1.B&R Automobile OÜ hagi D. K.`i vastu võlgnevuse 893,10 euro nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt D. K.`ilt hageja B&R Automobile OÜ kasuks renditasu võlgnevus seisuga 31.03.2016 summas 893 (kaheksasada üheksakümmend kolm) eurot 10 senti.
3.Hageja menetluskulud jätta nende põhjendatud ulatuses, so summas 890 eurot, kostja D. K.`i kanda. Rahuldamata osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
Välja mõista D. K.`ilt hageja B&R Automobile OÜ menetluskulude katteks 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 540 eurot õigusabikulud.
5.Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
6.Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10, § 467 - § 474 ettenähtud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGIAVALDUS, KOSTJA VASTUS JA EELNEV MENETLUS
1.B&R Automobile OÜ esitas 11.01.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. K.i vastu 834,80 euro väljamõistmiseks. Seoses esitatud vastuväitega jätkus asja lahendamine hagimenetluse korras. 01.04.2016 hagiavalduse kohaselt toimetati 10.05.2014 hagejale kuuluvasse parklasse kostjale kuuluv mikrobuss Renault Trafic, reg.märgiga xxx. Sõiduk oli tulest praktiliselt täielikult hävinud ning toimetati parklasse autopuksiiri Falck Autoabi OÜ abil. Parklasse saabumisel tutvustati kostjat parklakoha kasutustingimustega ja teenuste hinnaga. Kostja pole kogu aja vältel kordagi maksnud hagejale renditasu. Kostja võlg 31.03.2016 seisuga on 893,10 eurot. (k. 1 tl. 20-39)
2.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostjal oli Salva Kindlustus AS-ga sõlmitud superkasko leping ning kindlustus ostis kostjalt sõiduki turuhinnaga välja. Kostja ei ole sõidukit ARK-s maha võtnud, kuna tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kostja viitas Eesti Liikluskindlustuse Fondi teatele (www.lkt.ee), et Salva Kindlustuse AS hüvitas sõiduki Renault Trafic turuväärtuse, st sõiduki taastamist ei peetud otstarbekaks. Info edastati registrisse 05.06.2014. Kostja selgitas, et kui 10.05.2014 toimus kahjukindlustuse juhtum, võttis kostja Salva Kindlustus AS-ga telefonitsi ühendust edaspidise käitumise osas. Kindlustus andis kostjale Falck Autoabi telefoninumbri, kes tegeles sõiduki pukseerimisega ning pukseeris sõiduki tasuta parklasse, kuna kostjal oli sõlmitud superkasko. (k. 1, tl. 43).
3.Viru Maakohtu 30.05.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata. (k. 1, tl. 92). Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. (k. 1, tl. 101-103).
4.Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2017 otsusega tühistati Viru Maakohtu 30.05.2016 otsus ning tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule (k. 1, tl. 145-147).
KOHTUISTUNG
5.03. juuli 2017 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hoiuleping, kuna jutt on parklast, kus asub kostja auto ja ta kasutab kohta, kus hoiab oma autot. Kostja auto tõi parklasse AS Falck puksiirauto, Falcki töötaja tegutses vastavalt kostja juhtimisele. Kostja võttis ise osa sellest protsessist, oli ise parklas, tutvus parkimistingimustega. Kostja ei ole antud fakti oma vastustes eitanud. Kindlustus maksis kostjale hüvitist, kuid ei võtnud seda autot enda omandisse, kostja on endiselt sõiduauto omanik. Kostja väidab, et ta ei ole auto omanik, ta peaks seda tõendama. Kostjale tutvustati hinnakirja parklas. Kostja sõitis parklasse koos puksiiri juhiga, seal oli 2 isikut ja 2 sõiduautot. Enne kohtusse pöördumist võttis hageja mitu korda kostjaga suuliselt ühendust küsimuse lahendamiseks, kostja lubas, et teeb seda, kuid ei teinud. (k. 1, tl. 160-161) Kostja kohtuistungile ei ilmunud, esitades 12.06.2017 kohtule võõrkeelse (venekeelse) avalduse, milles palus tühistada kohtuistung, kuna tema suhtes oli juba 2 korda tühistatud hageja poolt esitatud parkimistrahv, sest temal oli vormistatud Superkasko ja kõik auto
pukseerimisega, hoidmisega ja väljaostmisega seotud kulud kannab kindlustusfirma. Kostja on seisukohal, et seoses Superkaskoga ei pea tema mingeid kulusid hüvitama. (k. 1, tl 155)
ASJA EDASINE KÄIK
6.Kohus esitas 11.07.2017 kohtunõuded kostjale, hagejale, Salva Kindlustus AS-le ja Falck Autoabi OÜ-le, selgitamaks välja tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud. (k. 1, tl. 163169).
7.Falck Autoabi OÜ esitas 12.07.2017 vastuse, milles kinnitas, et Falck Autoabi OÜ-l oli 10.05.2014 lepinguline suhe Salva Kindlustuse AS-ga. (k. 1, tl. 173)
8.Hageja 18.07.2017 vastuse kohaselt ei ole tal kunagi olnud mingeid kokkuleppeid ja lepinguid Salva Kindlustuse AS-ga. Hageja parklas asub stend, millel on põhjalikult kirjas sõidukite parklas pidamise tingimused ja teenuste hinnad, millega igaüks võib tutvuda. Samuti võib saada infot hageja esindajatelt. Kui 10.05.2014 toimetati kostja sõiduk puksiiriga parklasse, sõitis puksiiri juhiga kohale ka kostja ise. Kostja pöördus parklas oleva operaatori juurde, teatades, et soovib kasutada parkla teenuseid ja jätta oma sõiduki ajutiselt parklasse. Kostja tutvus stendil märgitud teenuste ja selle hindadega ning nõustus nendega. Puksiiri juht, kostja ja parkla operaator valisid sõiduki hoidmiseks koha, kuhu sõiduk paigutati. Hageja saatis kostjale tema poolt antud aadressile teate temal olevast võlgnevusest, kuid kiri tagastati ning see jäi kostjale kätte andmata. Hageja helistas pidevalt kostjale ja tuletas meelde, et tema sõiduk asub hageja parklas, teatas kostjal olevast võlgnevusest. Kostja keeldus maksmast ja võlga kustutamast, viidates sellele, et ei ole sõiduki omanik. (k. 1, tl. 175-178)
9.Salva Kindlustus AS-i 19.07.2017 vastuse kohaselt ei soovi nad astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Salva Kindlustus AS märkis, et: Sõiduki suhtes ei olnud juttu sellest, et Salva võiks selle valduse ja omandiõiguse faktiliselt üle võtta. Salva kahjukäsitleja selgituste kohaselt kinnitas D. K. üheselt mõistetavalt, et ta viib ise sõiduki lammutusse. Salva selgitused ja õigusliku olukorra fikseerimine edastati D. K.`ile Salva 05.06.2014 otsuses, milles selgitati, et //...hüvitame Teile tekkinud kahju summas 7605,92 eurot sõiduki omandiõigust üle võtmata//. Pärast otsuse saamist ei pöördunud D. K. Salva poole sõiduki omandiõiguse ja valduse üleandmiseks, ei väljendanud tahet sõiduki omandiõiguse üleandmiseks, ei pöördunud ei sõiduki võtmete ega registreerimistunnistuse üleandmise küsimuses. Ta ei teinud registritoiminguid liiklusregistris, mis oleks võimaldanud sõiduki ümber registreerida. Kui ka Salva oleks sõidukit nö „enda omaks pidanud“, ei oleks ta saanud Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktile 13.11 punktile tuginedes sõidukit parklast kätte, sest parklale ei olnud esitada dokumente omandiõiguse muutumise kohta; parkla ei väljasta sõidukit, mille eest on parkimistasu/hoiutasu maksmata; Salva ei oleks saanud ilma D. K.`i liiklusregistri toiminguteta sõidukit ümber vormistada ega lammutamisele viia. Avariilise sõiduki omandiõiguse üleminek eeldab kindlustusandjale omandi üleandmist (AÕS § 68, § 92 § 93 ja § 94). Salvale ei ole omandiõigust ega sõiduki valdust üle antud, Salva ei ole võtnud üle D. K.i ja B&R Automobile OÜ vahel sõlmitud sõiduki hoiulepingust tulenevat hoiutasu maksmise kohustust. Sõidukikindlustuse lepingu alusel ei hüvitata kindlustusvõtjale parkimistasu/hoiutasu avariilise sõiduki hoidmise eest. Salval oli 10.05.2014 lepinguline suhe Falck Autoabi OÜ-ga, mille kohaselt Falck Autoabi OÜ abistas kahjujuhtumi toimumise järgselt Salva kaskokindlustuse kliente. Falck Autoabi OÜ pidi lepingu kohaselt tagama eelkõige pideva valmisoleku klientide aitamiseks ning Salva kohustus pukseerimise eest tasuma. D. K.`i abistamine seisnes selles, et Falck Autoabi OÜ puksiir pidi toimetama kahjustatud sõiduki D. K.`i
poolt soovitud kohta, pukseerimiskoha valiku langetas D. K.. Falck Autoabi OÜ-le ei ole antud õigust käsitleda juhtumeid Salva Kindlustuse AS nimel. Salval puudus 10.05.2014 lepinguline suhe B&R Automobile OÜ-ga sõidukite hoiustamiseks tema parklas, sh D. K.`i sõiduki hoiustamiseks. Sõidukikindlustuse leping ei reguleeri sõidukite hoiustamise küsimusi, samuti ei näe ette, et kindlustusandja hüvitab avariilise sõiduki hoidmise kulud sõiduki omanikule. Salva ei tasu klientide parkimistasusid või sõidukite hoiukulusid, Salva ei saa võtta klientidele kohustusi selliste teenuste pakkujate ees. Salval on kokkulepped konkreetsete nn. romude müügiplatsidega, kuhu kogutakse kokku need sõidukid, mille omandiõigus on kindlustusandjale üle antud, asjakohased dokumendid on vormistatud ning mille valdus on kindlustusandjale üle läinud. Kuna sõiduki omandiõigus ja sõiduki valdus jäi Salvale üle andmata, siis ei toimetatud sõidukit B&R Automobile OÜ parklast kindlustusandjate avariiliste sõidukite müügiplatsile või romulasse utiliseerimiseks (k. 1, tl. 182-191)
10.Kostja D. K.`i 02.10.2017 venekeelsest vastusest nähtub, et kostja jääb endiselt seisukohale, et kõik tema kulutused on kaetud Superkasko kindlustusega (k. 1, tl. 197)
11.30.01.2018 kohtunõudega kohustas kohus kostjat veelkord andma vastused hulgalistele asjas tähtsust omavatele küsimustele, mis olid seotud nii sõiduki omandiõiguse üleminekuga, kahjukäsitlemisega, sõiduki pukseerimisega, sõiduki parklasse paigutamisega, hinnakirjaga ja muude oluliste asjaoludega. Kohus märkis, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2017 otsusele tuleb kostjal esitada vastus, samuti 12.06.2017 ja 02.10.2017 avalduse/vastuse tõlked eesti keelde. Kohus selgitas, et juhul, kui kostja ei valda piisavalt eesti keelt ning/või tal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis on kostjal võimalus esitada kohtule riigi menetlusabi taotlus tõlkimise korraldamiseks. Kohus edastas kostjale ka ülalnimetatud nõudekirja tõlke vene keelde. (k. 2. tl 1, 3-4) Kostjale edastati kohtunõue tema enda poolt antud e-posti aadressile xxx (kostja on antud aadressilt saatnud kohtule e-kirja 09.06.2017), kuid kostja ei ole kinnitanud kohtunõude kättesaamist. Kostja kohtunõudele vastust ei esitanud.
12.08.03.2018 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 23.03.2018.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.04.2018 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (k. 2, tl. 7).
13.Hageja esindaja esitas 21.03.2018 hageja menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 1150 eurot, so kahes kohtuastmes tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot ja õigusabikulud 800 eurot. (k. 2, tl. 14-15). Kostja vastuväiteid ja/või täiendusi kohtule ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjale kuuluv, põlenud mikrobuss Renault Trafic, reg.märgiga xxx, paigutati 10.05.2014 hagejale kuuluvasse tasulisse parklasse. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et sõiduk toimetati parklasse Falck Autoabi OÜ puksiiriga. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjal oli Salva Kindlustus AS-ga sõlmitud Superkasko kindlustus, mis hüvitas kostjale sõiduauto põlenguga tekitatud kahju summas 7605,92 eurot, ning et kostja omavastutus moodustas 200 eurot. Superkasko kindlustus (poliis nr. 57862864) hõlmas ka pukseerimisteenusega seotud kulud. (k. 1, tl. 68-69, 76-77).
Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on endiselt mikrobussi Renault Trafic, reg.märgiga xxx, omanik ning kas sellest tulenevalt kostja on kohustatud tasuma hagejale sõiduki parklas hoidmisega seotud parkimiskulud või mitte; samuti, kas kulud on kaetud Superkasko kindlustusega ning kas sellest tulenevalt peab parkimiskulud hüvitama Salva Kindlustus AS.
16.Hageja on seisukohal, et kostja on endiselt vaidlusaluse sõiduki omanik ning et kostja osales ise sõiduki parklasse toimetamisel, kostja tutvus isiklikult teenuste maksumusega (1 ööpäeva maksumus moodustas 1,30 eurot), kostja nõustus nimetatud hinnaga ning sellest tulenevalt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud hoiuleping. Hageja, tõendades kostja omandiõigust sõidukile, viitas Salva Kindlustus AS-i vastusele, millest tulenevalt ei olnud kindlustusandja sõiduki omandiõigust üle võtnud, kuigi hüvitas sõiduki maksumuse, samuti Liiklusregistri andmetele, millest tulenevalt on kostja vaidlusaluse sõiduki omanik.
17.Kostja vastuväited seisnesid peamiselt selles, et kindlustusjuhtumi teates ta märkis, et loovutab sõiduki kindlustusandjale ning ta ei ole enam sõiduki omanik; kõik kulud on kaetud Superkasko kindlustusega (sh tema omavastutusega summas 300 eurot), seega ei pea ta hagejale parkimise eest midagi maksma. Kostja märkis, et Liiklusregistris jäid toimingud tegemata rahaliste vahendite puudumise tõttu.
18.Salva Kindlustus AS teatas, et ei soovi astuda menetlusse kolmanda isikuna, sõiduki omandiõigust ei ole üle võetud, millest kostjat on informeeritud vastava otsusega. Kostja ei ole omandiõigust kindlustusandjale üle andnud, st kostja ei ole andnud üle ei sõiduki dokumente, võtmeid, kostja ei ole teinud omanikukande muudatusi Liiklusregistris, seega puudus kindlustusandjal võimalus tegeleda sõidukiga seotud küsimustega, sh sõidukit parklast ära viia. Kostja poolt sõlmitud kaskokindlustus ei kata sõiduki parkimisega seotud kulusid, nimetatud kulud tuleb kanda sõiduki omanikul. Kindlustusandja kannab sõiduki pukseerimisega seotud kulud, kuid koha, kuhu puksiir sõiduki transpordib, valib klient. Ülaltoodust lähtuvalt ei vastuta Salva Kindlustus AS parkimisega seotud kulude hüvitamise/tasumise eest.
19.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. (Riigikohtu 20.10.2010 otsus nr. 3-2-1-75-10, p. 12)
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud lepinguliste suhete olemasolu, samuti seda, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud.
21.Käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et sõiduki Renault Trafic, reg.märgiga xxx, omanik on jätkuvalt kostja. Salva Kindlustus AS-i vastusest, kindlustuskahju hüvitamise 04.06.2014 otsusest ja 05.06.2014 teatest nähtub, et kindlustusandja, hüvitades sõiduki omanikule tekkinud kahju, ei võtnud sõiduki omandiõigust üle (k. 1, tl. 68-69, 182--184). Kuigi Salva Kindlustuse sõidukikindlustuse tingimuste p. 13.11.1 (k. 1, tl. 191) kohaselt oleks pidanud omandiõigus sõidukile kindlustusandjale üle minema, ei ole kindlustusandja seda üle võtnud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nimetatud osas otsuse vaidlustanud, seega on kostja sellega nõustunud. Kostja ei ole omandiõigust ka muul viisil kindlustusandjale üle andnud, ei ole teinud omanikukande muudatust Liiklusregistris (ka 03.04.2018 seisuga on sõiduk kostja omandis). Seega ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole sõiduki Renault Trafic, reg.märgiga xxx, omanik. Kostja viide sellele, et kaskokindlustus hüvitab kõik kulud, ei ole millegagi tõendatud. Superkasko, samuti Salva Autoabi tingimuste kohaselt ei kuulu parklamaksude tasu tasuta teenuste hulka, so Superkasko ei laiene parklateenusele. Superkasko katab sõiduki tasuta pukseerimise kulud, kuid ei kata parkimiskulusid. Hageja väitel viibis kostja isiklikult sõiduki parkimise juures ning tutvus ja oli teadlik teenuse maksumusest. Kohus on korduvalt esitanud kostjale asja lahendamise seisukohalt olulisi küsimusi, kuid kostja ei ole nendele vastanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei viibinud sõiduki parklasse paigutamise juures, et ta ei ole hagejaga hoiulepingut sõlminud ning ta ei olnud teadlik teenuse maksumusest. Kostja ei ole hageja väiteid vaidlustanud, seega leiab kohus, et kostja on nendega nõustunud. Tartu Ringkonnakohus on 17.01.2017 kohtuotsuse nr. 2-16-100433 p. 8 teises lõikes märkinud, et: "Seega võis parkimislepingu pooleks olla kostja, samas võis Falck Autoabi olla parkimislepingu sõlmimisel AS Salva Kindlustus esindaja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj alusel. Kui liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduauto paigaldati tasulisse parklasse parkla omaniku ja kindlustuse vahel sõlmitud hoiulepingu alusel, siis ei saa sellest lepingust tuleneda kohustusi auto omanikule“. Salva Kindlustus AS-i 19.07.2017 vastuse kohaselt ei olnud Falck Autoabi OÜ kindlustusandja esindajaks parkimislepingu sõlmimisel, samuti puudub Salva Kindlustus AS-l lepinguline suhe hagejaga, seega ei ole Salva Kindlustus AS parkimislepingu pooleks ning parkimislepingu/hoiulepingu sõlmjaks tuleb lugeda kostjat. Kostja ei ole Salva Kindlustus AS-i väiteid vaidlustanud.
22.Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõiduki Renault Trafic, reg.märgiga xxx, omanik, ta ei ole tõendanud vallasasja omandiõiguse üleandmist, ta ei ole tõendanud lepingu mittesõlmimist ega teenuse mittesaamist, seega kuulub hagi rahuldamisele kostjal tekkinud parkimistasu võlgnevuse, so 893,10 euro ulatuses.
23.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud jäävad nende õigustatud ulatuses kostja D. K.`i kanda. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
25.Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna 1150 euro väljamõistmist, millest 350 eurot on kahes kohtuastmes tasutud riigilõiv (175 +175), ning 800 eurot mõlemas kohtuastmes kantud õigusabikulud. Hageja esindaja on märkinud 1 tunni maksumuseks 120 eurot (ei ole märgitud, kas käibemaksuga või ilma). TsMS § 175 lg 1 tulenevalt analüüsib kohus hageja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Maakohtu menetlusega seotud ajakulu:
1.Arve nr 719/16 (25.06.2016) – arvamuse koostamine seoses kostja vastusega, ajakulu 1 tund, tasumisele kuulus 120 eurot. Kohus peab õigustatuks arvamuse koostamisele kulunud ajakuluks 0,5 tundi (arvamus ei ole pikk, ca 0,5 lk). Kohus peab õigustatud ajakuluks 0,5 tundi maksumusega 60 eurot.
2.Arve nr. 795/17 (03.07.2017) - 03.07.2017 kohtuistungil osalemine - ajakulu 1 tund, tasumisele kuulub 120 eurot. 03.07.2017 kohtuistung algas kell 11.08 ja lõppes kell 11.28, so kestis 20 minutit, seega peab kohus maksimaalseks õigustatud ajakuluks 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot.
3.Arve nr. 807/17 (18.07.2017) – vastus 11.07.2017 kohtunõudele - ajakulu 1 tund, tasumisele kuulub 120 eurot. Kohus peab õigustatuks vastuse koostamisele kulunud ajakuluks 0,5 tundi (vastus ei ole pikk, ca 0,5 lk, sh kattub osaliselt juba hagiavalduses märgituga). Kohus peab õigustatud ajakuluks 0,5 tundi maksumusega 60 eurot. Ringkonnakohtu menetlusega seotud ajakulu:
4.Arve nr. 730/16 (29.06.2016) - apellatsioonkaebuse koostamine – ajakulu 2 tundi 40 minutit, tasumisele kuulub 320 eurot. Kohus peab õigustatuks apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud ajakuluks 2,0 tundi (apellatsioonkaebuse sisuline osa ei ole mahukas, sh kattub osaliselt juba hagiavalduses märgituga, samuti moodustavad olulise osa viited seadusaktidele). Kohus peab õigustatud ajakuluks 20, tundi maksumusega 240 eurot. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 540 eurot, so maakohtus kantud kulud summas 300 eurot /2,5 tundi x 120/ ja ringkonnakohtus kantud kulud summas 240 eurot /2,0 tundi x 120/.
26.Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt kantud kuluks kokku 540 eurot lepingulise esindaja kulu, millele lisandub riigilõiv summas 350 eurot, kokku 890 eurot. Muud, käesoleva otsusega rahuldamata hageja kantud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 890 eurot (540+350). Viivitamatu täitmine
27.Vastavalt TsMS § § 405 lg 1 p 10, 468 lg 1 p 3, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks lihtmenetluse korras tehtud otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Helgi Vinni Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.