Hageja: Vladimir Filipchuk isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxx x Lepinguline esindaja: Andrei Yllö e-post: [email protected] Kostja: Margus Mölder isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxxxxx x-x Lepinguline esindaja: Riho Viik e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 06.02.2018
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Margus Mölderilt Vladimir Filipchuki kasuks 6850 (kuus tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot.
Välja mõista riigi tuludesse Margus Mölderilt 235 eurot ja Vladimir Filipchuklit 235 eurot tõlgitasu. Makseinfo on kohtuotsusele lisatud eraldi dokumendina. Menetluskulude jaotus Muud menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 18.12.2011 suulise laenulepingu selles, et hageja annab kostjale laenu summas 23 874 eurot. Nimetatud lepingu alusel kandis hageja kostja arveldusarvele perioodil 19.12.2011 kuni 22.10.2013 kokku 23 874 eurot. Vastavalt lepingule tagastas kostja hageja arveldusarvele perioodil 13.04.2012 kuni 13.10.2014 kokku 6905 eurot. Seega on kostja võlg hageja ees 16 969 eurot. 12.01.2017 esitatud hagi täpsustuses vähendab hageja oma nõuet. Kostja on hagejale tagastanud 10 333 eurot, seega on nõude summa 13 541 eurot.
2.Kostja väited, et ta on kogu saadud raha tagastanud hageja abikaasale 26.10.2013 (9000 USD) ja 29.05.2014 (11 000 eurot), on häbematu vale, mida kinnitab kostja tunnistajate ütluste vastuolulisus ja asjaolu, et ühtegi dokumenti raha üleandmise kohta ei ole vormistatud. Hageja on seisukohal, et võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, millel on negatiivne saldo ning võlgnik sellele mõistliku aja jooksul vastuväiteid ei esita. Kuna kostja raha saamist ei eita, on tema ülesanne selle tagastamist tõendada. Kostja seda tõendanud ei ole ja hagi tuleb seega rahuldada.
3.Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 700 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2538 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas esindaja õigusteenuse osutamisele 20,5 tundi. Esindaja tunnitasu on 120 eurot. Tasu kokku 2460 eurot. Esindaja sõidukulud marsruudil Tallinn- Rapla-Tallinn (2x) on 78 eurot. Kostja seisukoht
4.Kostja ei tunnista nõuet kahel põhjusel. Kostja ei ole hagejaga kunagi laenulepingut sõlminud, vaid on täitnud mõningaid hageja rahalisi käsundeid, s.o hageja korraldusi raha ülekandmise või väljamaksmise kohta. Laenusaajad ehk hageja kliendid tasusid laenusummad ja intressi otse hagejale. Mõnikord tasusid laenusaajad protsente läbi kostja ja mõnel üksikul korral tagastasid kostja vahendusel ka laenu. Kostja ei ole hagejale midagi võlgu, kuna hageja abikaasale on tagastanud 29.05.2014 11 000 eurot ja 26.10.2013 9450 dollarit, millest 450 dollarit oli intress.
5.Hageja ja tema abikaasa põhjendavad korduvate ja suurte laenusummade ülekandmist kostjale sellega, et kostjal oli mitmeid isiklikke rahastamist vajavaid projekte nagu kinnisvaraäri ja ehitused. Rahaülekannete tegemise perioodil ei olnud kostja varasemad kinnisvaraprojektid enam aktuaalsed, kuna viimase kinnistuosa müük toimus 2011. aastal. Tegelikult tegeles hageja koos abikaasaga laenuäriga, kus kuu tasu oli 5%, millest kostjale maksti 1-1,5%. Kuna hageja ei soovinud kasumeid deklareerida, siis dokumente ei koostatud. Laenude vahendajana kasutati kostjat, kes oli laenuäriga tegelenud ja kellel olid olemas juristi koostatud laenulepingute projektid.
6.Kõige väheusutavam on kostja hinnangul hageja väide, et nad (hageja koos abikaasaga) ei tea, kui palju laenuprotsente kostja neile võlgu jäi. Kuna kogu asjaajamine toimus suuliselt, pidid hageja ja tema abikaasa täpselt teadma, kunas ja kui palju on välja laenatud ja
protsentidena raha sisse tulemas. Uskumatu on see, et haginõue tehti kindlaks pangadokumentide järgi ja hageja ei teadnud, palju on väljalaenatust tagastamata. Samuti on uskumatu see, et vaatamata protsendist ilmajäämisele kolme viimase aasta jooksul, kostjale jätkuvalt suuri summasid üle kanti. Kostja hinnangul tõendavad eelkirjeldatud vastuolud seda, et võlga tegelikult polnudki ja poolte vahel tekkis tüli. Hageja oli pideva lisasissetulekuga harjunud ja kui 11 000 euro äratasumine ühisele laenuärile joone alla tõmbas, tekkis kiusatus pangaülekannete kaudu raha juurde saada. Seda kinnitab asjaolu, et hageja ja tema abikaasa, kes ei ole käegalööjad, on loobunud laenuprotsendi ja viivise nõudest.
7.Hageja ei arvestanud asjaoluga, et 9450 dollari tagastamisel olid tunnistajad. Kui laenusaaja R S olnuks võlgu eelkõige kostjale, poleks tal olnud vaja laenu tagasamise päeval dollareid vahetada. A S tunnistus ei muuda kostja arvamust, et hageja abikaasal oli 26.10.2013 võimalik pooleks tunniks külaliste juurest lahkuda. Hageja väidab, et „mis ülekannetega antud, see pidi ka ülekannetega tagastatama“. Kõigi nende aastate jooksul ei toimunud ühegi põhisumma tagastamine ülekandega, vaid laenusumma ja protsendid nõuti sisse maksuohutult sularahas. Kostja hinnangul on tema positsioon hageja omast loogilisem.
8.Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 1845 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud teenuse osutamisele 18,45 tundi. Esindaja tunnistasu on 100 eurot. Tõendid
9.Hageja konto väljavõtetega on tõendatud, et perioodil 19.12.2011 kuni 13.10.2014 toimusid hageja ja kostja vahelised rahaülekanded. Hageja on teinud perioodil 19.12.2011 kuni 22.10.2013 kuus ülekannet, neist neli selgitusega „ülekanne“ ja kaks selgitusega „vdolg“ /võlg/. Kostja rahaülekanded hagejale on selgitusega „ülekanne“. Pooled raha liikumist oma kontode vahel ei eita, kuid ülekannete eesmärgi ja sellest tulenevalt ka kostja võimaliku võlakohustuse suhtes on eriarvamusel. Hageja hinnangul oli kõigi ülekannete puhul tegemist laenuga, mille kostja oli kohustatud samas ulatuses tagastama. Kostja väidab, et hageja ja tema abikaasa tegelesid tema vahendusel laenuäriga, s.o kostjale hageja kontolt ülekantud rahasummad andis kostja laenuks kolmandatele isikutele, kes tagastasid need koos intressiga enamasti otse hageja abikaasale. Mõnel juhul toimus laenu ja protsentide tagastamine kostja kaudu, kes tasus need hageja arvele. Mingit võlga ei ole, kuna klientide poolt täitmata kohustused täideti hageja abikaasale 29.05.2014.
10.Hageja vande all antud ütluste kohaselt tegi hagiavalduses märgitud rahaülekanded hageja arvelt kostja arvele hageja abikaasa N F. Hageja teadis, et abikaasa annab tema raha perekond Mölderi vahendusel laenuks. Mölderid tegelesid laenuandmisega ja lubasid Filipchukidele 5% tulu. Kokkulepe oli, et tagasimaksmine toimub arve pealt arve peale. Protsendid pidi abikaasa saama sularahas. Summad, mis kostja hageja arvele kandis, olid laenu tagasimaksed. Hageja ei tea, kui palju abikaasa laenuprotsente saades tulu teenis ja palju kostja protsentidena võlgu jäi. Hageja tahab sama summa ulatuses raha tagasi, kui tema kontolt kostjale on laenu antud.
11.Tunnistaja N F ütluste kohaselt käis kostja koos abikaasa ja tunnistaja T K 29.05.2014 tema elukohas xxxxxx, xxxx x. Eelnevalt oli L M tunnistajale helistanud ja lubanud 13 000 dollarit laenu tagasi maksta. Kohapeal palunud L, et see summa jääks siiski neile (Möldritele), kuna neil on seda vaja. L M andis sel päeval tunnistajale 1000 eurot, mida ta oli tunnistajalt oma poja jaoks laenanud. 26.10.2013 tunnistaja kodunt väljas ei käinud, kuna seoses ärasõiduga Venemaale andis ta oma majapidamist ühele abielupaarile üle. Tunnistaja kinnitab, et need summad, mida hageja kostjalt tagasi nõuab, kandis ta kostja arvele abikaasa teadmisel. Tunnistaja kandis kostjale raha, kuna Mölderitel „oli palju projekte, et anda raha
laenuks inimestele“ /tl 195/. Tunnistaja oli ka ise laenuandmisest huvitatud. Tunnistaja andis laenu kostjale, kes pidi talle ka intressi maksma. Kokkulepe oli, et protsente makstakse sularahas ja laenu makstakse tagasi arve kaudu. Summad, mida kostja on kandnud hageja arvele, olid laenu tagasimaksed. Protsente maksis kostja algul rohkem, hiljem vähem ja viimasel kolmel aastal ei ole ta midagi maksnud. Tunnistaja ja hageja lõid lõpuks protsendile käega ja soovivad, et kostja maksaks vähemalt laenu tagasi.
12.Tunnistaja A S on esitanud kohtule notariaalse dokumendi, milles kinnitab, et 26.10.2013 viibis tunnistaja koos abikaasa D S xxxxxxx xxxx x külas kella 11.30 kuni 21.00-ni ja sellel ajal N F kusagil ei käinud.
13.Kostja vande all antud ütluste kohaselt on kõnesolevad summad hageja kontolt tema kontole kandnud hageja abikaasa, kes soovis hageja kontol olevat raha välja laenata ja selle pealt tulu teenida. Kostja on varem tegutsenud laenuäris ja inimesed usaldavad teda. Hageja abikaasaga oli kokkulepe, et laenud ja protsendid makstakse tagasi sularahas. Ülekanded N F ei meeldinud, kuid neid tehti, sest „lihtsalt ei olnud aega minna kohale“. /tl 140/. Kostja arvet kasutas ka kostja abikaasa, kes tegi vahel ülekandeid hageja abikaasale poodlemise käigus. Naised suhtlesid, kasutasid abikaasade arveid ja ajasid rahaasju. 9000 dollari suuruse laenu tagastamist hageja abikaasale võib tunnistada R S. M P ei suutnud kostjale laenu tagasi maksta, mistõttu tasuti tekkinud võlg 11 000 eurot hageja abikaasale 29.05.2014 sularahas. Raha üleandmist saab tunnistada T K. Kostja ei ole isiklikult hagejalt midagi laenanud ega ole ka midagi võlgu.
14.Tunnistaja L M vande all antud ütluste kohaselt kandis N F kostja arvale raha, et kostja laenaks selle edasi. N tegi ülekandeid, sest tahtis protsente teenida. Kostjal oli kunagi laenufirma ja ta teadis, kuidas asjad käivad. Tagasi tuli maksta nii laenu kui protsente sularahas. Laenusaajad maksid kostjale ja kostja maksis N F. Raha üleandmisel dokumente ei vormistatud. Tunnistaja on teinud ülekandeid hageja arvele N F palvel. Tunnistaja kinnitab, et oli kõigist tehingutest, mida N F ja kostja tegid, teadlik. R S tuli 26.10.2013 kostjale laenu ja protsente maksma. Tunnistaja oleks raha viinud N F, kuid seekord tahtis N mingil põhjusel ise kohale tulla. 29.05.2014 anti N F 11 000, sest Mölderid olid andnud laenu inimesele, kes ei maksnud tagasi ja nad pidid raha ise tagasi maksma. Sel eesmärgil müüdi 10% oma majast. Kõik 2013-2014 aastal laekunud summad maksti selle 11 000 tagasi, võlad pidid olema tasa. Raha üleandmisi ei vormistatud, see oli usalduse peal.
15.Tunnistaja R S kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta kostja lähedane sõber ning mitmeid kordi temalt laenu saanud. 9000 dollari suuruse laenu koos viimase intressiga 450 dollarit maksis ta tagasi kostja elukohas heledate pikkade juustega naisele, kes on kohtusaali ukse taga. Raha loeti kaks korda üle, algul tunnistaja, siis see naine. Tunnistaja on seda naist paaril korral näinud. Eelnevate kuude intressid tasus ta sularahas kostjale, mõnikord oli ka see naine seal, kes praegu kohtusaali ukse taga on. Kuna laen anti dollarites ja tagasi maksta tuli ka dollarites, käis tunnistaja samal päeval Tavidis raha vahetamas /tšekk t.l 48/. Laen maksti tagasi samal päeval, kui toimus rahavahetus (s.o 26.10.2013.). Laenu saamisel lepingut ei vormistatud, raha tuli ülekandega. Laenu tagasimaksmisel mingit dokumenti ei vormistatud.
16.Tunnistaja K K kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 26.10.2013 oma sõbrale R S autojuhiks. Algul käidi Tavidis raha vahetamas ja siis sõideti Aespasse. Tunnistajale teadaolevalt läks sõber sinna raha viima ja tunnistaja nägi sõbra käes dollarite pakki. Tunnistaja teab M M ja tema naist. Kui R S oli Mölderite juures, tuli majast välja ja läks autost mööda üks naine, kes on kohtusaali ukse taga.
17.Tunnistaja T K ütluste kohaselt käis ta 29.05.2014 xxxxxxx xxxx x maja juures koos Margus ja L Mölderiga. Viimane tahtis N F raha üle anda. Raha üleandmine toimus õues. Tunnistaja hinnangul luges N raha üle umbes neli minutit. Tunnistaja arvates võisid need
olla 50-eurosed rahatähed, kuna olid punakad. Hiljem autos ütles L M tunnistajale, et raha oli 11 000 ja et „jumal tänatud, oleme tasa“. Tunnistaja on L M soovitusel kahel korral N F raha laenanud protsentidega. Kohtu seisukoht ja põhjendused
18.Hageja on seisukohal, et tema nõude õiguslikuks aluseks on laenuleping VÕS § 396 tähenduses. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb vastava kokkuleppe korral laenu saamisel maksta intressi. Hagi kohaselt sõlmisid pooled, s.o Vladimir Filipchuk ja Margus Mölder 18.12.2011 (s.o üks päev enne esimese ülekande tegemist) suulise laenulepingu. Kohtumenetluses on hageja väitnud ka seda, et rahaülekannetega on laenulepingule antud kirjalik vorm. Hageja ja kostja vande all antud ütlustega ning tunnistajate N F ja L M ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja poolt laenuna käsitletavaid rahaülekandeid tegi tema arvelt kostja arvele hageja abikaasa, eesmärgiga kasutada hageja raha kolmandatele isikutele laenu andmiseks kostja vahendusel ja teenida kostja poolt sõlmitavate laenulepingute pealt intressitulu. Kostja on seisukohal, et rahaülekannete puhul oli tegemist hageja käsunditega, mida kostja pärast raha saamist täitis, s.o laenas hageja raha edasi kolmandatele isikutele, kes tasusid hageja abikaasale nii laenu kui intresse. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundit), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
19.Poolte suhetele on raske õiguslikku hinnangut anda, kuna kohtu arvates ei esita faktilisi asjaolusid pärist tõeselt kumbki pool. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tõenditest nähtuvalt hageja ja kostja enne rahaülekannete tegemist (ja ka pärast seda) omavahel suhelnud, mingil viisil tahteavaldusi vahetanud ja ühe või teise lepingu sõlmimises kokku leppinud ei ole. Rahaülekannetega seoses olid kokkulepped hageja abikaasa ja kostja (ning kostja abikaasa) vahel. Asjaolu, et N F rahastas kostjaga sõlmitud kokkuleppeid hageja arveldusarve kaudu, ei saanud tekitada hageja ja kostja vahel lepingulisi suhteid. Kuna hageja oli abikaasa ja kostja laenuärist teadlik ja andnud sellele väidetavalt aktsepti, võib N F kokkuleppeid kostjaga pidada ka hageja tahteks ja kostjaga kokkulepete sõlmimisel hageja volitatud esindajaks.
20.Kuigi kohtuistungil väidab N F, et hageja arvelt tehtud rahaülekannetega andis ta laenu ainuisikuliselt Margus Mölderile, kes pidi selle koos intressiga ka tagastama, nähtub N F enda ütlustes, hageja ja kostja vande all antud ütlustest ning tunnistajate L M, R S ja T K ütlustest, et N F teadis, milleks kostja saadud „laenu“ kasutab ning sekkus ka ise aktiivselt kostja korraldatud laenuärisse. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte tegelikust ühisest tahtest. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et N F ja Margus Mölderi tegelik ühine tahe oli hageja arvel olevate rahaliste vahendite edasilaenamise kaudu intressitulu teenimine. Seega oli N F ja Margus Mölderi vahelistel kokkulepetel käsunduslepingu iseloom, mille sisuks oli, et kostja laenab N F saadud rahalised vahendid (mis oli võetud hageja teadmisel hageja arvelt) edasi kolmandatele isikutele, kes pidid saadud laenu koos intressiga kostjale tagasi maksma ja kostja omakorda tagastama laenu ja maksma intressi N F, jättes endale talle kuuluva intressiosa.
21.Laenu tagastamise ja intressi tasumise viisi osas on tõendid vastuolulised Kostja ja L Mölder kinnitavad, et N F soovis nii intressi kui laenu tagasimakseid sularahas, kuid tehti ka ülekandeid, kui ei olnud aega raha viima minna. Samas väidab kostja, et N F oli aktiivne
intresside sissenõudmisel ja tuli intressi maksmise päeval sageli ise kohale. Filipchukid väidavad, et intressi pidi makstama sularahas ja laen tagastatama arvele. Filipchukide väidet kinnitavad kohtu hinnangul kostja tehtud maksed hageja arveldusarvele perioodil 19.12.2011 kuni 22.10.2013. Ka kostja ja tunnistaja L M ütluste kohaselt oli tegemist muuhulgas laenu tagasimaksmisega, kuid arve kaudu tasuti ka intresse ning hageja ja kostja abikaasad tegid omavahel muid ülekandeid. Kostja ja tunnistajate L M ning N F ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kostja kohustus oli väljalaenatud summad ja intressid kolmandatelt isikutelt kätte saada ja seejärel N F üle anda või üle kanda.
22.Eeltoodust tulenevalt oli kostja kui käsundisaaja ülesandeks N F kaudu hageja arvelt saadud raha koos intressiga N F või hageja arvele tagastada. Hageja arveldusarve liikumistest nähtuvalt on tagastamata põhivõla suuruseks 13 541 eurot. Pooled on üksmeelel selles, et intressimaksete või muude sularahaarvelduste puhul raha üleandmisega seoses dokumente ei vormistatud, sest kõik oli „usalduse peal“. Seega on kostja kohustus tõendada, et ta käsundisaajana oma kohustuse täitis, s.o hagejalt saadud rahalised vahendid ja teenitud intressid kokkulepitud ulatuses üle andis. Kuna hagi on esitatud ainult põhivõla suhtes, siis tasumata intressid ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks.
23.Kostja ning tunnistajad L M, R S ja K K ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 18.01.2013 hageja arvelt kostjale ülekantud 9000 USD, mis kostja laenas edasi R S, on viimasel poolt isiklikult N F sularahas üle antud 26.10.2013. Hageja tunnistaja A S ütlusi peab kohus vähem usaldusväärseks kui R S ja K K omi. A S kinnitab, et viibis koos abikaasaga 26.10.2013 Filipchukide elukohas ajavahemikul 11.30 kuni 21.00. Kuna hageja ja kostja elukohad olid lähestikku, ei saa tunnistaja ütlused välistada perenaise pooletunnist eemalviibimist, mis võis võõrastele inimestele, kelle peamiseks eesmärgiks oli majapidamisega tutvumine, märkamatuks jääda. Seega asub kohus seisukohale, et 18.01.2013 hageja arvelt kostjale üle kantud 9000 USD on 26.10.2013 N F tagastatud ja hageja nõutavast põhivõlast tuleb maha arvata 6691 eurot (laenusumma eurodes ülekande tegemise ajal, millest on hageja lähtnud põhivõla kindlakstegemisel).
24.11 000 euro üleandmist N F viimase elukohas 29.05.2014, millega pidid kõik võlad seoses hageja raha kasutamisega tasa saama, kohus tõendatuks ei pea. Tunnistaja T K teadmine 11 000 euro üleandmise kohta põhineb peamiselt L M ütlustel, kelle väitel nimetatud summa üle anti ja sellel, et tunnistaja nägi L M käes rahapakki, mis tundus koosnevat 50-eurostest rahatähtedest. Kas ja kui palju L M N F sel päeval tegelikult raha üle andis, seda tunnistaja ütlused ei tõenda. 11 000 euro üleandmise paneb kahtluse alla ka see, et L M ei osanud kohtule öelda, milliste kostjale tehtud rahaülekannete katteks võlga tasuti. N F ütluste kohaselt lubanud Mölderid talle sellel päeval tuua 13 000 dollarit, aga L tasunud vaid 1000 euro suuruse võla, mille ta oli N F võtnud Margus Mölderi teadmata oma pojale. Eeltoodust tulenevalt ei ole 29.05.2014 N F ja L M vahel toimunud rahalised tehingud üldse seostatavad hageja arvelt kostja arvele tehtud rahaülekannetega, s.o käesoleva hagi esemega.
25.Hageja ja tunnistaja N F ütluste kohaselt pidi hageja arvelt edasilaenamiseks võetud summad tagasi makstama samale arvele. Kostja ja tunnistaja L M väidavad, et sellist kokkulepet ei olnud ning lisaks intressidele võis tagastada ja ka tagastati laenu põhiosa sularahas. Nimetatud väidet kinnitab 9000 dollari tagastamine N F 26.10.2013, kuid kummutavad kostja kontolt hageja kontole tehtud maksed, mille suhtes on kostja ja tema abikaasa andnud erinevaid ja vastuolulisi selgitusi. Kuna pooled on üksmeelel selles, et intressi tasumine toimus alati sularahas, võib asuda seisukohale, et 6691 euro (9000 USD) suurust sularahamakset kõrvale jättes, vastab hageja kontopõhine arvestus põhivõla võimaliku suuruse kohta tegelikkusele. Kui osa ülekannetest võis olla seotud naiste „poodlemisega“, nagu kostja väidab, on hageja seisukoht, et kõigi kostja maksete puhul oli tegemist laenu tagasimaksetega, kostjale kasulik. Asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates
ja kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et ühise äritegevuse tulemina jäi kostja hagejale võlgu 13 541-6691=6850 eurot, milline summa tuleb temalt hageja kasuks välja mõista.
26.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on oma nõuet kohtumenetluses vähendanud ning hagi rahuldatud ja rahuldamata osade vahe on väike (159 eurot). Tõlgi tasu 470 eurot tuleb poolte vahel jagada võrdselt, kuna suulist tõlget vajasid kohtuistungil mõlemad pooled ja nende tunnistajad. Seega tuleb nii hagejalt kui kostjalt välja mõista riigi tuludesse 235 eurot. Makseinfo on kohtuotsusele lisatud eraldi dokumendina
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.