lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-100433/28

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-100433/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1703
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 92 lg 1Vallasomandi tekkimine üleandmisegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusAÕS § 68Omandi mõisteTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 215Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumineTsMS § 32Kohtu töökeelTsMS § 33 lg 1Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetlusesTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-100433/47Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.04.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-17724/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.02.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING B&R AUTOMOBILE10268229

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-100433

Tsiviilasi

B&R Automobile OÜ hagi Den Kasatkini vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

893 eurot 10 senti

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B&R Automobile OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): B&R Automobile OÜ (registrikood: 10268229); esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja): Den Kasatkin (isikukood:

XXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 30. mai 2016 otsus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Menetluskulude lõpplahendiga.

jaotuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 13Lepingu muutmine ja lõpetamine
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
määrab

maakohus

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.B&R Automobile OÜ (hageja) esitas 11. jaanuaril 2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Den Kasatkini (kostja) vastu 834,80 euro väljamõistmiseks. Seoses esitatud vastuväitega jätkus asja lahendamine hagimenetluse korras.
1.aprilli 2016 hagiavalduse kohaselt toimetati 10. mail 2014 hagejale kuuluvasse parklasse kostjale kuuluv mikrobuss Renault Trafic registreerimisnumbriga XXX. Sõiduk oli tulest praktiliselt täielikult hävinud ning toimetati parklasse autopuksiiri Falck Autoabi OÜ abil. Parklasse saabumisel tutvustati kostjat parklakoha kasutustingimustega ja teenuste hinnaga. Kostja pole kogu aja vältel kordagi maksnud hagejale renditasu. Kostja võlg 31. märtsi 2016 seisuga on 893 eurot 10 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal oli Salva Kindlustuse AS-ga sõlmitud superkasko leping ning kindlustus ostis kostjalt sõiduki turuhinnaga välja. Kostja ei ole sõidukit ARK-s maha võtnud, kuna tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kostja viitas Eesti Liikluskindlustuse Fondi teatele (www.lkt.ee), et Salva Kindlustuse AS hüvitas sõiduki Renault Trafic turuväärtuse, st sõiduki taastamist ei peetud otstarbekaks. Info edastati registrisse 5. juunil 2014. Kostja selgitas, et kui 10. mail 2014 toimus kahjukindlustuse juhtum, võttis kostja Salva Kindlustuse AS-ga telefonitsi ühendust edaspidise käitumise osas. Kindlustus andis kostjale Falck Autoabi telefoninumbri, kes tegeles sõiduki pukseerimisega ning pukseeris sõiduki tasuta parklasse, kuna kostjal oli sõlmitud superkasko.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 30. mai 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt sõlmitakse auto parkimisel tasulisse valvega parklasse hoiuleping, mitte rendileping. Vaidlus puudub selles, et 10. mail 2014 pukseeriti sõiduk Renault Trafic registreerimisnumbriga XXX Falck Autoabi puksiiriga hageja parklasse asukohaga Tartu mnt 32, Jõhvi linnas. Hageja väite kohaselt selgitati kostjale parklakoha kasutustingimusi ja teenuse hinda. Kostja vastuväite kohaselt oli ta Salva Kindlustuse AS-ga sõlminud superkasko kindlustuslepingu. 10. mail 2014 teavitas kostja Salva Kindlustuse AS-i kindlustusjuhtumist. Kostjale anti edaspidiseks käitumiseks Falck Autoabi number, kes tegeles sõiduki pukseerimisega ja parklasse toimetamisega.

Salva Kindlustuse AS poolt edastatud kahjukäsitluse toimikust nr SK14-00788 nähtub, et kostjal oli sõlmitud Salva Kindlustuse AS-s superkasko sõidukikindlustus perioodiga 18. märts 2014 kuni 17. märts 2019. Kostja esitas 21. mail 2014 Salva Kindlustuse AS-le kahju hüvitamise nõude, millest nähtub, et kostja loovutab sõiduki Renault Trafic registreerimisnumbriga XXX kindlustusfirmale. Vastavalt Salva Kindlustuse AS sõidukikindlustuse tingimuste punktile 13.11.1 läheb kindlustusandjale omandiõigus üle kahjustunud sõidukile või selle osadele, kui need on asendatud või nende eest on hüvitisena välja makstud lepingujärgne rahaline hüvitis kindlustusväärtuse ulatuses, millest on lahutatud hüvitisvähendused.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei läinud vaatamata sellele, et kostja ja Salva Kindlustuse AS-i vahel oli sõlmitud superkasko kindlustusleping, pärast kindlustusjuhtumi tekkimist ja kindlustuse väljamaksmist sõiduki omandiõigus üle Salva Kindlustuse AS-le. Kohtu käsutuses olevatest dokumentidest on selgelt näha, et kohtuotsuse vastuvõtmise hetkel oli sõiduki omanik endiselt kostja. Lisaks esitas hageja asja läbivaatamise käigus kohtule Salva Kindlustuse AS vastuse järelpäringule, milles kindlustusfirma teatas, et ei võtnud sõiduki omandiõigust üle. Samuti kinnitas kostja vastuses kohtule, et ei ole ARK-s sõiduki omandiõigust ümber vormistanud. Kindlustuslepingu tingimused eeldasid antud juhul pooltelt täiendavaid tegevusi lisaks nendele, mis olid kindlustuslepingu punktis 13.11.1 sätestatud. Lisaks kindlustusjuhtumi saabumisele ja kindlustuse väljamaksmisele pidid pooled astuma vajalikke samme lepingu tingimuste lõplikuks täitmiseks, mis tähendab omandiõiguse ümbervormistamiseks kostja nimelt Salva Kindlustuse AS-i nimele. Antud juhul ei saa aga rääkida vastavalt AÕS § 68 lg-tele 1 ja 3 omandiõiguse üleminekust, mistõttu pooled ei täitnud lepingu tingimusi lõplikult. Kostja oli teadlik kindlustuslepingu tingimustest ja võis kahe aasta vältel rakendada meetmeid, et täita kindlustuslepingu tingimused, kuid ei teinud seda. Vastavalt VÕS § 13 lg-tele 1 ja 3 võib öelda, et nii kostja kui Salva Kindlustuse AS keeldusid teadlikult nende vahel sõlmitud superkasko kindlustuslepingu tingimuste lõplikust täitmisest ning otsustasid vastastikkusel vaikival nõusolekul teha muudatused kindlustuslepingusse ja mitte vormistada ümber sõiduki omandiõigust. Kindlustuslepingu punktis 13.11.1 ei ole sätestatud, millise aja vältel, kuidas ja kes peab sõiduki omandiõiguse ümber vormistama. Kuni seda pole toimunud, loetakse omanikuks endiselt kostjat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt s.o maakohtu tühistamist puudutavas osas. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel. Maakohus ei ole otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ega kohtuotsust piisavalt põhjendanud, ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Hageja nõuab tasu väidetavalt kostjale kuuluva sõiduki poolt parklas parkimiskoha kasutamise eest. Kostja on seisukohal, et sõiduki omand on läinud üle AS-le Salva Kindlustus, mistõttu ei ole kostjal tasu maksmise kohustust. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, jättis

hageja nõude kostja vastu rahuldamata ning leidis otsuse p-s 19, et kuna kostja oli sõlminud Salva Kindlustuse AS-ga superkasko sõidukikindlustuse, eeldaski kostja sõidukindlustuse tingimuste alusel, et sõiduki omandiõigus läks kindlustusandjale üle. Kostja oli ka selgelt väljendanud oma tahet sõiduki omandiõiguse üleandmiseks 21. mai 2014 kahju hüvitamise nõudes.

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse p-s 12 kvalifitseerinud hageja nõude kostja vastu hoiulepingust tuleneva nõudena, samas ei ole maakohus viidanud ühelegi õiguslikule alusele ning leidis otsuse p-s 7 vastuoluliselt, et hageja nõude aluseks on VÕS §-st 339 (rendilepingust) tulenev nõue. Seejuures ei ole maakohus selgitanud välja, kes olid hoiulepingu poolteks. Maakohus on rikkunud eelmenetluse sätteid, jättes menetlusosaliselt nõudmata oluliste dokumentide (sh vastuse hagiavaldusele ning kohtunõudele) tõlked eesti keelde. TsMS § 32 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Asjas esitatud menetlusdokumentide puhul ei ole tegemist ka TsMS § 33 lg 1 järgsete mahukate dokumentidega. Ringkonnakohus leiab, et ka TsMS § 405 lg-s 1 p-s 5 nimetatud lubatud tõendite kogumise nõuetest kõrvalekaldumine ei tähenda, et olulised menetlusdokumendid, millele kohus lahendit tehes tugineb, ei ole varustatud eestikeelse tõlkega.
8.Maakohus, asudes seisukohale, et hagejal puudub nõue kostja vastu, on oma seisukohta põhjendanud üksnes sõiduki kui vallasasja omandi üleminekuga AS-le Salva Kindlustus. Samas võib hoiulepingu pooleks olla ka isik, kes ei ole hoiulepingu eseme omanik. Maakohus on jätnud välja selgitamata, milline oli AS Salva Kindlustus poolt kostjale Falck Autoabi numbri andmise õiguslik tagajärg juhul, kui kostjale endale selgitati auto parklas hoidmise tingimusi ning hinda. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (vt parkimislepingute sõlmimise kohta Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p-d 12-14). Seega võis parkimislepingu pooleks olla kostja, samas võis Falck Autoabi olla parkimislepingu sõlmimisel AS Salva Kindlustus esindaja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj alusel. Kui liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduauto paigaldati tasulisse parklasse parkla omaniku ja kindlustuse vahel sõlmitud hoiulepingu alusel, siis ei saa sellest lepingust tuleneda kohustusi auto omanikule (vt ka Riigikohtu 1. novembri 2006. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-06, p 12).
9.Juhul, kui praeguses menetluses esitatud asjaolude ja poolte tahteavalduste tõlgendamise järel ei ole alust pidada kostjat lepingu pooleks (kostjal puudus tahe lepingut sõlmida), kuid hagejal puudus soov sõlmida leping AS-ga Salva Kindlustus, võib hagejal olla sõiduki omaniku vastu nõue tasuda sõiduauto edasise hoidmise eest kas käsundita asjaajamise õiguse või alusetu rikastumise õiguse alusel. Maakohtul tuleb sellisel juhul teha kindlaks, kes on sõiduki omanik ning hinnata seejuures sõiduki kui vallasasja omandi üleandmise eeldusi. Maakohus tugines sõiduki omandiõiguse tuvastamisel AS Salva Kindlustus tüüptingimustele. TsMS § 405 lg 1 p 8 järgi võib kohus lihtmenetlustes koguda tõendeid omal algatusel, praegusel juhul on tsiviilasja hind 893 eurot 10 senti, mis vastab lihtmenetlusele TsMS § 405 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnormi, jättes pooltele andmata võimaluse võtta seisukoht nimetatud tüüptingimuste suhtes.

Ringkonnakohus leiab, et tüüptingimustes sisalduvast punktist eraldiseisvana ei piisa omandi üleandmiseks. Vastavalt AÕS § 68 lg-le 3 tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel, vajadusel tuleb selgitada pooltele täiendavate tõendite esitamise võimalust. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Ilma otsest valdust üle andmata tekib vallasomand AÕS §-des 93 ja 94 sätestatud juhtudel. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus võtnud otsuses seisukohta hageja esitatud AS Salva Kindlustus järelepärimise vastuse suhtes, milles kindlustus leidis, et kahjujuhtumi järgselt ei läinud omandiõigus kostjalt kindlustusele üle (tl 60). Kostja 21. mai 2014 kahjujuhtumi teate järgi loovutab ta transpordivahendi kindlustusfirmale. AS Salva Kindlustus kahjujuhtumit käsitleva 5. juuni 2014 kirja kohaselt (tl 69) kohustub kindlustus hüvitama tekkinud kahju 7605 eurot 92 senti sõiduki omandiõigust üle võtmata. Maakohus on teinud AS-le Salva Kindlustus kohtunõude esitada sõiduki Renault Trafic (reg nr XXX) kahjujuhtumi kahjukäsitluse toimik. Maakohtul tuleks asja menetlemisel selgitada välja AS Salva Kindlustus seisukoht menetlusse kolmanda isikuna astumise osas TsMS § 215 alusel.

10.Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid jättes täielikult täitmata selgituskohustuse vallasasja omandi üleandmise suhtes, asjas ei ole esitatud selle lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada.
11.TsMS § 173 lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja