1.Jätta tasutud riigilõivust 50% ehk 50 eurot kostja Rxxxx Kxxxx kanda ja 50% ehk 50 eurot hageja kanda. Jätta muud menetluskulud kostja Rxxxx Kxxxx kanda.
2.Välja mõista Rxxxx Kxxxxxt Rxxxx Vxxxxxx kasuks menetluskulud summas 390 eurot, millest 50 eurot riigilõiv ja 340 eurot hageja õigusabi kulu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rxxxx Vxxxxx esitas 11.12.2017. a Harju Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Kxxxx ja tema poja Mxxxxxx- Lxxxx Kxxxx vastu laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse 450 euro tasumiseks. Hagis märgitakse, et ta on kostjaga Rxxxx Kxxxxxtutvunud Facebook’i vahendusel ja laenas kostja RxxxxxKxxxx palvel kostjatele raha summas 450 eurot kolme maksega- 15., 16., ja 19.12.2016.Raha kandis hageja Mxxxxxx- Lxxxx Kxxxx pangakontole. Raha ülekandmisest on möödunud peaaegu aasta, kuid kostjad ei ole raha tagastanud. Hageja on Rxxxx Kxxxx poole pöördunud korduvalt telefoni teel, kuid kostja on ignoreerinud hageja pöördumisi. Ka hageja esindaja pöördus kostja Rxxxx Kxxxx poole telefoni teel e-posti kaudu, et lahendada küsimus kohtuväliselt, kuid kostja ignoreeris ka hageja esindaja pöördumist. Hagejale ei ole teada kostjate isikuandmeid ega ka mitte seda, kas kostja Mxxxxxxx Lxxxx Kxxxx (kes Rxxxx Kxxxx sõnul pidavat olema tema poeg) on alaealine või täisealine. Hageja taotles kohtu abi kostjate andmete kindlakstegemiseks. Hageja ja kostjate vahel on sõlmitud suuline laenuleping, mille kohaselt pidid kostjad hakkama laenu tagasi maksma alates 2016. aasta jaanuarikuust. Tuginedes VÕS § 101 lg.1 p.1 taotleb hageja mõista kostjatelt välja hagejale tagastamisele kuuluv rahasumma. Alternatiivselt taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjatelt raha välja VÕS § 1027, § 1028 lg.2, § 1036 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja on lisanud tõendid: maksekorraldused laenu andmise kohta (tl.7-8), hageja e-kiri kohtuvälise ettepanekuga laen tagastada (tl.9), fotod telefoni ekraanikirjetest kostjale helistamisete kohta (tl.10-12). Hageja palvel tuvastas kohus kostjate isikuandmed ja kontaktid (tl.21-25), s.h. alaealise Mxxxxxx –LxxxxxKxxxx seaduslikud esindajad RxxxxxKxxxx ja Axxxxx Kxxxx.
3.20.12.2017. a Harju Maakohus tegi määruse asja saatmiseks kohtualluvuse kohaselt menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.
4.Kohus võttis hagi 24.01.2018. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest.
5.Kostjad, s.h. alaealise kostja Mxxxxxx-Lxxxx Kxxxx seaduslikud esindajad said menetlusdokumendid kätte. Rxxxx Kxxxx vastas kohtule 1.02.2018 (tl.37), teatades, et ta teeks „8-ndal veebruaril ülekande 200 euri ja hiljemalt 8-ndal märtsil 250 euri. Olen nõus kokkuleppega“.
6.Kohus edastas hagejale RxxxxxKxxxx vastuse ja küsis, kas hageja on nõus asja lahendamisega kompromissiga kostja märgitud tingimustel (tl.38). Kohus vormistab kokkuleppe projekti. Hageja vastas 8.02.2018 (tl.39), et ta ei ole kostja pakutud kompromissiga nõus.
2 (5)
7.Kohus teavitas pooli (tl.40), et lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 sätete alusel ja teavitas pooli õigusest olla ärakuulatud. Kohus määras tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Pooled ärakuulamise soovist ei teatanud, hageja esitas menetluskulude nimekirja ja täiendava nimekirja. Kohus küsis kostjatelt seisukoha vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta. Seisukohta ei esitatud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi solidaarselt mõlema kostja vastu.
9.VÕS § 396 lg.1 sätestab: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et 15.12.2016 (tl.7), 16.12.2016 (tl.7pöördel) ja 19.12.2016 (tl8) tegi ta kostja Rxxxx Kxxxx palvel kostja poja Mxxxxxx- Lxxxx Kxxxx pangakontole maksed kokku summas 450 eurot xxxxx Kxxxx soovil laenu saamiseks. Hageja põhjendab, et kostja pidi hakkama laenu tagasi maksma alates 2016.aasta jaanuarikuust. Kohus märgib siinkohal, et ilmselt on tegemist trükiveaga hagiavalduses ja tagasimaksete algusaeg peaks olema 2017.a jaanuarikuu. Kostja ei ole kokkulepet täitnud ja laenuks saadud raha tagastanud. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud ja on lubanud saadud raha tagastada kahes osas- 2018 veebruaris ja märtsis tehtava maksega. Selle omaksvõtuga ja kirjalike tõenditega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli laenusuhe, millest tulenevalt võlgnevad kostjad hagejale 450 eurot. Kuna kostjad ei ole laenuks saadud summat tagastanud, on nad rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg.1 p.1 nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõue kuulub rahuldamisele.
9.1.Hagi asjaolude kohaselt on hageja esitanud nõude kahe kostja- Rxxxx Kxxxx ja tema alaealise poja Mxxxxxx- Lxxxx Kxxxx vastu. Hagi sõnastuse kohaselt laenas hageja raha Rxxxx Kxxxx palvel mõlemale kostjale, raha ülekanne on hageja Rxxxx Kxxxx soovil tehtud MxxxxxxLxxxx Kxxxx pangakontole.
9.2.TsÜS § 11 lg.1 sätestab: Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Käesolevas asjas alaealise Mxxxxxx- Lxxxx Kxxxx nimel on tehtud tehing tema seadusliku esindaja- ema Rxxxx Kxxxx ettepanekul ja osalusel, mistõttu tegemist on kehtiva tehinguga.
9.3.PkS § 120 lg.1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PkS § 120 lg.7 järgi kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Kohus on kontrollinud rahvastikuregistri andmete järgi, et Rxxxx Kxxxxx on oma poja Mxxxxxx- Lxxxx Kxxxx suhtes täielik isiku- ja varahooldusõigus. Seega oli temal õigus oma lapse nimel tehingut teha ja last esindada. Teise vanema (Axxxxx Kxxxx) nõusolekut eeldatakse. Hagi asjaoludest nähtub ja kostjad ei ole vaidlustanud, et laen on küsitud ja antud kahele kostjale, seega on tegemist solidaarvõlgnikega VÕS § 65 lg.4, lg.1 tähenduses. Hageja võib nõuda kohustuse täitmist võlgnikelt ühiselt ja kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses solidaarselt mõlema kostja vastu. Menetluskulude jaotus
3 (5)
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ehkki kostja nõustus hagiga, ei ole siin tegemist TsMS § 168 lg.6 olukorraga, kuna kostja varasem käitumine on põhjustanud hagi esitamise kohtusse. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi, mistõttu menetluskulud jäävad peamiselt kostja Rxxxx Kxxxx kanda. Samas kohus võtab arvesse, et hageja ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga. Seejuures oli kostja pakkumine kompromissis hagi täies ulatuses rahuldav ja pakutud maksetähtajad mõistlikud ja hagejale soodsad. Olukorras, kus asi oleks lahendatud kompromissi sõlmimisega, oleks hageja saanud taotleda riigilõivu pooles ulatuses tagastamist riigilt (TsMS § 150 lg.2 p.1) ja pooles ulatuses oleks võinud see jääda kostja kanda. Hageja kompromissiga ei nõustunud, seetõttu sellist võimalust kasutada ei saa. Seetõttu mõistab kohus riigilõivu pooles ulatuses välja kostjalt, kuid pooles ulatuses jätab hageja kanda. Hageja kulud õigusabile jäävad täies ulatuses kostja Rxxxx Kxxxx kanda. Kohus selgitab siinkohal pooltele, et kostja on võtnud oma alaealise lapse nimel kohustuse. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada hädaolukorda või muud põhjust, mis tingis vajaduse võtta kohustus lapsele. Seetõttu võib pigem järeldada, et lapse seaduslik esindaja Rxxxx Kxxxx lapse nimele laenu võttes ei ole tegutsenud lapse huvides. PkS § 127, § 132 lg.1, § 133 lg.1 järgi täidab vanem oma lapse varahooldusõigust, s.h. kohustust täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Seetõttu mõistab kohus asja menetluskulud välja üksnes kostjalt Rxxxx Kxxxxxx.
11.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskulud kokku 540 eurot, sh 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 440 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud hagiavalduse koos lisadega ja esindanud hagejat kohtumenetluses. Kulude spetsifikatsioonist nähtub, et hageja esindaja õigusabi on diferentseeritud hinnaga, millest konsultatsioon ja asjaoludega tutvumine hinnaga 40 eurot tund ja muud tegevused hinnaga 100 eurot tund. Kohus peab tasu diferentseerimist põhjendatuks, eriti olukorras, kus mitte advokaadist esindaja tunnitasu on muudes tegevustes pigem kõrge. Õigusabi osutamisele kulud aega 5 tundi hindab kohus põhjendamatult suureks ja ebavajalikuks. Nimelt on tegemist minimaalseima koosseisuga nõudega, milles faktilised asjaolud on lihtsad ja selged ja õiguslik keerukus on hinnatav kui minimaalselt võimalik. Hagiavaldus on põhjendatult lakooniline (sisu 1 lehekülg). Seetõttu leiab kohus, et hagiavalduse ja taotluse koostamise ajakulu 2,5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud ja kohus loeb põhjendatuks 1,5 tundi. Kokku ajakulu 4 tundi, millest 1 tund tasumääraga 40 eurot ja kolm tundi tasumääraga 100 eurot tund. Kokku tasu õigusabile 340 eurot.
4 (5)
Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 440 eurot, millest 100 eurot riigilõiv ja 340 eurot õigusabi tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest pool riigilõivust ehk 50 eurot ja õigusabi kulu kogu ulatuses ehk 340 eurot. Kokku 390 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.