Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-17-11358 Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on JXXX BXXXi (endine Bx) hagi AXXX Sxxx vastu 2000 euro kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 04.10.2015. a kella 16.30 paiku xx, Sillamäe linnas ei tulnud tundmatu isik toime oma sõiduki juhtimisega ja põhjustas liiklusõnnetuse põrgates kokku parkimiskohale pargitud JXXX Bxxx kuuluva sõiduautoga Volkswagen Toureg, reg.märk xxx, mille tagajärjel vigastas hageja sõidukit. Väärteomenetluse käigus selgitati välja, et liiklusõnnetuse põhjustajaks ja kahju tekitajaks oli kostja AXXX Sxx. 19.05.2016 vastuses teavitas Politsei- ja Piirivalveamet, et ülalnimetatud väärteomenetlus on lõpetatud ja otsus menetlusaluse isiku AXXX Sx suhtes jõustus 01.02.2016. Kuna hageja sõiduauto oli kindlustatud vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel, kusjuures kindlustatud oli ka liiklusõnnetuse risk, pöördus hageja ka kahjuavaldusega kindlustusvõtja ERGO Insurance SE poole. Hageja omavastutus kindlustusjuhtumi tekkimisel oli 200 eurot. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud vigastuste taastamisremont, mille maksumuseks oli 765,06 eurot, oli tehtud MVEN OÜ-gu poolt. Kindlustusandja tasus osaliselt remondikulud summas 565,06 eurot ja ülejäänud osas, s.t summas 200 eurot, kandis kulud hageja ise. Väärteomenetluse käigus tehti kostjale ettepanek hüvitada kahju 200 eurot, kuid kostja ettepanekut eiranud. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja hagejale kahju hüvitanud. Hageja palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitise 200 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks jooksev viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude (200) kohase täitmiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 13.10.2017 esitatud seisukohas leiab hageja, et kuna liiklusõnnetus juhtus kolm aastat tagasi, siis on vähetõenäoline, et kostjal puudus võimalus hageja pangakonto numbri teada saamiseks, seda enam, et mõlemad osapooled elavad Sillamäel.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-17-11358 Kostja 10.09.2017 vastuses tunnistab hagi täiel määral ning on nõus tasuma hagejale 200 eurose kahju ning tasuma viivise alates hagi esitamise momendist kuni 200 eurose võlgnevuse täieliku tasumiseni. Vastuse kohaselt ei ole kostja suutnud kahju hüvitada, kuna tal ei ole teada millisele arvele võlgnevus tuleb tasuda, mistõttu palub kostja hagejat teavitada oma arvelduskonto numbrist. Kostja palub jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda või jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju 200 eurot. Kostja oma vastuses tunnistab kahju tekitamist ning on nõus selle hagejale hüvitama. Kostja oma vastuses tunnistab viivisenõuet alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni. Seega leiab kohus, et kuna põhivõla ning viivise nõude osas vaidlust ei ole, rahuldab kohus hageja nõude täies ulatuses.

Menetluskulud Kohus leiab, et antud juhul on kostja oma käitumisega põhjustanud kohtus käimise, mistõttu ei rakendu TsMS § 168 lg 6. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

2-17-11358 Kohus nõustub hagejaga, et kahju tekitamisest on möödas kolm aastat, mistõttu teadis kostja oma kohustusest ning selle hüvitamise vajadusest. Samas on kostjal endal raskendatud saada iseseisvalt teada hageja arvelduskonto numbrit, sest pangad seda kolmandatele isikutele ei väljasta. Hageja väidab, et protokollis ning teistes dokumentides, mis olid kostja kasutuses, on kajastatud hageja andmed. Kohus juhib tähelepanu, et hageja andmed võisid olla kajastatud, kuid see ei tähenda, et nendes oleks pangakonto number. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et antud juhul tuleb jätta hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning 20% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulud kokku 439,92 eurot, Kokku on menetluskulud 514,92 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 75 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 120 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 60 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 120 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 195 eurot, millest 80% moodustab 156 eurot.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.