XX hagi Mittetulundusühingu Taaliku Sadam vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.12.2017.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
XX apellatsioonkaebuse hind 3500 Mittetulundusühingu Taaliku apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja Mittetulundusühingu apellatsioonkaebused
Menetlusosalised esindajad
ja
Taaliku
eurot ja Sadam Sadam
nende Hageja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kostja (apellatsioonimenetluses nii apellant kui ka vastustaja): Mittetulundusühing Taaliku Sadam (registrikood 80336566), seaduslik esindaja juhatuse liige UM ja tehinguline esindaja Aleksander Laus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.04.2018.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld, kostja seaduslik esindaja juhatuse liige UM ning tehinguline esindaja Aleksander Laus
Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Kostja, Mittetulundusühing Taaliku Sadam tunnistab, et ta saatis 06.01.2017.a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) kirja, milles esitas hageja, XX suhtes väiteid, mille tõele vastavust ta ei suutnud tõendada. 1(5)
Tsiviilasi nr 2-17-10174
1.2.Kostja kohustub saatma PRIA-le kirja kahe nädala jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitamisest, milles avaldab järgmise teate: „Mittetulundusühingu Taaliku Sadam 06.01.2017.a pöördumises toodud järgmised väited: „Kuna XX komplekteeris nii juhatuse kui ka hindamiskomisjoni ja oma lobitöö tulemusena saadud suure volituse ja häälte pagasiga, surus selle üldkoosolekul läbi. Nüüd ongi tekkinud olukord, kus XX osalusega või tema soosikute projektid saavad igal juhul hindamiskomisjonis paremad hinded, kui konkureerivad objektid,“ ja väide: „Kogu MTÜ Saarte Kalanduse büroo ja juhatus töötavad vaid XX huvides“ on ebaõiged.
1.3.Kostja kohustub tasuma hagejale kolme kuu jooksul käesoleva kompromissi jõustumisest alates 2250 eurot.
1.4.Käesoleva kompromissi punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud kohustuste täitmise korral ei ole pooltel teineteise suhtes ega ka hagejal kostja juhatuse liikmete suhtes 06.01.2017.a PRIA-le kirja saatmisega seoses nõudeid. Tühistada Pärnu Maakohtu 14.12.2017.a otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tagastada hagejale pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot XX pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank). Tagastada kostjale pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot MTÜ TAALIKU SADAM pangaarvele nr EE502200221054311294 (Swedbank AS).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.07.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kohustada kostjat lükkama ümber 06.01.2017.a pöördumises toodud ebaõiged faktiväited ja ebakohased hinnangud, saates hiljemalt 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) kirja, milles avaldatakse järgnevat: „Väited „Kuna XX komplekteeris nii juhatuse kui ka hindamiskomisjoni ja oma lobitöö tulemusena saadud suure volituse ja häälte pagasiga, surus selle üldkoosolekul läbi. Nüüd ongi tekkinud olukord, kus XX osalusega või tema soosikute projektid saavad igal juhul hindamiskomisjonis paremad hinded, kui konkureerivad objektidˮ on ebaõiged ning väide „Kogu MTÜ Saarte Kalanduse büroo ja juhatus töötavad vaid XX huvidesˮ on ebaõige. Samuti palus hageja kohustada kostjat saatma hagejale nimetatud kirjast ärakirja ja kinnituse kirja PRIA-le saatmise kohta. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise õiglases summas kohtu äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja MTÜ Saarte Kalandus liige ja hageja on MTÜ Saarte Kalandus juhatuse liige. Hageja ei ole projektide hindamiskomisjoni liige. Kostja esitas MTÜ-le Saarte Kalandus projekti „Taaliku sadama rekonstrueerimise III etapp“. Kostja projekt ei saanud hindamisel nõutavat minimaalset koondhinnet. MTÜ Saarte Kalandus edastas
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-10174 hindamistulemused PRIA-le, projekt PRIA-lt rahastust ei saanud. Kostja esitas 06.01.2017.a PRIA-le pöördumise, milles kostja esitas hageja kohta järgmised väited: „Kuna XX komplekteeris nii juhatuse kui ka hindamiskomisjoni ja oma lobitöö tulemusena saadud suurte volituse ja häälte pagasiga, surus sellega üldkoosolekul läbi. Nüüd ongi tekkinud olukord, kus XX osalusega või tema soosikute projektid saavad igal juhul hindamiskomisjonilt paremad hinded kui konkureerivad projektid. Täielik segadus on Mõntu väikelaeva sadamaga. 11.12.2015 aastal toimunud üldkoosolekul hääletati MTÜ Saarte Kalanduse arengustrateegiasse teiste sadamate seas ka Mõntu sadam. Kuna 2016 aasta alguses selgus, et Mõntu sadam ei ole abikõlbulik, siis ilmus arengustrateegiasse Uus Mõntu sadam, mida ei ole aga üldkoosolekul strateegiasse kinnitatud ja sadam loodi alles 2016 aasta alguses. Tekib küsimus, kuidas sadam sai strateegiasse lisatud. Jääb mulje, et kogu MTÜ Saarte Kalanduse büroo ja juhatus töötavad vaid XX huvides. Lugedes hindamiskomisjoni poolt kirjutatud põhjendusi, on need primitiivsed ja pealiskaudsed. Tekib küsimus, kas ongi mõtet rohkem projektide taotlusi ja oma aega ja ressurssi nendele kulutada, kuna negatiivsed otsused on juba ette teadaˮ. Kostja pöördumises esitatud väited ja kogumist kujunev üldhinnang on hageja au teotavad ning tema head nime ja mainet kahjustavad. Hageja ei komplekteerinud MTÜ Saarte Kalandus juhatust ja hindamiskomisjoni ega ole teinud lubamatut lobitööd. Hageja ei surunud MTÜ Saarte Kalandus üldkoosolekul juhatuse ja hindamiskomisjoni valimise otsuseid läbi. Juhatus ja projektitaotluste hindamise töörühm (hindamiskomisjon) valiti 11.12.2015.a üldkoosolekul. Juhatus valiti 132 koosolekul osalenud ja esindaja vahendusel esindatud liikme poolt. Juhatuse liikme kandidaate said esitada kõik üldkoosolekul osalenud liikmed. Seda õigust kasutasid mitu liiget. Hageja tegi omapoolse ettepaneku, keda valida hindamiskomisjoni liikmeteks, kuid kõiki tema poolt väljapakutud kandidaate üldkoosolek hindamiskomisjoni liikmeteks ei valinud. Seega on vale, et hageja komplekteeris hindamiskomisjoni ja et ta surus hindamiskomisjoni valimise otsuse läbi. Hindamiskomisjoni liikmeteks valiti Saare maakonnas hästi tuntud ja lugupeetud isikud. Ebaõiged on pöördumises esitatud väited selle kohta, et täielik segadus on Mõntu väikelaevasadamaga. Ebaõige on pöördumises esitatud väide, et hageja osalusega või tema soosikute projektid saavad igal juhul hindamiskomisjonilt paremad hinded kui konkureerivad projektid. Hindamiskomisjon tegi oma tööd objektiivselt ja hagejast sõltumatult. Hindamiskomisjonilt on saanud kõrgeid hindeid ka teised hagejaga mitteseotud projektid. Mittetulundusühingul Saarte Kalandus, mille juhatusse hageja kuulub, on PRIA-ga tihe koostöö ja hea maine selle ametiasutuse töötajate silmis on hagejale väga oluline. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole PRIA-le saadetud pöördumises avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja kostja poolt PRIA-le saadetud pöördumises ei sisaldu ka ebakohaseid hinnanguid hageja kohta. Hageja väited kahju kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Võttes arvesse hageja isikut ja seda, et hageja on Saaremaal ja terves Eestis tuntud aktiivne avaliku elu tegelane, poliitik ja ärimees, on ebausutav, et kostja poolt PRIA-sse esitatud avaldus on hagejale põhjustanud tugevat stressi ja meeleolu langust. MTÜ Saarte Kalandus büroo tööle antud väärtushinnang ei mõjuta hagejat. PRIA Kalandustoetuste büroole saadetud pöördumises ei ole esitatud ühtegi ebakohast väärtushinnangut, vaid kostja poolt esitatud väärtushinnangud põhinevad konkreetsetel MTÜ Saarte Kalandus tegevusest tulenevatest asjaoludest. Kostja ei väljendanud oma seisukohti hageja kui füüsilise isiku kohta, vaid hageja kui MTÜ Saarte Kalandus juhatuse liikme tegevuse suhtes. Hageja esitas 11.12.2015.a üldkoosolekul juhatuse valimistel kandidaadid, kellest seitse osutusid valituks. Valituks ei osutunud vaid kaks hageja poolt valimiseks esitatud juhatuse liiget. Hageja poolt esitatud hindamiskomisjoni kandidaatidest osutus valituks viis ehk üle poole komisjoni liikmete arvust. Hagejal, hageja poegadel ja mõttekaaslastel oli koosolekul osalemiseks kogutud palju volitusi (informatsioon tuleneb 11.12.2015.a üldkoosolekul
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-10174 osalenute nimekirjast), mis andis hagejale „häälte pagasi”, mis aitas hagejal ka juhatuse valimisel saavutada hagejale sobivate juhatuse liikmete valimise. Sõnakasutus ei olnud hageja suhtes solvav ega tema au teotav. Hetkel ametisoleva MTÜ Saarte Kalandus juhatuse koosseis on vastuolus MTÜ Saarte Kalandus põhikirjaga, mis kinnitati samuti 11.12.2015.a aasta üldkoosolekul. Põhikirja punkti 7.5 kohaselt peab MTÜ Saarte Kalandus juhatuses olema 60% kalandussektori mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute esindajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Hetkel MTÜ Saarte Kalandus juhatuses olevatest juhatuse liikmetest on kalandussektoriga seotud 4 liiget ehk 50% juhatuse koosseisust. MTÜ Saarte Kalandus juhatus, kaasa arvatud hageja, rikub põhikirja sätteid ja see on alus kostjale olla rahulolematu. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus tegi 14.12.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat hiljemalt kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest saatma PRIA-le kirja, milles avaldatakse, et kostja 06.01.2017.a pöördumises toodud järgmised väited: „Kuna XX komplekteeris nii juhatuse kui ka hindamiskomisjoni ja oma lobitöö tulemusena saadud suure volituse ja häälte pagasiga, surus selle üldkoosolekul läbi. Nüüd ongi tekkinud olukord, kus XX osalusega või tema soosikute projektid saavad igal juhul hindamiskomisjonis paremad hinded, kui konkureerivad objektidˮ ja väide: „Kogu MTÜ Saarte Kalanduse büroo ja juhatus töötavad vaid XX huvidesˮ on ebaõige. Maakohus kohustas kostjat saatma hagejale nimetatud kirjast ärakirja ja kinnituse kirja PRIA-le saatmise kohta. Kohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 14.12.2017.a otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse tervikuna ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis õiglases summas kohtu äranägemisel ning jäetakse asja läbivaatamise kulud kostja kanda. Hageja palus jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 14.12.2017.a otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud täielikult hageja kanda. Vastustajate seisukoht
6.Hageja ja kostja kui üksteise apellatsioonkaebuse suhtes vastustajad vaidlesid üksteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta vastaspoole kaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse vastaspoole poolt vaidlustatud osas muutmata.
Menetluse käik
7.06.04.2018.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellandid palusid tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled avaldasid istungil, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega seitsme päevani.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-10174
Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
9.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 168 lg 3). Pooled ei leppinud teisiti kokku.
10.Kostja ja hageja taotlesid apellantidena kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuste esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel kuuluvad need taotlus rahuldamisele. Mõlemad apellandid tasusid apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Sellest pool, s.o 150 eurot tuleb mõlemale apellandile tagastada.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.