lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-2480/29

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-2480/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 179 lg 2, 5Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1056 lg 1, 3Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eestVÕS § 127 lg 2, 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusLKindlS § 40 lg 2TsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2480

Tsiviilasi

XXX

hagi

XXX’u

vastu

mittevaralise

kahju

hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja XXX (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

esindajad

määratud esindaja vandeadvokaat Alan Biin Kostja XXX (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

3. aprill 2018. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Alan Biin Kostja XXX

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX’ult XXX kasuks mittevaralise kahju eest hüvitis 950 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 190 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 233 lg 1Nõude suuruse hindamine
VÕS § 134 lg 2Mittevaralise kahju hüvitamise erisused
Menetluskulud jätta XXX’u kanda.
4.Määrata kindlaks XXX maakohtus hüvitatatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX’ult XXX kasuks välja menetluskulud 84 eurot.
5.Rahuldada osaliselt vandeadvokaadi Alan Biin’i 03.04.2018 taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks maakohtu menetluses XXX’le osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Biin ja Biin osaühingu vandeadvokaadile Alan Biin’ile 204 eurot (sh käibemaks). Saata otsus täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Advokaadibüroo Biin ja Biin osaühingule.
6.Mõista XXX’ult välja riigituludesse 204 eurot XXX’le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasust maakohtu menetluses.
7.XXX’ul tasuda otsuse resolutsiooni p-s 6 väljamõistetud summana 204 eurot riigituludesse otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.04.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX (hageja) esitas 15.02.2017 maakohtule hagi XXX’u (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.02.2014 Tallinnas Kivila tn 18 liiklusõnnetus, milles reguleerimata ülekäigurajal sõitis kostja juhitud auto otsa ülekäigurada ületanud hagejale. Hageja sai liiklusõnnetuses raskelt viga ning on käesoleva ajani osaliselt töövõimetu. Hagejal on tasakaaluhäired ning ta ei suuda väljaspool korterit liikuda tasakaalu kadumise tõttu. Ka on tasakaaluhäirete tõttu raskendatud voodist tõusmine. Hageja elukvaliteet on selle tõttu märgatavalt langenud. Liiklusõnnetuse tagajärjel on hagejale tekkinud kahju, mis sisaldab endas nii füüsilist valu ja kannatusi kui ka töövõime langust ja võimetust ennast oma tööga ülal pidada. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti 27.10.2016 otsusest nr 1400589 nähtub, et hagejale määratud töövõime protsendist 90 % on üldhaigestumine ja 10 % liiklusõnnetusest saadud vigastused. Kostja viitab liikluskindlustuse seadusele (LKindlS), mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitamise piirmäär raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral on 2600 eurot. Kostjale jääb selgusetuks, miks hageja ei pöördunud nõudega liikluskindlustuse poole. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele.
4.Hageja nõuab kostjalt kehavigastuse tekitamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamist. Puudub vaidlus, et liiklusõnnetus toimus ning selle põhjustas kostja. 16.02.2014 kell 18.33 toimus Tallinnas Kivila tn 18 liiklusõnnetus, kui kostja juhitud auto sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa hagejale. Kostjat on väärteokorras karistatud (tl 3). Väärteomenetluses kogutud tõendeid

ja väärteomenetluses tehtud otsust saab kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi: peaajuvapustus, koljupõhimiku murd eesmises koljuaugus paremal, põrutushaav otsmikul paremal, nahaalune verevalum alalõual paremal ning parema jala I varba küüslüli murd (eksperdiarvamus tl 80-99).

5.Hagis toodud asjaoludest lähtuvalt võiks hageja nõue olla kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas tuleneb VÕS § 1056 lg 3, et VÕS 53. ptk
2.jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks (s.t nõude esitamist VÕS 53. ptk 1. jao sätete alusel). Hageja ei nõua üksnes deliktilise vastutuse aluseks olevate sätete kohaldamist. Seega on normi kohaldamine kohtu otsustada.
6.Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaitstud õigushüvedeks, mille kahjustamise korral riskivastutus tekkida saab, on seega eelkõige inimese elu või tervis ning omandiõigus kehaliste esemete ehk asjade suhtes. Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest vastutust ette nägevate sätetega määratletud kaitstud õigushüved määratlevad ära ka suurema ohu allikaga seotud ohu realiseerumise korral hüvitamisele kuuluva kahju, sest vastavate kaitstud õigushüvede kaudu on muu hulgas määratletud suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate õigusnormide kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 tähenduses.
7.Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele ka riskivastutuse realiseerumise korral (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08 p 11). VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahjuna tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaldamisel võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses mootorsõiduki valdaja vastutuse alusega, praegusel juhul hagejale kehavigastuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud. Hageja kehavigastusi tõendab eksperdiarvamus.
8.Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid. Samuti saab hageja esitada nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks otse kostja vastu. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKindlS § 40 lg 2 järgi kahju hüvitamise nõude võib esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu.
9.Hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54-07, p 13). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 134 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-08 p-d 13 ja 14). VÕS § 134 lg 2 rakendamisel tuleb järgida kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-05 p 17).

10.Tulenevalt eksperdiarvamusest on hageja saanud pärast liiklusõnnetust hulgaliselt erinevaid raviprotseduure. Tema tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustasid pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Liiklusõnnetusest saadud vigastustel esinevad püsitagajärjed: koljusisese vigastuse jääknähud (kognitiivse funktsiooni defitsiit – keskendumisraskused, mäluhäired, kiire vaimne väsimine, stressitaluvuse langud, depressiivsusele kalduvus, ärevushood; lisaks neuroloogilised jääknähud – tasakaaluhäired, peavalud, pearinglus). Samuti esineb vasaku ülajäseme närvikahjustusest tingitud lihasnõrkus ja õlaliigese liikuvuspiiratus. Hageja liikumisfunktsioon on tugevalt piiratud nii temal varasemalt esinenud lülisambaprobleemide kui liiklusõnnetuses saadud trauma püsitagajärgede tõttu suhtega 50% : 50%. Hagejal on püsiv töövõimetus 100%, millest 10% on põhjustanud liiklusõnnetus (tl 17). Lisaks arvestab kohus, et hageja on pensionär ning kostja ei tööta ning kostjal on kaks alaealist last (tl 21 pöördel). Kostja on selgitanud, et liiklusõnnetuse ajal oli väljas pime, nähtavus halb ning ta tundis üksnes auto vastu lööki. Hageja on selgitanud, et ta ületas teed ning nägi autot, kuid tema arvates oli auto piisavalt kaugel ja ei lähenenud kiiresti. Hageja väidab, et tal oli mõlemal taskul helkur (kohtuistungi protokoll tl 55-56). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kostja juhitud auto ületas kiirust. Kohus tugineb hüvitise suuruse otsustamisel Riigikohtu poolt läbi viidud analüüsile mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. a (kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju% 20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf) ja liiklusõnnetuse ajal (§ 33) ja praegu kehtiva (§ 32) LKindlS sätestatud mittevaralise kahju määradega. Liiklusõnnetuse toimumise ajal sai kannatanu taotleda isikukahju ülitugeva valu talumise eest kuni 640 eurot. Hetkel kehtiva LKindlS järgi saab sellise tervisehäire korral nõuda 1500 kuni 2600 eurot. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid otsustab kohus käesolevas asjas mittevaralise kahju suuruseks 950 eurot. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh eksperdikulud.
14.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja kandnud menetluskuluna eksperdikulusid 84 eurot (tl 63 ja 77). Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.16.06.2015 tsiviilasjas nr 2-15-7162 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hageja esindaja palus määrata kindaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 288 eurot (sh käibemaks). Kohtu arvates ei ole reaalne, et esindajal kulus õigusabi osutamiseks kokku 5 tundi ja 30 min (nagu on märgitud õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluses). Kohus ei nõustu taotluses märgitud 15.02.2017 toimingule (hagiavalduse koostamine XXX vastu) kulunud ajakuluga 1 tund, kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 30 min. Ka ei nõustu kohus 03.03.2017 toimingutele (kliendiga kohtumine ja tõendi saamine kliendilt; puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine ja kohtule esitamine) kulunud ajakuluga kokku 1 tund. Nõuetekohase hagiavalduse koostamine on hageja kohustus ning hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise kulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et hageja esindaja on märkinud 26.02.2016 toimingu (kliendiga kohtumine ja kliendi nõustamine) poole tunni tasu suuruseks 30 eurot, seejuures riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt tehtud toimingute ajal kehtinud justiitsministri 26.07.2016 nr 16 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ 01.08.2016 jõustunud redaktsiooni § 10 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtueelses menetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta. Muus osas nõustub kohus hageja esindaja taotluses märgitud ajakuluga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi, mille eest tuleb justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused" 01.08.2016 jõustunud redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10 lg 1, 01.07.2017 jõustunud redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 ning 29.01.2018 jõustunud redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 kohaselt maksta 204 eurot (sh käibemaks). TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskuluna hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 204 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 22). Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja