Hageja: Bolt Services EE OÜ (registrikood 14339972), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post [email protected]) Kostja: I. Š. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Mõista kostjalt I. Š. hageja Bolt Services EE OÜ kasuks välja põhivõlg 1548,3 eurot.
Mõista kostjalt I. Š. hageja Bolt Services EE OÜ kasuks välja viivis summas 39,12 eurot ning viivis arvestatuna põhinõudelt 1548,3 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt I. Š. hageja Bolt Services EE OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 485 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal I. Š. tasuda hagejale Bolt Services EE OÜ viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab lihtmenetluses esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1.Bolt Services EE OÜ (hageja) esitas I. Š. (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitatud vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning asi anti üle menetlemiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hageja rakenduses konto ning üüris hagejalt ajutiseks kasutamiseks auto (Bolt Drive’i). Kostja andis auto kasutamiseks kolmandale isikule. Auto sai kahjustatud. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust ega teatanud tekitatud kahjust. Hageja nõuab, et kostja (i) hüvitaks hagejale kulutused summas 983,3 eurot, mis tekkisid seoses autole põhjustatud kahjustustega ning (ii) maksaks hagejale lepingus kokkulepitud leppetrahvi summas 305 eurot seoses sellega, et kostja ei teavitanud hagejat autole tekkinud kahjust, ning leppetrahvi summas 260 eurot seoses sellega, et kostja andis auto kasutamiseks kolmandale isikule. Lisaks nõuab hageja viivise tasumist.
3.Kostja vaidles hagivastuses hagile vastu. Hagivastuse kohaselt ei kasutanud kostja hageja teenuseid ning kostja usub, et kostja andmeid võisid kasutada teised isikud.
4.18.12.2024 kirjas selgitas kohus pooltele, et kohus lahendab asja kirjalikult lihtmenetluses. Kohus selgitas pooltele vaidluse sisu, kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Kohus selgitas hagejale, et kuna kostja on vastava vastuväite esitanud, peab hageja esile tooma ja tõendama asjaolud, millest nähtuks, et hagejaga sõlmis lepingu ja hagejalt üüris auto just kostja. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole hagivastuses vaidlustanud ühtegi muud hagi aluseks olevat asjaolu peale selle, et kostja on (hagiavalduse kohaselt) hagejaga lepingu sõlminud isik. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja jääb selle positsiooni juurde ning ühtegi täiendavat vastuväidet ei esita, lähtub kohus sellest, et kostja ei vaidlusta hageja nõude aluseks olevaid teisi faktilisi asjaolusid. Kohus määras nii hagejale kui ka kostjale tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
5.15.01.2025 seisukohas tõi hageja esile täiendavad asjaolud, mis hageja hinnangul kinnitavad, et hagejaga sõlmis lepingu ja hagejalt üüris auto just kostja. Hageja esitas ka seonduvad tõendid.
6.Kostja 18.12.2024 kohtunõudele ei reageerinud ning midagi täiendavat ei esitanud.
7.03.03.2025 kohtunõudes teavitas kohus pooli eelmenetluse lõppemisest 14.03.2025. Kumbki pool täiendavaid seisukohti ei esitanud. 2
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb tervikuna rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Hagejaga lepingu sõlminud isik
9.Hageja nõue kostja vastu tugineb lepingule, mille alusel võimaldas hageja kostjal tasu eest ajutiselt kasutada autot (Bolt Drive teenus). Kostja väitis, et hagi on esitatud vale isiku vastu, sest kostja ei sõlminud hagejaga lepingut ning ei üürinud hagejalt autot.
10.Hageja tõi esile, et hageja teenuse kasutaja valideerimine toimub hageja rakenduses ning et valideerimise protsessi raames tuleb kasutajal esitada nii nõutavad andmed kui ka laadida üles nõutavad dokumendid. Kasutaja saab rakenduses juurdepääsu hageja teenustele pärast valideerimise protsessi läbimist (hagiavalduse p 2). Sellist protsessi kinnitavad ka Bolt Drive’i üldtingimused (vt dtl 113 jj, üldtingimuste p-d 2.1-2.4, p-d 3.1-3.3). Hagejaga sõlmitava lepingu ühes osaks on Bolt Drive üldtingimused. Bolt Drive konto loomisel kinnitab kasutaja Bolt Drive üldtingimustega tutvumist ja nõustumist (dtl 113 jj, üldtingimuste preambula ning p-d 2.1-2.2).
11.Hageja esitas kohtule tõendina hageja rakenduses üles laetud fotod kostja ID kaardist (dtl 134135) ning tellimuse tegemisel hageja rakenduses üles laetud selfie (dtl 136) – mis kattub ID kaardi fotol oleva isikuga ehk tegemist on kohtu hinnangul kostja selfie’ga. Hageja esitatud tõenditest nähtub kohtu hinnangul seega, et tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks tegi kostja, kes kinnitas seetõttu ka Bolt Drive üldtingimustega nõustumist (vt eelmine punkt). Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu ega tõendit, mis eelneva kahtluse alla seaks. Kostja küll väitis oma hagivastuses paljasõnaliselt, et kostja ei kasutanud hageja teenuseid ning et seda võisid teha kolmandad isikud, kuid kostja ei sisustanud oma sellekohast vastuväidet, rääkimata vastavate tõendite esitamisest. Kohus menetleb asja poolte esitatud asjaolude ja väidete alusel (TsMS § 5 lg 1). Hageja esitas 15.01.2025 menetlusdokumendis tõendid, mis seovad kostja vaidlusaluse lepinguga. Kostjal oli võimalik nendele hageja poolt esitatud väidetele ja tõenditele vastata, kuid kostja seda ei teinud (vt ülal, p-d 5-7). Kohtu hinnangul on hageja oma tõendamiskoormuse täitnud.
12.Eelnevat arvesse võttes peab kohus tõendatuks seda, et hageja rakenduses tegi konto kostja, kes sõlmis hagejaga lepingu, kinnitas Bolt Drive üldtingimustega nõustumist ning kes üüris hagejalt auto. Hageja nõue kahju hüvitamiseks
13.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 983,3 eurot seoses autole põhjustatud kahjustustega. Hageja nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
14.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja tegi hageja rakenduses konto ning üüris hagejalt ajutiseks kasutamiseks auto (vt ülal, p 10 jj). Tõenditest nähtub, et kostja broneeris auto 26.06.2024 kell 16:01 ning lõpetas tellimuse samal päeval kell 22:31 (dtl 51). Hageja väitis, et auto sai ajal, mis 3
kostja seda kasutas, kahjustatud ning et hagejal tekkis sellega seoses kahju summas 983,3 eurot. Kohtu hinnangul tõendavad eelnevat kogumis järgmised tõendid: tellimuse andmete ülevaade, kust nähtub, et kostja üüris auto AUDI A3 SEDAN numbrimärgiga xxxx (dtl 51). hageja rakenduses toimunud hageja ja kostja vahelise sõnumivahetuse väljavõtted (hagiavalduse p 5), kust nähtub, et hageja teavitas 27.06.2024 kostjat autol ilmnenud kahjustustest, paludes kostjal seda selgitada. Kostja märkis oma vastuses, et kostja sõitis parklast väljudes äärekivi peale ning rehv tühjenes. Hiteh Autoteenindus OÜ 28.06.2024 remondikalkulatsioon samale autole (AUDI A3 SEDAN numbrimärgiga xxxx) summas 983,3 eurot, kus on ka esile toodud autole teostatud tööd ning esitatud fotod kahjustustest (dtl 54 jj).
15.Kostjal oli kohustus tagastada auto seisukorras, mis ei ole halvem kui seisukord, milles kostja auto sai, võttes arvesse loomulikku kulumist (vt dtl 113 jj, Bolt Drive üldtingimuste p 4.2.2; sama VÕS § 276 lg 2, VÕS § 334 lg 1). Kostja rikkus seda kohustust, sest ajal, mil auto oli kostja kasutuses, sai auto kahjustatud. Hagejal tekkis selle rikkumise tagajärjel kahju summas 983,3 eurot, mis seisneb auto parandamise kuludes (VÕS § 132 lg 3). Hageja tõendab tekkinud kahju suurust (remondi)kalkulatsiooni alusel, mis on lubatav (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-124-11, p 16). Kostja kahju tekkimisele ega selle suurusele vastuväiteid ei esitanud.
16.Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis välistaksid kostja vastutuse tekkinud kahju eest. Bolt Drive üldtingimuste kohaselt vastutab kasutaja mh igasuguse kahju eest, mis tekitatakse autole kasutusperioodi jooksul või ajal, mil auto on kasutaja valduses või kontrolli all, sh kõigi kahjude eest, mille on autole tekitanud kolmas isik, kelle valdusesse kasutaja auto andis. Üldtingimuste kohaselt hõlmavad sellised kahjud ka auto remondikulusid (vt dtl 113 jj, üldtingimuste p 9.1 alapunktid a) ja c)).
17.Hageja viitas Bolt Drive üldtingimuste punktis 9.2 sisalduvale vastutuse piirangule, mille kohaselt on kasutaja vastutus autole tekitatud kahjustuste eest piiratud 750 euroga, kui esinevad viidatud punktis toodud eeldused. Hageja leiab, et see piirang ei kohaldu, sest vastavad eeldused ei ole täidetud. Kohus nõustub hagejaga. Viidatud punkti kohaselt kehtib kõnealune vastutuse piirang üksnes siis, kui (i) autot kasutati kooskõlas Bolt Drive üldtingimustega (lepinguga); (ii) liiklusõnnetus ja / või autole tekitatud kahju on tingitud kasutaja tahtmatust hooletusest; (iii) kahjust anti kohe teada vastavalt üldtingimuste p 8.1 alapunktile b) ning (iv) kasutaja teeb hagejaga koostööd olukorra lahendamiseks. Vastutuse piirang ei kehti, kui kasutaja rikkus Bolt Drive üldtingimusi (lepingut) ja / või kahju on tekkinud kasutaja tahtliku käitumise või raske hooletuse tulemusena. Kohus leiab, et kostja rikkus Bolt Drive üldtingimusi, jättes hageja tekkinud kahjust teavitamata (vt sellega seoses täpsemalt all, p 20) ning võimaldades kolmandal isikut auto kasutada (vt sellega seoses täpsemalt all, p 23). Kuna kostja ei kasutanud autot kooskõlas Bolt Drive üldtingimustega (lepinguga) ning rikkus ka kahjust teatamise kohustust, siis Bolt Drive üldtingimuste punktis 9.2 sisalduv vastutuse piirang ei kohaldu.
18.Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hageja kahju hüvitamise nõuet kostja vastu summas 983,3 eurot. Hageja nõue leppetrahvi tasumiseks
19.Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158). Leppetrahvikokkulepe sisaldus praegusel juhul Bolt Drive üldtingimuste punktis 10.1 (vt dtl 113 jj). Viidatud punkt 4
sätestab, et kui kasutaja rikub konkreetseid (selles punktis märgitud) Bolt Drive üldtingimusi, on hagejal õigus nõuda trahvide ja lisatasude nimekirjas märgitud leppetrahve ja ühekordseid tasusid. Hageja tugineb kahele rikkumisele ning nõuab seetõttu kahe erineva leppetrahvi tasumist.
20.Esiteks, hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 305 eurot seoses sellega, et kostja ei teavitanud hagejat autole tekkinud kahjust. Bolt Drive üldtingimuste punkt 5.2 sätestab, et kasutaja peab mh õnnetusest, tekitatud kahjust või muust kahjust, mis on seotud kasutaja juhitava mootorsõidukiga, viivitamata hagejale teada andma, seejuures ei ole oluline, kas õnnetuse põhjustas kasutaja või kolmas isik või kas kahju on väike või suur. Kasutaja kohustus teavitada hagejat igasugustest autole tekitatud kahjustustest on sätestatud ka Bolt Drive üldtingimuste p 8.1 alapunktis b) (vt eelnevaga seoses dtl 113 jj). Kohus tuvastas eelnevalt, et auto sai ajal, mil auto oli kostja kasutuses, kahjustatud (vt ülal, p 14). Hageja väitis, et kostja jättis hageja sellest teavitamata. Kostja seda väidet ümber ei lükanud. Kostja rikkus järelikult lepingut.
21.Bolt Drive üldtingimused annavad hagejale selle rikkumisega seoses õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist summas 305 eurot. Üldtingimuste p 10.1 alapunkti o) kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui kasutaja jätab hagejale mootorsõidukile tekkinud kahjustustest ja vahejuhtumitest viivitamata teatamata (vt dtl 113 jj). Lepingu lisa A (trahvide ja lisatasude nimekiri) punkt 11 sätestab, et see rikkumine annab aluse nõuda kasutajalt leppetrahvi summas 305 eurot (dtl 130 jj).
22.Hageja esitas kostjale seonduva arve leppetrahvi tasumiseks juba 03.07.2024 (dtl 66), mistõttu ei ole ka rikutud leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust (VÕS § 159 lg 2). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse leidmaks, et kostja rikkumine oli vabandatav (VÕS § 160).
23.Teiseks, hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 260 eurot seoses sellega, et kostja andis auto kasutamiseks kolmandale isikule. Bolt Drive üldtingimuste punkt 3.6 sätestab, et kasutajal on rangelt keelatud lasta kolmandatel isikutel mootorsõidukit juhtida. Keeld anda kolmandale isikule juurdepääs auto juhtimiseks on sätestatud ka Bolt Drive üldtingimuste p 8.2 alapunktis h) (vt eelnevaga seoses dtl 113 jj). Kohus peab tõendatuks hageja väidet, et kostja andis auto kasutamiseks kolmandale isikule. Seda tõendab politsei 10.07.2024 päring (dtl 53), kus on märgitud, et 26.06.2024 kella 22:30 paiku, s.o ajal, mil auto oli kostja kasutuses (dtl 51), pandi toime süütegu Tallinnas, Ümera 13a maja parklas, kus sõiduautot Audi A3 registreerimisnumbriga xxxx, s.o kostja kasutusse antud sõiduautot (dtl 51), juhtis alaealine juhtimisõiguseta isik. Viidatud tõendist järeldab kohus seega, et kostja andis auto kasutada alaealisele juhtimisõiguseta isikule. Kostja seda väidet ümber ei lükanud. Kostja rikkus järelikult lepingut.
24.Bolt Drive üldtingimused annavad hagejale selle rikkumisega seoses õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist summas 260 eurot. Üldtingimuste p 10.1 alapunkti j) kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui kasutaja on andnud teisele isikule juurdepääsu mootorsõiduki juhtimiseks (vt dtl 113 jj). Lepingu lisa A (trahvide ja lisatasude nimekiri) punkt 9 sätestab, et see rikkumine annab aluse nõuda kasutajalt leppetrahvi summas 260 eurot (dtl 130).
25.Hageja esitas kostjale seonduva arve leppetrahvi tasumiseks juba 12.07.2024 (dtl 68), mistõttu ei ole ka rikutud leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust (VÕS § 159 lg 2). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid aluse leidmaks, et kostja rikkumine oli vabandatav (VÕS § 160).
26.Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hageja leppetrahvinõuet kostja vastu summas 565 eurot (=305 + 260). 5
Hageja viivisenõue
27.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
28.Hageja nõuab nii kahju hüvitamise nõudelt kui ka leppetrahvinõudelt seadusjärgse viivise tasumist lähtudes alljärgnevast:
Hageja väljastas kostjale 03.07.2024 arve, milles nõudis kahjuhüvitise summas 983,3 eurot ja leppetrahvi summas 305 eurot tasumist hiljemalt 17.07.2024. Hageja esitas eelneva tõendamiseks kõnealuse arve (dtl 66). Hageja viivisenõue nendelt põhinõuetelt muutus seega sissenõutavaks 18.07.2024 (TsÜS § 147 lg 2) ning sellest kuupäevast alates on hagejal õigus nõuda nendelt põhinõuetelt viivise tasumist.
Hageja väljastas kostjale 12.07.2024 arve, milles nõudis leppetrahvi summas 260 eurot tasumist hiljemalt 26.07.2024. Hageja esitas eelneva tõendamiseks kõnealuse arve (dtl 68). Hageja viivisenõue sellelt põhinõudelt muutus seega sissenõutavaks 27.07.2024 (TsÜS § 147 lg 2) ning sellest kuupäevast alates on hagejal õigus nõuda sellelt põhinõudelt viivise tasumist.
29.Hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivisenõude (i) kahjuhüvitiselt summas 983,3 eurot ja leppetrahvilt summas 305 eurot perioodi 18.07.2024 – 02.10.2024 eest summas 33,2 eurot ning (ii) leppetrahvilt summas 260 eurot perioodi 27.07.2024 – 02.10.2024 eest summas 5,92 eurot. Hageja vastav arvutus on õige, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise kokku summas 39,12 eurot (=33,2 + 5,92).
30.TsMS § 367 lubab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivisenõude esitada selliselt, et hageja ei taotle selle väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud mõista kostjalt TsMS § 367 alusel välja edasiulatuv viivis alates 05.10.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus rahuldab selle nõude.
31.Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hageja viivisenõuet summas 39,12 eurot ning edasiulatuva viivise nõuet seadusjärgses määras alates 05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
32.Kokkuvõtteks, eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja:
põhivõlg summas 1548,3 eurot, mis koosneb (i) kahjuhüvitisest summas 983,3 eurot, (ii) leppetrahvist summas 305 eurot ja (iii) leppetrahvist summas 260 eurot.
viivis summas 39,12 eurot;
edasiulatuv viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
6
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
34.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 485 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
35.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 315 eurot on seega põhjendatud.
36.Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega põhjendatud.
37.Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale hagimenetluses õigusteenust 2 tundi, mis teeb tunnitasuks 75 eurot. Kohus peab nii taotletud tunnitasu kui ka ajakulu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 150 eurot (2 tundi x 75 eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
38.Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 485 eurot (= 315 + 20 + 150).
39.Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
40.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.