Crowdestate Collateral Agent OÜ hagi Magnus Urva vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja
hind 175 000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
RESOLUTSIOON
ja
Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2024. a otsus Magnus Urva apellatsioonkaebus
25. märts 2025 nende Apellant (kostja):
XXXXXXXXXXX)
Magnus
Urva
(isikukood
Vastustaja (hageja): Crowdestate Collateral Agent OÜ (registrikood 12952326), lepinguline esindaja vandeadvokaat Riin Rehepapp
1.Rahuldada Magnus Urva apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2024. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi 157 840 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Crowdestate Collateral Agent OÜ hagi Magnus Urva vastu võla väljamõistmiseks
4.Mõista Magnus Urvalt Crowdestate Collateral Agent OÜ kasuks välja 157 840 eurot.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90,2% ulatuses Magnus Urva kanda ja 9,8% ulatuses Crowdestate Collateral Agent OÜ kanda.
6.Mõista Magnus Urvalt välja Crowdestate Collateral Agent OÜ kasuks menetluskulud maaja ringkonnakohtus 6401 eurot 76 senti.
7.Mõista Magnus Urvalt välja Crowdestate Collateral Agent OÜ kasuks viivis menetluskuludelt 6401 eurolt 76 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Mõista vähem tasutud riigilõiv 630 välja riigituludesse Crowdestate Collateral Agent OÜ-lt 246 euro 96 sendi ulatuses ja Magnus Urvalt 383 euro 4 sendi ulatuses. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfo lehel märgitud andmetele. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2
1.Crowdestate Collateral Agent OÜ (hageja) esitas 8. detsembril 2023 Tartu Maakohtule hagi Magnus Urva (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 175 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis USL Invest OÜ (põhivõlgnik) juulis 2019 Crowdestate Holding OÜ-ga ühisinvesteeringute internetiplatvormi kasutamise koostöölepingu, mille alusel sai põhivõlgnik võimaluse kaasata portaali www.crowdestate.eu kaudu laenu varasemalt võetud laenu refinantseerimiseks ja täiendavaks käibekapitali finantseerimiseks. Crowdestate Collateral Agent OÜ (hageja) ja portaali investoritega sõlmiti laenulepingud, mille alusel laenasid investorid põhivõlgnikule 350 000 eurot intressimääraga 15% aastas. Põhivõlgnik kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi igakuiste osamaksetega nii, et kogu laen oleks tagastatud hiljemalt 31 juuliks 2020. Portaali vahendusel sõlmiti investoritega tüüpvormil ning identsetel üldtingimustel laenulepinguid kogusummas 350 000 eurot ning need on kolmepoolsed, st iga laenulepingu pooleks on konkreetne investor (laenuandja), põhivõlgnik (laenusaaja) ning hageja (tagatisagent). Hageja ülesandeks on korraldada põhivõlgnikult võlgnevuste sissenõudmine ja realiseerida laenutagatis. Vastavalt laenulepingu punktidele 9.1–9.3 kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale summa (paralleelkohustus), mis on võrdne laenulepingutest tulenevate põhivõlgniku rahaliste kohustuste summaga laenuandjate ees, paralleelkohustus muutub hageja ees sissenõutavaks ning tuleb hagejale täita samal ajal, mil muutub sissenõutavaks vastav aluskohustus. Hageja ja laenuandjad on laenulepingutest tulenevate põhivõlgniku rahaliste kohustuste osas solidaarvõlausaldajad ning hageja võib nõuda põhivõlgnikult laenulepingute alusel paralleelkohustuse täitmist iseseisvalt enda nimel ja vastava kohustuse peab põhivõlgnik täitma hagejale. Põhivõlgnikult sisse nõutud summad kantakse üle laenuandjatele. Põhivõlgnik ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ega tasunud laenu põhiosa ning intressimakseid tähtaegselt. Pooled arutasid 2021. a suvel võimalusi olukorra lahendamiseks.
7.juulil 2021 sõlmisid põhivõlgnik ja hageja notariaalse võlatunnistuse, mille kohaselt oli laenulepingute alusel võlgnevus 315 000 eurot. Põhivõlgnik kohustus tasuma hagejale maksegraafiku alusel, andis nõusoleku alluda võlgnevuse sissenõudmiseks kohesele sundtäitmisele, kui põhivõlgnik hilineb mistahes osamakse tasumisega. Hageja ning põhivõlgniku osanikud Magnus Urva (kostja) ja Herni Soosaar sõlmisid käenduslepingud, mille alusel käendas kumbki käendaja koostöö- ja laenulepingust ning võlatunnistusest tulenevaid põhivõlgniku kohustusi hageja ees 175 000 euro ulatuses. Kokku tasus põhivõlgnik 29. juulist 2021–5. augustini 2022. a kolmandate isikute vahendusel võlatunnistuse alusel 58 677 eurot. Kuna põhivõlgnik ei täitnud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, esitas hageja 28. juulil 2022 põhivõlgniku suhtes kohtutäiturile täitmisavalduse, mille alusel algatatud täiteasja nr 084/2022/4262 raames ei ole enam kui aasta vältel põhivõlgnikult laekumisi tulnud ning põhivõlgnikul puudub kohtutäituri kinnitusel vara hageja nõude rahuldamiseks. Samuti nähtub avalikult kättesaadavatest andmetest, et põhivõlgniku majandustegevus on lõppenud, tekkinud on maksuvõlg ning registripidaja on teinud kustutamishoiatuse. Kuivõrd põhivõlgnik ei ole ilmselgelt suuteline kohustusi täitma, esitas hageja 13. jaanuaril 2023 nõudekirjad käendajatele, nõudes neilt kohustuste täitmist hiljemalt 26. jaanuariks 2023. Kumbki käendaja ei ole hagejale mis tahes summat tasunud. Kostja vastutab käenduslepingu alusel laenulepingust ja võlatunnistusest tulenevate põhivõlgniku kohustuste eest. Kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on 175 000 eurot. Käenduslepingu p 5.1 järgi pidi kostja täitma käenduslepingust tuleneva kohustuse 10 päeva jooksul arvates nõude esitamisest. Kostja pidanuks täitma käenduslepingust tuleneva 3
kohustuse hiljemalt 26. jaanuariks 2023. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 27. jaanuaril 2023. Vastuseks kostjale möönab hageja, et hagiavalduses on ekslikult jäänud arvestamata võlatunnistusest tuleneva põhivõlgniku kohustuste katteks 1. septembril 2021 OÜ Garage82 poolt tasutud 5080 eurot. Kokku on põhivõlgnik tasunud 29. juulist 2021–5. augustini 2022 kolmandate isikute vahendusel võlatunnistuse alusel 63 757 eurot. Arvestades, et põhivõlgnik tunnistas võlgnevust 315 000 euro ulatuses, on võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse jääk 251 243 eurot. Kuivõrd kostja vastutab võlatunnistusest tulenevate põhivõlgniku kohustuste eest 175 000 euro ulatuses, ei mõjuta põhivõlgniku võlgnevuse jäägi suuruse täpsustamine kostja kohustuse suurust.
2.Kostja tunnistas nõuet osaliselt. Kostja vastuväite kohaselt on hagis märgitud võlatunnistuse alusel kantud summade erinevus 5080 eurot. Kostja tunnistab, et on võtnud kohustusi ja pole neid suutnud üksinda täies ulatuses tasuda. Menetlusse tuleks kaasata ka põhivõlgnik koos teise käendajaga, et vältida liigkasu. Kostja ei pea õigeks USL Invest OÜ kui põhivõlgniku mitte kaasamist, kuna hagi pole esitatud USL Invest OÜ kui põhivõlgniku vastu, kes peaks rahuldama hagi esimeses järgus ja on samuti võlatunnistuse osapool. Ka teise käendaja Herni Soosaare osas käib menetlus samuti maksimum nõude ulatuses. Kostja on teinud peale võlatunnistuse kinnitamist korduvaid makseid enda ja kolmandate isikute alt, püüdes olukorda päästa, kuid hageja samal ajal hagedes ka teist käendajat keeldub tunnustamast ja arvesse võtmast ka osa, mida kostja on ise või läbi kolmandate isikute tasunud. Algse ja kinnitatud võlatunnistuse graafiku lõppsumma on sama, kuid kinnitatud võlatunnistuses on korrigeeritud sõnastust ja intressi nõue on peidetud summa sisse, kuna notar ei aktsepteerinud algses sõnastuses nn võla ette tunnistamist (seda ei luba seadus). Vaatamata sellele suruti see läbi ja kahjustati oluliselt nii kostja, kui ka teise käendaja huve. Kostja palub arvesse võtta juba kostja poolt tasutud summasid, on nõus kohustuse tasuma mõistliku maksegraafiku alusel ja palub kohtul võimaldada tasuda võlgnevus osamaksetega maksegraafiku alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2024. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 175 000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5724 eurot 80 senti ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja on esitanud kostja vastu nõude poolte vahel 6. juulil 2019 sõlmitud käenduslepingu alusel. Kuna kostja on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 järgi ja kohaldamisele kuuluvad mh tarbijakrediidilepingu (VÕS § 403 jj) sätted. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et 26. juulil 2019 sõlmisid Crowdestate OÜ ja USL INVEST OÜ (põhivõlgnik) Ühisinvesteeringute internetiplatvormi kasutamise koostöölepingu. Juulis 2019 sõlmisid põhivõlgnik, laenuandjad ja hageja Crowdestate OÜ poolt peetava ühisrahastusportaali www.crowdestate.eu kaudu tüüpvormi kasutades kolmepoolsed laenulepingud, mille alusel sai põhivõlgnik laenu 350 000 eurot. 7. juulil 2021 sõlmisid põhivõlgnik ja hageja notariaalse võlatunnistuse, millega põhivõlgnik tunnistas laenulepingutest tulenevat võlga 315 000 eurot ning andis nõusoleku võla kohesele sundtäitmisele allumiseks. 6. juulil 2021 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille alusel võttis kostja endale vastutuse põhivõlgniku laenulepingust ja koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmise ees laenuandjale või hagejale. 4
Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt põhivõlgniku poolt võlatunnistuse alusel täitmata kohustuse katteks 175 000 eurot, mis vastab käenduslepingu p-s 2.1 kokkulepitud käendaja vastutuse rahalisele maksimumsummale. Kostja ei vaidlusta laenu saamist, käenduslepingu sõlmimist ega notariaalse volikirja sõlmimist, vaid märgib, et see suruti hageja poolt läbi. Hageja ei arvestanud aga kostja ja kolmandate isikute tasutud maksetega. Hagi tulnuks esitada ka põhivõlgniku vastu. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käenduslepingu p 2.1 järgi on kostja vastutus piiratud rahasummaga ning p 4.1 järgi vastutab kostja hageja ees kõikide olemasolevate või tulevikus tekkivate hageja või laenuandja nõuete eest laenusaaja vastu, mis tulenevad laenulepingust ning selle (nende) muudatustest ja lisadest, samuti laenulepingust tulenevate nõuete loovutamisest tulenevate nõuete eest laenusaaja vastu. Lisaks vastutab käendaja laenusaaja kohustuste eest, mis tulenevad koostöölepingust. Käenduslepingu p 4.2.5. näeb ette, et kostja vastutab täies ulatuses kõikide laenusaaja kohustuste eest, mille laenusaaja on võtnud tagatisagendi ja/või laenuandja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise asendamise eesmärgil, muu hulgas kui laenusaaja on tunnistanud laenulepingust tulenevaid kohustusi võlatunnistuse andmisega, sõlminud kohustuste kohta tagatisagendi ja/või laenuandja kompromissi või tunnistab kohustusi mis tahes muus vormis. Põhivõlgnik sõlmis 7. juulil 2021 deklaratiivse võlatunnistuse (VÕS § 30 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (RKTKo 03.06.2021, 219-5601/61, p 16.4). Käendajal on õigus esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks saanud esitada põhivõlgnik ise. Kui põhivõlgnik on vastuväidetest loobunud (VÕS § 149 lg 1), saab käendaja kasutada neid samu vastuväiteid seni kui need vastuväited põhivõlgnikul eksisteerivad. Käesoleval juhul on põhivõlgnik oma vastuväidetest võlatunnistuse andmisega loobunud. Seega ei saa kostja esitada võlatunnistuse sõlmimisega seonduvaid vastuväiteid. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et menetlusse tulnuks kaasata ka põhivõlgnik. Kuivõrd põhivõlgnik on notariaalse võlatunnistuse sõlmimisel andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumiseks, on võlatunnistuse puhul tegemist täitedokumendiga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 tähenduses, mistõttu puudus hagejal vajadus põhivõlgniku vastu hagi esitamiseks. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ja millise nõude ta esitab. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja arvestanud kostja ja kolmandate isikute poolt tasutud summadega. Samas ei ole kostja selgitanud, millal ja mis summas ta on makseid teinud, millega hageja ei ole arvestanud. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi maksekorraldust, millest nähtuvalt oleks ta võlgnevuse katteks tagasimakseid teinud. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlatunnistuse kohaselt muutus laen sissenõutavaks 31. oktoobril 2020 ning põhivõlgnik võlgneb võlausaldajale 315 000 eurot, millele lisanduvad intressid 36 017 eurot. Kokku on võlgnevus 351 017 eurot. Käenduslepingu p 2.1 järgi vastutab kostja täitmata jäänud kohustuse täitmise suhtes ja sellega kaasnevate kulude osas kuni 175 000 euro 5
ulatuses. Käenduslepingu p 5.1 kohaselt on käendaja kohustatud täitma lepingu alusel käendatavad sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused 10 päeva jooksul arvates tagatisagendi poolt sellekohase kirjaliku või elektroonilises vormis nõude esitamisest. Kostjale on nõudekiri esitatud 13. jaanuaril 2023 ning antud 175 000 euro tasumiseks aega kuni 26. jaanuarini 2023. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on põhivõlgnikul tasumata põhiosa ja intressid 251 243 eurot. Arvestades kostja vastutuse maksimummäära, võlgneb kostja hagejale 175 000 eurot. Kostja palub kohtul võlgnevus ajatada selliselt, et tasuda tuleks 500 eurot kuus iga aastase ülevaatamisega. TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Maakohus leidis, et kostja taotlus võlgnevuse ajatamiseks (maksegraafikuga võla tasumiseks) tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud võlgnevuse ajatamine. TsMS § 445 lg-t 1 kohaldatakse erandlikel asjaoludel ning üldjuhul ei saa ajatamine olla väga pikaajaline. Rahaliste nõuete puhul otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramise üle otsustamisel tuleb kohtul mitte ainult arvestada kostja majanduslikku seisundit, vaid ka võlgnetava summa suurust, ajatamise võimalikku perioodi ning kaaluda muuhulgas võlausaldaja õigustatud huve. Antud juhul ei pea kohus ajatamist põhjendatuks. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 1, mille järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskuludeks olid lepingulise esindaja kulud 3204 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 2520 eurot. Kostja leidis, et hageja menetluskulud olid ülemäära kõrged. Maakohus kostjaga ei nõustunud ning leidis, et menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uuesti läbivaatamisele esimese astme kohtusse. Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid osaliselt, kuid leidis, et hagis esitatud väited olid vääralt tõlgendatud ning ekslikud. Seega palus kostja jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja summade erinevus esimeses hagis on 5080 eurot. Kostja tunnistab, et on võtnud kohustusi ja pole neid suutnud üksinda täies ulatuses täita. Menetlusse tuleks kaasata ka põhivõlgnik koos teise käendajaga, et vältida liigkasu. Ka teise käendaja Herni Soosaare osas käib menetlus samuti kogu nõude ulatuses. Kostja jääb kõikide varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsus ei ole õiguslikult ega majanduslikult põhjendatud ega ka lõpuni arusaadav. Kostja ei nõustu ennekõike maakohtu otsuse p-des 15, 21, 25 ja 26 märgituga. Maakohus leidis, et hageja maksimum nõue põhivõlgniku poolt võlatunnistuse alusel täitmata kohustuse katteks on 175 000 eurot, mis vastab käenduslepingu p-s 2.1 kokkulepitud käendaja vastutuse rahalisele maksimumsummale. Samas ei nõustunud kohus kaasama teist käendajat ega ka põhivõlgniku.
6
Kostja märgib otsuse p 15 osas, et kuigi kostja on mingil määral teinud ka võlatunnistuse tagasimakseid, siis ei ole tõendatud, et võlgnik oleks maksetest taandunud (mis on kohtupoolt välja toodud p-s 4 ja p-s 7 kogusummas 63 757 eurot) Seega on maksimumsummas nõue põhjendamatu ja juba algselt kas teadlikult või lohakalt hageja poolt hagis esitatud. Otsuse p-s 21 kirjeldatust järeldub, et kui üks või teine käendaja on väheselgi määral tasunud kohustusi, siis neid arvesse ei võeta ja nii võimaldatakse liigkasu saamist ning põhjustatakse käendajatest eraisikutele antud summade juures liigset kahju. Otsuse p-s 25 kirjeldatust järeldub, et põhiosa ja intressid moodustasid 251 243 eurot, ka sellel juhul on käendajate maksimummääras vastutus väär. Otsuse p-s 26 kirjeldatus palub kostja võimalust leida kompromiss, mis ei viiks teda maksejõuetuseni, pakkudes välja igaaastase maksete ülevaatamise võimaluse, tagamaks kohustuse täitmist ajas. Ükski käendaja pole kaitstud ettenägematute olukordade ja üleriigilise või ülemaailmse majandustegevuse/otsuste eest ning pandeemiate või sõjalävel majandussuhete eest. Ettevõtlus on alati seotud tõsiste riskidega.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus on võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti ning tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 634 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei vasta TsMS § 633 lg 3 sätestatud nõuetele – kostja ei ole välja toonud, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Ühtlasi ei ole kostja põhjendustest võimalik vastavaid asjaolusid ka tuletada. Kui apellatsioonkaebust ei saa jätta läbi vaatamata, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kostja ei ole teinud käendusest tulenevate kohustuste katteks ühtegi makset. Põhivõlgniku USL Invest OÜ poolt antud võlatunnistusega tunnistatud võlgnevusest 315 000 eurot on põhivõlgniku nimel tasutud 63 757 eurot, mistõttu on võlgnevuse jäägiks 251 243 eurot. Kostja käendajana (solidaarselt kaaskäendaja Herni Soosaarega) vastutab vastava kohustuse eest käenduslepingust tuleneva rahalise maksimumsumma ehk 175 000 euro ulatuses. Käesoleva hetkeni ei ole ei kostja, kaaskäendaja, põhivõlgnik ega ka ükski teine kolmas isik teinud põhivõlgniku kohustuse täitmiseks ega käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ühtegi täiendavat makset (lisaks ülaltoodud 63 757 eurole, mis juba on põhivõlgniku kohutusest maha arvatud), mille võrra oleks võimalik kostjalt väljamõistetavat summat vähendada. Seejuures ei ole kostja ka ise apellatsioonkaebuses välja toonud ühtegi sellist konkreetset täiendavat makset, mida saaks hageja kinnitada või ümber lükata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus rahuldas hagi 157 840 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 157 840 eurot. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90,2% ulatuses kostja ja 9,8% ulatuses hageja kanda.
7
7.Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu alusel võlgnevuse 175 000 euro tasumist. Maakohus leidis õigesti, et kuna kostja on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 järgi. Ringkonnakohtus ei ole vaidluse all maakohtu poolt tuvastatu, et juulis 2019 sõlmisid põhivõlgnik, laenuandjad ja hageja Crowdestate OÜ poolt peetava ühisrahastusportaali www.crowdestate.eu kaudu kolmepoolsed laenulepingud, mille alusel sai põhivõlgnik laenu 350 000 eurot. 7. juulil 2021 sõlmisid põhivõlgnik ja hageja notariaalse võlatunnistuse, millega põhivõlgnik tunnistas laenulepingutest tulenevat võlga 315 000 eurot ning andis ka nõusoleku võla osas kohesele sundtäitmisele allumiseks. 7. juuli 2021 kuupäeva kandva käenduslepinguga võttis kostja endale vastutuse põhivõlgniku laenulepingust ja koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmise ees laenuandjale või hagejale. Hageja nõue vastab käenduslepingu p-i 2.1 järgsele käendaja vastutuse maksimumsummale.
8.Kostja ei vaidlusta laenu saamist põhivõlgnikule ega käenduslepingu sõlmimist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostja kui käendaja vastu nõude esitamisel arvestanud kostja ja kolmandate isikute tasutud maksetega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud kostja vastuväited tähelepanuta. 7. juuli 2021 võlatunnistuse p 2.1 järgi oli põhivõlgniku võlg võlausaldaja ees 315 000 eurot muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Võlausaldaja ja võlgnik leppisid kokku, et vaatamata sellele ei pöördu võlausaldaja võlatunnistusega kohtutäituri poole nõudesumma osas täitemenetluse läbiviimiseks juhul, kui võlgnik täidab võlatunnistuse lisaks olevat maksegraafikut ning tasub maksegraafikus toodud maksed vastavalt võlatunnistuse lisaks olevale maksegraafikule tähtaegselt. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et võlgnik võlgnevust võlatunnistuses kokkulepitud viisil ei tasunud. Apellatsioonkaebuses on kostja küll vaidlustanud kogu võlgnetava summa suurust, kuid vaidlust ei ole selles, et põhivõlgniku võlgnevus ületab käendaja vastutuse maksimumsummat. Selgeid vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et asja materjalidest nähtuvalt on põhivõlgnikul tasumata põhiosa ja intressid 251 243 eurot (maakohtu otsuse p 25) kostja ringkonnakohtus ei esitanud. Pärast võlatunnistuse ja käenduslepingu sõlmimist ei ole põhivõlgnik oma sissenõutavaks muutunud kohustust täitnud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja vastutab käenduslepingu alusel laenulepingust ja võlatunnistusest tulenevate põhivõlgniku kohustuste eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud menetluses tõendeid, mis viitaksid sellele, et kokku oleks lepitud käendaja subsidiaarses vastutuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal oli õigus valida, kelle vastu ja millise nõude ta esitab. Maakohus ei pidanud menetlusse kaasama teist käendajat või põhivõlgnikku. Hageja rikastumise hoiavad ära vastuväited täitemenetluses.
9.Kostja väitel on ta vähemalt osaliselt oma kohustust käendajana täitnud. Hageja on koos nõudega esitanud maksekorraldused (dtl 50 jj), mis tõendavad sissenõutavaks muutunud võlgnevuse osalist tasumist kostja ja kolmandate isikute poolt. Kostja on hagejale tasunud 8060 eurot 15. oktoobril 2021 ning 9100 eurot 5. augustil 2022. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjas esitatu põhjal asuda seisukohale, et kostja ei teinud makseid käendajana. Kogu põhivõlgniku võlgnevus oli käenduslepingu sõlmimise hetkeks muutunud sissenõutavaks. Seega ei kohaldu praegusel juhul VÕS § 151 lg 1, mille kohaselt saaks käendaja kohustust täita enne selle sissenõutavaks muutumist üksnes kolmanda isikuna. 8
Üldjuhul ei muutu käendaja kohustus sissenõutavaks enne tagatava nõude sissenõutavaks muutumist, samas ei tulene seadusest, et käendajat peaks nõude sissenõutavaks muutumisest eraldi informeerima. Seega on reeglina nii käendus kui ka põhivõlgnevus samal ajal sissenõutavad. Praegusel juhul on pooled käendaja vastu esitatava nõude sissenõutavaks muutumise osas aga sõlminud eraldi kokkuleppe. Käenduslepingu p 5.1 kohaselt on käendaja kohustatud täitma lepingu alusel käendatavad sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused 10 päeva jooksul arvates tagatisagendi poolt sellekohase kirjaliku või elektroonilises vormis nõude esitamisest. Seega on pooled seadnud käendusest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise täiendavalt sõltuvusse nõude esitamisest ning võlausaldaja ei saanud nõuda käendajalt täitmist enne nõude esitamist, põhivõlgniku kohustus oli aga sissenõutav. Hageja esitas nõude kostjale 13. jaanuaril 2023 (dtl 64). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et praegusel juhul ei saa käendaja poolt enne tema vastu nõude esitamist tehtud makseid lugeda käendaja kohustuse täitmiseks. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnevus oli sissenõutav. Kostja tegi hagejale makseid pärast põhinõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 151 lg 2 järgi, kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. Kostja tehtud maksete lugemine käendaja kohustuse täitmiseks ei vii ringkonnakohtu hinnangul seega ka hageja kui võlausaldaja huvide kahjustamiseni. Käenduslepingu puhul sõltusid praegusel juhul selle sissenõutavaks muutumise ajahetkest eelkõige kõrvalkohustused, lepingu p 5.2 järgi oli käendaja kohustatud lepingust tulenevate kohustustega viivitamisel tasuma iga võlgnetava päeva eest viivist 0,15% päevas kuni võlgnetava kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui põhivõlgnevus on muutunud sissenõutavaks, on käenduse tagatisfunktsioon saabunud ning muu kokkuleppe puudumisel ei ole alust asuda seisukohale, et käendaja ei täida iseenda kohustust käendajana. Käendaja (kostja) vastutas lepinguga sätestatud kohustuse täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga (lepingu p 4.4), seega ei ole eluliselt usutav, et ta ei soovinud enda kohustust käendajana võlausaldaja ees vähendada. Erinevalt kostja enda tehtud maksetest ei saa kolmandate isikute, kellest ühe puhul oli kostja väitel tegemist temaga seotud äriühinguga, poolt tehtud makseid lugeda käendaja kohustuse täitmiseks. Kostja ei ole oma väiteid menetluses tõendanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei tõendaks seda ka ringkonnakohtu istungil kostja väidetud laenulepingud äriühingu ja kostja vahel. Kostja väitis ringkonnakohtu hinnangul, et äriühingute poolt põhivõla tasumise eesmärgiks oli võlatunnistusest tuleneva põhivõlgniku kohustuse vähendamine. Seega tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 157 840 eurot (175 000(8060 + 9100).
10.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jätta 9,8% ulatuses hageja ja 90,2% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5724 eurot 80 senti. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu kindlaksmääratud hageja menetluskulude rahalist suurust. Kostjal puudusid maakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja maakohtus kantud menetluskuludest kostjalt hageja kasuks välja mõista 5163 eurot 76 senti (5724,80x0,902).
9
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 1372 eurot 50 senti (koos käibemaksuga). Hageja esindaja ajakulu oli 6,25 tundi ja tunnitasu 180 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 1372 eurot 50 senti. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest kostjalt hageja kasuks välja mõista 1238 eurot (1372,50x0,902). Kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 6401 eurot 76 senti (5163,76+1238). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Ringkonnakohus andis 15. jaanuari 2025. a määrusega kostjale menetlusabi ja võimaldas kostjal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2520 eurot nelja 630 euro suuruse osamaksena. Kostja on tasunud 1890 eurot. Tasumata on 630 eurot. Vähem tasutud riigilõiv 630 eurot tuleb TsMS § 190 lg 5 ja § 179 lg 1 alusel pooltelt riigituludesse välja mõista. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse riigilõivust 246 eurot 96 senti (2520x0,098). Seda arvestades mõistab ringkonnakohus vähem tasutud riigilõivu 246 euro 96 sendi ulatuses hagejalt ja 383 euro 4 sendi ulatuses kostjalt riigituludesse välja. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.