Aktiva Finance Group OÜ hagi D.B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. septembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7113,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: D.B (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Aktiva Finance Group OÜ 16. oktoobril 2024 apellatsioonkaebusega esitatud tõendi (dtl 253) asja materjali juurde võtmisest.
2.Tühistada Harju Maakohtu 18. septembri 2024 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõude mõista D.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 595 eurot, intress 751,85 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5538,40 eurot, edasiulatuv viivis lepingujärgses määras 13,86% aastas ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 6335,48 eurot graafiku alusel, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus.
2-24-481 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Aktiva Finance Group esitas 10.01.2024 Harju Maakohtule hagi D.B vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 14 000 eurot, intressi 751,85 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 5538,40 eurot, samuti viivise 13,86% päevas põhivõlalt alates 11.01.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (pank) ja kostja 12.10.2020 laenulepingu nr L8900415XXXX, mille alusel sai kostja sõiduki ostmiseks 14 000 eurot laenu. Lepingujärgne intressimäär, mida kohaldatakse ka viivisele, oli 13,86% ja krediidi kulukuse määr 15,85%. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 10.11.2020–10.10.2026.
3.Pank järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kogudes andmeid kostjalt ja maksehäireregistrist. Laenutaotluse otsus oli automaatne. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid 3165 eurot ja kohustusi 75 eurot. Kostjal oli kohustus esitada pangale õigeid andmeid. Kohustus oli kostjale jõukohane.
4.Pank ütles lepingu kostja tagasimaksete tegemise kohustuste rikkumise tõttu 26.04.2021 üles. 29.04.2021 loovutas pank lepinguga seotud nõuded hagejale. Kostja võlgneb hagejale kogu laenujäägi 14 000 eurot, tasumata intressi alates 10.01.2021 kuni 26.04.2021, võla sissenõudmiskulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 ja lepingu p 4.6 alusel ning lepingujärgses määras viivise alates 27.04.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited
5.Kostjale toimetati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 25.02.2024. Kostja hagile ei vastanud. Menetluse edasine käik
6.Maakohus kohustas 11.01.2024 määrusega hagejat esitama detailsed andmed mh selle kohta, et laenulepingu sõlmimisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Hageja selgitas 26.01.2024 menetlusdokumendis, et arvestades kostja igakuiste sissetulekute suurust (keskmiselt 3165 eurot) ja igakuiste krediidikohustuste suurust pärast 2
2-24-481 lepingute sõlmimist (keskmiselt 75 eurot), on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. Pank kontrollis sissetulekuid ja kohustusi kostja poolt pangale esitatud andmete ja pangakonto väljavõtte alusel. Kostja kinnitas oma taotluses märgitud andmete õigsust. Lepingu jõukohasust tõendab see, et kostja tasus lepingujärgseid makseid. Kuna pank ei väljasta hagejale kõiki palutud tõendeid, viidates krediidiasutuste seaduse (KAS) §-st 88 tulenevale pangasaladusele, ei saa hageja neid ise esitada. Hageja palus nõuda AS-lt Inbank välja enne 12.10.2020 lepingu nr L8900415XXXX sõlmimist kogutud kostja kontoväljavõte ja maksehäireregistri päringute vastus.
8.Maakohus jättis hageja taotluse 26.01.2024 määrusega rahuldamata. Maakohtu määruse kohaselt on hageja seisukohad vastuolus, kuna ta väidab ühelt poolt, et kõik panga andmed on pangasaladus, mida pank hagejale üle anda ei saa, kuid samas esitas koos hagiavaldusega laenulepingut puudutavad dokumendid. Ka isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ei välista nõude loovutamise korral isikuandmete edastamist ühelt andmetöötlejalt teisele. Nõude loovutamisel näeb andmete üleandmise ette VÕS § 168. Sellisel juhul tuleb läbi viia ja dokumenteerida IKÜM kohane õigustatud huvi hindamine. Kui algne krediidiandja leiab, et ta ei saa nõudega koos üle anda kogu dokumentatsiooni, siis peab nõude omandaja seda arvestama ja ise hindama, kas ta sellist nõuet omandada soovib. Nõude omandamine ei ole kohustuslik. Vastutustundliku laenamise kohustus võib mõjutada hagejale loovutatud nõude ulatust, kuid see ei mõjuta hageja nõudeõigust. Seega ei ole hageja enda võimalused tõendi kogumiseks ammendunud. Hageja saab pidada pangaga täiendavaid läbirääkimisi, sh võib hageja pakkuda pangale võimalust esitada kontoväljavõte otse kohtule. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 7049,42 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte kõrgemas määras kui 13,86% põhivõlalt alates 18.09.2024 kuni kohustuse täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla (kokku 6355,42 eurot) maksegraafiku alusel ajavahemikus 10.10.2024–10.10.2026. Menetluskulud jättis maakohus 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 916,50 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et pank oleks täitnud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud panga tegevuse kirjeldustes on vastuolu. Algselt märkis hageja, et kontrollitud on sissetulekut ja maksehäireid. Hiljem asus hageja väitma, et pank kogus ka kontoväljavõtte, kuid ei esitanud seda kohtule. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli tema krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Isegi kui pank sai kogutud andmete alusel hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Asjaolust, et kostjal puudusid maksehäired, ei järeldu, et tal puudusid kohustused. Seetõttu ei ole võimalik veenduda, et krediidiandja kontrollis ja arvestas kostja võimalike kohustustega. Kahe esimese osamakse tasumine ei näita, et laen väljastati vastutustundlikult.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Arvestades kostjale väljastatud krediiti (14 000 eurot), tehtud tagasimakseid (595 eurot) ja
3
2-24-481 põhiosa tagasimaksete tasumise kohustuse tekkimist alates 10.01.2021, ei olnud kostjal 06.04.2021 seisuga hageja ees võlga ning lepingu panga poolt ülesütlemine on toimetu.
12.Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud võlga ja sellelt arvestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui hagis nõutud 13,86% alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt võla tasumist edasiulatuvalt maksegraafiku alusel. Kuna lepingut kehtivalt üles ei öeldud, ei ole hagejal VÕS § 1132 lg-s 2 nimetatud nõuet. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude põhivõla 595 euro, intressi 751,85 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 5538,40 euro, edasiulatuva viivise väljamõistmiseks lepingujärgses määras 13,86% aastas, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 6335,48 eurot graafiku alusel ja osas, millega kohus jättis menetluskulud 35% ulatuses hageja kanda. Hageja palub saata asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Maakohus ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja võis selle tõttu jõuda ekslikult järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist, kuid jättis rahuldamata ka hageja taotluse AS-lt Inbank kostja arvelduskonto väljavõtete väljanõudmiseks. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja ei väljasta pangasaladusele viidates neid tõendeid hagejale. AS Inbank saab pangasaladust avaldada vaid kohtu nõudmisel. Hagejal ei olnud seega teisiti võimalik tõendada kostja sissetulekuid ja kohustusi. Alles pärast tõendite kogumist selgub, kas hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, osaliselt või jätta üldse rahuldamata. Maakohtu otsus on menetlusosalistele üllatuslik. Vastustaja seisukoht
15.Kostjale toimetati apellatsioonkaebus koos selle menetlusse võtmise määrusega kätte elukohajärgsel aadressil postkasti jätmisega 15.02.2025. Kostja ei esitanud kaebuse osas seisukohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada, s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlg 595 eurot, intress 751,85 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5538,40 eurot, edasiulatuv viivis lepingujärgses määras 13,86% aastas ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 6335,48 eurot graafiku alusel, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Asi saadetakse tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
17.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega tõendina Inbank AS logo kandva dateerimata e-kirja. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja kogub uusi tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel (TsMS § 652 lg 3). Uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi 4
2-24-481 vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Hageja ei ole apellatsioonimenetluses uue tõendi esitamist millegagi põhjendanud. Kohus keeldub seetõttu tõendi asja materjali juurde võtmisest, kuna selle vastuvõtmiseks puudub seadusest tulenev alus.
18.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas, s.o osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7049,42 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (kuid mitte rohkem kui 13,86%) põhivõlalt alates 18.09.2024 kuni kohustuse täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla (kokku 6355,42 eurot) maksegraafiku alusel ajavahemikus 10.10.2024–10.10.2026. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata.
19.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pank ja kostja 12.10.2020 laenulepingu, mille alusel sai tarbijast kostja sõiduki ostmiseks 14 000 eurot laenu. Maakohus märkis õigesti, et krediidiandja peab tarbijale laenu väljastamisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti märkis maakohus õigesti seda, et VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (VÕS § 4034 lg 13). Samuti viitas maakohus õigesti Riigikohtu praktikale, mille järgi peab krediidiandja omandama teabe tarbijaga seotud näitajate kohta (VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1–7 ja lg 3 p 1–3). KAVS § 50 lg 4 järgi tuleb krediidiandjal üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50).
20.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli tema krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Täpsemalt heitis maakohus ette, et hageja ei esitanud kontoväljavõtet, mille krediidiandja lepingut sõlmides väidetavalt kogus, ja leidis, et pangal puudus teabe põhjal, mis tal oli, võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Selle tulemusel järeldas maakohus, et pank rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja arvestades VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut, jättis hagi osaliselt rahuldamata.
21.Hageja heidab apellatsioonkaebuses õigesti ette, et maakohus rikkus nende järelduste tegemisel menetlusõiguse norme, mille tulemusena võis teha ebaõige lahendi. Nimelt tõi hageja menetluses esile, et pank kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise raames kostja sissetulekuid ja kohustusi muuhulgas maksehäireregistri ja kostja poolt pangale esitatud pangakonto väljavõtte alusel. Oma väite tõendamiseks palus hageja nõuda pangalt välja laenuotsuse tegemisel kogutud dokumendid. Maakohus jättis tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Seega heitis maakohus vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise hindamisel hagejale ette nende samade tõendite esitamata jätmist, mille kogumisest ta oli keeldunud.
22.Maakohus viitas hageja taotluse rahuldamata jätmisel TsMS § 238 lg 3 p-le 4 ja § 236 lg-le 2 ning leidis, et hageja võimalused tõendit ise koguda ei ole ammendunud. Maakohus on taotluse rahuldamata jätmisel viidatud sätteid ebaõigesti kohaldanud. TsMS § 236 lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendit esitada sooviv menetlusosaline taotleda kohtult tõendite kogumist siis, kui ta ei saa tõendit ise esitada. Seega piisab tõendi kogumise taotluse esitamiseks sellest, et menetlusosalisel tõendit ei ole, kuid ta näitab ära, kelle käes konkreetne 5
2-24-481 asjas tähtsust omavat asjaolu kinnitav tõend on (TsMS § 278). Hageja selgitas kohtule, et pank nõutud dokumente talle ei väljasta. Maakohtu seisukoht, nagu tuleks hagejal tõendi saamiseks pangaga veel täiendavaid läbirääkimisi pidada, ei ole asjakohane.
23.Kostja pangakonto väljavõtte ja maksehäireregistri päringute vastuse näol ei ole tegemist ka nõuet tõendava dokumendiga VÕS § 168 lg 1 tähenduses, mille üleandmise kohustus nõude loovutamise korral esialgsel võlausaldajal on. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb nõude loovutajal uuele võlausaldajale üle anda eelkõige dokumendid, milles on kajastatud nõude tekkimine või selle sisu (vt VÕS I komm (2016), § 168, p 3.1). Siinsel juhul vajab hageja panga kogutud dokumente selleks, et tõendada laenuandja seadusest tuleneva kohustuse täitmist. Igal juhul ei välista VÕS § 168 lg 1 hageja TsMS § 236 lg-st 2 tulenevat õigust taotleda oluliste tõendite kogumist kohtult siinses menetluses (vt ka TlnRnKo 30.07.2024, 222-142788/23).
24.Seega jättis maakohus hageja tõendite kogumise taotluse ekslikult rahuldamata. See võis aga viia ebaõige lahendi tegemiseni, kuna maakohus põhjendas hagi osaliselt rahuldamata jätmist nende asjaolude tõendamata jätmisega, mille tõendamiseks tõendite kogumise taotlus esitati. Sellega rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1), jättes hageja ilma võimalusest oma väiteid tõendada. Kuna eeltoodu tulemusel on asjas eelmenetluse ülesanded nõuetekohaselt täitmata (TsMS § 392 lg 1 p 4), ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada ja asi tuleb vaidlustatud osas saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus uue tõendite kogumise taotluse esitamiseks.
25.Asja uuel läbivaatamisel tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et peale krediidiandja teabe saamise kohustuse on krediidiandjal kohustus tarbija krediidivõimelisust ka hinnata. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust sisuliselt ja piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hagejale võimalus tuua esile ja tõendada lisaks teabe saamise kohustuse täitmisele ka panga poolt kogutud teabe hindamise kohustuse täitmine.
26.Lisaks eeltoodule ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevatele nõuetele. Nimelt tuleb kohtul asja lahendamisel märkida, millised asjas tähtsust omavad 6
2-24-481 asjaolud ta on esitatud tõendite alusel tuvastanud ja millised järeldused nendest teinud. Siinsel juhul ei selgu maakohtu otsusest, millisest pooltevahelisest lepingust tulenevat nõuet maakohus hindab. Samuti ei ole maakohus lepingut kvalifitseerinud. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud ka kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 656 lg 1 p 5). Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul tuvastada ka kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
28.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.