OÜ Kivar & Partnerid hagi Rambo Kokla vastu kahju hüvitamiseks ning alternatiivselt ostuhinna alandamiseks ja müügilepingust taganemise ja sellega kaasneva müügihinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes.
Tsiviilasja hind
3751,19 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Kivar & Partnerid (registrikood 11121474, asukoht Uus tn 24, Tallinn 10111)
esindajad
Hageja volitatud esindajad: Merily Allak (Eesti Õigusbüroo OÜ, Lembitu 8, Tallinn 10114, e-post [email protected]) ja Morris Laanemäe (Eesti Õigusbüroo OÜ) Kostja: Rambo Kokla (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) Kostja volitatud esindajad: Raivo Kiisk (R.K Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) ja Agu Eichenbaum (R.K.Õigusbüroo)
Kohtuistungi toimumise aeg
12. märts 2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Kivar&Partnerid hagi Rambo Kokla vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
Jätta OÜ Kivar&Partnerid hagi Rambo Kokla vastu ostuhinna alandamise nõudes rahuldamata.
3.Jätta OÜ Kivar&Partnerid hagi Rambo Kokla vastu müügilepingust taganemise ja sellega kaasneva müügihinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
4.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud OÜ Kivar&Partnerid kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-15701 Rambo Kokla menetluskulude rahaliseks suuruseks 1260 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
7.Välja mõista OÜ-lt Kivar&Partnerid Rambo Kokla kasuks menetluskulud summas 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot.
8.Välja mõista OÜ-lt Kivar&Partnerid Rambo Kokla kasuks viivis menetluskulult (1260 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.OÜ Kivar&Partnerid (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Rambo Kokla vastu (kostja) kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.2017 müügilepingu sõiduauto Volvo V50 (registreerimismärk XXX, vin kood XXX) võõrandamiseks 2950 eurot (tlk 8) eest. Müügiportaalis www.auto24.ee avaldatud kuulutuse kohaselt oli sõiduk heas korras, regulaarselt hooldatud ja ilma vigadeta (tlk 9-10). Kui hageja 30.07.2017 sõitis ostetud sõiduautoga Tartust Tallinnasse, lakkas auto turboseade töötamast.
2.OÜ-s Trinitol 02.08.2017 ülevaatuse käigus tehtud diagnostika kinnitas, et auto turboseade ei tööta. Lisaks näitas süsteem, et auto eelsüüteküünal ei tööta (tlk 11). Süsteem osundas ka puudustega osadele, mis kontrollimise hetkel ei olnud aktiivsed – rooli sensor, kesklukk, toiteplokk, ühendus audiomooduliga. Samuti osundas diagnostika, et auto pardakompuutri tarkvaraga on manipuleeritud.
3.Ülevaatuse käigus avastas asjatundja ka teised puudused, mida diagnostika programm ei tuvastanud (tlk 2 pöördel; hagi p-s 1.4 toodud puudused).
Tsiviilasi nr 2-17-15701
4.10.08.2017 edastas hageja kostjale avalduse kahju hüvitamiseks või alternatiivselt lepingust taganemiseks (tlk 12-16). 18.08.2017 esitas kostja esindaja oma vastuväited hageja avaldusele (tlk 17-18). 28.08.2017 esitas hageja kostjale avalduse müügilepingust taganemiseks ning andis kostjale tähtaja müügihinna tagastamiseks (tlk 19-21). Kostja summat ei tagastanud ning avaldusele ei vastanud.
5.Septembrikuus pöördus hageja täiendavalt asjatundjate juurde auto puuduste tuvastamiseks ning nende kõrvaldamise hinnapakkumise saamiseks. Autex Autoteenindus OÜ tuvastas 4.09.2017 järgmised olulised puudused: - sidur ei ole töökorras, mootori hooratas koliseb; - summutisukk lekib; - parem šarniir lõtkuga; - esisilla vasaku õõtsa tagumine puks on kulunud; - parem tagavedru katki (tlk 22).
6.Autex Autoteenindus OÜ märkis puuduste kõrvaldamise orienteeruva maksumuse kviitung‐ arvel nr XXX käsitsi (summas 1439 eurot, koos käibemaksuga 1726,80 eurot). 8.10.2017 esitas Autex Autoteenindus OÜ täiendavalt hinnapakkumise turbosüsteemi remondiks ja sellega seotud töödeks summas 1083 eurot (tlk 23).
7.Hageja pöördus alternatiivse hinnapakkumise saamiseks Info‐Auto AS‐i poole, kes (tlk 23) loetletud puuduste kõrvaldamiseks esitas 11.09.2017 hinnapakkumise summale 1693,65 eurot (tlk 24). 18.10.2017 täiendas asjatundja hinnapakkumist esisilla amortisaatorite remondi maksumuse võrra ja esitas hinnapakkumise kokku summale 2010,80 eurot (tlk 26).
8.Hageja on esitanud põhinõudena kahju hüvitamise nõude. Hageja nõuab kostjalt sõiduki varjatud puudustega seonduvalt kahju hüvitamist järgnevalt: 35 eurot – auto diagnostika ja ülevaatus; 44,53 eurot – auto täiendav ülevaatus ja hinnapakkumise küsimine; 1083 eurot – turboseadme remondi maksumus; 2010,80 eurot – diagnostika ja ülevaatuse käigus tuvastatud teiste puuduste kõrvaldamise maksumus; kokku seega 3173,33 eurot.
9.Juhul kui kohus leiab, et esitatud kahju hüvitamise nõuet ei ole kohtul võimalik rahuldada, esitab hageja käesolevaga alternatiivse, hinna alandamisel põhineva nõude. Hageja on tõendanud, et selline sõiduki puudus ei olnud müügilepingu tingimuseks. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Auto puuduste kõrvaldamise maksumus on kokku vähemalt 3173,33 eurot (kõik asjatundjad on hagejale selgitanud, et tegelike tööde teostamise käigus võib ilmneda ootamatusi, mistõttu töömaht ja kulu võivad osutuda suuremateks). Nimetatud puuduste kõrvaldamise maksumuses ulatuses ei vastanud müüdud sõiduauto lepingu tingimustele. Hageja nõuab kostjalt alandatud hinna osas summa 2650 euro tagastamist, viivist maksmisega viivitamise korral ning kahjuhüvitist õigusabikulude eest, arvestusega, et kõik summad kokku ei ületaks 3473,33 eurot.
10.Kui kohtul ei ole võimalik esitatud kahju hüvitamise nõuet ning alternatiivset hinna alandamisel põhinevat nõuet rahuldada, esitab hageja käesolevaga teise alternatiivse, lepingust taganemisel põhineva nõude. 10.08.2017 avalduses andis hageja kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja teatas, et vastasel korral taganeb ta lepingust (VÕS § 195 lg 1). Hageja on küll andnud kostjale täiendava tähtaja, kuid seaduse kohaselt ei olnud see nõutav, sest tegemist oli oluliste puudustega. Kõik olulise lepingurikkumise asjaolud on aset leidnud. Hageja palub tuvastada müügilepingust taganemine ning müügihinna summas 2950 euro tagastamist, tekitatud kahju hüvitamist – diagnostika 35 eurot, täiendav ülevaatus 44,53 eurot, auto
Tsiviilasi nr 2-17-15701 omanikuvahetuse registreerimisel tasutud riigilõivu hüvitamist summas 48 eurot ning viivist maksmisega viivitamise korral, arvestusega, et kõik summad kokku ei ületaks 3473,33 eurot. Müüdud eseme lepingutingimustele mittevastavus on tõendatud. Puudustega seoses tugineb hageja asjatundjate hinnangutele (tlk 11, 22-23, 24, 26).
KOSTJA VASTUS
11.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata.
12.Kostja ei nõustu hagejaga selles, et kostja oleks müüjana hagejale andnud üle sõiduauto, mis ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 p 1 mõttes. Hageja on esitanud diagnostikaakti (tl 11), mis on oma sisult ingliskeelne, sisaldades üksnes spetsiifilisi lühendeid, millest kostjal ei olnud mingil moel võimalik aru saada ega mõistupäraselt järeldada, milliseid väidetavaid puuduseid tema müüdud autole ette heidetakse. Hageja väidab, et “ülevaatuse käigus avastas asjatundja ka teised puudused, mida diagnostika programm ei tuvastanud” ning esitab loetelu (hagiavalduse p 1.4.). Hagiavalduse lisa 4 kohaselt esitas hageja lepinguline esindaja kostjale aga 10.08.2017 avalduse kahju hüvitamiseks ning lepingust taganemiseks, viidates täpselt samale diagnostikaaktile, kuid 10.08.2017 avalduses on kõik samad puudused diagnostikaaktiga tuvastatud. Hageja käitumises on vastuolu, mis viitab hageja pahatahtlikkusele esitada tõendeid valikuliselt ning tõlgendades diagnostikaakti üksnes selliselt, kuidas hagejale kasulikum on. TsMS § 33 lõike 1 II lause kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Käesolevaga vaidleb kostja esitatud dokumentaalse tõendi (tlk 11) vastuvõtmisele vastu, kuna see on võõrkeelne ning sellest ei ole võimalik tuvastada ühegi väidetava puuduse olemasolu.
13.Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõudega ühtegi dokumentaalset tõendit, mis tõendaks, et ta on väidetava kahju ka kandnud. Hageja ei ole kordagi puuduste kõrvaldamist nõudnud. 10.08.2017 kirjas esitab hageja üksnes kahju hüvitamise nõude ja alternatiivselt lepingust taganemise avalduse. Seega pole hageja kordagi piisaval määral tõendanud puuduste olemasolu, kirjeldanud väidetavaid puuduseid ning nõudnud kostjalt kui müüjalt asja parandamist. VÕS § 222 lõike 6 kohaselt kaotab ostja õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
14.Lisaks nähtub kviitungist (tlk 22), et sõiduauto läbisõit on XXX km. Hageja oli sõiduautoga läbinud juba XXX km, mistõttu on alusetu ja tõendamata väide, et sellelgi korral ilmnenud väidetavad puudused oleksid olnud olemas müügilepingu sõlmimise hetkel. Samuti nähtub arvekviitungist, et hageja on tasunud üksnes 44,53 eurot. Ülejäänud väidetavate puuduste ja kulutuste osas on üksnes käsitsi juurde kirjutatud summad, mille tasumine hageja poolt ei ole samuti dokumentaalselt tõendatud.
15.Hageja on esitanud täiendava hinnapakkumise turbosüsteemi remondiks ja sellega seotud töödeks, summas 1083 eurot (tlk 23). Hageja esitatud lisast nähtub, et hinnapakkumise päring tehti umbes kuu aega hiljem. See tähendab, et hageja väidetavalt tuvastas puuduse turboseadmes, kuid kasutas sõiduautot edasi umbes ühe kuu vältel ning küsis alles seejärel hinnapakkumist väidetava puuduse kõrvaldamiseks. Hageja ei ole ühegi esitatud tõendiga tõendanud, et väidetavad puudused oleksid olnud olemas sõiduauto müügilepingu sõlmimise hetkel.
Tsiviilasi nr 2-17-15701
16.Hageja alternatiivne nõue hinna alandamiseks tuleks jätta rahuldamata. Kostja on eelnevalt veenvalt ja usutavalt põhjendanud ning seega ümber lükanud hageja väited, mille kohaselt kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava sõiduauto. Samuti ei vasta hageja poolne hinna alandamine VÕS § 112 lg 1 esimese lause loogikale.
17.Eeltoodust lähtuvalt leiab kostja, et lepingust taganemise formaalsed eeldused, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused on täitmata. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud ning hagejal ei ole õigust lepingust taganeda. 12. MÄRTS 2018 TOIMUNUD KOHTUISTUNG
18.Hageja esindaja selgitas, et diagnostikaga tehti kindlaks ostetud auto suurimad vead: turboseade ja eelsüüteküünlad ei tööta. Süsteem osundas ka puudustega osadele, mis kontrollimise hetkel ei olnud aktiivsed. Samuti tuvastas kontrollija antud ülevaatuse käigus veel mitmeid vigu, mida saab tuvastada tõstuki peal, mitte diagnostikaga. Hagi punktides 1.3 ja 1.4 olevad vead on ühe kontrolli käigus tuvastatud. Need vead takistasid auto igapäevast kasutamist. Nt ei olnud ABS pidurisüsteem töökorras. Põhimõtteliselt oli autoga sõitmine siiski võimalik. Ostmise hetkel vaatas ostja auto visuaalselt üle. Hageja esindaja ei tea, kas hageja seaduslik esindaja tegi ka proovisõitu. Käesolevaks ajaks on sõiduauto edasi müüdud 2950 euro eest, kuid hageja esindaja sõnul on müügilepingut võimalik tagasi pöörata. Hageja remontis enne müüki sõiduki nii, et suuremad kahjud said kõrvaldatud ning ülevaatus tehtud. Hageja ei soovi täiendavaid tõendeid kohtule esitada. Hageja esindaja selgitas, et esitatud hinnapakkumistes on sees kõik need vead, mis autol olid müügilepingu sõlmimise ajal. Hagiavalduse punktis 1.8 on välja toodud: „Asjatundja kinnitusel võib parandustöid tegema asudes saada punktis 1.7.1 nimetatud vea (sidur ei ole töökorras, mootori hooratas koliseb) kõrvaldamise korral ilmsiks, et puudus on niivõrd ulatuslik ja auto mootor saanud sedavõrd palju kahjustusi, et see tuleb asendada“. Asjatundja täiendavat selgitust hagejal kirjalikult esitada ei ole. Seda, et sidur on läbi, näitab ka diagnostika väljavõte, kus on kirjas, et turboseade ei tööta. Tõenditena on esitatud diagnostikaakt, 04.09.2017 Autex Autoteenindus OÜ tõend, mille kviitung-arve on koostatud pärast sõiduki kontrolli. Tõendis on välja toodud vead, mis on kontrolli käigus tuvastatud.
19.Kostja esindaja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja esindaja on seisukohal, et kuna diagnostikaaktil ei ole ühtegi allkirja, siis ei saa seda asjakohaseks tõendiks pidada. Lisaks viitab kostja esindaja, et kuigi hageja esindaja väitel remontis hageja sõidukit enne müüki nii, et suuremad kahjud said kõrvaldatud ning ülevaatus tehtud, ei ole kohtule vastavasisulisi tõendeid esitatud. Samuti on hageja esindaja selgitanud, et sõiduk müüdi edasi 2950 euroga, millest tulenevalt ei ole hageja kahju saanud, sest auto on müüdud sama hinnaga edasi nagu osteti. Kostja esindaja selgitas, et enne sõiduki müüki tehti sõidukile hooldus, mille käigus tehti korda tagasild, amordid, amordipadjad ning vahetati mootoririhm. Kostja esindaja selgitas, et veermiku kontroll on tehtud hageja poolt, aga pole teada, mida kontrolliti, kas esi- või tagasilda. Seega ei saa öelda, kas kostja poolt remonditud asjade suhtes on hiljem esinenud puuduseid. Lõtkuga sarniir on kasutatud autode puhul normaalne, ka sidur kulub autol ajapikku. Samamoodi kulub ka turboseade. Auto üldine seisukord sõltub muidugi ka varasemast hooldusest. Kostja tegi enda poolt avastatud vead korda. Kostja ei pea hageja poolt viidatud puuduseid varjatud puudusteks. Kostja on seisukohal, et müüdud autol ei olnud selliseid suuri ja olulisi puudusi nagu hageja on asunud väitma.
Tsiviilasi nr 2-17-15701
KOHTU SEISUKOHT
20.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
21.Hageja taotleb kostjalt kahju väljamõistmist, mis on tekkinud müügilepingu alusel saadud sõiduauto lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, summas 3473,33 eurot. Hageja on esitanud ka alternatiivnõuded: müügihinna alandamise nõudes 2650 euro võrra koos kahjuhüvitisega, kokku mitte rohkem kui 3473,33 eurot ning teise alternatiivina müügilepingust taganemise ja sellega kaasneva müügihinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõude, nii et kogu hüvitis ei ületaks 3473,33 eurot.
22.Riigikohtu tsiviilasja nr 3-2-1-129-13 11. detsembri 2013 otsuse p-s 14 on märgitud, et alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga. Selliselt esitatud esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmine peab nähtuma ka kohtuotsuse resolutsioonist ja seda peab kohus ka otsuses põhjendama, samuti saab hageja esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmist apellatsioon- või kassatsioonkaebuses vaidlustada (vt ka Riigikohtu 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24). Alternatiivseid nõudeid esitades tuleks need reastada nende kasutamisest lähtudes n-ö gradatsioonist (raskemast kergemale). Käesoleval juhul on hageja esitanud alternatiivsed nõuded aga vastupidises järjekorras, jättes tähelepanuta, et lepingust taganemisega seotud küsimused kuuluksid lahendamisele esmajärjekorras. Kuna aga Riigikohtu seisukohast tulenevalt tuleb lahendada nõuded vastavalt hageja poolt soovitule, siis lahendab kohus esmalt kahju hüvitamise, seejärel ostuhinna alandamise ning lõpuks müügilepingust taganemise ja sellega kaasneva müügihinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõude.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
24.Pooltel puudub vaidlus, et kostja avaldas autode ostu-müügi kuulutuste andmebaasis Auto24.ee sõiduki müügikuulutuse, mille kohaselt oli tegemist korraliku, avariivaba sõidukiga, millel väga ergas ja samas väga ökonoomne mootor, äsja tehtud suurem hooldus, mille käigus korrastati tagasild (amordid, amordipadjad, kondid), ees uued pidurid, uus esiklaas; 27. juulil 2017 sõlmisid hageja ja kostja ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki (Volvo V50 registrimärgiga XXX) hinnaga 2950 eurot; hageja tasus kostjale sõiduki müügihinna, sai sõiduki valduse ja registreeris sõiduki Maanteeametis. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud puudus, mille eest kostja vastutas ning mille tõttu on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ning alternatiivselt ostuhinna alandamist ja teise alternatiivina, et hageja on õigustatud lepingust taganema, nõudma kostjalt lepingu alusel makstud raha tagastamist ning kahju hüvitamist.
Tsiviilasi nr 2-17-15701
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.
26.Selleks, et hinnata kostja vastutust rikkumise eest tuleb välja selgitada, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-10 p 12).
27.Sõlmitud ostu-müügilepingus ei ole pooled välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk vastama peab, st et sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta. Hageja ostis endale müügikuulutuse kohaselt töökorras auto, mis oli avariivaba, mille suhtes oli äsja tehtud suurem hooldus ning ta soovis sõidukit kasutada tavalisel otstarbel, s.o sõitmiseks. Kuna sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest. Kuivõrd pooled ei ole leppinud kokku auto kvaliteedi osas, tuleb kohtu hinnangul lähtuda Liiklusseaduses ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 13.06.2011 nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ esitatud nõuetest. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud, et ostetud sõiduk ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 30.07.2017, kui hageja asus sõitma Tartust Tallinnasse, lakkas auto turboseade sõidu ajal töötamast. Hageja väidete kohaselt kinnitas autole tehtud diagnostika, et auto turboseade ei tööta – „ECM‐2263 Turbo control Faulty signal – DTC is found active.“ Lisaks näitas süsteem, et auto eelsüüteküünal ei tööta (glow plug), mis muudab auto sisuliselt talveperioodil kasutuskõlbmatuks. Süsteem osundas ka puudustega osadele, mis kontrollimise hetkel ei olnud aktiivsed – rooli sensor (wheel sensor), kesklukk (central lock), toiteplokk (power supply), ühendus audiomooduliga (AUD). Samuti osundas diagnostika, et auto pardakompuutri tarkvaraga (ajuga) on manipuleeritud (Configuration fault Software fault) (tlk 11). Täiendavalt on hageja esitanud autol esinevate puuduste tõendamiseks kohtule Autex Autoteenindus OÜ kviitung-arve nr XXX (tlk 22) ning kaks Info-Auto AS hinnapakkumist. Istungil avaldas hageja esindaja, et hagiavalduse punktis 1.4 (puudused, mida diagnostika programm ei tuvastanud) olevate vigade kohta tõendeid esitada tal ei ole.
Tsiviilasi nr 2-17-15701
28.TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus asjas kõiki tõendeid. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus on seisukohal, et esitatud diagnostika väljavõte (tlk 11) ei ole piisavalt usaldusväärne tõend, et selle pinnalt tuvastada autol müügi hetkel olnud puuduseid ega seda, et need puudused pole tekitatud ostja poolt auto kasutamisel. Esitatud diagnostika dokumendil puudub selle teinud isiku nimi, allkiri ja tempel. Kohtule ei nähtu, kuidas või millise seadmega on antud andmed saadud. Samuti ei ole sellise dokumendi koostamine arvutis keeruline (puuduvad eritunnused, mida ei oleks võimalik järgi teha). Lisaks sellele ei ole antud tõend TsMS § 33 lg 1 kohaselt nõuetekohane ning sellele on kostja ka menetluses viidanud. Seega ei arvesta kohus hageja poolt esitatud väidetava diagnostika dokumendiga (tlk 11). Autex Autoteenindus OÜ kviitung-arve nr XXX (tlk 22) osas on kohus seisukohal, et tegemist on sõiduki kontrollimise ja varuosade, mida ei ole kasutatud hageja poolt viidatud puuduste parandamiseks, arvega. Nimetatud dokument sisaldab küll selgitust, et autol on teatud puudused, kuid sellest ei nähtu, kas puudused on auto omaniku poolt avaldatud või on need ülevaatuse käigus kindlaks tehtud. Samuti puudub dokumendil allkiri selle kohta, kes on selle koostanud. Seega ei ole esitatud tõendiga võimalik tuvastada asja puuduseid müügi hetkel, ega ka seda, et need puudused pole tekitatud ostja poolt sõiduki kasutamisel. Lisaks ei saa auto puudusi tõendavateks tõenditeks pidada Info-Auto poolt koostatud hinnapakkumisi, sest need ei tõenda puuduste olemasolu ja puuduste tekkeaega ning -põhjusi (tlk 24 ja 26). Seega ei tõenda kohtu hinnangul Autex Autoteenindus OÜ kviitung-arve nr XXX ja Info-Auto AS hinnapakkumised seda, et autol olid müügi hetkel puudused.
29.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises seisus oli auto ostumüügi hetkel. Kohtule ei ole teada, kas väidetavalt tekkinud puudused ilmnesid juba ostumüügilepingu ajal või hiljem. Samuti ei ole kohtule teada, kuidas hageja on ise autoga ümber käinud. Samas nähtub kostja müügikuulutusest, et vaidlusaluse auto läbisõit on XXX km. Hageja poolt esitatud Autex Autoteeninduse OÜ kviitung-arvelt (tlk 22) aga nähtub, et 04.09.2017 on sõiduki läbisõit juba XXX km, mis näitab, et hageja on ostetud sõidukiga läbinud kuu aja jooksul XXX km. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja poolt avaldatud sõiduki puudused esinesid sõidukil ostmise hetkel, vaid need puudused võisid tekkida sõiduki kasutamisel hageja poolt.
Tsiviilasi nr 2-17-15701 Antud juhul ei ole hageja tõendanud sõiduki lepingutingimustele mittevastavust. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et asjatundja/ekspert/spetsialist oleks tuvastanud, et autol olid hageja poolt väidetud puudused müügihetkel. Hageja esindaja on ka ise kohtuistungil nentinud, et talle pole teada, kas hageja esindaja tegi autoga proovisõitu, kas puuduste kõrvaldamiseks on sõidukit remonditud (sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole) ning möönnud seda, et hageja tõendite pagas on puudulik, kuid vaatamata sellele ei soovinud hageja asja mittevastavuse tuvastamiseks ekspertiisi määramist.
30.Hageja on esitanud lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 alusel. Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama kohustuse rikkumise, oma kahju ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel, aga ka kahju ettenähtavuse kostjale (VÕS § 127), vastutuse puudumist kohustuse rikkumise eest vabandatavuse tõttu peab VÕS § 103 teise lause järgi tõendama kostja. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt kohustuse rikkumist, ei analüüsi kohus järgmisi kahju hüvitamise eelduseid ning on seisukohal, et hageja nõue kostjalt kahjuhüvitise summas 3473,33 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
31.Kuna hageja ei ole tõendanud, et müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele ning samuti seda, et kostja oleks olnud teadlik võimalikest puudustest, ei ole põhjendatud ka alternatiivsete nõuete rahuldamine, kuna ka nende rahuldamise eelduseks on asja lepingutingimustele mittevastavus.
32.Ostuhinna alandamise ja lepingust taganemise osas selgitab kohus järgmist. Ostuhinda saab alandada juhul kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise sellekohase avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ostuhinna alandamise eelduseid peab tõendama hinna alandamisele tuginev pool ning, et hinna alandamise aluseks on kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste erinevus. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit puudusteta ja puudustega eseme väärtuste kohta, millest tulenevalt jätab kohus hageja nõude ostuhinna alandamiseks rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kuna hageja on esitanud ka lepingust taganemisega seotud nõudeid, selgitab kohus, et kui lepingust on taganetud, ei saa nõuda ostuhinna alandamist. Asja materjalidest nähtub, et hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse ning esitanud kostjale nõude lepingu alusel makstud raha tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks. Lepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Materiaalse eeldusena peab taganemiseks olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine. Kuna eelpoolmotiveerituga asus kohus seisukohale, et tõendatud ei ole müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus, siis ei ole lepingust taganemise eeldused täidetud ning müügileping taganemisavalduse tõttu ei lõppenud. Kui ostja oleks kehtivalt müügilepingust taganenud, peaksid pooled tagastama teineteisele üleantu või hüvitama selle väärtuse ( VÕS § 188). Kuna hageja on vastavasisulise nõude esitanud teise alternatiivnõudena, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtuistungil on hageja esindaja avaldanud, et vaidlusalune sõiduk on võõrandatud kolmandale isikule. Üleantud eset ei saa tagastada siis, kui see on võõrandatud. Kuna taganemisel on võlaõiguslik toime, ei anna taganemine võimalust nõuda asja välja kolmandalt isikult, kellele nt asi on võõrandatud, sest tema omandamise õiguslik alus taganemisega ei kao. Kuna hageja on esitanud nõude müügihinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks, oleks ta pidanud võimaldama tagasitäitmist, kuid seda hageja teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude ostuhinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks seoses taganemisega.
Tsiviilasi nr 2-17-15701
MENETLUSKULUD
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 1260 eurot (tl 122-124). Kostja esindaja tunnihind on 120 eurot. Kohus, tutvunud kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike menetluskuludega, arvestades asja sisu ja keerukust. Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja menetluskulude suuruseks on 2592 eurot, mis on rohkem kui kaks korda suurem kostja märgitud kuludest. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1260 (koos km-ga) eurot.
35.Kostja on TsMS § 177 lg 4 alusel taotlenud, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega mõistab kohus hagejalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.