Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Kohtuasi
XX hagi YY ja PP vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Diana Minumets esindajad Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja) PP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Mihkel Eikner
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Võtta vastu XX hagist loobumine ning lõpetada sellega seoses tsiviilasja nr 2-175111 menetlus.
2.Tühistada seoses hagist loobumisega Harju Maakohtu 20.10.2017 otsus.
3.Jätta maakohtu menetluses kantud ja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud poolte menetluskulud XX kanda.
Määrata kindlaks maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XX-lt välja YY kasuks menetluskulud (õigusabikulu) 2100 eurot (s.o 1500 + 600) ja PP kasuks menetluskulud (õigusabikulu) 2100 eurot (s.o 1500 + 600).
5.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb XX-l tasuda YY-le ja PP-le viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.YY ja PP taotlusel kohustada XX kandma hagejalt välja mõistetud ja kostjatele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud PP arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
7.Tagastada XX-le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 900 euro suurusest riigilõivust 450 eurot ja kanda see N OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is LHV Pank.
8.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 28.03.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja PP (kostja II) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Maakohus jättis 20.10.2017 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kummagi kostja kasuks menetluskulude katteks 1500 eurot.
3.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada . 22.11.2017 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Kostjad palusid 11.12.2017 esitatud vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata.
4.26.03.2018 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule avalduse hagist loobumise kohta ja taotluse tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 alusel pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.
5.29.03.2018 seisukohas nõustusid kostjad hagist loobumisega ja palusid jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjad ei vaidlustanud maakohtus kantud kulude vähendamist 0,5 h võrra, paluvad kostjad hagejalt välja mõista esimese astme kohtumenetluses kantud menetluskulud 3000 eurot
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-5111 (käibemaksuga). Lisaks paluvad kostjad mõista hagejalt välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 1200 eurot (käibemaksuga). Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja loobumine Harju Maakohtule 28.03.2017 esitatud hagiavaldusest tuleb vastu võtta ning lõpetada tsiviilasja nr 2-17-5111 menetlus. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.10.2017 otsuse.
7.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit teatab kohus TsMS § 429 lg 3 järgi enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 järgi pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 431 lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ning lõpetab asja menetluse.
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt kannab hagist loobumise korral menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud. Praegusel juhul ei ole hageja kohtule avaldanud seisukohta menetluskulude jaotuse osas, sh ei ole märkinud oma hagist loobumise avalduses TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud olukorra esinemist. Kostjad paluvad jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Seega jätab ringkonnakohus TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt kostjate nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-5111 lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Kostjad esitasid 19.09.2017 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende menetluskuludeks lepingulise esindaja õigusabikulud 2550 eurot (käibemaksuta). Nimekirjast nähtuvalt osutati kostjatele õigusabi 25,5 tunni ulatuses tunnitasu määraga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja ei vaielnud kostjate menetluskuludele vastu. Kostjad paluvad 29.03.2018 taotluses maakohtus kantud menetluskulud välja mõista ulatuses, milles need maakohtu 20.10.2017 otsusega hagejalt välja mõisteti.
11.Ringkonnakohus leiab, et kostjate esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kolleegium on maakohtuga ühte meelt selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud kostjate esindaja ajakulu on põhjendatud 25 tunni ulatuses. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja mõistlikuks kostjate esindaja ajakuluks seoses ettevalmistusega hagivastuse esitamiseks, hagivastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 14 tundi, hageja 17.05.2017 seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks ning kostjate 02.06.2017 seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 7 tundi ning ettevalmistamiseks 19.09.2017 kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemiseks 4 tundi. Kostjad ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista kostjate maakohtus kantud menetluskulu (25 * 120) 3000 eurot (sh käibemaks).
12.Kostjad esitasid 29.03.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulusid kokku 1200 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on seisnud apellatsioonkaebusega tutvumises, selle analüüsimises ja positsioonide kujundamises (2,5 tundi) ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamises (7,5 tundi). Ka apellatsiooniastmes on õigusabi osutatud hinnaga 100 eurot tund (lisandub käibemaks). Hageja kostjate menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
13.Kolleegium leiab, et kostjate esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on olnud vajalikud ning toimingutele kulunud aeg (kokku 10 tundi) on asja mahtu ja keerukust ning esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Hinnang esindaja tunnitasu määrale on antud määruse p-s 11. Lähtudes ülalmärgitust ja kostjate esitatud menetluskulude nimekirjast, tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (10 * 120) 1200 eurot (sh käibemaks).
14.Kuna kostjad on menetluses osalenud samas ulatuses, siis tuleb hüvitatavad menetluskulud jagada kahe kostja vahel võrdsetes osades. Kostjad paluvad oma menetluskulude hüvitamise taotluses kohustada hagejat kandma hagejalt välja
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-5111 mõistetud ja kostjatele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostja II arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
15.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Hageja taotleb poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel leiab kolleegium, et hagejale tuleb tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 900 eurost (maksekorraldus tl 174), s.o 450 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja on avalduses palunud riigilõivu tagastada C OÜ-le. Äriregistri andmetel on registrikoodiga XXXXXXXX äriühingu kehtiv ärinimi N OÜ.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.