Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 10. aprill 2018. a.
Tsiviilasja number
2-18-281
Tsiviilasi
A.V. i kaebus kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsuse peale täiteasjas nr 171/2015/26
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.V. i määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.V. (isikukood XXX) Vastustajad: (puudutatud isik): kohtutäitur Janek Pool (sissenõudja): Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a määrus, millega maakohus jättis A.V. i kaebuse kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsusele täiteasjas nr 171/2015/26 rahuldamata. Teha uus määrus, millega tühistada kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsus täiteasjas nr 171/2015/26. Saata A.V. i 15. detsembri 2017 kaebus kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
3.Võtta asja juurde riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja A.V. i kaebus riiklikust pensionist kinnipidamise
akti peale. Keelduda asja juurde võtmast kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsust.
5.Menetluskulude lõpplahendiga. Edasikaebamise kord
jaotuse
määrab
maakohus
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.A.V. (avaldaja) esitas 5. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli (kohtutäitur) 20. detsembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 171/2015/26, milles palus tühistada kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
2.Täiteasjas nr 171/2015/26 toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse (sissenõudja) 13. jaanuari 2015 avalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2014 määruse kriminaalasjas nr 1-141222 alusel täitemenetlus menetluskulude summas 288 eurot sissenõudmiseks, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot 16 senti (koos käibemaksuga) ja kohtutäituri tasu 99 eurot 60 senti (koos käibemaksuga). Kohtutäitur koostas 15. detsembril 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti, mille kohaselt on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kinni pidama 10% avaldajale makstavast pensionist kuni nõude rahuldamiseni. Avaldaja esitas 15. detsembril 2017 kaebuse kohtutäituri 15. detsembri 2017 akti peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2 ja p 10 alusel, mille kohaselt ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Avaldaja ainukeseks sissetulekuks on puudega inimese sotsiaaltoetus ja riiklik pension, mistõttu on arestitud summa, mis seaduse kohaselt ei kuulu arestimisele. Avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohtutäitur jättis 20. detsembri 2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 1. jaanuaril 2018. Avaldaja ei nõustu kohtutäituriga, et eluliselt ei ole usutav, et avaldaja ainuke sissetulek on pension, mistõttu on pensioni arestimine lubatud. Tallinna Ringkonnakohus on 16. novembri 2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-4455 asunud seisukohale, et kohtutäitur ei saa võlgniku riiklikule pensionile sissenõude pööramisel lähtuda oletusest, et võlgniku tegelik sissetulek on oluliselt suurem. Samuti ei saa kohtutäitur sissetuleku arestimisel tugineda võlgnikule kuuluva vara või eeldatavate kulude pinnalt oletusele, et avaldajal on lisaks töövõimetuspensionile veel sissetulekuid. Kohtutäitur on jätnud tähelepanuta, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. TMS § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.
2.Kohtutäitur avaldaja kaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt on riiklikud pensionid seaduses sätestatud ulatuses kuni 50% ulatuses arestitavad. Avaldaja esitatud andmed vara nimekirjas ei kajasta tegelikkust ja ei ole seetõttu usaldusväärsed. Vara nimekirja kohaselt puudub avaldajal kulu söögile. Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) andmetel maksis toidukorv 2017. septembris 72 eurot 99 senti nädalas 4-liikmelise pere kohta. Arvestades avaldaja pere suuruseks teda ennast, tema kahte ülalpeetavat ja ülalpeetavate ema, oleks avaldaja osa toidukorvi maksumuseks 72 eurot 99 senti. Avaldaja sissetuleku hulka tuleb lugeda kolmanda isiku poolt tehtud kulutused avaldaja toidule. Kohtutäitur leiab, et avaldajal on võimalik kasutada tasuta elukohta Vambola 5 Elva ning välistatud ei ole, et avaldajal on võimalus kasutada ka näiteks tasuta transporti. Eluruumide kasutamine on hüve, mida on võimalik arvestada avaldaja sissetuleku hulka. Kohtutäituri hinnangul on analoogia korras võimalik avaldaja majandusliku seisundi hindamisel kasutada riigi õigusabi andmise otsustamise reeglistikku. Selliselt on võimalik arvesse võtta mh seda, kui isiku eest kannab jooksvad kulud keegi teine, isikul on ühekordseid ebaregulaarseid tulusid, vara on soetatud kindla sihtotstarbega või tõenäoliselt vajalik ettenägematuteks kulutusteks, isiku edasised tulu teenimise võimalused on oluliselt vähenenud jms (vt Riigikohtu
13.veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 16). Kinnisvaraportaali www.kv.ee kohaselt on Tartumaal Elvas keskmine üürihind 2-toalise korteri puhul 250 eurot, millele lisandub üldjuhul kommunaalkulude tasumise kohustus. Kui arvestada avaldaja sissetuleku hulka keskmine üürihind ning toidukorv, on avaldaja sissetulekuks 602 eurot 99 senti kuus. Sellise sissetuleku korral võis 2017. aastal kinni pidada umbes 88 eurot 66 senti. Kohtutäitur peab võlgniku sissetulekust kinni 23 eurot 44 senti, s.o 10% pensionist. Kohtutäituri hinnangul tuleks arvestada ka 9. jaanuaril 2018 kehtima hakanud TMS § 132 lgga 12, mille kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20% sissetulekust, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Käesoleval juhul on sissetuleku arestimise eeldused täidetud, muule varale sissenõude pööramine ei ole viinud nõude rahuldamisele. Kohtutäitur arvestas avaldaja ülalpeetavatega ning koostas arestimisakti 10% sissetuleku kinnipidamiseks, mitte 20% kinnipidamiseks. Ülalpeetavate olemasolu saab vajadusel arvestada, kuid nende olemasolu ei ole takistuseks TMS § 132 lg 12 rakendamisele. Kohtutäiturile on laekunud pensionist kinnipidamise tulemusena 31. jaanuari 2018 seisuga 23 eurot 44 senti, mille ülekandmine sissenõudjale on peatatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 16. veebruari 2018 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TMS § 130 lg 11 kohaselt saab rahaliselt hinnatavat soodustust lugeda sissetulekuks siis, kui isik on seda saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 130 lg 4 kohaselt sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid.
Maakohus nõustus kohtutäituriga, et TMS§ 130 lg 11 loetelu rahaliselt hinnatavate soodustuste sissetulekute osas ei ole lõplik ja TMS § 130 lg 4 on eraldi välja toodud, mida ei loeta sissetuleku arestimisel sissetuleku hulka. Pension on täitemenetluses üheks sissetuleku liigiks. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Tulenevalt RPKS § 47 lg-st 3 võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lgga 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile vara nimekirja 18. detsembril 2017 (tl 10-11), mille kohaselt on tema igakuine netosissetulek 280 eurot, vara puudub, tal on kaks ülalpeetavat ja kohustusi umbes 30 000 euro eest. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et avaldaja esitatud andmed vara nimekirjas ei kajasta tegelikkust ja avaldaja ei ole esitanud usaldusväärseid andmeid igapäevaste kulutuste kandmise kohta. Kuivõrd kohtutäitur peab riikliku pensioni kinnipidamiseks kindlaks tegema kõik sissetulekud, sest riiklikule pensionile sissenõude pööramise õigus eeldab ülejäänud sissetulekute vastavust TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale, leidis maakohus, et kohtutäitur on õigesti hinnanud olukorda, kus võlgnik viibiks juhul, kui ta oma eluaseme kulud kannaks ise, s.t elamispinna tasuta kasutusse andmise puhul on rahaliselt hinnatava soodustuse väärtus sellise hüve turuhind. Kohtutäitur on piisavalt põhjendanud, millised konkreetsed asjaolud ja millises summas annavad aluse lugeda võlgniku sissetulekuks võimalust kasutada tasuta elukohta aadressil Vambola 5 Elva. Maakohus selgitas, et TMS § 132 mõte on tagada võlgnikule hädavajalike kulutuste katteks rahalised vahendid ja kui neid kulutusi kaetakse muul viisil, asja tasuta kasutamise võimaldamisega, siis sellel on käesoleval juhul rahaliselt hinnatav väärtus. Täitemenetlus on kestnud üle kahe aasta, avaldaja ei ole oma nõuete tasumiseks huvi üles näidanud. Kui avaldaja soovib mingil muul moel oma võlgadest vabaneda, siis selleks on pankrotimenetlus ja järgnev võlgadest vabastamise menetlus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja rahuldada avaldaja kaebus. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja ei vaidle vastu asjaolule, et pensionit saab lugeda täitemenetluses üheks sissetuleku liigiks, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta TMS § 130 jj piirangud. Sissenõude pööramine pensionile on TMS § 131 lg 1 p 2 ja p 10 kohaselt keelatud. Kohtutäitur jättis tähelepanuta TMS § 132 lõike 2, mis näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Maakohus ei ole ülalpeetavate ja TMS § 132 lõike 2 kohta seisukohta võtnud. Maakohus on ebaõigesti ja oletuste pinnalt asunud seisukohale, et avaldajale on võimaldatud tasuta kasutada rahvastikuregistris märgitud elukohta ja olukorras, kus eluaseme kulud kannaks
avaldaja, oleksid need 250 eurot. Asjaolu, et avaldaja omab sissekirjutust Vambola 5 Elva, ei tähenda, et avaldaja seal ka elab. Avaldajalt nõuti vara nimekirjas „faktilist“ elukoha märkimist ja avaldaja märkis elukohana koha, mis on registreeritud rahvastikuregistris. Meelevaldne ja väär on omistada avaldajale üürisuhet/tasuta kasutamisse andmise võimaldamist vastava kohaga pelgalt rahvastikuregistri kannetest tulenevalt.
5.Kohtutäitur avaldaja määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 16. veebruari 2018. a määruse, millega maakohus jättis kaebuse kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsusele täiteasjas nr 171/2015/26 rahuldamata. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tühistab kohtutäitur Janek Pooli 20. detsembri 2017. a otsuse täiteasjas nr 171/2015/26. Ringkonnakohus võtab asja juurde 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti ja avaldaja 15. detsembri 2017 kaebuse riiklikust pensionist kinnipidamise akti peale. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse avaldaja kaebusele, sest nimetatud otsus on asja materjalide juures olemas (tl 7-8). Ringkonnakohus loeb otsuse käesoleva määrusega kohtutäiturile tagastatuks.
7.TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 kontrollib kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Avaldus on esitatatud kohtutäituri 20. detsembri 2017 tegevuse peale (otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata). Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akt.
8.Avaldaja väitel ei ole kohtutäitur arvestanud avaldaja sissetuleku arestimisel avaldaja ülalpeetavatega ning on ebaõigesti asunud seisukohale, et avaldajale on võimaldatud kasutada tasuta avaldaja rahvastikuregistris märgitud elukohta. Kohtutäitur on kinnitanud kohtule, et ta on teadlik sellest, et avaldaja ülalpidamisel on kaks alaealist last (tl 5 pöördel p 3, tl 17 pöördel p 6). Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1 kohaselt oli 2017. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2018 täistööajaga töötamise korral 500 eurot.
9.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et ei kohtutäitur ega maakohus ei ole arvestanud sissetuleku arestimisel TMS § 132 tulenevate sissetuleku arestimise piirangutega. TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s 11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Kuid kohtutäituril on kohustus järgida TMS § 131 ja § 132 sätestatud arestimise piiranguid, mh arvestada avaldaja ülalpeetavate arvu. Käesolevalt ei ole kohtutäitur välja toonud selliseid erandlike asjaolusid, mis õigustaksid mittearvestitava sissetuleku arestimist. Avaldajal on kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustus ja tema teadaolevaks sissetulekuks on 280 eurot.
Sissetuleku arestimisel peab avaldajale alles jääma töötasu alammäär ja iga ülalpeetava kohta üks kolmandik palga alammäärast kuus, s.o 2017. aastal 783 eurot 33 senti (470+(470÷3)×2) ja 2018. aastal 833 eurot 33 senti (500+(500÷3)×2). Riigikohus on 15. märtsi 2017 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 p-s 15 leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s 11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Kohtutäitur ei ole aga teinud kohtule usutuvaks sissetuleku arestimisel arvestatud mitterahalise soodustuse väärtuse kujunemist. Käesolevalt on kohtutäitur piirdunud vaid selgitusega, et avaldaja sissetuleku hulka tuleb lugeda ka avaldaja elukoha Vambola 5 Elva tasuta kasutamise võimalus lähtudes kinnisvaraportaalis www.kv.ee avaldatud Elva elamute üürihindadest. See, kui võlgnikul on võimalus tasuta kasutada nt perekonnaliikmetele kuuluvat eluruumi, ei ole käsitletav tema sissetuleku või rahalise hüvena, millele saaks pöörata sissenõuet. Kohtutäituri väitel: „ei ole välistatud, et võlgnikul on võimalus kasutada ka näiteks tasuta transporti“ (tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise ja oletusliku hinnanguga. Kui võlgnik ei märgi püsikulutuste hulka kulutusi toidule, ei tähenda see, et toidule tehtavaid kulutusi tuleks arvestada võlgniku täiendava sissetulekuna. Isegi kui hüpoteetiliselt lisada sissetulekule kohtutäituri poolt arvestatud elamu tasuta kasutamisest saadav kasu 250 euro väärtuses ning toidukorvi kulu 72 eurot 99 senti, kokku 610 eurot 99 senti (288+250+72,99), on see väiksem kui avaldaja puhul arestimisele mittekuuluv sissetulek kuus 2017. aastal summas 783 eurot 33 senti ja 2018. aastal summas 833 eurot 33 senti. Seega jättis nii kohtutäitur kui ka maakohus põhjendamatult arvestamata avaldaja ülalpeetavatega, millega rikuti TMS § 132 lg-s 2 sätestatud piirangut sissetuleku arestimisel.
10.Praegusel juhul ei ole avaldaja otseselt taotlenud kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse tühistamist, vaid on esitanud taotluse tühistada kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akt (tl 2). Samas tuleneb avaldusest üheselt, et avaldaja soovib vaidlustada ka kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsust, millega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse peale. Avaldaja taotleb kohtutäituri 15. detsembri 2017 riiklikust pensionist kinnipidamise akti tühistamist. Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Küll aga ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-36-16, p 23). Avaldaja on vaidlustanud riiklikust pensionist kinnipidamise akti, kus on vaidluse esemeks, et kohtutäitur on arestinud valesti avaldaja sissetuleku, s.o ei ole järginud TMS §-e 131 ja 132. Tulenevalt eeltoodust, tuleb rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 20. detsembri 2017 otsuse tühistamiseks. Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.
11.Asjakohane ei ole kohtutäituri viide TMS § 132 lg-le 12, mis jõustus 9. jaanuaril 2018. Riiklikust pensionist kinnipidamise akti koostamise ajal 15. detsembril 2017 antud säte ei kehtinud. TMS § 132 lg-ga 12 muudeti kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust, mille Vabariigi President kuulutas välja 22. detsembri 2017 otsusega nr 199. See tähendab, et kohtutäitur ei saa riiklikust pensionist kinnipidamise akti tagantjärgi põhjendada sättega, mida ei olnud akti koostamise ajal veel avaldatud õigusliku kehtivuse mõttes. Ringkonnakohus selgitab, et ka käesoleval ajal juba kehtiva TMS § 132 lg 12 rakendamisel tuleb arvestada TMS § 132 lg-s 2 sätestatud piiranguid sissetuleku arestimisel.
12.Ringkonnakohus ei käsitle kohtutäituri poolt esile toodud asjaolusid, mis puudutab avaldaja maksukäitumist. Asjaolu, et avaldajal on mitmeid võlgnevusi, ei saa olla aluseks mittearestitava sissetuleku arestimiseks ja ülalpeetavate mittearvestamiseks. Samuti ei oma antud juhul tähendust asjaolu, et kohtutäitur peab tarvitusele võtma kõik abinõud võlgnevuse kättesaamiseks.
13.Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.