Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

jaotuse

määrab

maakohus

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

Maakohus nõustus kohtutäituriga, et TMS§ 130 lg 11 loetelu rahaliselt hinnatavate soodustuste sissetulekute osas ei ole lõplik ja TMS § 130 lg 4 on eraldi välja toodud, mida ei loeta sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka. Pension on täitemenetluses üheks sissetuleku liigiks. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Tulenevalt RPKS § 47 lg-st 3 võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lgga 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile vara nimekirja 18. detsembril 2017 (tl 10-11), mille kohaselt on tema igakuine netosissetulek 280 eurot, vara puudub, tal on kaks ülalpeetavat ja kohustusi umbes 30 000 euro eest. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et avaldaja esitatud andmed vara nimekirjas ei kajasta tegelikkust ja avaldaja ei ole esitanud usaldusväärseid andmeid igapäevaste kulutuste kandmise kohta. Kuivõrd kohtutäitur peab riikliku pensioni kinnipidamiseks kindlaks tegema kõik sissetulekud, sest riiklikule pensionile sissenõude pööramise õigus eeldab ülejäänud sissetulekute vastavust TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale, leidis maakohus, et kohtutäitur on õigesti hinnanud olukorda, kus võlgnik viibiks juhul, kui ta oma eluaseme kulud kannaks ise, s.t elamispinna tasuta kasutusse andmise puhul on rahaliselt hinnatava soodustuse väärtus sellise hüve turuhind. Kohtutäitur on piisavalt põhjendanud, millised konkreetsed asjaolud ja millises summas annavad aluse lugeda võlgniku sissetulekuks võimalust kasutada tasuta elukohta aadressil Vambola 5 Elva. Maakohus selgitas, et TMS § 132 mõte on tagada võlgnikule hädavajalike kulutuste katteks rahalised vahendid ja kui neid kulutusi kaetakse muul viisil, asja tasuta kasutamise võimaldamisega, siis sellel on käesoleval juhul rahaliselt hinnatav väärtus. Täitemenetlus on kestnud üle kahe aasta, avaldaja ei ole oma nõuete tasumiseks huvi üles näidanud. Kui avaldaja soovib mingil muul moel oma võlgadest vabaneda, siis selleks on pankrotimenetlus ja järgnev võlgadest vabastamise menetlus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

avaldaja, oleksid need 250 eurot. Asjaolu, et avaldaja omab sissekirjutust Vambola 5 Elva, ei tähenda, et avaldaja seal ka elab. Avaldajalt nõuti vara nimekirjas „faktilist“ elukoha märkimist ja avaldaja märkis elukohana koha, mis on registreeritud rahvastikuregistris. Meelevaldne ja väär on omistada avaldajale üürisuhet/tasuta kasutamisse andmise võimaldamist vastava kohaga pelgalt rahvastikuregistri kannetest tulenevalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissetuleku arestimisel peab avaldajale alles jääma töötasu alammäär ja iga ülalpeetava kohta üks kolmandik palga alammäärast kuus, s.o 2017. aastal 783 eurot 33 senti (470+(470÷3)×2) ja 2018. aastal 833 eurot 33 senti (500+(500÷3)×2). Riigikohus on 15. märtsi 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 p-s 15 leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s 11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Kohtutäitur ei ole aga teinud kohtule usutuvaks sissetuleku arestimisel arvestatud mitterahalise soodustuse väärtuse kujunemist. Käesolevalt on kohtutäitur piirdunud vaid selgitusega, et avaldaja sissetuleku hulka tuleb lugeda ka avaldaja elukoha Vambola 5 Elva tasuta kasutamise võimalus lähtudes kinnisvaraportaalis www.kv.ee avaldatud Elva elamute üürihindadest. See, kui võlgnikul on võimalus tasuta kasutada nt perekonnaliikmetele kuuluvat eluruumi, ei ole käsitletav tema sissetuleku või rahalise hüvena, millele saaks pöörata sissenõuet. Kohtutäituri väitel: „ei ole välistatud, et võlgnikul on võimalus kasutada ka näiteks tasuta transporti“ (tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise ja oletusliku hinnanguga. Kui võlgnik ei märgi püsikulutuste hulka kulutusi toidule, ei tähenda see, et toidule tehtavaid kulutusi tuleks arvestada võlgniku täiendava sissetulekuna. Isegi kui hüpoteetiliselt lisada sissetulekule kohtutäituri poolt arvestatud elamu tasuta kasutamisest saadav kasu 250 euro väärtuses ning toidukorvi kulu 72 eurot 99 senti, kokku 610 eurot 99 senti (288+250+72,99), on see väiksem kui avaldaja puhul arestimisele mittekuuluv sissetulek kuus 2017. aastal summas 783 eurot 33 senti ja 2018. aastal summas 833 eurot 33 senti. Seega jättis nii kohtutäitur kui ka maakohus põhjendamatult arvestamata avaldaja ülalpeetavatega, millega rikuti TMS § 132 lg-s 2 sätestatud piirangut sissetuleku arestimisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.