Võlaõigus

71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 71,98 eurot 2

10.07.2030 71,98 eurot 12.08.2030 71,98 eurot 10.09.2030 71,98 eurot 10.10.2030 71,98 eurot 11.11.2030 71,98 eurot 10.12.2030 71,98 eurot 10.01.2031 71,98 eurot 10.02.2031 71,98 eurot 10.03.2031 71,98 eurot 10.04.2031 71,98 eurot 12.05.2031 71,98 eurot 10.06.2031 71,98 eurot 10.07.2031 71,98 eurot 11.08.2031 71,98 eurot 10.09.2031 71,98 eurot 10.10.2031 71,98 eurot 10.11.2031 71,98 eurot 10.12.2031 71,98 eurot 12.01.2032 71,98 eurot 10.02.2032 71,98 eurot 10.03.2032 71,98 eurot 12.04.2032 71,98 eurot 10.05.2032 71,98 eurot 10.06.2032 71,98 eurot 12.07.2032 71,98 eurot 10.08.2032 71,98 eurot 10.09.2032 71,98 eurot 11.10.2032 71,98 eurot 10.11.2032 71,98 eurot 10.12.2032 71,98 eurot 10.01.2033 71,98 eurot 10.02.2033 71,98 eurot 10.03.2033 72,83 eurot

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

esitamisest oli möödunud vaid kaks kuud, lähtus hageja krediidivõimelisuse hindamisel osaliselt varem esitatud andmetest. Hageja pidas põhjendatuks kasutada olemasolevaid andmeid, kuna nende põhjal oli võimalik teha piisavalt adekvaatne hinnang kostja maksevõimele. Hageja märgib ka, et kostja, kui olemasoleva kliendi puhul puudusid igasugused viited sellele, et tarbijal oleksid makseraskused. Vastupidi, klient tasus tähtaegselt oma kohustusi ning tarbija puhul oli panga jaoks tegemist usaldusväärse kliendiga. Krediidivõimelisuse analüüs hõlmas seega järgmisi elemente: 11.01.2023 esitatud kostja arvelduskonto väljavõte; 2) andmebaasidest 11.01.2023 saadud lisainfo; 3) 13.03.2023 laenutaotluses esitatud andmed; 4) andmebaasidest 13.03.2023 saadud lisainfo. Hageja veendus 11.01.2023 teostatud registripäringu alusel (Lisa nr 9 – tööandja andmed), et kostjal oli olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku töösuhe tööandjaga AS Xxxx (registrikood xxxx) alates 28.10.2020, st töösuhe oli kestnud enam kui 2 aastat, mille põhjal saab järeldada, et kostjal oli jätkuv töösuhe ning stabiilne sissetulek. Kostja märkis laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek ühes kalendrikuus on töötasu 1200 eurot. Kostja arveldusarve väljavõtte põhjal moodustus kliendi viimase kolme kuu (oktoober – detsember) keskmine sissetulek 1091 eurot, sh töötasu ning töövõimetushüvitis. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuised krediidikohustusi summas 300 eurot, millele lisandub kohustus hageja ees. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal on järgmised igakuised krediidikohustused: 1) kohustus Swedbank AS ees igakuise maksega 344 eurot; 2) kohustus Bigbank AS ees igakuise maksega 36,74 eurot; 3) kohustus Bigbank AS ees igakuise maksega 49,15 eurot; 4) kohustus Bigbank AS ees igakuise maksega 29,80 eurot. Krediidilepingust nr XXXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 139,17 eurot kuus. Seega oli kostjal pärast krediidilepingu nr XXXX sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku summas (344+36,74+49,15+29,80+139,17) 598,86 eurot. Hageja märgib, et kostja andis hagejale laenutaotluses teada, et tal ei ole ülalpeetavaid ning ta elab erakorteris. Hageja selgitab, et iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli panga sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ülalpidamiseks ja majandamiskulude kandmiseks, arvestades asjaolu, et kostjal ei olnud üürikulusid. Eeltoodule tuginedes analüüsis pank võlgniku krediidivõimelisust põhjalikkusega, arvestades võlgniku poolt deklareeritud sissetulekute keskmist suurust summas 1091 eurot kuus (neto), moodustas võlgniku igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 54,89% (598,86*100/1091=54,89), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Tarbijale jäi pärast krediidilepingu sõlmimist vabalt kasutada 2023. a veel vähemalt 492,14 eurot, mis on piisav ja mõistlik summa, tagades igapäevaste kulutuste ja elamiskulude katmise. Kostja taotles 13.03.2023 uut laenu ja märkis taotluses oma sissetulekuks „palk“ 1200,00 eurot kuus (hagiavalduse lisa nr 6 - Sissetulekud, Sissetuleku tüüp „palk“, deklareeritud 1200,00 €). Kostja kinnitas seega, et tal on regulaarne töötasu, mis võimaldab laenu tagasi maksta. Krediidiandjal ei olnud alust kahelda selle teabe õigsuses, kuna kaks kuud varem kontrollitud andmed vastasid tegelikkusele, kostja oli varasemate lepingutega näidanud sarnast maksevõimekust, teda peeti usaldusväärseks kliendiks ning tal oli toona kehtiv töösuhe. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kostja on selgesõnaliselt tunnistanud, et laenu võtmise ajal oli ta finantsraskustes, tal puudus püsiv sissetulek ning tema töösuhe oli lõppenud. Seega varjas kostja teadlikult oma tegelikku majanduslikku olukorda ja esitas valeandmeid krediidilepingu sõlmimiseks. Kui krediidiandjale oleks olnud teada, et klient on töötu, ei oleks krediidiandja mingil juhul krediidilepingut sõlminud. 5

Arvestades kostja kommunaalkulusid analüüsiperioodil (oktoober-detsember), moodustas tema keskmine kommunaalarve 184,18 eurot kuus (198,87+187,13+166,53/3). Kostjale jäetud vabad vahendid majandamiskulude katmiseks olid piisavad, võimaldades tal kommunaalkulud täies ulatuses tasuda. Seega ei ole põhjendatud väide, et kostjale laenatud summa oli ebaproportsionaalselt suur või et hageja ei arvestanud tema sissetulekuid ja kohustusi.

10.03.2033 summas 72,83 eurot. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 18.06.2024, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle 7 kuu. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.06.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt.

(tarbijakrediidilepingu nr XXXX kuumakse 139,17 eurot kuus). Samas on oluline teada, et seoses Euribori ja elukalliduse tõusuga olid viimase tarbijakrediidi (leping XXXX) taotlemise hetkeks 2023.a märtsiks need kulud oluliselt tõusnud: keskmised kommunaalkulud 187,17 eurolt 245,58 euroni ning laenumakse tulenevalt Euribori tõusust 357,07 eurolt 410,27 euroni kuus, mis omakorda mõjutasid kostja maksevõimet, kuna samaaegset suurenemist sissetulekutes ei toimunud. Seega isegi juhul, kui hageja lähtus krediidilepingu nr XXXX sõlmimisel 11.01.2023 esitatud kontoväljavõttest ja muust asjakohasest teabest ning kostja töösuhe ei oleks katkenud ning ta oleks endiselt omanud keskmist sissetulekut ca 1092 eurot kuus, (perioodi oktoober-detsember 2022 tegelik hageja poolt kinnitatud sissetulek, mis oli lepingu XXXX sõlmimisel aluseks), moodustasid korteri ülalpidamisega seotud kulud ning hageja poolt väljastatud 4 tarbijakrediidilepingu alusel antud laenude igakuised tagasimaksed ca 73% kostja 2022.a keskmisest sissetulekust ja 2023.a märtsis juba 83%, jättes kostjale igakuisteks isiklikeks ja majandamiskuludeks vaid ca 180 eurot (6 eurot päeva kohta), mis on ilmselgelt ebapiisav igapäevakulude katmiseks. Seda eriti pikemas perspektiivis, arvestades asjaolu, et tegemist oli pikaajaliste kohustustega (lepingute pikkused 27, 36, 46 ja 120 kuud). Sõltumata asjaolust, kas kostja oli töötu või oleks jätkanud oma endisel ametikohal, oleks antud olukorras kostja sattunud makseraskustesse ning ei oleks suutnud oma kohustusi täita. Kostjal on omandatud põhiharidus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, tal puuduvad piisavad rahandusalased teadmised ja kogemused oma maksevõime hindamiseks ja adekvaatsete finantsotsuste langetamiseks. Samuti taotles ta täiendavat laenu usus, et asub peatselt tööle ning asub sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi täitma. Kahjuks kujunes olukord ja võimalused tema jaoks tööturul ebasoodsateks, mis põhjustas pikemaajalist töötust ja finantsraskustesse sattumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmise nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada).

tõendamiseks esitanud ka konto väljavõtte perioodi 13.02.2023 - 13.03.2023 kohta (dtl 115). Tõend kinnitab kostja väidet, et ta sai veebruaris (täpsemalt 13.02.2023) senisest töökohast, ASst Xxxx, lõpparve ning märtsis töötukassast toetust (08.03.2023 kirje konto väljavõttes). Hageja väitel tugines ta laenuotsuse tegemisel kostja 13.03.2023 laenutaotluses esitatud andmetele ja varasemalt kogutud tõenditele, täpsemalt 11.01.2023 esitatud kostja arvelduskonto väljavõttele, andmebaasidest 11.01.2023 ja 13.03.2023 saadud lisainfole. Regulaarse sissetuleku olemasolu kontrollis hageja enda väitel seega varasema konto väljavõtte ja varasema, 11.01.2023 teostatud registripäringu alusel. VÕS § 4034 lõikest 9 tuleneb krediidiandjale kohustus ajakohastada teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hinnata tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Seega pidi hageja iga kord, kui andis kostjale laenu, läbi viima eelpoolkirjeldatud nõuete kohase hindamise. Hageja otsus kostja sissetuleku ja finantskohustuste andmeid mitte kontrollida ei olnud seega kooskõlas vastutustundliku laenamise kohustuse nõuetega. Seejuures nõustub kohus kostjaga, et nõude aluseks olevast lepingust tulenev laen oli varasematega võrreldes ka oluliselt suurem (varasemad kolm igaüks 1000 eurot, seekord 8770 eurot). Hageja väitel tuvastas ta registripäringutega, et kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele. Hageja väitel märkis kostja laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek ühes kalendrikuus on töötasu 1200 eurot ja et tal on igakuised krediidikohustusi 300 eurot. Samas väidab hageja, et konto väljavõtte alusel tuvastas ta, et kostja viimase kolme kuu (oktoober – detsember) keskmine sissetulek oli 1091 eurot, ja et kostjal olid igakuised krediidikohustused 344 + 36,74 + 49,15 + 29,80 eurot, st kokku 459,69 eurot. Kohus märgib, et seega erinevalt hageja väidetust ei kinnitanud hageja kogutud andmed kostja poolt esitatut, st kostja esitatud sissetulek oli suurem hageja tuvastatust ning deklareeritud igakuised kohustused väiksemad tuvastatust. Hageja arvestas, et kostja sissetulek oli 1091 eurot kuus (neto), millest 598,86 eurot arvestati finantskohustuste katteks (koos nõude aluseks olevast lepingust tuleneva kohustusega), kommunaalarvetele keskmiselt 184,18 eurot kuus. Seega hageja arvestuse kohaselt jäi kostjal peale finantskohustuste ja eluasemekulude tasumist kätte ca 308 eurot. Kostja aga märgib, et seoses Euribori ja elukalliduse tõusuga olid viimase tarbijakrediidi (leping XXXX) taotlemise hetkeks 2023.a märtsiks need kulud oluliselt tõusnud: keskmised kommunaalkulud 187,17 eurolt 245,58 euroni ning laenumakse tulenevalt Euribori tõusust 357,07 eurolt 410,27 euroni kuus. Kostja esitatud konto väljavõttelt nähtub, et 2023. a märtsis tasus ta Swedbank AS-le 343,97 eurot, hagejale 115,66 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja seega oma väidet laenumakse tõusu kohta tõendanud. Konto väljavõttest nähtub, et korteriühistule tasus kostja märtsis 232,71 eurot kuus. Kuivõrd kahe konto väljavõtte vahele jääb perioodi 10.01.2023- 13.02.2023, mille kohta kumbki pool konto väljavõtet esitanud ei ole, siis on teadmata, kui palju kostja ühistule veebruaris tasus. Jaanuaris on tasutud 200,26 eurot. Arvestades, et hageja esitatud konto väljavõttelt nähtuvalt on ajavahemikus september kuni jaanuar ühistu arved olnud erinevad, vahemikus 166 kuni 200 eurot, ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et korteri kommunaalkulud püsivalt tõusid kostja väidetud summani. Teatavasti mõjutavad kommunaalarvete suurust suuresti ka tarbimine (nt vesi, gaas) ning tihti talvekuudel ongi arved suuremad tulenevalt suurematest küttekuludest. Kohus on seega seisukohal, et erinevalt kostja väidetust ei arvestanud hageja valesti kostja kommunaalkulusid ja Swedbank ASi finantskohustuse suurust. Nagu eespool märgitud, oleks hageja arvestuse kohaselt sama sissetuleku jätkumisel kostjal jäänud peale finantskohustuste ja eluasemekulude katmist kätte 308 eurot. Kostja arvates oleks sõltumata sissetuleku kaotusest ka olemasoleva sissetuleku korral kostja sattunud makseraskustesse. Kohus märgib, et teoreetiliselt on võimalik 308 euroga kuus katta söögi- ja hädavajalikud side- ning transpordikulud. Seega puhtalt teoreetilise arvestuse põhjal ei saanuks 10

öelda, et kostja ilmtingimata 1091 eurose sissetuleku korral oleks pidanud olemasolevate laenude tagasimaksmisega raskustesse sattuma. Küll aga nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja tegelikud kulutused olid märksa suuremad, sh rohketele baaridekülastustele, taksosõitutele, e-sigarettidele ja digiteenustele (nt Spotify, electronic arts, jm). Hageja tugineb sellele, et kostja esitas teadlikult valeandmeid enda sissetuleku kohta. Kostja ei vaidle sellele vastu, selgitades, et lootis peatselt uue töö leida. Hageja väitel, kui ta oleks teadnud, et kostja on töötu, ei oleks ta mingil juhul krediidilepingut sõlminud. Hageja väidab, et tal ei olnud alust kahelda kostja esitatud teabe õigsuses, kuna kaks kuud varem kontrollitud andmed vastasid tegelikkusele, kostja oli varasemate lepingutega näidanud sarnast maksevõimekust, teda peeti usaldusväärseks kliendiks ning tal oli toona kehtiv töösuhe. VÕS § 4034 lg 7 kohaseid tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet. Teavet võltsinud kostja ei ole (ühtegi dokumenti, mh konto väljavõtet, kostjalt ei nõutud). Seega hindab kohus, kas kostja jättis tahtlikult esitamata nõutud teabe. Hageja ei ole esile toonud, mida täpselt ta kostjalt laenu taotlemisel küsis. Hageja on esitanud tõendi, laenutaotlus (dtl 26), kus on pealkiri „töökohad“, mille all ei ole ühtegi kirjet, ning pealkiri „Sissetulekud, deklareeritud, palk“, mille alla on märgitud 1200 eurot. Kohus saab sellest aru nii, et hageja ise on võimaldanud jätta andmevälju (töökohad) täitmata. VÕS § 403 4 lõike 5 kohaselt aga ei või krediidiandja soodustada tarbijat jätma krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Võimaldades laenutaotlust esitada nii, et olulised andmeväljad jäetakse täitmata, on krediidiandja ise soodustanud andmete esitamata jätmist. Pealkiri „sissetulekud, deklareeritud, palk“ on küll äärmiselt üldsõnaline, ent kohtu hinnangul pidi mõistlik inimene sellest aru saama selliselt, et küsitakse olemasolevat sissetulekut, st mitte kunagi varasemalt saadut. Seega saab öelda, et kostja esitas küll teadlikult valeandmeid sissetuleku kohta, ent hageja kogus andmeid poolikult ja jättis täitmata kohustuse kontrollida kogutud andmete õigsust kättesaadavatest registritest (ei kontrollinud nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise eel isegi mitte Maksu- ja Tolliametist sissetuleku jätkuvat olemasolu), samuti ei kogunud kostja konto väljavõtet. Kohus märkis eespool, et ka varasemalt hagejale esitatud andmed ei ühtinud hageja poolt tuvastatud andmetega. Nõude aluseks oleva lepinguga anti laenu varasemate lepingutega võrreldes üle 8 korra rohkem. Sel viisil toimides jättis hageja nõuetekohaselt täitmata vastutustundliku laenamise kohustuse, andes kostjale laenu üksnes laenutaotluses esitatud andmete põhjal. Hageja on professionaalne krediidiandja, kes on ilmselgelt kursis ka tarbijate laenuvõtmispraktikatega. Mh peab olema hagejale arusaadav, et iga mõne aja möödudes igakuisteks tarbimiskulutusteks krediidi võtmine ilma tarbimisharjumuste muutusteta ei ole jätkusuutlik majandamismudel ning paratamatult lõpuks viib ülelaenamiseni. Kui hageja andis kostjale tarbimislaenu 1000 eurot 2022. a septembris, 1000 eurot 2023. a jaanuaris, seejärel 8770 eurot 2023. a märtsis, oleks hageja kohtu hinnangul eriti hoolikalt pidanud hindama, kas selline jätkuv laenuandmine on konkreetse tarbija seisukohast jätkusuutlik. Vastupidiselt aga, hageja andis laenu oluliselt suuremas summas juurde ilma andmeid uuesti kontrollimata. Kui hageja oleks nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise kohustust, kontrollides ka nõude aluseks oleva lepingu puhul kostja sissetuleku andmeid vähemalt Maksu- ja Tolliameti päringuga (nagu seda hageja tegi jaanuaris, dtl 51-53), oleks hageja tuvastanud sissetulekuallika puudumise. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus krediidiandja ise kogus andmeid puudulikult ja jättis andmed täielikult kontrollimata, järgnevad siiski VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud tagajärjed. Vastasel juhul kaotaks vastutustundliku laenamise kohustus suuresti oma mõtte, sest regulatsiooni eesmärgiks on siiski olnud panna krediidiandjatele ulatuslik kohustus ja vastutus laenata vastutustundlikult. Kui iga valeandmete esitamine tooks kaasa VÕS § 403 4 lg 7 tagajärgede mittekohaldamise, poleks krediidiandjatel mõtet tarbija esitatud teavet kontrollida. Seetõttu on kohus seisukohal, et VÕS § 403 4 lg 7 kolmes esimeses lauses toodud tagajärgi ei 11

kohaldata juhul, kui krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise kohustust krediidiandjale kättesaadavas ulatuses, kuid tarbija oli võltsinud dokumente või varjanud olulist teavet, mistõttu krediidivõimelisuse hinnang osutus valeks. Sellise olukorraga oleks tegemist näiteks juhul, kui krediidiandja on tarbijalt selgelt nõudnud sissetulekute ja finantskohustuste tuvastamiseks tarbija kõigi kontode väljavõtete esitamist, kontrollinud esitatud väljavõttelt mh, et ei nähtu muude kontode olemasolu (mille kohta väljavõtet esitatud pole), ent hiljem selgub, et tarbijal oli siiski veel kontosid, mille olemasolu ta varjas ning nende kontode väljavõtetelt oleks nähtunud täiendavate finantskohustuste vm krediidivõimelisust mõjutavate asjaolude (nt oluline hasartmängurlus) olemasolu. Sellises olukorras saaks öelda, et krediidiandja tegi kõik, et välja selgitada tarbija finantskohustused, ent tarbija suutis vaatamata krediidiandja pingutustele krediidiandjat petta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja rikkus nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise kohustust ning sellega kaasnevad VÕS § 4034 lg 7 kolmes esimeses lauses toodud tagajärjed.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 21.11.2024 esitatud hagi hind on 10 103,94 eurot. Hageja on hagilt TsMS § 133 ning RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasunud riigilõivu 840 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 840 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulise esindaja kulud on 100 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tsiviilasja toimiku andmetel järgmiselt: on esitatud hagiavaldus ja lisad, 05.02.2025 hagiavalduse täiendus ja 31.03.2025 vastus kohtunõudele. Hagiavaldusele lisatud arve nr 9416 järgi on teenuse hind 81,97 eurot, millele lisandub käibemaks 18,03 eurot. Hageja 31.03.2025 menetlusdokumendi kohaselt on hageja menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja täiendavad menetluskulud hagejal puuduvad. Hageja ei ole menetluskulude osas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole võimalik hagejale hüvitada esindajakuludelt arvestatud käibemaksu. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 921,97 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu selles ulatuses, milles oleks tulnud tasuda rahuldatud nõude eest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt oleks tulnud rahuldatud nõude (6752,20 eurot) eest tasuda riigilõivu 630 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulu 81,97 eurot ilma käibemaksuta (100 eurot koos käibemaksuga) oleks kohtu hinnangul põhjendatud ka juhul, kui nõue oleks algusest peale esitatud sellisena, nagu oli alternatiivne nõue. Seega hageja põhjendatud õigusabikulud 81,97 eurot jäävad kostja kanda. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja tasutud riigilõivu 630 euro ulatuses kostja kanda ja 210 euro ulatuses hageja kanda. Kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 630 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 81,97 eurot, kokku 711,97 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Kuivõrd kohus jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda, puudub vajadus kostja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude 13

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

14

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.