Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

1 (11)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

-

Menetluse käik

.1. Pxxxx Nxxxxxxx esitas 31.10.2016. a kohtule hagiavalduse OÜ CHEF FOODS vastu juhatuse liikme tasu, kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja taotles hagis, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja perioodi 01.09.2013. a -31.07.2016. a eest vähem makstud juhatuse liikme tasu kokku summas 6084,40 eurot, perioodi 01.08.2016. a - 18.08.2016. a eest maksmata juhatuse liikme tasu summas 1404,54 eurot ning kahjuhüvitise perioodil 19.08.2016. a – 14.09.2016. a ja 15.09.2016. a – 30.09.2016. a saamata jäänud töövõimetushüvitise ulatuses kokku summas 1747,87 eurot. Lisaks palus hageja kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista viivise tasumata juhatuse liikme tasult ja kahjuhüvitiselt VÕS § 113 ja 94 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni. .2. Tartu Maakohus jättis 09.02.2017. a otsusega PxxxxxNxxxxxxx hagi OÜ CHEF FOODS vastu täies ulatuses rahuldamata. .3. Hageja esitas Tartu Maakohus 09.02.2017. a otsuse peale apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule, milles taotles otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega saata asi maakohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt rahuldada hagi järgmistes nõuetes: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodi 01.08.2016. a - 18.08.2016. a eest maksmata juhatuse liikme tasu summas 1404,54 eurot; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise perioodil 19.08.2016. a – 14.09.2016. a ja 15.09.2016. a – 30.09.2016. a saamata jäänud töövõimetushüvitise ulatuses kokku summas 1747,87 eurot; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 ja 94 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni ja 4) tuvastada 18.08.2016. a kostja osanike otsuse tühisus. .4. Tartu Ringkonnakohus tegi 07.07.2017. a kohtuotsuse, millega tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja vastu perioodi 01.08.2016. a 18.08.2016. a eest maksmata juhatuse liikme tasu nõudes summas 1404,54 eurot ning ajutise töövõimetuse hüvitise nõudes summas 1747,87 eurot. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.2016. a - 18.08.2016. a eest summas 1060,35 eurot ja viivise alates 31.10.2016. a kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja nõude kostjalt ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks summas 1747,87 eurot, otsustas ringkonnakohus saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja nõude tuvastada 18.08.2016. a kostja osanike otsuse tühisus, jättis ringkonnakohus läbi vaatamata, põhjusel, et sellist nõuet ei olnud maakohtule esitatud ja maakohus ei olnud seda nõuet lahendanud.

2 (11)

.5. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonikaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohtu otsus tühistati ning uue otsuse tegemist, millega jätta maakohtu otsus muutmata. .6. Riigikohus jättis 02.10.2017. a määrusega kostja kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Sellega Tartu Ringkonnakohtu 07.07.2017. a otsus jõustus. .7. Tartu Maakohtu 07.11.2017. a määrusega võeti uueks läbivaatamiseks menetlusse Pxxxx Nxxxxxxx hagi OÜ CHEF FOODS vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. .8. Hageja esitas 27.11.2017. a kohtule täiendatud hagiavalduse, milles taotles, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja saamata jäänud töövõimetushüvitise ulatuses kahjuhüvitise summas 1747,87 eurot ja viivise VÕS §§-des 113 ja 94 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. .9. Kostja OÜ CHEF FOODS esitas 18.12.2017. a kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu, esitas oma vastuväited ja palus jätta hagi rahuldamata. .10. Hageja esitas 04.01.2018. a arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde. .11. Kohus otsustas 17.01.2018. a määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetlus. Kohus võttis lühidalt kokku poolte esitatu, andis sellele esialgse õigusliku hinnangu, selgitas poolte tõendamiskoormist ning andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. .12. Kostja teatas 19.01.2018. a vastuses, et jääb varem esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde, hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. .13. Hageja esitas 05.02.2018. a kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni Harju Maakohtus menetletava tsiviilasja nr 2-18-630 menetluse lõppemiseni või alternatiivselt tsiviilasjade liitmiseks ühte menetlusse. Hageja teatel esitas ta 12.01.2018. a Harju Maakohtule hagiavalduse CHEF FOODS OÜ vastu kostja osanike 18.08.2016. a otsuse, millega hageja kostja juhatusest tagasi kutsuti, tühisuse tuvastamiseks ja selle otsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamiseks. Hageja leidis, et käesolevas tsiviilasjas tehtav otsus sõltub kostja osanike otsuse tühisuse tuvastamisest, mis on Harju Maakohtus menetletava tsiviilasja ese, mistõttu on põhjendatud menetluse peatamine kuni teise menetluse lõppemiseni. Hageja arvates on nõuded omavahel õiguslikult seotud ja asjade koos menetlemine lihtsustaks menetlust, mistõttu esineb alus ka asjade liitmiseks ühte menetlusse. .14. Kohus jättis 02.03.2018. a määrusega hageja taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks teise menetluse tõttu ja alternatiivse taotluse hagide liitmiseks rahuldamata. Kohus jätkas asja menetlust, andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse tegemise aja. .15. Kostja esitas määratud tähtaja jooksul kohtule oma menetluskulude nimekirja. Hageja kohtule uusi avaldusi ega dokumente ei esitanud. -

Hageja nõue ja põhjendused

.1. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja Pxxxx Nxxxxxxx OÜ Silfhouse 15.08.2008. a ainuosaniku otsusega osaühingu juhatuse liikmeks. Sama otsusega muudeti osaühingu uueks ärinimeks OÜ CHEF FOODS. 01.09.2008. a sõlmiti OÜ CHEF FOODS ja hageja Pxxxx Sxxxxxxx vahel juhatuse liikme leping, milles lepiti kokku osaühingu ja juhatuse liikme vastastikused õigused ja kohustused. Muu hulgas lepiti kokku juhatuse liikme tasu suuruses 2000 eurot kuus. Lepingu punkti 2.2. kohaselt on leping sõlmitud juhatuse liikme volituste 3 (11)

ajaks kostja juhatuse liikmena tähtajaga 3 aastat alates 01.09.2008. a. OÜ CHEF FOODS 18.08.2016. a osanike otsusega kutsuti hageja osaühingu juhatusest tagasi. 23.08.2016. a esitas kostja Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse hageja juhatusest tagasikutsumise kohta. Tartu Maakohtu registriosakond tegi vastava kande 30.08.2016. a. Hageja leiab, et kuni äriregistri kande tegemiseni oli ta kostja juhatuse liige. Enne hageja juhatuse liikme staatuse lõppemist väljastas OÜ Elva Kesklinna PAK temale töövõimetuslehe nr 17580 töövabastuse perioodiks 19.08.2016-14.09.2016. a ja selle järgi töövõimetuslehe nr 17667 töövabastuse perioodiks 15.09.2016-30.09.2016. a. Kostja jättis hageja hagejale väljastatud elektroonilistel töövõimetuslehtedel tegemata omapoolseid kanded, mistõttu jäi hagejal saamata töövõimetuse hüvitist kokku summas 1755,40 eurot, millest 212,69 eurot oli tööandja osa ja 1542,71 eurot haigekassa osa. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töövõimetuse hüvitise ulatuses kahjuhüvitist summas 1747,87 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitiselt viivist VÕS §§-des 113 ja 94 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hageja on arvestanud 27.11.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 162,65 eurot. .2. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ajaks, mil hageja sai töövõimetuslehe, s.o 19.08.2016. a oli poolte vaheline õigussuhe lõppenud. Hageja leiab, et kostja osanike 18.08.2016. a osanike otsus, millega hageja kostja juhatusest tagasi kutsuti, on tühine, kuna see võeti vastu ÄS § 93 ja § 173 nõudeid rikkudes. Hageja väitel ei edastanud kostja otsuse eelnõud osanikele, sh hagejale kirjalikult taasesitatavas vormis ega määranud tähtaega kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis seisukoha esitamiseks. Hageja sai kostja 18.08.2016. a osanike otsuse olemasolust esimest korda teada alles 23.08.2016. a, kui ta pidi allkirjastama kostja äriregistri kande muudatuse. Hageja on seisukohal, et kuna kostja 18.08.2016. a osanike otsus tema juhatusest tagasikutsumise kohta on tühine ja temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut üles ei olnud öeldud, siis pidi kostja kinnitama hagejale 19.08.2016. a väljastatud töövõimetuslehe haigekassa süsteemis. Hageja teavitas suusõnaliselt kostjat oma haigestumisest ja kostja pidi hageja töövõimetuslehe olemasolust saama teada haigekassa elektroonilise andmekogu vahendusel. Olenemata sellest kostja hageja töövõimetuslehele omapoolseid kandeid ei teinud, mistõttu jäi hagejal saamata töövõimetuse hüvitis kokku summas 1755,40 eurot. -

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab esiteks, et hageja kahju hüvitamise nõue on täielikult põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei ole üldse tõendanud, et ta oleks taotlenud ajutise töövõimetuse hüvitist ning et selle maksmisest oleks mingil põhjusel keeldutud. Samuti ei nähtu ühestki dokumendist, et kostjal oleks olnud õigus hüvitist saada. Kostja leiab, et isegi, kui hagejale töövõimetuse hüvitise maksmisest oleks keeldutud, ei ole tõendatud, et sel oleks mingit seost kostjaga. Teiseks märgib kostja, et hageja ei ole kostja juhatuse liige enam alates 18.08.2016.a, kui ta osanike otsusega juhatusest tagasi kutsuti, mitte alates 30.08.2016. a kui tehti äriregistrikanne hageja juhatusest kustutamise kohta nagu hageja seda väidab. Käesoleval juhul lõppesid hageja ja kostja vahelised suhted 18.08.2016. a, mida on kinnitanud ka kohtud asja varasemal lahendamisel (Tartu Ringkonnakohtu 07.07.2017. a otsus). See tähendab ühtlasi seda, et hageja ja kostja vahelised õigussuhted lõppesid enne, kui hageja sai töövõimetuslehe alates 19.08.2016. a. Kolmandaks, hageja väidab, et kuivõrd kostja jättis tegemata omapoolsed kanded hagejale väljastatud töövõimetuslehtedel nr 17580 ja nr 17667, ei saanud hageja töövabastuse perioodi 19.08.2016-14.09.2016 ja 15.09.2016-30.09.2016 eest hüvitist. Kostja nende hageja väidetega ei nõustu. Kostja arvates on käesolevas asjas kesksel kohal asjaolu, et hageja ja kostja vahelised suhted lõppesid enne, kui hageja hankis endale 4 (11)

haiguslehe. Olukorras, kus hageja ei olnud enam kostja juhatuse liige, ei olnud kostjal enam mistahes kohustusi hageja ees. Kuna hageja ei olnud enam kostja juhatuse liige ja talle ei makstud tasu, siis ei jäänud tal saamata ka tulu, mida haigekassa makstav ajutise töövõimetuse hüvitis peaks kompenseerima. Seega ei ole hageja ka põhjendanud ega tõendanud temal kahju tekkimist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: -

Hageja Pxxxx Nxxxxxxxxvaliti 15.08.2008. a ainuosaniku otsusega kostja OÜ CHEF FOODS (endine ärinimi OÜ Silfhouse) juhatuse liikmeks.

-

01.09.2008. a sõlmisid kostja OÜ CHEF FOODS ja hageja Pxxxx Nxxxxxxx juhatuse liikme lepingu (tl 144-146), milles lepiti kokku, et Pxxxx Nxxxxxxxxx makstakse juhatuse liikme tasu 2000 eurot (netosumma) kuus.

-

Kostja maksis hagejale juhatuse liikme tasu 1826 eurot kuus kuni 31.07.2016. a

-

Kostja OÜ CHEF FOODS 18.08.2016. a osanike otsusega kutsuti hageja Pxxxx Nxxxxxxx osaühingu juhatusest tagasi. Äriregistris tehti registrikanne juhatuse liikme Pxxxx Nxxxxxxx kustutamise kohta 30.08.2016. a.

-

OÜ Elva Kesklinna PAK arst Mxxxxxx Kxxx väljastas hagejale Pxxxx Nxxxxxxxxx esmase töövõimetuslehe nr 17580 (tl 148) töövabastuseks perioodil 19.08.2016. a kuni 14.09.2016. a ja sellele järgnevalt töövõimetuslehe nr 17667 (tl 149) töövabastuseks perioodil 15.09.2016. a kuni 30.09.2016. a.

Hageja leiab, et kostja kohustus teha tema töövõimetuslehtedele omapoolsed kanded tulenes tema juhatuse liikme ametisuhtest ja ravikindlustuse seadusest. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustatud isik juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle eest juriidiline isik maksab või juriidilised isikud maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (sotsiaalmaksu miinimumkohustus). RaKS § 52 lg 1 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv arst või hambaarst või teenust osutav ämmaemand elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu ravikindlustuse andmekogusse. Vastavalt RaKS § 53 lg-le 31 teavitab kindlustatud isik tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel ja sama paragrahvi lg 4 järgi teeb kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli kostja juhatuse liige ja poolte vahel oli juhatuse liikme ametisuhtest tulenev võlasuhe, mille alusel maksti hagejale juhatuse liikme tasu ning sellelt ka sotsiaalmaksu. Poolte vahel on aga vaidlus selle üle, millal hageja juhatuse liikme ametisuhe lõppes ja kas hagejale esmase töövõimetuslehe väljastamise ajal, s.o 19.08.2016. a oli hageja veel kostja juhatuse liige või mitte. Kostja leiab, et hageja juhatuse liikme ametisuhe lõppes alates 18.08.2016. a, kui ta kostja osanike otsusega juhatusest tagasi kutsuti. Hageja leiab, et tema juhatuse liikme ametisuhe kestis vähemalt kuni tema juhatusest tagasikutsumise kohta äriregistrikande tegemiseni, s.o kuni 30.08.2016. a. Menetluse käigus on asunud hageja ka väitma, et kostja 18.08.2016. a osanike otsus tema juhatusest tagasikutsumise kohta on koosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumise tõttu tühine ning temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut ei ole kostja poolt üles öeldud. Kohus on seisukohal, et hageja juhatuse liikme ametisuhte lõppemise aeg ei ole käesolevas asjas enam vaieldav. Nimelt on maakohus asja esmakordsel läbivaatamisel otsusega tuvastanud, et hageja õigussuhe kostja juhatuse liikmena kestis alates 15.08.2008. a kuni 18.08.2016. a, mil ta osanike otsusega kostja juhatuse liikme kohalt seoses tähtaja möödumisega tagasi kutsuti. Seda asjaolu apellatsiooniastmes ei vaidlustatud ja selles osas on kohtuotsus jõustunud. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi maakohus ei andnud otsuse resolutsioonis hinnangut hageja juhatuse liikme õigussuhte kestusele, tuvastas kohus selle asjaolu kohtuotsuse põhjendustes. Kohus leiab, et kuna hageja juhatuse liikme õigussuhte kestvus oli hagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, siis on jõustunud kohtuotsus selles osas siduv ja TsMS § 457 lg 1 järgi ei saa pooled enam selle asjaolu üle vaielda. Hageja taotles apellatsioonimenetluses, et kohus tuvastaks kostja 18.08.2016. a osanike otsuse, millega ta kostja juhatusest tagasi kutsuti, tühisuse. Ringkonnakohus jättis nõude läbi vaatamata ja ka selles osas on otsus jõustunud. Hageja on esitanud 12.01.2018. a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja 18.08.2016. a osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks ja otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-18-630), kuid hagi ei ole kohtu menetlusse võetud. Eeltoodut arvestades lähtub kohus käesoleva asja lahendamisel Tartu Maakohtu 09.02.2017. a otsuse põhjendustes tuvastatud faktilisest asjaolust, et hageja õigussuhe kostja juhatuse liikmena kestis alates 15.08.2008. a kuni 18.08.2016. a, kui ta kostja osanike otsusega juhatusest tagasi kutsuti. Seega saab lugeda, et 19.08.2016. a, s.o ajal, kui hagejale väljastati 6 (11)

esmane töövõimetusleht, oli hageja juhatuse liikme ametisuhe kostjaga lõppenud. Alates 18.08.2016. a ei olnud poolte vahel võlasuhet, millest saanuks tuleneda ühe poole kohustus ja teise poole õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna hageja ei olnud enam kostja juhatuse liige, siis ei olnud kostja enam RaKS § 53 lg 4 järgi kohustatud isikuks, kes pidid tegema kindlustatud isiku töövõimetuslehtedele omapoolsed kanded. Kuna kostjal vastavat kohustust ei olnud, siis ei esine ka kohustuse rikkumist kui VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude esmast eeldust.

Lisaks kahjuhüvitisele nõuab hageja kostjalt ka kahjuhüvitiselt viivist.

VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise nõudmise eelduseks rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Kuna kohus hageja rahalist põhinõuet ei rahulda, siis ei saa esineda ka nõude täitmisega viivitamist ja seetõttu ei ole hageja viivisenõue põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

7 (11)

Menetluskulude jaotus

8 (11)

Kohus leiab, et põhjendatud on jaotada maa- ja ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 89% menetluskuludest hageja kanda ja 11% menetluskuludest kostja kanda.

Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat Pxxxx Nxxxxxxx esindas menetluses jurist Indrek Põder, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguline esindaja.

9 (11)

Menetluskulude nimekirjade kohaselt on olnud hageja esindaja ajakulu maa- ja ringkonnakohtu menetlustes kokku 25 tundi, sh: - asja esmasel läbivaatamisel maakohtus kokku 7,5 tundi: 1) 1,5 tundi - tutvumine asjaoludega ja konsultatsioon kliendiga; 2) 0,5 tundi - kostjale nõudekirja koostamine; 3) 0,5 tundi - kostjale täiendava nõudekirja koostamine; 4) 1 tund – kostja vastusega tutvumine hageja nõudekirjadele; 5) 4 tundi – hagiavalduse ja lisade koostamine; - ringkonnakohtu menetluses 6 tundi: 1) 2 tundi – maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs; 2) 4 tundi apellatsioonikaebuse koostamine ning - maakohtus asja uuel läbivaatamisel 11,5 tundi: 1) 2 tundi – kohtu määrusega tutvumine, analüüs ja arutelu kliendiga; 2) 4 tundi – täiendatud hagiavalduse koostamine; 3) 5 tundi – kostja vastusega tutvumine, analüüs ja arutelu kliendiga ning hageja vastuse koostamine; 4) 0,5 tundi – taotluse koostamine. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 79,17 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Kohus nõustub kostja vastuväitega ja leiab, et põhjendatud menetluskuluks ei saa lugeda märgitud hageja esindaja tasu kohtueelselt tehtud toimingute eest 2 tunni ulatuses (nõudekirjade koostamine ja vastusega tutvumine). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Samale seisukohale on asunud Riigikohus 06.02.2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11. Kohus leiab, et arvestades asja menetluse käiku ja keerukust, saab lugeda hageja esindaja ajakulu ülejäänud 23 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et mõistlikuks saab pidada ka hageja esindaja tasumäära 79,17 eurot ühe töötunni eest. Eeltoodut arvestades loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu 23 töötunni ulatuses, tasumääraga 79,17 eurot tund, s.o kokku summas 1820,91eurot. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 2670,91 eurot, sh 850 eurot menetluses tasutud riigilõiv ja 1820,91 eurot lepingulise esindaja tasu.

10 (11)

ulatuses määraga 135 eurot tund ja asja uuel läbivaatamisel maakohtus tehtud toimingute eest 11,5 tunni ulatuses määraga 135 eurot tund ning 2,5 tunni ulatuses määraga 140 eurot tund. Hageja esitas 19.01.2017. a seisukoha kostja menetluskuludele asja esmasel läbivaatamisel (tl 93-95), leides, et kostja menetluskulud 9,25 töötunni ulatuses on liialdatud ja ajakulu tuleb 2,5 tunni ulatuses vähendada. Kohus leiab, et arvestades asja menetluse käiku ja keerukust on ülemäärane kostja esindaja ajakulu asja uuel läbivaatamisel maakohtus tehtud toimingutele kokku 14 tunni ulatuses. Arvestades hageja poolt asja uuel läbi vaatamisel esitatu mahtu ja sisu, peab kohus põhjendatud ajakuluks kostja vastuste koostamisele ja selleks ettevalmistavatele toimingutele kokku 10 tundi. Asjaolusid arvestades saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja märgitud ajakulu maakohtus asja esmasel läbivaatamisel tehtud toimingutele 9,25 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingutele 6 tunni ulatuses. Seega kokku loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakulu 25,25 tunni ulatuses. Arvestades asja keerukust loeb kohus põhjendatuks ka kostja advokaadist esindaja taotletava tasumäära, mis on 130 kuni 135 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Ka hageja ei ole kostja esindaja tasumäära sellises ulatuses vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 9,25 tunni ulatuses määraga 130 eurot tund, s.o 1202,50 eurot, ja 16 tunni ulatuses määraga 135 eurot tund, s.o 2160 eurot, kokku lepingulise esindaja tasu summas 3362,50 eurot.

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.