Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Nord Collect OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jevgeni Vinogradovi (kostja) vastu põhivõlgnevuse 200 euro, intressi 20 euro, võla sissenõudmiskulude 9,61 euro, viivise 16,39 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati asja menetlemine maksekäsu kiirmenetluses ning asi anti üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis. Hageja esitatud hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud XXX , Tartu. Asja allumist Tartu Maakohtule on hageja põhjendanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg-ga 2, mille kohaselt kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hagejale teadaolevalt on kostja viimane elukoht Tartus.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus võttis hagi oma 08.12.2017 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjalik vastus. 25.01.2018 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kohtule esitatud kliendilepingu p 19.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Nimetatud kohtualluvuse kokkulepe ei vasta aga TsMS § 104 lg 1 ja lg 3 kehtestatud tingimustele ning on seetõttu tühine. Kohus leidis, et Eesti kohus ei ole pädev hagi arutama. Hagiavalduses kostja aadressina märgitud Tartus XXX asuva korteri omanik on menetluses nr 2-17-110706 kinnitanud, et isik (kostja) ei ela sellel aadressil ega ole kunagi elanudki. Rahvastikuregistris on kostja elukoha aadressiks alates 12.06.2007 märgitud XXX obl, Venemaa. Muud aadressid puuduvad. Ka Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on sama aadressi kinnitanud, muud andmed kostja viibimiskoha kohta Lõuna prefektuuril puuduvad. Kostjale ei kuulu Eestis kinnisvara ega sõidukeid. Tema kohta puuduvad kanded töötamise registris. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud tuvastada kostja seotust Eestiga, järeldas kohus, et kostja tegelik elukoht ei ole Eestis. Kuna kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigis, ei kohaldu antud juhul hageja poolt kohtualluvuse põhistamiseks märgitud TsMS § 79 lg 2, vaid tegemist on TsMS § 70 lg 1 ja TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 sätestatud kohtualluvusega. Eesti kohus ei ole seega pädev kostja vastu esitatud hagi arutama. Õigusabilepingu kohaselt tuleks kostja vastu hagi esitada Venemaa Föderatsiooni pädevasse kohtusse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning jätkata hagi menetlemist maakohtu menetluses. Maakohtu järeldus, et kostja elukoht on Venemaal, on ebaõige ja selle kohta pole ühtegi tõendit. Kostja käis 22.08.2016 Tartus Kvartali keskuse postkontoris, kus allkirjastas isikutuvastuse ankeedi ning kinnitas isiklikult oma allkirjaga, et tema elukohaks on XXX , Tartu. Seega ei ole õige väide, et kostja elukohaks on alates 12.06.2007 Venemaa. Kostja on Tartus viibides isiklikult kinnitanud oma elukoha aadressi. Kostjale ei ole üritatud dokumente kätte toimetada aadressil XXX, Tartu. Hageja ja kostja 16.08.2016 sõlmitud lepingus märkis kostja oma elukoha aadressina XXX , Tartu. Samuti võttis kostja endale 16.08.2016 lepinguga kohustuse teatada koheselt ja kirjalikult oma elukoha- ja postiaadressi või muude oluliste andmete muutumisest. Kuna kostja ei ole hagejale teatanud oma aadressi muutusest, on hageja seisukohal, et kostja viimaseks teadaolevaks viibimiskohaks võib pidada XXX, Tartu. Samuti on hageja taotlenud kostjale hagiavalduse avalikku kättetoimetamist, sest maksekäsu kiirmenetluses on täidetud avaliku kättetoimetamise eeldused (TsMS § 317 lg 1 p 1). Seni, kuni ei ole kasutatud kõiki TsMS-s sätestatud kättetoimetamise viise, ei saa väita, et kostja ei elaks Eestis. Rahvastikuregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ja kohus ei ole kohtualluvuse määramisel seotud rahvastikuregistri andmetega (Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-17-100751).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb ühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
5.Kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb TsMS § 75 lõikest 1. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus on hagiavalduse ekslikult menetlusse võtnud või kui menetluse käigus selgub, et kohus ei ole pädev asja lahendama, siis TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 kohaselt, kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
Ringkonnakohus on seisukohal, et õigusabilepingu kohaldamisel ei saa piirduda üksikute sätetega, vaid õigusabilepingut tuleb käsitleda tervikuna. Kolleegiumi hinnangul tuleneb EestiVene õigusabilepingu artiklist 1, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla vaid juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Praegusel juhul nähtub kostja passi koopiast (tl 38 pöördel), et kostja on Eesti kodanik. Ainuüksi kostja võimalik elukoht Venemaal ei anna alust lugeda hageja (Eesti äriühing) ja kostja (Eesti kodanik) vahelist võlasuhet õigusabilepingu kaitsealasse kuuluvaks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Seega tuleb kohtul kontrollida asjas esitatud nõuete rahvusvahelist kohtualluvust tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.
6.Maakohus leidis, et kostja elukoht ei ole Eestis, sest rahvastikuregistri kandest nähtuvalt on kostja elukoht alates 12.06.2007 Venemaal. Kostjale ei kuulu Eestis kinnisvara ega sõidukeid, tema kohta puuduvad andmed töötamise registris ning kohtul ei õnnestunud tuvastada kostja seotust Eestiga, millest kohus järeldas, et kostja tegelik elukoht ei ole Eestis. Ringkonnakohus nõustub, et viidatud asjaolude põhjal saab iseenesest järeldada isiku (kostja) asumist Venemaale elama. Rahvastikuregistri seaduse § 40 lg 1 järgi muudetakse isiku elukoha andmeid rahvastikuregistris isiku enda elukohateate alusel. Samas tuleneb asja materjalidest, et kostja (sünd. 15.11.1990) oli rahvastikuregistris elukoha andmete registreerimise ajal alaealine, mistõttu ei saa eeldada, et isik oleks esitanud elukoha andmed rahvastikuregistrile ise.
7.Asja materjalide kohaselt on kostjale püütud menetlusdokumente (makseettepanekut) kätte toimetada rahvastikuregistrist nähtuval Venemaa aadressil XXX, Petseri rajoonis Pihkva oblastis (tl 12). Dokumendid tagastati märkega, et isik ei ela/asu sellel aadressil. Ringkonnakohus leiab, et niisugusel juhul ei olnud maakohtul kohustust püüda hagimaterjale veel kord kostjale samal aadressil kätte toimetada. Kui makseettepaneku kättetoimetamine ebaõnnestus põhjusel, et isik ei ela ega asu kindlal aadressil, siis ei ole ilmselt tegemist isiku ajutise eemalviibimisega vm põhjusega, millisel juhul oleks alust arvata, et mõnel teisel ajal võiks kättetoimetamine õnnestuda.
8.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna kostja viimane teadaolev elukoha aadress on XXX , Tartu, võib TsMS § 79 lg 2 järgi esitada tema vastu hagi sinna. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu TsMS § 79 lg 2 kohaselt hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Maksekäsu kiirmenetluses tegi maakohus aga kindlaks, et kostja ei ela tegelikult Tartus XXX . Asja materjalidest nähtuvalt on Tartus XXX asuva korteri omanik kohtule teatanud, et nimetatud aadressil kostja ei ela ega ole kunagi elanud. Asjaolu, et kostja on laenulepingusse märkinud oma elukohaks nimetatud aadressi, ei tähenda, et see korter oleks tõepoolest (olnud) kostja elukoht, mis oleks määrav kohtualluvuse või kohtu pädevuse üle otsustamisel.
9.Maakohus on püüdnud kostja elukohta kindlaks teha kõigil võimalikel viisidel ning puudub alus heita maakohtule ette sellealast tegevusetust. Lisaks p-des 7 ja 8 märgitule on teostatud päring Politsei- ja Piirivalveametile, kellel puudusid muud andmed peale rahvastikuregistris märgitu. Sellele lisaks on saadetud teavitused kolmel teadaoleval e-posti aadressil, kuid kättetoimetamine ei õnnestunud ka e-posti teel (aadress kehtetu, puudub vastus, kiri ei lähe läbi). Puudub muu info, mille alusel võiks kindlaks teha kostja tegeliku elukoha või temaga muul viisil kontakti saada. Maakohus on 10.11.2017 hagejale selgitanud, et arvestades maksekäsu kiirmenetluses välja selgitatud infot kostja võimaliku välismaal asuva elukoha kohta, tuleb hagiavalduse esitamisel märkida kostja tegelik elukoht ja sidevahendite andmed. Seega on hagejale antud võimalus kostja elukoht välja selgitada ning teha vajadusel päringuid. Hageja ei
ole tuginenud asjaolule, et temale teadaolevalt esineks veel mingeid võimalusi kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks. Kirjeldatud olukorras puudub seega üldse usaldusväärne teave kostja elu- või viibimiskoha kohta, sh selle kohta, kus isik viimati teadaolevalt reaalselt elas. Tartus XXX asuva korteri osas on selgunud, et isik seal ei ela ega ole ka kunagi elanud. Venemaal Novyi Izborski linnas asuvate aadressi puhul ei ole küll täpsemalt selgunud, kas isik seal tegelikult on elanud, kuid olemasolevatel andmetel ta seal maksekäsu kiirmenetluses menetlustoimingute tegemise aja seisuga ei elanud.
10.Asjaolu, et kostja elukoht ei ole teada ja seda ei ole õnnestunud välja selgitada, ei välista TsMS kohaselt siiski hagi esitamist. TsMS § 89 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. TsMS § 89 lg 2 näeb ette, et vallasasja müügilepingu puhul loetakse TsMS § 89 lg 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenust osutati või kus seda pidi osutatama. Riigikohus on 14.12.2012 määruse nr 3-2-1-168-12 p-s 10 leidnud laenulepingust tuleneva vaidluse puhul, et lähtuda tuleb TsMS § 89 lg-st 1 ja lg 2 viimasest lausest koostoimes VÕS § 85 lg 2 p-ga 1 ning määrata lepingu täitmise koht. Laenulepinguga tekib poolte vahel rahaline kohustus, laenuandja kohustub andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma. VÕS § 85 lg 2 p 1 sätestab, et rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas. Praegusel juhul tähendaks see, et laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise koht on võlausaldaja (hageja) tegevuskoht, st Eesti. Juriidilise isiku asukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 1 kohaselt tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht ning juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2).
11.Hageja on omandanud nõude Monefit Estonia OÜ-lt (endise ärinimega ZiiP OÜ), kes oli kostjaga sõlmitud laenulepingu järgne laenuandja. Äriregistri andmetel oli laenuandja aadress võlasuhte tekkimise ajal Tallinnas Eestis. Asja materjalidest saab järeldada, et laenuandja tegutses kogu Eesti piires. Laenu sai taotleda interneti või SMS teel, arveldamine toimus pangakontode vahendusel. Laenusaajal tuli end ühekordselt identifitseerida vabalt valitud Eesti Posti või ZiiPi kontoris (tl 28). Seega ei piirdunud laenuandja tegevuskoht kitsalt Tallinnaga. Hagiavalduse kohaselt on kostja käinud peale internetis laenutaotluse esitamist enda isikut tuvastamas Tartu kesklinna postkontoris. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust lähtudes saab praegusel juhul võlasuhtega kõige rohkem seotuks lugeda Tartu linna. Kolleegiumi arvates ei oleks põhjendatud juhinduda praegusel juhul Harju Maakohtu eriallvusest (TsMS § 72), mille kohaselt lahendab Harju Maakohus kõik tsiviilasjad, mis alluvad küll Eesti kohtule, kuid täpsemalt ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele maakohtule. Lähtudes laenuandja tegevuskohast, laenulepingu täitmise kohast ning ka laenusaaja (kostja) riisikost laenudokumentidesse Tartus asuva aadressi märkimisel, peab ringkonnakohus põhjendatuks lugeda tuvastatuks piisav seos, mis annab alust lahendamaks asi Tartu Maakohtus.
12.Kui kostja elukoht ega viibimiskoht ei ole teada ja seda ei ole õnnestunud vaatamata pingutustele välja selgitada, on siiski võimalik TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel toimetada menetlusosalisele menetlusdokumente kätte ka avalikult (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14 p 7). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on maksekäsu
kiirmenetluse ja hagimenetluse raames täidetud TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eeldused. Hagiavalduses on hageja ka märkinud, et taotleb hagiavalduse kättetoimetamist kostjale avalikult. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, taotleb hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
13.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja lahendamise lõpptulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.