Priit Noorhani hagi OÜ CHEF FOODS vastu juhatuse liikme tasu, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
3404,49 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Priit Noorhani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Priit Noorhani (ik: XXX), esindaja Indrek Põder Vastustaja (kostja): OÜ CHEF FOODS (rk: 11510187), esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
esindajad
Tartu Maakohtu 9. veebruari 2017 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 9. veebruari 2017 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Priit Noorhani nõude OÜ CHEF FOODS vastu juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.2016-18.08.2016 eest summas 1404,54 eurot ja ajutise töövõimetuse hüvitise summas 1747,87 eurot väljamõistmiseks ning menetluskulude jaotuses ja rahalises kindlaksmääramises.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: - mõista OÜ-lt CHEF FOODS Priit Noorhani kasuks välja juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.2016-18.08.2016 eest 1060,35 eurot ja viivis summalt 1060,35 eurot alates 31.10.2016 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - saata Priit Noorhani nõue OÜ CHEF FOODS vastu ajutise töövõimetuse hüvitise summas 1747,87 eurot väljamõistmiseks uueks läbivaatamiseks.
3.1.Jätta rahuldamata Priit Noorhani nõue OÜ CHEF FOODS vastu saamata jäänud juhatuse liikme tasu perioodi 01.09.2013-31.07.2016 eest summas 6084,40 eurot väljamõistmiseks.
3.2.Rahuldada osaliselt Priit Noorhani nõue OÜ CHEF FOODS vastu juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.2016-18.08.2016 eest väljamõistmiseks ning mõista OÜ-lt CHEF FOODS Priit Noorhani kasuks välja 1060,35 eurot ja viivis summalt 1060,35 eurot alates 31.10.2016 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Saata maakohtule uueks läbivaatamiseks Priit Noorhani nõue OÜ CHEF Foods vastu ajutise töövõimetuse hüvitise summas 1747,87 euro väljamõistmiseks.
5.Jätta läbi vaatamata Priit Noorhani nõue OÜ CHEF FOODS vastu OÜ CHEF FOODS osanike 18.08.2016 otsuse tühisuse tuvastamiseks.
6.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
7.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Priit Noorhani (hageja) esitas 31.10.2016 maakohtule OÜ CHEF FOODS (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 01.09.2013 kuni 31.07.2016 vähem makstud juhatuse liikme tasu 6084,40 eurot, 01.–18.08.2016 maksmata juhatuse liikme tasu 1404,54 eurot, kahjuhüvitise 19.08.–14.09.2016 ja 15.–30.09.2016 saamata jäänud töövõimetushüvitise 1747,87 eurot ning viivis tasumata juhatuse liikme tasult ja kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 113 ja 94 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt valiti hageja 15.08.2008 kostja ainuosaniku otsusega osaühingu juhatuse liikmeks. 01.09.2008 sõlmisid pooled juhatuse liikme lepingu, milles lepiti kokku juhatuse liikme tasu 2000 eurot kuus (netosummas). Kostja osanike 18.08.2016 otsusega kutsuti hageja juhatusest tagasi. Hageja on seisukohal, et lepingus märgitud kolmeaastasele tähtajale vaatamata kehtis leping kuni tagasikutsumiseni. Muu hulgas on hageja koostanud ja esitanud osanikele kinnitamiseks kostja majandusaasta aruanded. Kiites otsusega majandusaasta
aruanded heaks, on osanikud sellega eeldatavalt tunnustanud selle juhatuse liikmena koostanud isiku ametiseisundit. Kostja majandusaasta aruanded on auditeeritud. Aruannetes on kajastatud juhatuse liikmele makstava tasu suurus. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja on maksnud hagejale tasu 1826,16 eurot kuus, s.o 173,84 eurot vähem kui kokku lepitud. 2016. a augustikuu eest ei ole kostja hagejale üldse tasu maksnud. Lisaks on kostja jätnud haigekassa süsteemis kinnitamata hageja haiguslehe perioodil 19.08.–14.09.2016 ja 15.– 30.09.2016, mille tulemusena ei saanud hageja nimetatud aja eest töövõimetushüvitist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt lõppes hageja juhatuse liikme kolmeaastane ametiaeg 15.08.2011. Alates 16.08.2011 puudub poolte vahel õigussuhe, mille alusel oleks hagejal õigus nõuda kostjalt tasu ja millest tulenevalt oleks kostjal olnud kohustus aktsepteerida hageja haiguslehte. Asjaolust, et juhatuse liige jätkab tööd, võib järeldada juhatuse liikme nõusolekut tema ametiaja pikendamiseks, vaja on aga ka vastavat osanike otsust. Kostja osanikud ei ole ühtegi kostja majandusaasta aruannet otsusega kinnitanud, seega ei ole osanikud ka majandusaasta aruannete kinnitamise otsustega heaks kiitnud hageja kui juhatuse liikme ametisolekut ja seda pikendanud. Seaduse järgi ei eelda juhatuse liikme ametikoht tasu maksmist. Kui juhatuse liikme leping otsustatakse sõlmida, on selleks seaduses ette nähtud ranged formaalsed eeldused, mille täitmata jätmine toob kaasa lepingu tühisuse. Seega isegi kui lugeda hageja ametiaeg pikenenuks, ei ole hagejal alust nõuda juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu. Hageja oli kostja osanik, kellel oli juurdepääs kostja pangakontole ning kes maksis endale ise tasu kostja vahendite arvelt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 9. veebruari 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1202,50 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt saab kehtinud ÄS § 184 lg 1 alusel lugeda, et hageja valiti 15.08.2008 kostja juhatuse liikmeks tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kehtinud ÄS § 184 lg 1 järgi oli vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta, mida kohtule ei ole esitatud. Hageja jätkas pärast kolmeaastase tähtaja möödumist, s.o pärast 15.08.2011, kostja juhatuse liikme ülesannete täitmist. Hageja on koostanud kostja 2011., 2012., 2013. ja 2014. majandusaasta aruanded, mis ÄS § 179 lg 2 järgi on juhatuse ülesanne. Hageja leiab, viidates Riigikohtu seisukohale otsuses nr 3-2-1-152-08, et kostja osanikud on majandusaasta aruannete heakskiitmisega tunnustanud tema juhatuse liikme ametiseisundit ning hageja juhatuse liikme ametiaja saab lugeda osanike kaudsete tahteavalduste alusel pikenenuks. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja osanike otsust majandusaasta aruannete heakskiitmise ja kinnitamise kohta. Kostja otsuste olemasolu eitab. Seega ei saa lugeda hageja juhatuse liikme ametiaega pikendatuks tema koostatud aastaaruannete heakskiitmisega kostja osanike otsusega. Kohtule on aga esitatud tõendina kostja osanike 18.08.2016 otsus, millega osanikud on otsustanud seoses volituste tähtaja möödumisega kutsuda tagasi teiste juhatuse liikmete hulgas hageja. Nimetatud otsust saab käsitleda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena, millega on tagantjärele heaks kiidetud hageja juhatuse liikmena ametisolek kuni tagasikutsumiseni. Otsus vastab juhatuse liikme nimetamise otsuse kvooruminõuetele. Otsuse tegemisel on osalenud kõik osanikud ja otsus on tehtud ühehäälselt. Eeltoodud asjaolusid arvestades kehtis hageja ametisuhe kostja juhatuse liikmena alates 15.08.2008 kuni 18.08.2016, s.o osanike otsusega tema juhatusest tagasikutsumiseni. Põhjendamata on hageja väide, et tema juhatuse liikme volitused kehtisid kuni tema äriregistrist kustutamiseni, s.o kuni 30.08.2016. Registrikanne ei tekita ega lõpeta juhatuse liikme
ametisuhet. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-05, p 15), et juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne). Riigikohus on leidnud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-16, p 28), et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, mis olemuslikult sarnaneb enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. VÕS § 619; § 28 lg 1 ja ÄS § 187 lg 1 sätteid arvestades võib järeldada, et kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis on juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Kohus nõustus kostjaga selles, et erisusena ei saa siiski eeldada tasu maksmist eneseorgani alusel tegutsevale juhatuse liikmele ehk juhatuse liikmele, kes on ise ka osanik, ning sellisel juhul saab juhatuse liige nõuda oma ülesannete täitmise eest tasu üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. 01.09.2008 sõlmisid kostja ja hageja kehtivalt juhatuse liikme lepingu, mille p-s 6.1 lepiti kokku juhatuse liikme tasu 2000 eurot (netosumma). Eespool tegi kohus kindlaks, et asjas saab lugeda, et hageja valiti kostja juhatuse liikmeks tähtajaliselt kolmeks aastaks. Lepingu p 2.2 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaga kolm aastat alates 01.09.2008. Seega saab järeldada, et juhatuse liikme leping lõppes 01.09.2011 ning pärast nimetatud tähtaega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu täitmist, sh juhatuse liikme tasu maksmist lepingus kokkulepitud määras. Vaidlust ei ole selle üle, et ka pärast 01.09.2011 maksti hagejale kostja arvelt juhatuse liikme tasu. Hagiavalduse kohaselt maksis kostja hagejale juhatuse liikme tasu 1826,16 eurot kuus kuni 01.08.2016. Kuna juhatuse liikme leping lõppes 01.09.2011, siis pärast seda sai ÄS § 1801 lg 1 kohaselt juhatuse liikme tasu maksmise aluseks olla osanike otsus. Hageja ei ole esitanud kostja osanike otsust temale juhatuse liikme tasu maksmise kohta. Kostja väitel oli hagejal juurdepääs kostja pangakontodele ja hageja maksis omale alusetult juhatuse liikme tasu ise. Isegi kui oleks tõendatud, et kostja osanikud on hagejale pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist tasu maksmise heaks kiitnud, ei annaks see hagejale alust nõuda kostjalt tasu suuremas ulatuses. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud hageja nõuded kostja vastu vähem makstud juhatuse liikme tasu ja saamata jäänud juhatuse liikme tasu saamiseks. Ka kahjuhüvitise nõue 19.08.–14.09.2016 ja 15.–30.09.2016 saamata jäänud töövõimetushüvitise ulatuses ei ole põhjendatud. VÕS § 115 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude eeldusteks võlgniku poolt kohustuste rikkumine ja võlausaldajal sellega seotud kahju tekkimine. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud kostja kohustuste rikkumist. Hageja ei ole tõendanud, et pärast 18.08.2016 oleks olnud tema ja kostja vahel mingi õigussuhe, millest võis tuleneda kostja kohustus kinnitada hageja haigusleht. Lisaks ei ole hageja konkretiseeritult esitanud ega tõendanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kuna hageja põhinõuded jäävad rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivisenõue.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Priit Noorhani esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. veebruari 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks või rahuldada hagi järgmistes nõuetes: - välja mõista kostjalt juhatuse liikme tasu 1.–18. augusti 2016 eest 1404,54 eurot (netosumma); - välja mõista kostjalt ajutise töövõimetuse hüvitis 1747,87 eurot; - välja mõista viivis VÕS §-des 94 ja 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni; - tuvastada kostja osanike 18. augusti 2016 otsuse tühisus. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) põhineb maakohtu otsus õigusnormi rikkumisel (TsMS § 438 lg 1; § 436 lg-d 1, 2; § 435 lg 1; § 442 lg 8; § 232 lg 1) ning kohus ei ole arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega ning ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja nõuete kohta, s.o nõude kohta välja mõista kostjalt juhatuse liikme tasu 01.–18.08.2016 eest 1404,54 eurot (neto), mis lähtub igakuisest tasust 2000 eurot (neto); 2) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja ajutise töövõimetuse hüvitis 1747,87 eurot. Tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 4; § 8 lg-te 3, 5; § 14; § 53 lg 4 ja § 53 lg 51 sätetest oli hagejal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kuna kostja jättis haigekassa süsteemis kinnitamata hageja haiguslehe perioodil 19.08.–14.09.2016 ja 15.-30.09.2016, ei saanud hageja nimetatud aja eest hüvitist. Sellega tekitas kostja hagejale kahju saamata jäänud hüvitise näol; 3) on ÄS § 93 lg 1 järgi osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduses või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osanikud võivad otsuse vastu võtta ainult siis, kui kõigile osanikele on hääletamisest eelnevalt teatatud. Riigikohus on leidnud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168–177) ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanike 18.08.2016 otsus on vastu võetud ÄS § 93 ja § 173 nõudeid rikkudes. Kostja ei ole edastanud otsuse eelnõud osanikele, sh hagejale, kirjalikult taasesitatavas vormis ega määranud tähtaega oma seisukoha kirjalikuks taasesitamist võimaldavas vormis esitamiseks. Kuna kostja osanike 18.08.2016 otsus on ÄS § 1771 lg 1 kohaselt tühine, pidi kostja kinnitama hageja töövõimetuslehe haigekassa süsteemis. Kohus ei ole kostja osanike 18.08.2016 otsust sisuliselt hinnanud ega tuvastanud selle õiguspärasust või tühisust.
5.OÜ Chef Foods vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle läbi vaatamata või rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ja kaebus tuleb jätta TsMS § 643 lg 1 ja § 637 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on tasunud riigilõivu vähem. Kuivõrd hageja ei ole varasemalt tuginenud kostja osanike 18.08.2016 otsuse tühisusele, ei ole apellatsioonimenetluses võimalik menetleda nõuet tuvastada kostja osanike 18.08.2016 otsuse tühisus; 2) on apellatsioonkaebus ka sisuliselt põhjendamatu. Maakohus on hageja seisukohti piisava põhjalikkusega käsitlenud ning kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja jääb kõigi varasemalt esitatud vastuväidete juurde; 3) ei ole kostja osanike 18.08.2016 otsus tühine. Kõik kostja osanikud, sh hageja, on otsuse allkirjastanud. Mingeid vastuväited ei ole otsuse osas varem esitatud. Samas hageja väidetav nõue ei sõltu otsuse kehtivusest, kuna hageja on ilma õigusliku aluseta ise endale tasu maksnud ja kostja osanikud ei ole tasu maksmist heaks kiitnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas esitas apellatsioonkaebuse hageja ning apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud hageja maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata tema nõude mõista kostjalt välja juhatuse liikme tasu perioodi 01.09.2013-31.07.2016 eest kokku summas 6084,40 eurot (igakuuliselt vähem 173,84 eurot). Seega ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas ei kontrolli.
Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.201618.08.2016 eest summas 1404,54 eurot ning ajutise töövõimetuse hüvitise summas 1747,87 eurot väljamõistmiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.2016-18.08.2016 eest summas 1404,54 eurot ja ajutise töövõimetuse hüvitise summas 1747,87 eurot väljamõistmiseks ning menetluskulude jaotuse ja hagejalt väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.2016-18.08.2016 eest 1060,35 eurot ja viivise summalt 1060,35 eurot alates 31.10.2016 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning saadab maakohtule uueks läbivaatamiseks hageja nõude kostjalt ajutise töövõimetuse hüvitise summas 1747,87 eurot väljamõistmiseks.
8.Maakohus tuvastas, et hageja õigussuhe kostja juhatuse liikmena kestis alates 15.08.2008 kuni 18.08.2016, mil ta kostja osanike otsusega kutsuti juhatuse liikme kohalt seoses tähtaja möödumisega tagasi. Maakohus tuvastas samuti, et hagejale maksti juhatuse liikme lepingu alusel juhatuse liikme tasu 1826,16 eurot kuus kuni 01.08.2016. Nimetatud asjaolusid ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, mis olemuslikult sarnaneb enim käsunduslepingule (VÕS § 619) ning VÕS § 619 kohaselt on käsundiandja kohustatud maksma käsundisaajale tasu käsundi täitmise eest üksnes juhul, kui pooled on selles kokku leppinud. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejale oli juhatuse liikme tasu maksmine ette nähtud juhatuse liikme lepinguga ning seda maksti kuni 01.08.2016, siis on hagejal õigus juhatuse liikme tasule ka perioodi 01.08.2016-18.06.2016 eest, s.o ajani, mil ta täitis juhatuse liikme kohustusi. Maakohtu seisukoht, et kuna esialgselt oli hageja juhatuse liikme volituste tähtajaks kolm aastat ning 18.08.2016 osanike otsusest ei nähtu heakskiitu tasu maksmiseks pärast kolme aastase tähtaja möödumist, siis puudub hagejal õigus tasule perioodi eest 01.08.2016-18.08.2016, on ebaõige. Samas on maakohtu taoline seisukoht vastuolus maakohtu eelnevalt märgitud seisukohaga, mille kohaselt saab juhatuse liige nõuda tasu üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. Puuduvad tõendid, et hagejale oleks makstud juhatuse liikme tasu kuni 01.08.2016 muul kui kokkulepe alusel. Põhjendamatu on kostja maakohtu menetluses esitatud väide, et hagejal oli õigus juhatuse liikme tasule üksnes kuni 15.08.2011, s.o kuni juhatuse liikme esimese kolme aastase tähtaja lõppemiseni. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude juhatuse liikme tasu saamiseks perioodi 01.08.2016-18.08.2016 eest.
9.Põhjendatud ei ole hageja väide, et tasu arvestamisel tuleb lähtuda lepingu p-s 6.1 kokkulepitud netokuutasust 2000 eurot. VÕS § 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Pooltel puudub vaidlus, et kuni 01.08.2016 maksis kostja hagejale juhatuse liikme tasu 1826,16 eurot kuus ning hageja aktsepteeris sellist kuutasu suurust. Seega sai kostja hageja käitumisest aru, et viimane nõustus juhatuse liikme tasuga 1826,16 eurot kuus ning hageja nõue lähtuda
lepingu p-s 6.1 kokkulepitud netokuutasust 2000 eurot on vastuolus VÕS § 13 lg-s 3 sätestatuga. Seetõttu tuleb hagejale tasu arvestamisel perioodi 01.08.2016-18.08.2016 eest lähtuda kuutasust 1826,16 eurot ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista juhatuse liikme tasu perioodi 01.08.2016-18.08.2016 eest 1060,35 eurot (1826,16x31:18). Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja nõude mõista kostjalt välja vähem makstud juhatuse liikme tasu perioodi 01.09.2013-31.07.2016 eest lähtudes kuutasust 2000 eurot (igakuuliselt vähem 173,84 eurot), jättis maakohus rahuldamata ning selles osas ei ole hageja maakohtu otsust vaidlustanud.
10.Hageja nõudis kostjalt veel ajutise töövõimetuse hüvitise 1747,87 euro väljamõistmist perioodi 19.08.2016-30.09.2016 eest seoses sellega, et kostja jättis kinnitamata tema töövõimetuslehed. Nimetatud nõuet kinnitavaid tõendeid hageja hagiavaldusele ei lisanud (TsMS § 363 lg 1 p 3). Vastuses hagile vaidles kostja hageja nõudele vastu (tl 76) ning leidis, et hageja väited kahju põhjustamise ja suuruse kohta on paljasõnalised ning täielikult tõendamata. Hageja omapoolset arvamust hagi vastuse kohta ei esitanud. Maakohus otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel (tl 79). Maakohus on hageja nimetatud nõude lahendamisel rikkunud TsMS § 403 lg-t 1 ning TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida asja lahendav kohtunik. Ringkonnakohus leiab, et kohus oleks saanud lahendada hageja nimetatud nõuet kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel ainult siis, kui nõude aluseks olevad asjaolud oleksid selged, st hagile oleks lisatud nõuet kinnitavad tõendid ning kostjal olnuks võimalik avaldada omapoolne seisukoht ja tõendid hageja nõude kohta. Kuivõrd praegusel juhul oli hageja nõue tõendamata ning kostjal puudus seetõttu võimalus avaldada omapoolset seisukohta, ei saanud maakohus hageja nimetatud nõuet TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada. Maakohus jättis hageja nõude ajutise töövõimetuse hüvitise väljamõistmiseks sisuliselt lahendamata, kuna tõendanud ei ole isegi mitte see, kas hageja viibis hagiavalduses märgitud ajavahemikul töövõimetuslehel. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning seetõttu tuleb hageja nõue kostjalt ajutise töövõimetuse hüvitise 1747,87 euro väljamõistmiseks saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus täitma TsMS §-s 392 ettenähtud eelmenetluse ülesanded (mh selgitama hagejale tõendamiskoormist) ning alles seejärel otsustama, kas kostja on rikkunud hageja poolt esiletoodud õigusnorme ning põhjustanud sellega hagejale kahju.
11.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 2 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 633 lg 2 p 2 sätestab, et apellatsioonkaebuses märgitakse muu hulgas apellandi selgelt väljendatud taotlus ja see, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab. Nimetatud sätetest tuleneb, et apellatsioonkaebuses saab vaidlustada vaid neid nõudeid, millised olid esitatud maakohtule ning mille kohta tegi maakohus lahendi. Maakohtu menetluses ei esitanud hageja nõuet kostja osanike 18.08.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning seetõttu ei saa hageja apellatsioonkaebuses nõuda kostja osanike
18.08.2016 otsuse tühisuse tuvastamist. Sellest tingituna jätab ringkonnakohus TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud nõude tuvastada kostja osanike 18.08.2016 osanike otsuse tühisus.
12.Kuna ringkonnakohus saadab hageja nõude kostjalt 1747,87 euro väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.