Westmor Capital OÜ hagi Matching Holding OÜ vastu kohustuse täitmiseks Pärnu Maakohtu 31.08.2017 osaotsus
Vaidlustatud kohtulahend 55 939,92 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Matching Holding OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Westmor Capital OÜ (registrikood 12463780, asukoht Liivalaia 45, Tallinn, 10145), hageja seaduslik esindaja juhatuse liige SM (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Matching Holding OÜ (registrikood 12854463, asukoht Viljandi mnt 9, Rapla, 79511), kostja lepinguline esindaja advokaat Risto Sidok (e-
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231 post: XXX) 08.03.2018 Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsus muutmata.
2.Matching Holding OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Matching Holding OÜ kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Rahuldada Matching Holding OÜ taotlus 08.03.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt ning parandada protokoll järgmiselt: Protokolli 2. lehekülje ridadel 15-18 avaldatu väljendas R.Sidok ja real 19 avaldatu väljendas SM.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 50 000 eurot, viivise seisuga 31.08.2016 summas 1939,92 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 01.09.2016 kuni kohase täitmiseni põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt andis Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ Matching Holding OÜle 04.03.2016 laenu summas 50 000 eurot. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole selgitusega „lühiajaline laen notari deposiiti kandmiseks“. Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ andis kostjale laenu põhjusel, et kostja ei olnud suutnud 04. märtsiks 2016 hoiustada Tallinna notar Margus Veskimäe ametialasele kontole nõutavat rahasummat. Vältimaks sellele päevale planeeritud tehingu edasilükkumist määramatuks ajaks, nõustus Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ kostjale andma laenu 50 000 eurot. Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ ja kostja kirjalikku laenulepingut ei sõlminud, notaribüroos lepiti suuliselt kokku, et kostja tagastab Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ-le laenu hiljemalt 07.03.2016.a. Kostja kokkulepitud kuupäevaks laenusummat Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ-le ei tagastanud, mistõttu saatis Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ juhatuse liige LT kostjale 28.03.2016 nõudekirja, milles juhtis tähelepanu, et laenu tagastamise tähtaeg saabus juba 07.03.2016 ning palus laenu tagastada hiljemalt 31.03.2016. Kostja ei tagastanud laenusummat ka 31.03.2016.
3.08.08.2016 loovutas Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ nõude kostja vastu WESTMOR CAPITAL OÜ-le. WESTMOR CAPITAL OÜ saatis 24.08.2016 ning 26.06.2016 kostjale nõudekirja, milles palus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30.08.2016 täita 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231 04.03.2016 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja 30.08.2016 oma kohustusi ei täitnud ning ei ole seda teinud ka käesoleva hagi esitamise seisuga. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarvestamisega lõppenud. Kostja esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule 03. mail 2017 hagiavalduse, milles kostja nõuab Träknaggen I Göteryd AB-lt ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ-lt (likvideerimisel) 487.936,00 euro tasumist. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja nõue loovutaja vastu on muutunud sissenõutavaks 09.05.2016. Kostja palub menetlus lõpetada, kuna hageja nõue kostja vastu on lõppenud. Alternatiivselt peatada menetlus, kuni lahendi jõustumiseni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu asjas. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus tegi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 51 939,92 eurot, viivise protsendina põhinõudest 50 000 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel alates 01.09.2016 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, jättis hageja menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 552,76 eurot, kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, peatas menetluse kostja tasaarvestuse vastuväite osas kuni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus oleva menetluse nr 08-1-2/2017 lõppemiseni.
7.Maakohus tuvastas, et Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ andis kostjale 04.03.2016 laenu summas 50 000 eurot. Kostja kokkulepitud tähtpäevaks ega ka hiljem laenusummat ei tagastanud. Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale. Seega on hagi põhjendatud.
8.Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud, kuna kostjal on Träknaggen I Göteryd AB ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ (likvideerimisel) vastu 487.936,00 euro suurune nõue. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusele vastu. Kohus leiab, et põhjendatud on hagi rahuldada osaotsusega TsMS § 450 järgides ja kostja tasaarvestuse avalduse menetlemine peatada TsMS § 356 sätestatut järgides. Kohus leiab, et osaotsuse tegemine kiirendab menetlust. Kuna hageja on tasaarvestuse vaidlustanud, siis on kuni arbitraažikohtu lahendini otstarbekas tasaarvestusavalduse menetlus peatada. Maakohtul puudub pädevus kostja tasaarvestuse aluseks olevat nõuet lahendada, kuivõrd kokkuleppe alusel on sellega seotud vaidlusküsimused antud arbitraažikohtu pädevusse. Apellatsioonkaebus
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsus ulatuses, milles hageja hagi rahuldati ning menetluskulud jäeti kostja kanda ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtusse.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks tulnud menetlus tervikuna peatada või apellandi nõuet sisuliselt hinnata. Kohus on otsusega hagi rahuldanud reservatsiooniga ning peatanud menetluse kostja tasaarvestuse menetlemise osas. Selliselt on kohus põhjendamatult eelistanud menetluses hageja huvisid. Kohus on otsuses tunnistanud, et kostja poolt kohtule esitatud tõendite järgi on kostja nõue, mis on arbitraažikohtumenetluses, asjakohane ja perspektiivne. Sellises olukorras oleks pidanud 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231 kohus kostja nõuet hindama või peatama menetluse kuni arbitraažikohtus menetlus lõpeb. Reservatsiooniga osaotsuse tegemine tuli kostjale üllatusena. See otsus paneb kostja olukorda, kus hagejal on õigus nõuda täitemenetluses rahuldatud osas summa tasumist, kuigi tegelikult on hageja nõue tasaarvestuse alusel lõppenud. Kohus oleks pidanud pooli võrdselt kohtlema ning peatama menetluse tervikuna. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Edasine menetlus
12.16.03.2018 esitas kostja taotluse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, mille maakohus osaotsusega hagi rahuldas ning muuta maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et maakohtu otsuse täitmine peatatakse kuni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu hagiasja nr 08-1-2/2017 tehtava lahendi jõustumiseni. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.
13.Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja võlgnevus maakohtu otsuse tegemise seisuga hageja ees tulenevalt Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ Matching Holding OÜ vahel 04.03.2016 sõlmitud laenulepingust moodustab põhisumma 50 000 eurot ning tulenevalt hageja ja Rootsi Mööbel Investeeringud OÜ vahel sõlmitud loovutamislepingust on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viiviseid, sh edasiulatuvalt. 04.03.2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse suurusele kostja vastuväiteid ei esitanud nagu maakohus õigesti märkis ning laenulepingust tuleneva võlgnevuse olemasolu ja suurust ei vaidlustanud kostja ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtus toimunud istungil kinnitas kostja, et vaidlus puudub laenulepingust tuleneva võla ja viivise tasumise kohustuse üle. Täiendavalt nähtub see seisukoht ka kostja poolt 16.03.2018 esitatud taotlusest, milles sisuliselt palutakse maakohtu resolutsioon võlgnevuse (põhinõue ja viivised) väljamõistmiseks jätta muutmata, peatades maakohtu otsuse täitmine. Samas menetlusdokumendis leiab kostja aga jätkuvalt, et maakohus tegi osaotsuse menetlusõiguse norme rikkudes.
16.Vaidluse keskseks küsimuseks on seega see, kas maakohus rahuldas hagi õigesti tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Kostja on maakohtule ette heitnud, et maakohtu otsus tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemiseks oli üllatuslik, kuid ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus määras 09.05.2017 määrusega (IV kd, tlk 53-54) asja menetlemise kirjalikus menetluses, määras kõikide kohtule esitamata tõendite, seisukohtade ja menetluskulu nimekirjade esitamise tähtajaks 12.06.2017 ja vastaspoole poolt esitatu suhtes seisukohtade esitamise tähtajaks 30.06.2017. Kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks määras kohus 31.08.2017. 13.06.2017 esitas kostja taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja palus asja materjalide juurde võtta Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsuse Matching Holding OÜ esitatud hagiavalduse menetlusse võtmiseks, kohustades Matching Holding OÜ tasuma arbitraažimaks. Kostja palus ühtlasi peatada menetluse käesolevas asjas, kuni lahendi jõustumiseni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu hagiasjas nr 08-1-2/2017. Kuna hageja vaidles kostja taotlusele menetluse peatamiseks vastu, siis ei saanud ringkonnakohtu arvates tulla kostjale üllatusena, et juhul, kui maakohus leiab, et
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231 menetluse peatamise taotlus on põhjendamatu, tuleb, arvestades kostja esitatud tasaarvestuse vastuväidet, maakohtul teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus.
17.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kuna maakohus asus seisukohale, et kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue on perspektiivikas, oleks maakohus pidanud tasaarvestuse aluseks oleva nõude põhjendatuse sisuliselt ise ära hindama. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et maakohus hindas kostja nõude perspektiivikaks. Maakohus on küll korranud kostja väiteid, et kostja arvates on tema nõue põhjendatud (IV kd, tlk 119), kuid maakohus ei ole ise selle nõude põhjendatusele hinnangut andnud. Seda ei oleks saanud maakohus ka teha, sest kostja nõude põhjendatuse ja tõendatuse kontroll saab vastavalt alluvuskokkuleppele toimuda vaid arbitraažikohtus.
18.Nõustuda ei saa kostja väitega, et maakohus, tehes reservatsiooniga osaotsuse, ei kohelnud asja lahendades pooli võrdselt. Käesolevas asjas ei esitanud kostja peale tasaarvestuse vastuväite hageja nõudele teisi sisulisi vastuväiteid. Selline olukord võimaldabki maakohtul TsMS § 450 lg 4 kohaselt teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtule ei saa ette heita poolte ebavõrdset kohtlemist. Reservatsiooniga otsuse tegemine on kohtu kaalutlusotsus. Kostja tasaarvestuse vastuväidet maakohus alluvuskokkuleppe tõttu lahendada ei saanud, samas puuduvad kindlad andmed, kui kaua võtab kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks oleva nõude lahendamine arbitraažikohtus. Kostja väidetest nähtuvalt tehakse seal lõpplahend paari kuu jooksul, kuid selle väite tõsikindluse kohta puuduvad andmed. Kaaludes seega nii hageja ja kui ka kostja huvisid, ei ole maakohus tasaarvestuse reservatsiooniga otsuse tegemisel diskretsioonipiire ületanud.
19.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonimenetluses esitatud taotlus käesolevas asjas lõpplahendi täitmise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 445 lg-s 1 sätestatu on erandnorm otsuse tavalise korraga võrreldes. Seega oli kostja kohustus täitmise korda põhistada, sh esile tuua need erandlikud asjaolud, mille tõttu peaks käesoleval juhul täitmise korda erandlikult muutma. Ringkonnakohtu arvates kostja selliseid erandlikke asjaolusid esile toonud ei ole. Lisaks viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahendis nr 3-21-37-10 p-s 16 avaldatud seisukohale, mille järgi ei saa TsMS § 445 lg 1 kasutada täitmise korra määramiseks, kui kohtuotsuse täitmine jääks sõltuvaks sisuliselt määramata ajaks. Sellisele seisukohale viitas ringkonnakohus ka toimunud istungil, osutades, et kostja poolt viidatud täitmise kord on võimalik määrata vaid poolte kokkuleppega.
20.Kostja esitas taotluse 08.03.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja leidis, et protokolli parandamise taotlus on esitatud hilinemisega. Kohtuinfosüsteemi andmetel sai kostja istungi protokolli kätte 15.03.2018. Kuna taotlus protokolli parandamiseks esitati 16.03.2018, siis ei ole protokolli parandamise taotlus hilinenult esitatud. Ringkonnakohus nõustub protokolli parandamise taotlusega osaliselt, st osas, milles poolte esindajate avaldatu menetluskulude määramise kohta on protokollis märgitud vastupidiselt avaldatule. Muus osas jääb kostja taotlus rahuldamata, sest protokoll ei pea olema stenogramm. Menetluskulude jaotus
21.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
ringkonnakohtus
kantud
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-13231
22.Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik