Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-20490
Kohtuasi
Skyldner OÜ hagi Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Skyldner OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Skyldner OÜ (registrikood 16048822), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Gerli Helene Gritsenko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta vastu määruskaebuse lisadena esitatud tõendid. Jätta Harju Maakohtu 05.03.2025 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Harju Maakohtu menetluses oli Skyldner OÜ (hageja) hagi Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus tunnustas 22.03.2023 vaheotsusega Skyldner OÜ nõude põhjendamatust, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.08.2024 otsusega rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus keeldus 04.11.2024 määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2024 otsus ja Harju Maakohtu 22.03.2023 vaheotsus jõustusid 04.11.2024.
3.Kostja esitas 13.06.2024 menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks maakohtus 15 717 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 7800 eurot (käibemaksuta). Maakohtus osutati kostjale õigusteenust 76,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 195–230 eurot (käibemaksuta) ning ringkonnakohtus 40,2 tundi keskmise tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta). Kostja on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud käibemaksuta. Kostja palus mõista hagejalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Hageja leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad kulud on olulises ulatuses põhjendamatud ning ka tunnitasu on ebamõistlikult kõrge. Maakohtu määrus
5.Maakohus määras 05.03.2025 määrusega kindlaks kostja menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7897,50 eurot (käibemaksuta) ja viivise.
5.1.Maakohtu hinnangul ei olnud vaidlus oma sisult nii keeruline, et olnuks vajadus kasutada mitut esindajat. Maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks arvestada õigusabikulusid ainult ühe lepingulise esindaja kohta.
5.2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli lepinguliste esindajate tunnitasu maakohtus 195 eurot, 201,70 eurot, 204,60 eurot ja 230 eurot (käibemaksuta) ning ringkonnakohtus 195 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on leidnud, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest.
5.3.Kostjat esindasid kaks vandeadvokaatidest esindajat, kelle tunnitasu maakohtus oli 201,70 eurot ja 204,60 eurot ning ringkonnakohtus mõlema esindaja puhul 195 eurot. Kostja väitel on esindajateks kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad, kelle suhtes 2
2-21-20490 on keskmised tunnihinnad asja keerukust ja mahukust ning õigusabi osutajaid arvestades põhjendatud.
5.4.Kuigi kohtupraktikast tulenevalt on peetud mõistlikuks tunnitasuks kuni 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4) ja kuni 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13), siis antud juhul, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja kestust mõlemas kohtuastmes, asja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud tunnitasuks 195 euro (käibemaksuta) mõlemas kohtuastmes.
5.5.Maakohtu hinnangul oli põhjendatud hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg menetluses kogumahus 40,5 tundi. Seega on põhjendatud menetluskulud kokku 7897,50 eurot. Määruskaebus
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1822,50 eurot ja sellelt summalt viivise, ning teha uue määruse, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 1822,50 euro ja sellelt arvestatava viivise hüvitamise taotluse osas rahuldamata.
6.1.Hageja ei vaidlusta maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepinguliste esindajate ajakulu 40,5 tundi, vaid leiab, et maakohus aktsepteeris põhjendamatult kõrget lepinguliste esindajate tunnihinda 195 eurot (käibemaksuta), mis ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 alusel põhjendatud.
6.2.Maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et vaidlus käis ja kostja menetluskulud tekkisid põhiliselt 2022–2023, mil keskmine mõistlik õigusteenuse käibemaksuta 1 tunni hind ei olnud kindlasti 195 eurot, vaid see oli ca 150 eurot. Hageja juhtis antud asjaolule kohtu tähelepanu ka oma 03.03.2025 seisukohas. Õigusteenuse keskmised tunnihinnad ei ole ka 2025. aastal saavutanud 195 eurot (käibemaksuta) taset, rääkimata 2022–2023. aastatest.
6.3.Avalikult kättesaadavate tõendite (ERR artikkel ja Taavi Tamme 2022. a magistritöö teemal „Õigusabi saamise võimalustest ja kättesaadavusest Eestis“) põhjal võib nentida, et 2022–2023 keskmine mõistlik õigusteenuse käibemaksuta tunnitasu oli ca 150 eurot. Ühtlasi on selge, et Tallinna kõige kallimate advokaadibüroode poolt klientidelt küsitav keskmine tunnitasu ei ole riigi keskmine õigusteenuse tunnihind, rääkimata TsMS § 175 lg 1 mõistes mõistlikust õigusteenuse tunnihinnast. Menetluse edasine käik
7.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 3
2-21-20490
9.1.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus ületas kostja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire.
9.2.Hageja esitas koos määruskaebusega 2022–2023. a keskmise õigusteenuse tunnihinna 150 eurot tõendamiseks kaks tõendit. TsMS § 662 lg 3 alusel võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuivõrd menetlusosalised vaidlevad põhjendatud tunnitasu suuruse üle, võtab ringkonnakohus TsMS § 662 lg 3 alusel vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
9.3.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).
9.4.Kolleegium nõustub maakohtuga, et siinses asjas on kostja vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik tunnitasu 195 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud sellises suuruses tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus seejuures õigesti kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja mõistliku tunnitasu kindlaksmääramisel tsiviilasja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentides käsitletud asjaolusid ja õigusküsimusi, lisaks seda, et kostjat esindasid vandeadvokaadist lepingulised esindajad, ning sellest tulenevalt ka kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja turutingimustele vastavat keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seetõttu puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
9.5.Hageja esitatud 10.11.2022 ERR-i artiklist, milles advokatuuri esimees selgitas, et riik üritab osta õigusabi turuhinnast 3 korda odavama hinnaga, ei saa teha järeldust, et peetav õigusteenuse turuhind oli 2022. a lõpus 162 eurot. Hageja toob esile, et Taavi Tamme 2022. a magistritöös on tuvastatud, et advokaadibüroode kvaliteetsel teenusel on paratamatult ka kõrgem hind, mis muudab selle paljudele inimestele kättesaamatuks ning kvaliteetse õigusteenuse tunnitasu on Eestis alates 150 eurost (125 eurot + käibemaks). Allikas, millest magistritöö autor oma järelduse tegi, ei ole tänaseks kättesaadav. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ka magistritöö autori väitest, et kvaliteetse õigusteenuse tunnitasu on Eestis alates 150 eurost, et vandeadvokaatide keskmine tunnihind 2022–2023 oli 150 eurot/tund. Seega ei saa esitatud tõenditest teha hageja soovitud järeldust. Vandeadvokaatide tunnihinna kohta ei ole ametlikku statistikat tehtud, mistõttu saavad kohtud lähtuda senises kohtupraktikas 4
2-21-20490 põhjendatuks peetud tunnihindadest. Maakohus viitas, et Riigikohus on 2021–2022 toimunud kohtumenetluses leidnud, et õigusabi põhjendatud tunnihind on 205,58 eurot (käibemaksuta), ja seejuures ei olnud tegemist tavapärasest keerukama ja mahukama õigusvaidlusega (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13).
10.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
11.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.