Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(4)

2-17-15963

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna tõendi kohaselt registriosa 3514909 XXX asuva korteriomandi omanikuks kantud I U. I U suri 02. detsembril 2015. Kostja on kogu peale I U surma järelejäänud vara, mille hulka kuulub ka XXX asuv korteriomand, ainus pärija. Kooskõlas korteriühistute seaduse § 5 lg 3 pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Vastavalt pärimisseaduse § 3 lg 2 pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Kuna kostja võttis pärandi vastu, muutus ta KÜ Puškini tn 22 liikmeks alates 02. detsembrist 2015. Kostja on korteriühistu Puškini tn 22 liige, kuid alates jaanuari 2017 ei täida ta ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning 2(4)

2-17-15963 kommunaalmakseid. Kostja võlgnevus moodustab 30. septembri 2017 seisuga 515,07 eurot suuruse summa. Viivis tasumisega viivitamise eest on 33,96 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 515,07 eurot suuruses summas; viivis 33,96 eurot (seisuga 30. september 2017); 0,07% viivist päevas 515,07 eurolt summalt alates 01. oktoobrist 2017 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning jätta kohtuasja kulud kostja kanda.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjatele koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostjate tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjatele hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjad kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Alates 01. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi-ja korteriühistu seaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg 1 ja 2, KrtS § 40 lg 1, KrtS § 42 lg 1, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1, TsMS § 367 ning kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja korteriomandi Puškini 22-46, Narva linn teenuste ja kommunaalmaksete eest seisuga 30. september 2017 võlgnevuse 515,07 eurot, seisuga 30. september 2017 sissenõutavaks muutunud viivise 33,96 eurot, kokku 549,03 eurot ning viivised alates 01. oktoobrist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 viivisemääras 0,07 protsenti päevas tasumata põhinõudelt (KÜS § 7 lg 4 alusel) ja viivised alates 01. jaanuarist 2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (KrtS § 42 lg 1 alusel).

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabi kulud 60 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 125 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 60 eurot juriidilise abi kasutamise eest hagiavalduse koostamiseks kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et hageja viidatud õigusabikulud juriidilise abi kasutamise eest ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud 3(4)

2-17-15963 käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja on esitanud hagi kohtusse oma seadusliku esindaja kaudu. Kohus jätab hageja menetluskulud 60 eurot juriidilise abi kasutamise eest kostjalt välja mõistmata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 125 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.