Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

sissenõutud 245,17 euro, mis koosneb 241,14 eurost töövõimetuspensionist ja 4,60 eurost võetud teenuse eest, tagastamist. Kohtutäitur ei vastanud avaldusele ja ei tagastanud raha kaebuse esitajale. Kohtutäitur jättis kaebuse esitaja ilma elamiseks toiduainete ja ravimite ostmiseks väga vajalikust toetusest, jättes kaebuse esitaja nälgima. Kaebuse esitaja palub kohtutäiturilt sisse nõuda tema töövõimetuspensionist ebaseaduslikult kinnipeetud summa ja tema poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

Kohtutäitur ei nõustu vastuses kaebusega ning palub see jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja suhtes on alustatud 20.07.2011 täitemenetlus Pärnu Maakohtu 29.06.2011 otsuse nr 2-10-60136 ja sissenõudja BIGBANK AS avalduse alusel. Kaebuse esitaja pangakontod on arestitud 27.09.2011. 03.11.2017 – 05.11.2017 peeti kaebuse esitaja kontolt kinni 241,14 eurot. E. V. esitas 08.11.2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning taotles summade tagastamist. Kohtutäitur määras kaebuse läbivaatamise aja 15.11.2017 ning palus esitada kaebuse esitajal tõendid, millest nähtub, et kinnipidamine toimus kaebuse esitaja riiklikust pensionist. Maksuja Tolliameti andmetel kaebuse esitaja töötab OÜ Leddelis ning saab sealt igakuiselt töötasu. Kohtutäituri poolt kontrollitud andmetel ei saa E. V. Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavat riiklikku pensioni. E. V. ei ilmunud kaebuse arutelule ega esitanud vastavaid tõendeid. Kohtutäitur pöördus teabenõudega Eesti Töötukassa poole, mille andmetel makstakse isikule töövõimetoetust. 03.11.- 05.11.2017 kinnipeetud summad on E. V. tagastatud 18.01.2018 (tl 23). KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. TsMS § 477 lg 7 kohaselt hagita menetluses vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas kuulas kohus täiendavalt ära kohtutäituri. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kohtutäitur Aive Kolsar on kaebuse esitaja suhtes algatanud sissenõudja BIGBANK AS avalduse alusel 2011.a. täitemenetluse nr 170/2011/1431 ja 03.-05.11.2017 peeti kaebuse esitaja pangakontolt kinni 241,14 eurot. Kaebuse esitaja on 6., 7. ja 14.novembril 2017 saatnud tähtkirjaga kohtutäiturile avalduskaebused (tl 3-4, 10), milles taotleb ebaseaduslikult kinnipeetud raha tagastamist. Kohtutäituri vastusest nähtuvalt määras kohtutäitur kaebuse läbivaatamise aja 15.11.2017 ning palus esitada kaebuse esitajal tõendid, millest nähtub, et kinnipidamine toimus kaebuse esitaja riiklikust pensionist. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Asja materjalidest nähtuvalt ei teinud kohtutäitur võlgniku kaebuste kohta motiveeritud otsust, rikkudes TMS § 217 lg 5, ega ei tagastanud esialgu kinnipeetud summat.

2 (4)

Kuigi kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale TsMS § 218 lg 2 kohaselt läbi hagita menetluses, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et olukorras, kui kohtutäitur ei ole seaduses sätestatud korras talle esitatud kaebust lahendanud, võib kaebuse esitaja pöörduda kaebusega kohtutäituri tegevuse peale TMS § 218 lg 2 sätestatud korras kohtu poole, mille kohus läbi vaatab. TMS § 131 lg 1 p-de 2 ja 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muuhulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele ja töövõimetoetusele. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.märtsi 2017.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15.märtsi 2017.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 leidnud, et „TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust... TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kolleegium leiab, et TMS § 133 lg 1 ei keela märkida arestimisakti muid olulisi asjaolusid peale TMS § 132 lg-s 1 märgitud rahasumma. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus ning kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2).“ Vastusena kohtutäituri poolt käesolevas asjas esitatud seisukohale, et vastavalt TMS § 26 lg 1 on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi esitamist ning isikul on kohustus vastav dokument kohtutäiturile esitada, peab kohus vajalikuks märkida ka, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1166-16 selgitanud, et võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8). Käesolevas asjas on kohtutäitur ebaseaduslikult, vastuolus TMS § 131 lg 1 p-dega 2 ja 61, arestinud kaebuse esitaja kontole laekunud puudega tööealise isiku toetuse 34,58 eurot ja töövõimetoetuse 206,56 eurot. Samuti ei ole kaebuse esitaja sissetulek ületanud ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. TMS § 131 lg 2 võimaldab teatud sissetulekuid sundtäitmisel arvestada, kuid selle põhjendatust tuleb eraldi hinnata.

3 (4)

Kaebuse esitaja on taotlenud ka kinnipeetud summade kohtutäiturilt väljamõistmist. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur need summad 18.01.2018 kaebuse esitajale tagastanud (tl 26), selgitab kohus kaebuse esitajale kohtupraktikas Riigikohtu poolt korduvalt avaldatud seisukohta, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole kaebuse esitaja poolne kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16, Riigikohtu 15.märtsi 20 17.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 13). Kaebuse esitaja ei ole käesolevas asjas esitanud kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu. Kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu ei saa esitada kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevuse peale hagita menetluses, vaid eraldi hagimenetluses kohtutäituri vastu kohtutäituri seaduses ja riigivastutuse seaduses toodud alustel. Seetõttu jätab kohus kaebuse kinnipeetud summade kohtutäiturilt väljamõistmise taotluse osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et tuleb rahuldada E. V. kaebus kohtutäituri tegevuse peale osaliselt ja tunnistada kohtutäituri Aive Kolsari tegevus E. V. laekunud töövõimetoetuse ja puudega isiku toetuse arestimisel 03.11.-05.11.2017 kogusummas 241,14 eurot ebaseaduslikuks. Kinnipeetud summade kohtutäiturilt väljamõistmise taotluse osas tuleb jätta kaebus läbi vaatamata.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna kaebus rahuldatakse olulises osas, on käesolevas asjas õiglane menetluskulud jätta kohtutäitur Aive Kolsari kanda ning talt välja mõista kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 16) kaebuse esitaja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.