalutlusi, et ei näita teenustasusid lepingulistele klientidele, kui need tulevad klientide jaoks lehe kasutuskõlblikkuse arvelt. 22.03.2018 esitas kostja oma lõppseisukohad. See osa e-äriregistri portaalist, mida kasutas ka kostja, ei olegi mõeldud masinate jaoks kasutamiseks, vaid seda kasutavad tarbijad nagu oli kostja ning seega ei ole kostja arvates põhjendatud e-äriregistri lepinguliste klientide lehe puudulikkus VÕS § 622 välja toodud nõuete osas. Kostja nõustub, et kui tegu oleks olnud XML-teenuse kasutamisega (aga ei olnud), siis oleks hagejal õigus, et VÕS §-i 622 oleks

raske rakendada. Kostja selgitas, et ei mõistnud lepinguga kaasnevaid kohustusi seetõttu, et ta ei lugenud kogu infot, mis sisalduvad lepingutes ja mida hageja eeldab, et kõik kliendid enne lepingu sõlmimist täielikult läbi loevad ja õigesti aru saavad ning sai valesti aru sellest infost, mida luges. Olles eelnevalt teavitamata erinevatest tasudest, asus ta registrit kasutama ning ei saanud ka siis mingisuguseid teavitusi ega hoiatusi, et teenused ei ole tasuta. Just seetõttu jäi kostjale mulje, et teenused on tasuta. Kõik ülejäänud kaasaegsed internetileheküljed maailmas töötavad selliselt, et kuvatakse tasulisi teenuseid pakkudes samal lehel nende maksumused ning küsitakse enne tellimuse täitmist tarbija kinnitust. Kui need puuduvad, jääb selline mulje, et tegu on vaba ja tasuta lehe osaga. Pärast lehe esialgset kasutamist, tehes mõned testpäringud veendus kostja, et e-äriregistris saab teha isikuandmete päringuid tasuta (aga tegelikult see nii ei olnud) ja ta ehitas seejärel automaatse programmi, mis imiteeris täpselt seda, kuidas tarbija e-äriregistris päringuid teeb. Kui kostja oleks test-päringutel aru saanud, et tegemist ei ole tasuta päringutega, poleks ta programmi automaatsete päringute tegemiseks loonud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  Poolte vahel on 05.05.2017 sõlmitud päringusüsteemide kasutamise leping nr 3/10817.  Kostja teostas ajavahemikus 05.05.2017-02.06-2017 e-äriregistrisse 16 958 päringut.  Hageja esitas kostjale arved nr 20067825 summas 5400,01 eurot ja nr 20069743 summas 28 524,77 eurot. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud.  Poolte vahel sõlmitud lepingu lõpetas hageja 02.06.2017 kostja taotluse alusel. Kohtu hinnangul on poolte vahel sidevahendi abil sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 ja § 208 lg 3 mõistes, mille kohaselt hageja oli kohustatud võimaldama kostjale ligipääsu registritesse ning andma päringute teel vastavaid andmeid ning kostja oli kohustatud osutatud teenuse eest hagejale tasuma. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu peamiselt põhjusel, et hageja ei andnud tema kasutusse sobivat ja tõhusat tehnilist vahendit, mille abil ta oleks saanud enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead (VÕS § 621 p 1). Äriregistri infosüsteem ei hoiatanud kordagi, et teenused on tasulised ning saldot tasulistest päringutest ei kuvatud. Kui ta oleks teadnud, et teenused on tasulised, poleks ta päringuid teinud. Kuna ta oli eelnevalt teavitamata erinevates tasudest, asus ta registrit kasutama ning ei saanud ka siis mingisuguseid teavitusi ega hoiatusi, et teenused ei ole tasuta. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täimiseks kohutuslik. Käesolevalt ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Hageja on lepingut täitnud, kuid kostja mitte. Kostja leiab, et esineb kohustuse täitmist välistav asjaolu, st e-äriregistri veebileht on ebasobiv ja -tõhus tehniline vahend ja eksitav teenuse tasulisuse osas ning kostjale ei antud selget ja täpset teavet lepinguliste kohustuste osas. Hageja on võimaldanud Äriregistri veebilehe kaudu nö tellimuse tegemist (üksikpäringud). Küll aga tuleb lepinguliseks kliendiks saamiseks veebilehe kaudu taotlus esitada ja leping

sõlmitakse elektronposti kaudu. Seetõttu selgitab kohus, et VÕS § 621 jj sätetest, sh §-st 621 lg-test 1-3 ettevõtjale tulenevad kohustused (VÕS § 621 lg 6), käesolevalt ei kohaldu. Lepingu poole kasutusse antavate sobivate ja tõhusate tehniliste vahendite, mille abil saab pool enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead, eesmärk on tagada lepingut sõlmivale isikule võimaluse oma tellimus enne selle ärasaatmist veelkord üle vaadata ja vajaduse korral sisestusvead parandada (nt veebikaubamajades ostlemine või äriregistris üksikpäringu tegemine). Kostja esitas taotluse, mitte tellimuse, Äriregistri veebilehel ning lepingu sõlmimine ja lepingutingimuste teatavakstegemine toimus e-posti vahendusel, s.o sidevahendi abil. Kostja vastuväited taanduvad asjaolule, et hageja ei teavitanud kostjat sellest, et päringute tegemine on tasuline ning et päringute tasu lisandub lepingutasule. Samuti ei nähtunud päringute tasulisus äriregistri veebilehelt. VÕS § 54 lg 8 sätestab, et kui ettevõtja ei ole tarbijat teavitanud kohustusest tasuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 või 14 nimetatud kulusid, ei pea tarbija neid kulusid kandma. VÕS § 54 lg 1 p 6 kohaselt esitab ettevõtja tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil järgmise teabe: lepingu eseme koguhind koos maksudega või juhul, kui lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hinda mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, hinna arvutamise viis, ning kõik täiendavad veo-, posti-, kättetoimetamise või mis tahes muud kulud, kui need kulud tuleb kanda tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, siis teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist. VÕS § 54 lg 7: käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud koguhind sisaldab tellimuse kogukulu arveldusperioodi kohta, kui tegemist on tähtajatu lepingu või kestvuslepinguga, mille esemeks on püsivad või korduvad tellimused. Kui sellise lepingu tasu on kindla määraga, tähendab koguhind igakuist kulude kogusummat. Kui kogukulu ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, esitatakse hinna arvutamise viis. VÕS § 54 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse või tehakse tarbijale kättesaadavaks kasutatavale sidevahendile asjakohasel viisil lihtsas ja arusaadavas keeles. Kui kõnealune teave esitatakse püsival andmekandjal, peab see olema esitatud loetavalt. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja esitas kostjale korduvalt ning selgel ja arusaadaval viisil kogu teabe päringute tegemise tasude kohta. Seetõttu ei esine alust kostja vabastamiseks päringute tegemise eest tasu maksmisest. Äriregistri lepinguliseks kasutajaks saamine algab taotluse esitamisega äriregistri veebilehel. Hageja on esitanud ekraanitõmmised lepinguliseks kliendiks saamise protsessist (tl 48, 5052). Äriregistri avalehel klõpsates „Soovin hakata lepinguliseks kliendiks!“ nupukesel, viib see kasutaja edasi järgmisele lehele, kust kasutaja saab valida, millist lepingut sõlmida soovitakse. Kostjal oli võimalik valida vaid tasulise lepingu sõlmimise ja rekvisiitide lepingu sõlmimise vahel. Kostja valis tasulise lepingu sõlmimise. Juba lepingu nimest võib järeldada, et teenused ei ole tasuta. Klõpsates „Tasulise lepingu sõlmimine“ nupukesele, viib see kasutaja taotluse esitamise lehele. Esimese reana lehe ülalosas on kirjas: „Enne taotluse esitamist palume Teil tutvuda järgmiste dokumentidega: Registrite ja Infosüsteemide Keskuse päringusüsteemide kasutamise üldtingimused; Teenustasude määrad; XML-teenuste kirjeldus; Kasutustingimused.“ Ka „Teenustasude määrad“ näitab, et teenused on tasulised. Klõpsates sellele, avaneb teenustasude määrade leht, kus on märgitud, et teenustasu võetakse igakuise abonenditasuna 9,58 eurot (lisandub km) iga algava lepingukuu eest, millele lisandub päringutasu. Päringutasud on välja toodud eraldi tabelina päringuobjektide kaupa ning viide

justiitsministri määrusele, millega hinnad on kehtestatud. Tabelist nähtuvalt oli kostjale seega teada iga konkreetse päringu tasu, mis lisandub eraldi lepingu kuutasule (abonenditasu 9,58 eurot + km). Taotluse esitamise lehel on veel märgitud, et: „Kui olete tutvunud eelnimetatud dokumentidega ning otsustanud lepingu sõlmida, siis palume saata Registrite ja Infosüsteemide Keskusele järgmised andmed (tärniga märgitud väljad on kohustuslikud).“ Taotluse lõpus pidi kostja märkima linnukese kasti, et on tutvunud lepingu üldtingimustega. Seega pidi kostjale juba taotluse esitamise hetkel olema selgelt arusaadav, et ta seob end tasulise lepinguga ning et iga tehtud päring maksab. Kostja väitis, et äriregistris märgitu lepinguliste klientide kohta („piiramatu ligipääs eäriregistri teabesüsteemile“) tähendas tema meelest seda, et teenustasu ei rakendu kohtades, kus seda eraldi välja toodud ei ole, st jäi mulje, et teenused on tasuta. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud lausest välja lugeda asjaolu, et teenused on tasuta. Lausest nähtub selgelt, et lepingulistel klientidel on piiramatu ligipääs süsteemile, mitte selles sisalduvatele andmetele. Lepingulised kliendid saavad süsteemi kasutada ka osas, mida mittelepingulised kliendid ei saa. Nimetatu aga ei tähenda, et päringud oleks tasuta. Registrite ja infosüsteemide keskuse päringusüsteemide kasutamise üldtingimuste (tl 9-11) p 5.1 kohaselt on päringusüsteemide kasutamine tasuline. Teenustasud kehtestatakse justiitsministri määrustega või RIK-i direktori käskkirjaga. Teenustasud on hinnakirjana avaldatud ka RIK-i veebilehel www-rik.ee. Üldtingimuste p 5.2 kohaselt kohustub klient tasuma päringusüsteemide kasutamisega seotud teenustasud 1 kord kuus RIK-i poolt esitatud arve alusel vastavalt kehtivatele teenustasu määradele ja kooskõlas üldtingimustes sätestatuga. P 5.5 sätestab, et kliendil tuleb teenustasud, mida arvestatakse kalendrikuu põhjal (kuutasu), sealhulgas abonenditasu ja kuutasu XML-teenuste eest, tasuda täies ulatuses ka aja eest, mil kliendi juurdepääs päringusüsteemile on piiratud vastavalt üldtingimustes toodule. Kuutasu arvestatakse vaatamata sellele, kas klient kasutab päringusüsteeme või mitte. Kostjale hageja poolt saadetud e-kirjast (tl 5) nähtub hageja poolt märgitu: „/.../ Peale Teie kinnitust, et olete tutvunud lepingute tingimustega ja teadlik kaasnevatest kohustustest, väljastame Teile lepingu allkirjastamiseks. Lisan ka päringute hinnaga seotud määrused. Päringuhindadele lisandub kuutasu 9,58 eurot + km (11,50 EUR), mida arvestatakse ka siis, kui antud kuus päringuid ei tehta.“ Nimetatud e-kirjast nähtub selgelt, et päringu tegemised on tasulised ning nendele lisandub igal juhul kuutasu 11,50 eurot, mida tuleb tasuda ka siis kui tasulisi päringudi ei teha. E-kirja saatmise hetkel kostjale lepingut väljastatud ei olnud, seega oli kostjale enne lepingu sõlmimist teada (juba tegelikult taotluse esitamisel), et päringute tegemine on ka lepingulistele kasutajatele tasuline. E-kirjaga korrati kostjale veelkord üle, et päringute tegemine ei ole tasuta. Kuivõrd päringute tasu sõltub päringute arvust, ei olnud võimalik hagejal lepingu sõlmimisel teatada kostjale konkreetset lepingu eseme koguhinda. Hageja andis kostjale vajaliku teabe hinna arvutamise viisi osas, mis tähendab, et kostjal oli sisuliselt võimalik endal reguleerida lepingueseme maksumust igakuiselt (v.a abonenditasu, mis oli muutumatu), arvestades kui palju päringuid ta teeb. Kohtu hinnangul on hageja oma teabe andmise kohustust täitnud ning seetõttu ei esine kostja suhtes alust lepinguliste kulude mittekandmiseks. Kohus selgitab, et kostja riisiko on see, et ta lepingutingimusi ning hageja poolt e-kirjas antud lisaselgitusi täielikult läbi ei lugenud. Enda tähelepanematus ja laiskus ei ole aluseks lepinguliste kohustuste täitmisest vabastamiseks. Iga tavaline, mitte eriteadmisi omav ning mõistlik isik, loeb enda sõlmitava lepingu tingimused ja teise poole poolt antud teabe mõttega, igakülgselt ja täielikult läbi, saamaks aru, millega ta end seob. Kui kostja väidab, et ta ei mõistnud isegi seda teavet, mida ta läbi luges (nii taotlust esitades kui hageja e-kirja), siis oleks ta pidanud esitama hagejale küsimusi lisateabe saamiseks, mitte edastama hagejale e-

kirja kinnitusega, et on tutvunud hageja poolt saadetud materjalidega ja paluda väljastada leping. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et äriregistri veebileht ei ole mingil moel eksitav ning lepingulistele klientidele pole vajalik täiendavate hoiatuste märkimine. Klientidele lepingu sõlmimise võimaluse loomise eesmärgiks on päringute tegemine lihtsustamine (neid oleks võimalik teha kiiresti, mugavalt ja suurtes kogustes), st et kliendid ei pea enne iga päringu tegemist hakkama makset vormistama. Päringute tegemise tasu saavad lepingulised kliendid maksta kord kuus. Kohus nõustub hagejaga, et enne iga päringu tegemist hoiatuse kuvamine ja kinnituse küsimine (nö ostukorvi lahendus) on süsteemi ja kliente koormav. Infosüsteemi hoiatused tasulise teenuse kasutamise osas pole vajalikud ka põhjusel, et lepingulistele klientidele on väga selgelt ja arusaadaval viisil selgeks tehtud päringute tasulisus ja iga konkreetse päringu hind. Seda ei ole vaja täiendavalt iga päringu tegemise korral kliendile uuesti kuvada. Kostjal oli võimalus jooksvalt kontrollida oma igakuist arvet, st palju ta päringuid teinud oli ning mis summa eest. Hageja poolt esitatud ekraanitõmmistest (tl 66-69) nähtuvalt on võimalik päringute ja selle tasude statistika jälgimine kolme erineva aruande alusel. Kostjale oli antud teavet päringute tegemise hindade osas ning kostja sai ise jälgida enda aruandeid äriregistris. On kaheldav, et kostja ei osanud äriregistris enda päringute statistikat vaadata, arvestades asjaolu, et kostja ise koostas arvutiprogrammi massiliste päringute tegemiseks. Seega oli kostjale kõik vajalik info antud ja käeulatuses. Info mittelugemine ja väidetavalt sellest mittearusaamine ei vabasta kostjat hageja esitatud arvete tasumisest. Pooled vaidlesid mh ka selle üle, kas kostja kasutas XML-teenust (masin-masin päringute tegemine) või mitte. Kohus nimetatu osas seisukohta ei võta, sest vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja massilises ulatuses päringuid teostas ning kasutas selleks enda loodud arvutiprogrammi. Vaidlus on päringute tasulisuses, mille osas kohus on seisukoha ülalpool juba võtnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on täielikult põhjendatud ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 33 924,78 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja oli hagiavalduse esitamisel tasutavast riigilõivust TsMS § 145 alusel vabastatud ning hageja esindajaks oli töötaja. Seetõttu ei ole hagejal tekkinud menetluskulusid riigilõivu või õigusabikulude näol. Kohus eeltoodud menetluskulusid kostjalt välja ei mõista ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Kostja enda kulud jäävad tema kanda.