OÜ DIDO Vennad hagi OÜ Furgotec vastu 22 329 euro 72 sendi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
22 329 eurot 72 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ DIDO Vennad; registrikood 11913428; asukoht Alasi 31a-1, Tartu linn, 50109, Tartumaa. Hageja esindaja: Krista Arraste; e-post [email protected] Kostja: OÜ Furgotec, registrikood 11936839; asukoht Võilille tee 1, Haage küla, Tartu linn, 61402, Tartumaa. Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Toomas Männisalu; isikukood XXX; elukoht XXX
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ DIDO Vennad hagi OÜ Furgotec vastu 22 329 euro 72 sendi väljamõistmiseks.
2.Mõista OÜ-lt Furgotec (rk 11936839) OÜ DIDO Vennad (rk 11913428) kasuks välja 20 320 (kakskümmend tuhat kolmsada kakskümmend) eurot ja 5 senti (sealhulgas põhivõlg 11 164 eurot 86 senti ja viivis 9155 eurot 19 senti).
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles OÜ DIDO Vennad soovib OÜ-lt Furgotec kahju hüvitise 2009 euro 67 sendi väljamõistmist.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista OÜ-lt Furgotec OÜ DIDO Vennad kasuks välja menetluskulu 948 (üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot 68 senti.
8.Mõista OÜ-lt Furgotec OÜ DIDO Vennad kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 23. oktoobril 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja osutanud kostjale teenuseid ja müünud kaupu. Kostjale on esitatud selle eest arved nr MA 160434 (08.06.2016), MA160295 (29.04.2016), MA160225 (31.03.2016) ja MA160224 (31.03.2016), kokku summas 11 164,86 eurot. Kostja on jätnud arved tasumata. Hageja loovutas võla tasumise kokkuleppe nr 2155055 (edaspidi: kokkulepe nr 2155055) alusel hageja ja kostja vahelistest tehingutest tulenevad
nõuded Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ ja kostja on kokkuleppes nr 2155055 kokku leppinud, et kostja võlgneb Julianus Inkasso OÜ-le 6. detsembri 2016. a seisuga mh põhivõla 11 164,86 eurot ja viivise 412,16 eurot. Kostja pidi nimetatud summad kokkuleppe nr 2155055 järgi tasuma hiljemalt 27. veebruariks 2017. Kostja ei ole aga seda teinud. Julianus Inkasso OÜ loovutas 11. septembril 2017. a nõuded tagasi hagejale. Hageja ja kostja vahel on seega sõlmitud töövõtu- ja müügileping. Kostja ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust tähtaegselt täitnud. Hageja võib seega nõuda kostjalt töövõtu- ja müügilepingu ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tasu maksmist summas 11 164,86 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
5.Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja viivisenõue 6. detsembri 2016. a seisuga 412,16 eurot. Kokkuleppe nr 2155055 p 5 järgi on viivise määr 0,4% päevas. Hageja võib seega VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda kostjalt viivist 412,16 eurot ning alates 28. veebruarist 2017 kuni 22. septembrini 2017 summas 8743,03 (11 164,86 * 206 * 0,4 / 100) eurot. Hageja viivise nõue kokku summas 9155,19 (412,16 + 8743,03) eurot tuleb seega samuti rahuldada.
6.Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja põhinõue mh ka kahju hüvitisest summas 2009,67 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kahju hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, et kostja on kokkuleppes nr 2155055 tunnistatud kahju hüvitise 2009,67 eurot olemasolu. Samas ei nähtu hagiavaldusest, et pooled oleksid soovinud kokkuleppega nr 2155055 luua iseseisvat nõudealust, so konstitutiivset võlatunnistust. Kokkuleppega nr 2155055 lepiti kokku hageja ja kostja I vahelistest varasematest võlasuhetest tulenev kostja I võlgnevuse summa ja pikendati selle tasumise tähtaega. Tegemist on seega alussuhetest sõltuva, so deklaratiivse võlatunnistusega. Hageja ei ole ka ise väitnud, et kokkuleppe nr 2155055 oleks konstitutiivne võlatunnistus. Kohus selgitab, et deklaratiivne võlatunnistuse eesmärk ei ole luua uut, vaid üksnes kinnitada juba olemasolevat kohustust. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seega seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). See tähendab, et selleks, et deklaratiivne võlatunnistus kehtiks peab olemas olema kehtiv aluskohustus. Kuivõrd tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on TsMS § 407 lg 1 kohaselt see, et nõue peab olema hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, tuleb hagejal hagis välja tuua oma nõude aluseks olevad asjaolud. Deklaratiivne võlatunnistus pöörab küll ümber asjaolude tõendamiskoormuse, kuid kuna tegemist ei ole iseseisva nõude alusega, ei piisa nõude õigusliku põhjendatuse hindamiseks üksnes deklaratiivsele võlatunnistusele tuginemisest. Tagaseljaotsusega nõude rahuldamiseks peaksid hagis olema välja toodud asjaolud, mis on kahju hüvitamise nõude eelduseks. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja on kokkuleppes nr 2155055 kinnitanud kahju hüvitamise nõuet summas 2009,67 eurot. Hageja ei ole samas välja toonud, et hageja ja kostja vahel oleks enne kokkuleppe sõlmimist olnud võlasuhe, millest tulenevalt on kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada ega muid asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostjal oli kohustus hagejale kahju hüvitada. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud küll töövõtu- ja müügileping ning kostja on rikkunud nendest tulenevat tasu maksmise kohustust, kuid hageja ei ole märkinud, et tal oleks sellest tulenevalt kahju tekkinud. Kuna kokkuleppe nr 2155055 ei ole iseseisev nõude alus, so konstitutiivne võlatunnistus, ning hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et on täidetud eeldused hagejal kostjalt kahju hüvitise nõudmiseks, ei ole hageja kahju hüvitamise nõue hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb seega vastavas osas jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 91% ulatuses.
8.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1300 eurot, sh riigilõiv 900 eurot ja esindajakulu 400 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
9.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, ei ole kohtu hinnangul tehtud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Kuivõrd tegemist on õiguslikult lihtsa vaidlusega, milles hageja on tuginenud sisuliselt üksnes deklaratiivsele võlatunnistusele, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu hagi koostamiseks 1,5 tundi. Seega arvestades hageja esindaja tunnitasu suurust, on põhjendatud esindajakulu 142,5 eurot
10.Hageja põhjendatud menetluskulud on seega riigilõiv 900 eurot ja esindajatasu 142,5 eurot, kokku 1042,5 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega mõista hageja menetluskulu välja summas 948,68 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.