Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-118059
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.aprill 2018 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
R. R. hagi I. Z. vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
531 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. R. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: lepinguline esindaja advokaat Hannes Toodu Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo Pärnu mnt 105, Tallinn 19049 telefon 660 6974 e-post: [email protected] Kostja: I. Z. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, Ida-Viru maakond e-post: xxx) Kostja nõustaja Natalja Stankevitš-Melnikova
Asja aR.mine kohtuistungitel 31.01.2018 ja 19.03.2018
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui
kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I
on
R. R. esitas 26.09.2017 Viru Maakohtule hagi I. Z. vastu, milles palus mõista I. Z.’lt R. R. kasuks välja kahju hüvitis summas 531,34 eurot. R. R. (edaspidi nimetatud hageja) ja I. Z. (edaspidi nimetatud kostja) sõlmisid 10.03.2017 müügilepingu. Müügilepingu objektiks oli 19.01.2017 sündinud chow chow tõugu koera kutsikas nimega Fearless Heart Yumin (edaspidi nimetatud koer). Müügilepingu allkirjastamisega on kostja kinnitanud, et hageja on täielikult täitnud müügilepingust tuleneva kohustuse tasuda kostjale 800 eurot. Hageja soovis koera osta valve eesmärgil, millest hageja ka kostjale enne müügilepingu sõlmimist rääkis. Enne müügilepingu sõlmimist valis hageja välja ühe teise kostjale kuulunud kutsika (kennelinimi Fearless Heart Za-Za Star). Kutsika nimega Fearless Heart Za-Za Star omandamiseks tasus hageja kostjale käsiraha summas 200 eurot, mis moodustas 25% koera hinnast. Enne müügilepingu sõlmimist veenis kostja hagejat, et kuna koer nimega Fearless Heart Za-Za Star on emane, siis sobiks hagejale valvekoeraks paremini hoopis isane koer. Hageja eeldas, et kostja näol on tegemist kogenud koerakasvatajaga, mistõttu tekkis hagejal usaldus kostja arvamuse osas ning ta otsustas osta koera nimega Fearless Heart Za-Za Star asemel 10.03.2017 müügilepingu objektiks oleva koera. 29.07.2017 diagnoosis väikeloomade suuõõnehaiguste ennetamisele ja ravimisele spetsialiseerunud loomaarst M. K. koeral väärhambumuse, mis vajas kirurgilist sekkumist. Loomaarst selgitas, et sellise väärhambumuse korral tekitavad alumised kihvad pideva suulaele surumisega koerale valu ja ebamugavust, millega võivad koerale kaasneda muud terviseprobleemid, mh ülemiste kihvade põletik. 02.08.2017 teostati koerale operatsioon, mille käigus eemaldati koeralt kaks alumist kihva (jäävhambad). Operatsiooni eest tasus hageja kliinikule 473,92 eurot. Pärast narkoosis teostatud operatsiooni, oli koera tervis halb ning ta vajas ööpäevaringset järelevalvet, mistõttu oli hageja sunnitud võtma kaks päeva palgata puhkust. Hagejal jäi kahel päeval töökohustuste täitmata jätmise tõttu saamata tulu summas 57,42 eurot (hageja neto töötasu, lisa 7 – töötasu suurust kinnitav tõend). Seega kokku on hageja kannatanud kahju seoses müügilepingu tingimustele mittevastava koeraga summas 531,34 eurot. Kliiniku arve kogusummast on maha arvatud kastreerimise maksumus summas 55 eurot, mida hageja lasi koerale teostada vabatahtlikult ilma meditsiinilise näidustuseta. Muud arvel märgitud kulud on seotud kihvade eemaldamisega. Kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust anda hagejale üle lepingutingimustele vastav koer. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. PooltevaH.e müügilepingu punkti 3 kohaselt on müüja kinnitanud, et ta on rääkinud teadaolevaist koera vigadest, tõus esinevatest pärilikest haigustest, koera pärilikust eelsoodumusest saada neid vigu või nende asjaolude tähendusest. Müügilepingu punktis 7 on pooled kokku leppinud, et kui koeral ilmneb loovutamise järel haigus või muu oluline viga, mis on koeral varjatud kujul olnud juba loovutushetkel, siis on ostjal õigus vea alusel nõuda hüvitist, kui koer ei ole lepingu punktis 3 mainitud andmetele vastav, müüja on jätnud rääkimata sellistest temale teadaolevatest asjaoludest, millistel oli tehingu otsustamise seisukohast oluline tähtsus. Praegusel juhul on kostja hagejat müügilepingu sõlmimisel teavitanud vaid sellest, et koeral ei ole näituse koera jaoks vajalik hambumus (st hambumus ei ole täiesti ideaalne), mistõttu on müügilepingu punktis 3 tehtud märge „Kutsikas on ainult kodukoeraks“. See tähendab seda, et koer ei ole sobilik näituse- ja aretuskoeraks. Hageja uuris enne müügilepingu sõlmimist, kas koera hambumuse probleem on niivõrd tõsine, et see eeldab kirurgilist sekkumist ning kas väärhambumine hakkab segama koera söömist ja võib põhjustada tõsisemaid terviseprobleeme. Kostja selgitas hagejale, et väärhambumus ei mõjuta kuidagi koera tervist ning ei vaja kindlasti kirurgilist sekkumist, väärhambumus mõjutab vaid
koera potentsiaalset näitusetulemust. Kuna hageja soetas koera valvepidamise eesmärgil, siis ei olnud hageja jaoks oluline see, kas koeral on head näituse- ja aretuskoera eeldused või mitte. Hageja jaoks oli oluline vaid see, et koer oleks hea tervisega ning tugeva valveinstinktiga. Siiski aga selgus pärast piimahammaste vahetumist jäävhammaste vastu, et koera väärhambumus on niivõrd tõsine, et koeral tuleb eemaldada kaks kihva, et vältida tulevikus tekkivaid terviseprobleeme. Hageja ei nõustu kostja poolt kohtueelsete läbirääkimiste käigus esitatud väitega, et kostja müüs hagejale koera 800 euro eest, kuna koeral oli valehambumus. Müügilepingus ei ole pooled kokku leppinud, et koeral esineva valehambumuse tõttu on pooled kokku leppinud hinna vähendamises. Lahtris, kus peaks müügilepingus olema „alandatud hind“ on pooled tõmmanud kriipsu. Kui hageja teatas kostjale, et koeral on valehambumus, mistõttu ei sobi ta näitusekoeraks, siis küsis hageja kostjalt, kas saaks äkki sellisel juhul allahindlust koera hinnast, kuid kostja leidis, et allahindluseks pole alust, kuna tegemist on siiski täisväärtusliku tõukoeraga. Hageja broneeris esialgu teise koera nimega Fearless Heart Za-Za Star, mida tõendab hageja poolt kostjale tehtud ülekande selgitus, kus on viidatud koera nimele (lisa 2). Ka koera nimega Fearless Heart Za-Za Star hinnaks oli 800 eurot. Seda on ka kostja ise oma e-kirjas tunnistanud (lisa 8). Kostja on viidatud e-kirjas väitnud, et ka koer nimega Fearless Heart Za-Za Star oli defektiga, mistõttu müüdi ka nimetatud koer soodsama hinnaga. Siiski on Eesti Kennelliidu registrist näha, et koer nimega Fearless Heart Za-Za Star on võitnud erinevatelt näitustelt mitmeid auhindu, muuhulgas on ta erinevate rahvusvaH.te kohtunike poolt tunnistatud tõu parimaks kutsikaks. Seetõttu ei saa koer nimega Fearless Heart Za-Za Star olla kindlasti defektiga koer, vaid erinevad kohtunikud on tunnistanud koera igati tõustandardile vastavaks, mistõttu on ebaõiged kostja väited selle kohta, et ka nimetatud koer müüdi nn „kodukoerana“ defekti pärast ja sellest tulenes koera madalam hind. Seetõttu ei ole usutavad kostja väited selle kohta, et tõustandardile vastava koera hind oli 1300 eurot ning defektiga koera hind oli 800 eurot. Isegi juhul, kui kostja tõepoolest vähendas koera hinda seetõttu, et ta sobib vaid kodukoeraks (millega hageja ei nõustu), siis ei vasta koer ilmnenud terviseprobleemi tõttu sellegipoolest lepingutingimustele. Arvestades seda, et ainsa puudusena on müügilepingus välja toodud, et kutsikas sobib ainult kodukoeraks, siis sellest ei saa hageja mõistlikult järeldada, et nimetatud asjaolu tähendab seda, et koeral on selline pärilik terviseprobleem, mis vajab opereerimist ning millega kaasnevad suured raviarved. Sellisest määratlusest saab hageja järeldada vaid, et koeral on mingisugune iluviga, mis pärsib tema edu näitustel, kuid mis ei häiri kuidagi tema igapäevaelu kodukoerana. Koera valehambumus, mille tõttu tuli eemaldada kaks kihva, siiski häiris tugevalt koera igapäevaelu kodukoerana ning häirib ka pärast operatsiooni, kuna koerale ei kasva väljatõmbamist vajanud kihvad kunagi tagasi. Kahe kihvaga ei ole koeral võimalik süüa näiteks toorest liha ilma tükeldamata (kihvad on vajalikud liha rebimiseks), samuti mängida erinevaid tirimismänge, vajadusel kaitsta end pahatahtlike inimeste või teiste koerte eest. Seega ei ole enam tegemist täisväärtusliku tõukoeraga, nagu kostja on väitnud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud oma kohustust anda hagejale üle lepingutingimustele vastav asi. Teiseks kahju hüvitamise nõude eelduseks on VÕS § 115 lg 1 kohaselt müüja vastutus kohustuse rikkumise eest. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kostja on hilisemas ekirjavahetuses ise kinnitanud, et ta ütles enne müügilepingu sõlmimist hagejale, et koeral on valehambumus, mistõttu pidi koera valehambumus olemas olema juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal müüjalt ostjale. Kuna koeral tekkinud terviseprobleem oli olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal, siis vastutab kostja lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest. Kolmas kahju hüvitamise nõude eeldus on VÕS § 127 lg 1 kohaselt see, et hagejale on tekkinud kahju. Terviseprobleemiga koera üleandmise tõttu on hagejale tekkinud kahju seoses koera ravimise ning ravijärgse hoolitsemisega. Hageja on kandnud koera ravikulud summas 473,92 eurot, mis olid vajalikud selleks, et eemaldada koeralt kihvad, mis valehambumuse tõttu põhjustasid koerale valu ja ebamugavust ning mis võisid tulevikus põhjustada koerale veelgi tõsisemaid terviseprobleeme. Tegemist on otsese
varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Samuti on hagejale tekkinud kahju seoses sellega, et hageja oli sunnitud koera operatsiooni ajal võtma kaks päeva palgata puhkust, et hoolitseda koera eest operatsioonijärgselt. Hageja ei tohtinud pärast narkoosi koera üksi jätta ning koer vajas pidevalt järelevalvet ning abi. Hageja kahe päeva töötasu suurus on 57,42 eurot. Kuna hageja oli sunnitud koera eest hoolitsemiseks võtma palgata puhkuse, siis jäi hagejal saamata töötasu summas 57,42 eurot, mis on saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes. Kokku kannatas hageja kostja rikkumise tõttu varalist kahju summas 531,34 eurot. Neljas kahju hüvitamise nõude eeldus on VÕS § 127 lg 4 kohaselt põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja on eelnevalt selgitanud, et kostja rikkus kohustust anda üle lepingutingimustele vastav asi. Hagejale käesoleva hagiavalduse punktis 13 kirjeldatud kahju tekkimine on otseses seoses kostja poolt kirurgilist sekkumist vajava väärhambumusega koera üleandmisega. Hagejale ei oleks tekkinud koera ravikulusid ning saamata jäänud tulu, kui kostja oleks andnud hagejale üle lepingutingimustele vastava koera ehk koera, kellel ei ole meditsiinilist sekkumist vajavat terviseprobleemi, kuid kes ei sobi näitusekoeraks vaid sobib kodukoeraks. VÕS § 127 lg 2 kohaselt peab tekkinud kahju olema hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Hageja on seisukohal, et nimetatud eeldus on täidetud. Lepingutingimustele vastava asja üleandmise eesmärk on hoida ära just selline kahju, mis võib ostjal tekkida asja puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustest ning kuna tegemist on elusolendiga seotud müügilepinguga, siis on kaitse-eesmärgiga hõlmatud ka koera eest hoolitsemise tõttu saamata jäänud tulu. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab kahju olema lepingu sõlmimise ajal kohustuse rikkuja jaoks ettenähtav. Hageja on seisukohal, et müügilepingu sõlmimise ajal oli kostjale ettenähtav, et hagejal võib tekkida koera ravimisega seotud kulutustes ja tema eest hoolitsemise tõttu saamata jäänud tulus seisnev kahju, kuna kui kostja andis hagejale üle koera, kellel on selline väärhambumine nagu antud juhul, siis pidi kostja, kes on professionaalne koerakasvataja, ette nägema seda, et koer võib vajada ravi ning sellega kaasnevad kulutused.
Alguses soovis hageja osta emase kutsika ning tegi ettemaksu summas 200 eurot. See kutsikas ei vastanud samuti standartmõõtudele ( oli tunduvalt teistest kutsikatest väiksem), seetõttu ka selle kutsika hind oli 800 eurot. Kui kostja sai hagejalt teada, et kutsikas hakkab elama õues, siis kostja seletas, et jooksuajal võivad neil tekkida probleemid, kuna lõhna peale hakkavad isased koerad nende aeda piirama ning neid tuleb eemale ajada või steriliseerida emane kutsikas. Kostja soovitas osta isast kutsikat olemasolevatest kutsikatest hinnaga 1200 eurot, kuid hageja soovis osta teist koera just 800 euro eest, nimelt seetõttu pakutigi temale Fearless Heart Yumin,i. Oma nõuete põhjendamiseks viitab hageja tõukoera ostu-müügilepingu p.p. 3 ja 7, kuid nimetatud lepingu p.3 kinnitab, et hageja on koera üle vaadanud aga müüja (kostja) rääkis temale teadaolevatest koera puudustest ning selle otstarbest: "kutsikas on vaid kodu koeraks, samuti kinnitas, et on nõus ta vastu võtma sellises seisundis nagu ta on". Lepingu p.7 ( varjatud vead) käsitleb ostja õigusi juhul kui avastatakse varjatud puudused, millest oli müüja ostu-müügilepingu sõlmimise momendil teadlik, kuid ei teavitanud sellest ostjat. Keele mitte täielik värv ja vale hambumus ei ole varjatud puudus, kuna sellest olid nii ostja kui ka müüja teadlikud, see oli ka silmaga nähtav. Nagu hagiavaldusest tuleneb, külastas hageja loomaarsti 29.07.2017.a. ning samal päeva sai teada, et loomaarsti arvates tuleb välja tõmmata püsikihvad. Hageja on väitnud, et koera valehambumuse probleemidest sai teada vaid pärast loomaarstilt konsultatsiooni saamist ning leidis, et ostetud koer ei vasta lepingu tingimustele. Nimetatud väide ei vasta tõele. Isegi siis, kui see oligi nii, siis ostja oli vastavalt lepingule kohustatud koheselt võtma ühendust müüjaga ning teatama kutsika mittevastavusest lepingu tingimustele, samuti sellest, et koer vajab operatsiooni, mis toob kaasa materiaalsete kulutuste kandmist. Kuid hageja ei teavitanud sellest kostjat ning juba 2. augustil tõmmati koeral 2 püsikihva, samuti koer kastreeriti. Alles 14 augustil esitas hageja pretensiooni ( e-posti teel) ning nõudis (koerale) kulutatud raha tagastamist. Edaspidi muutis ta oma nõudeid, esitades hagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 531,34 eurot, mille hulgas olid ravikulud ja hageja töötasu 2 päeva eest, mida ta vormistas, et viibida koeraga. Hageja esitas arve loomakliinikust nr. #21170005362 summas 528,92 eurot. Arve koosneb püsikihvade väljatõmbamisest ja kastreerimisest aga samuti ravimitest ja mõlema operatsiooni materjalide kuludest. Arve peal puudub identifitseerimiskood ja ei ole veendumust, et nimetatud arve on seotud kostjalt ostetud koeraga. Kostja (müüja) sai teate ja nõude kahju hüvitamise kohta pärast seda, kui ostja ( hageja) ise võttis vastu otsuse- välja tõmmata püsivkihvad ja koera kastreerida. Kostja tegeleb koerakasvatusega juba rohkem kui 20 aastat,13 aastat tegeleb nimelt Chow-chow tõu koerte kasvatamisega. Tal on oma loomaarst olemas, kui hageja oleks teda õigeaegselt teavitanud olemasolevast probleemist, siis võis kostja seda lahendada humaansemalt kui püsikihvade väljatõmbamine ja võimalik, et väiksemate kulutustega, sõltumata sellest, kas lepingu tingimused olid rikutud või mitte.
Kostja vaidleb hagile vastu motiivil, et teavitas hagejat koeraga seotud probleemidest, sh valehambumusest, nii palju kui võimalik ja ei ole müügilepingut rikkunud. TsÜS § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohus nõustub hageja väitega, et koera müügile tuleb kohaldada võlaõigusseaduses vallasasja müügilepingut reguleerivad sätted. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.
ja kasvataja peaks teadma sellest, et see on pärilik haigus ja see võib vajada veterinaarset sekkumist. Nahaprobleemidega pöördusime arsti juurde kui koeral olid juba päris hambad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.