Condor Finants OÜ hagi R.L’e vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5 873.86 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Condor Finants OÜ (registrikood 14099290, asukoht: Tuulemäe 5, 11411 Tallinn), lepinguline esindaja: Marie Tsine (epost: [email protected]). Kostja: R. L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, xxxx), lepinguline esindaja: Killu Kool (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
01. märts 2018 kell 13.00
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Marie Tsine; Kostja lepinguline esindaja Killu Kool.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
1.Välja mõista kostja R. L’elt hageja Condor Finants OÜ kasuks 2 202 (kaks tuhat kakssada kaks) eurot 90 senti (s.h põhivõlgnevus 1 422.23 eurot ja viivis seisuga 15.03.2018 780.67 eurot).
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 422.23 eurolt) alates 16.03.2018 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1 (11)
2-17-117210
3.Jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (250 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta kummagi poole kohtuvälised (õigusabi) kulud tema enda kanda.
6.Tunnistada kohtuotsus 1 581 (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks) euro ja 38 senti väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks.
7.Määrata kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada kostjat tasuma kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevus igakuiselt iga kuu 15-ks kuupäevaks summas 100 eurot alates 15.03.2018.
8.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Condor Finants OÜ esitas 15.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6 400 euro saamiseks. Kohus tegi 25.08.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.09.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13. novembril 2017 edastas Jõhvi Kohtumaja tsiviilasja alluvusel Rakvere kohtumajale.
2.20. oktoobril 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja R. L omandis on korteriomand asukohaga xxxx, xxxx, Lääne-Virumaa. Nimetatud kortermaja haldajaks ja kommunaalteenustega varustajaks on Korteriühistu Tapa xxxx ning teenuste saajaks kostja. Kostja poolt kommunaalteenuste tarbimise ja elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas KÜ kostjale kui kommunaalteenuste saajale igakuiselt teenuste arved. KÜ põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. KÜ on esitanud kostjale tasumiseks arveid ajavahemikul detsember 2009.a kuni veebruar 2017.a kogusummas 4 314.04 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud võla katteks kokku 494.06 eurot. Seega kohustub kostja tasuma võlajäägi summas 3 819.98 eurot (põhinõue). Kostja oma kohustust KÜ ees ei täitnud, s.t jättis talle esitatud arved suuremas osas tasumata.
3.KÜ loovutas 18.01.2017 võlgnevuse kostja vastu Condor Finants OÜ-le ja teavitas eeltoodust kostjat. 06.06.2017 edastas Condor Finants OÜ kostjale teatise, milles teatas, et KÜ on andnud kõik nõuded kostja vastu OÜ-le Condor Finants nõude loovutamise lepingu alusel ning võlgnevus tuleb tasuda OÜ Condor Finants arvelduskontole. Kostja võlgnevust ei tasunud. 2 (11)
2-17-117210
4.KÜS § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid seadusjärgse viivisemääraga alates jaanuar 2014.a. Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt seega välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 077.88 eurot. Samuti nõuab hageja viiviseid alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
5.Lähtudes eeltoodust ja VÕS §-dest 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 367, KOS § 13 lg 1, KÜS §-dest 7 lg 4, 151 lg 1 palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus kokku 4 897.86 eurot, viivis põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni 0,07% päevas, menetluskulud kokku summas 725 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.11. detsembril 2017 esitatud vastuses kostja võttis osaliselt hagi õigeks ja tunnistas põhinõuet 1 422.23 euro ulatuses ja viivise nõudeid 159.15 euro ulatuses. Kostjal puuduvad vastuväited asjaolude kohta, et talle kuulub alates 07.01.2010 korteriomand aadressiga xxxx; et nimetatud kortermaja haldajaks ja kommunaalteenustega varustajaks on KÜ xxxx ning teenuste saajaks kostja; et kostja poolt kommunaalteenuste tarbimise eest ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas KÜ kostjale kui kommunaalteenuste saajale igakuiselt teenuste arved.
8.Kostja ei nõustu võlajäägiga summas 3 819.98 eurot ja on seisukohal, et alates 2009.a detsember kuni 15.08.2014 tekkinud hageja nõuded on aegunud. Hagi on Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetlusse esitatud 15.08.2017. Seega hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 15.08.2014, on aegunud. Seetõttu tunnistab kostja alates 15.08.2014 kuni 10.02.2017 seisuga loovutatud võlgnevust, mis on 1 422.23 eurot (omaksvõetud võlgnevused 2014.a 192.43 eurot; 2015.a 629.32 eurot 2016.a 477.73 eurot; 2017.a 122.73 eurot). Kostja taotles kohtult aegumise kohaldamist enne 15.08.2014 esitatud arvetele ja viivistele.
9.Kostja ei tunnista 1 077.88 euro osas viiviste nõuet. Alates 01.02.2014 kuni 01.08.2014 summas 312.02 eurot viiviseid on arvestatud aegunud arvete aluselt tekkinud põhivõlgnevuselt, seega on nimetatud perioodile jääv viivisenõue on sarnaselt põhinõudega aegunud. Kostja palub vähendada tulenevalt VÕS § 113 lg-st 8 viiviste suurust, arvestades, et kostjale ei ole KÜ poolt esitanud 2014.a ja 2015.a arveid, millel oleks kajastatud viiviste nõuded, seega on hageja 2014.a ja 2015.a eest viiviste nõude esitamisel käitunud pahauskselt ja esitanud alusetu nõude. Tagasiulatuvalt 2014.a ja 2015.a eest viivisnõude esitamine hageja poolt on alusetu ja ka vastuolus hea usu põhimõttega, sest nimetatud aastate eest esitatud arvete perioodil, s.o 24 kuu jooksul, ei ole KÜ kostjale esitatud arvetel viiviseid kajastanud ja ei ole tasumata arvete eest viiviseid nõudnud. Sellise käitumisega on KÜ tekitanud kostjas arusaama, et kui arvetel ei ole viiviseid märgitud ja viiviste nõudeid esitatud, siis ei pea kostja ka 2014.a ja 2015.a esitatud arvete eest tasumata summadelt viivist tasuma. Kuna KÜ ei ole 2014.a ja 2015.a esitatud arvetel viivise nõudeid kajastanud, siis ei ole nimetatud aastate eest sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet ka tekkinud, mistõttu ei saa KÜ hagejale 18.01.2017 loovutada nõuet, mida tal kostja ees ei ole tekkinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja poolt arvestatud viiviste nõue 2014.a ja 2015.a eest jätta rahuldamata. 3 (11)
2-17-117210
10.KÜ on kostjale alates 2016.a jaanuarist esitatud arvetel kajastanud ka viiviste nõude, kuid arvetel märgitud viivised on ebaselged ja arusaamatud, seda seetõttu, et viiviste arvestused on erinevad nii arvetel, kui hagiavaldusele lisatud laekumiste ajalool ja ka hagiavalduse p. 3 arvestuses. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda viiviseid KÜS § 7 lg 4 sätestatud suuruses ja seda põhjusel, et KÜS § 1 lg 1 kohaselt, korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. Kuna hageja näol ei ole tegemist korteriühistuga ja nõude loovutamise lepingule kohaldub VÕS, saab hageja nõuda viiviseid alates 31.10.2016 (nõude loovutamise lepingu p.1.2) VÕS § 113 lg 1 alusel ja sätestatud suuruses mitte KÜS § 7 lg 4 alusel.
11.Viiviste arvestus seisuga kuni 31.10.2016 (nõude loovutamiseni) KÜ poolt alates 10.01.201610.12.2016 esitatud arvete eest ja mis loovutati 18.01.2017 lepinguga on 52.43 eurot. Kuna KÜ ei ole 2014.a ja 2015.a eest viiviseid arvestanud, siis nimetatud aastate eest ei ole KÜ õigus viiviste nõuet loovutada. Küll kostja nõustub sellega, et hagejal on alates 31.10.2016 nimetatud aastate eest kostja poolt tasumata arvete alusel loovutatud põhivõlgnevuse eest nõuda viivist selliselt, et: võlgnevus alates arvest nr 140860 summas 26.93; arve nr 140960 summas 26.88; arve nr 141060 summas 26.86; arve nr 141180B summas 50.27 ; arve nr 141260A summas 61.49 – võlgnevus kokku: 192.43 eurot. Viivis alates 01.11.16-20.11.2017 354 päeva, 0,022%, viivis summas 14.92 eurot. Alates 10.01.2015-10.12.2015 esitatud arvete eest tasumata summa 629.32 eurot; viivis alates 01.11.16-20.11.2017 354 päeva, 0,022%, viivis summas 48.81 eurot. Viiviste arvestus alates 10.01.2016.-10.02.2017.a esitatud tasumata arvete eest on 42.99 eurot. Tuginedes eeltoodud arvestustele tunnistab kostja viiviseid kokku summas 159.15 eurot.
12.Nõude loovutamise lepingu p. 1.5 kohaselt täiendava võlgnevuse tekkimisel peale 31.10.2016 annab loovutaja üle ka sellega seotud dokumendid ning akti õigustes, mis on sätestatud lepingu p.1. Hageja on hagiavaldusele lisanud arve nr 171060 summas 238.17 eurot, seega on KÜ loovutanud 18.01.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel ka selle arve alusel tekkinud võimaliku võlgnevus. Arve nr 171060 on tasutud 30.10.2017 summas 27 eurot, seega on ettemaks 0.83 senti. Arve kohaselt kuulub tasumisele 238.17 eurot, kuna arvele on lisatud kululiik „maksekäsuavalduse esitamise eest“ 212 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse eest 212 eurot ja seda seetõttu, et KÜ ei ole maksekäsu kiirmenetlusse avaldust esitanud, seda on teinud hageja. Seega on arvega nr 171060 maksekäsu avalduse esitamise eest nõutav 212.17 euro suurune nõue alusetu ja põhjendamatu.
13.Lähtudes eeltoodust palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata hagiavalduses esitatud suuruses, kuna nõude suurus ja alus on ebaselge ning tõendamata. Tuginedes TsÜS § 146 lg 1 ja 2 on kostja on seisukohal, et kuni 15.08.2014 esitatud arved on aegunud ja taotleb kohtult aegumise kohaldamist. Kostja tunnistas põhinõuet summas 1 422.23 eurot ja viivise nõuet, mis on esitatud alates 01.09.2014 kuni 20.10.2017 kogusummas 159.15 eurot. Menetluskulud palus kostja mõista välja TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel ja jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
14.Kostja ei avaldanud nõusolekut vaidluse kirjalikus menetluses lahendamiseks.
HAGEJA SEISUKOHT
15.02. jaanuaril 2018 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja nõue perioodil detsember 2009.a kuni 15.08.2014 on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve 4 (11)
2-17-117210 esitada. Lisaks sätestab sama seadustiku § 158 lg 2 aegumise katkemise nõude tunnustamisega, mille kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Hagiavaldusele lisatud arvelduste seisudelt nähtub, et kostja on oma võlgnevust osaliselt tasunud, mis on käsitletav nõude tunnustamisena ning hageja nõue ei ole aegunud enne 15.08.2014 arvete osas. Aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna ning seni kulgenud aegumist ei arvestata.
16.2016.a arvelduste seisust nähtub, et 02.05.2016 on tasutud 75 eurot; 03.06.2016 tasutud 20.09 eurot (millega hageja loeb tasutuks 2016 mai arve nr 160560); 11.07.2016 tasutud 49 eurot; 05.09.2016 tasutud 48.19 eurot (millega hageja loeb tasutuks 2016 juuli arve nr 160760A); 05.10.2016 tasutud 58.09 eurot (millega hageja loeb tasutuks 2016 september arve nr 160960A) ja 14.12.2016 tasutud 49 eurot. 2017.a arvelduste seisust ja konto väljavõttest nähtub, et alates 2017 märts on maksed toimunud vastavalt esitatud arve suurusele ja seega on need tasutud, siis hageja nende tasumist käesolevas menetluses ei nõua. Eeltoodust nähtub, et teostatud maksetega on kostja tasunud nii jooksvaid arveid kui ka varasemat võlgnevust. Seega maksed, millised ei vasta konkreetse kuu eest esitatud nõude (arve) suurusele, arvestab hageja neid makseid varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena.
17.Hageja on nõus, et esitatud hagi on osaliselt aegunud. Hageja loobub täies ulatuses nõudest ajavahemikus detsember 2009.a–mai 2013.a. Kuna kostja on võlgnevust perioodil 02.05.201602.02.2017 osaliselt tasunud, mis on käsitletav nõude tunnustamisena, siis hageja hinnangul ei ole aegunud kostjale esitatud arved alates 02.05.2013, kuna nõude 3 aastane aegumistähtaeg on katkenud ja alanud uuesti. 02.05.2016 on tasutud 75 eurot; 11.07.2016 tasutud 49 eurot; 14.12.2016 tasutud 49 eurot ja 14.01.2017 tasutud 50 eurot, kokku 223 eurot, arvestab hageja varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena ning seega loeb tasutuks: mai 2013.a arve nr 130560 summas 39.95 eurot; juuni 2013.a arve nr 130660 summas 19.48 eurot; juuli 2013.a arve nr 130760 summas 19.44 eurot; august 2013.a arve nr 130860 summas 19.54 eurot; september 2013.a arve nr 130960 summas 19.50 eurot; oktoober 2013.a arve nr 131060 summas 19.56 eurot; november 2013.a arve nr 131160 summas 44.77 eurot; osaliselt detsember 2013.a arve nr 131260 summas 49.08 eurot, ulatuses 40.76 eurot (jääk 8.32 eurot).
18.Eeltoodut arvesse võttes on hagiavalduse esitamise seisuga kostja poolt tasumata talle esitatud arved kokku 2 000.10 eurot.
19.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist KÜS § 7 lg 4 sätestatud suuruses. Nõude loovutamise puhul võlasuhte iseloom ja sisu ei muutu, seega saab hageja käesolevale võlasuhtele kohaldada KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivise nõude suurust. Kostja märgib, et viivise nõue ei ole põhjendatud, kuna kostjale esitatud arvete kohaselt ei nõuta temalt viiviseid. Hageja kostjaga ei nõustu. Asjaolu, et arvetel pole esitatud viivise nõuet ei võta hagejalt õiguse esitada viivise nõuet hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja hagiavalduses esitatud viivise nõude juurde täies ulatuses. Hageja märgib, et viivis on põhikohustusega seotud, kuna selle tekkimine on seotud põhikohustuse täitmisega. Kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täitmata ja arved tasumata. Kuna hageja põhinõue ei ole aegunud, on viivise nõue igati põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue summas 2 000.10 eurot ja viivised 1 077.88 eurot ning viivised põhinõudelt (2 000.10 eurolt) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivise määraga 0,07% päevas. 5 (11)
2-17-117210
HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
20.01. veebruaril 2018 esitatud täiendavas seisukohas hageja teatas, et peale 02.01.2018 menetlusdokumendi koostamist ja kohtusse edastamist saatis korteriühistu (esialgne võlausaldaja) hagejale info tasumiste kohta 2016-2017 aastal. Tasumiste infost nähtub, et laekumised on toimunud kolmanda/kolmandate isikute poolt. Seega ei saa kohaldada antud asjas TsMS § 158 lg 1 aegumise katkemist nõude tunnustamisega kohustatud isiku poolt. Hageja nõustus kostja 11.12.2017 menetlusdokumendi p 2.4 märgitud põhinõude summaga 1 422.23 eurot, mida kostja tunnistab.
21.Hageja ei nõustu endiselt kostja vastuväidetega hageja viivise nõudele ja kostja poolt esitatud viivise arvestusega. Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt, st on jätnud talle esitatud arved tasumata, arvestab hageja viiviseid seadusjärgse viivisemääraga iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates kuni hagiavalduse esitamiseni ning täiendavaid viiviseid kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Nõude loovutamise korral võlasuhte iseloom ja sisu ei muutu. Käesolev nõue tuleneb kommunaalkulude (majandamiskulude) arvete tasumata jätmisest kostja poolt ja KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel saab nõuda korteriomanikult viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuna hageja vähendas põhinõude summat, nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist summas 685.93 eurot. Lisaks kohustub kostja tasuma viiviseid põhinõudelt (1 422.23 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2017 KÜS § 7 lg 4 sätestatud ulatuses ja alates 01.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (KrtS § 42 lg 1).
22.Hageja märkis, et kuivõrd kostja tunnistas põhinõude summat tegi hageja kostjale ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja hageja pakkumisega ei nõustunud ja oli seisukohal, et kostja peab tasuma viivised summas 190.63 eurot. Menetluskulud, s.h riigilõiv, jäävad poolte endi kanda. Hageja esindaja esitas vastupakkumise, kuid kostja teatas, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik. Vastuseks kostja kompromissi ettepanekule teatab hageja, et jääb oma viivisenõude juurde. Hageja ei nõustu asjaoluga, et menetluskulud, sh riigilõiv peab jääma poolte eneste kanda. Hageja juhib tähelepanu, et enne hagiavalduse kohtusse esitamist võttis hageja esindaja ühendust kostjaga võimaliku kompromissi sõlmimise osas. Kostja teatas, et ei ole valmis kompromissi tingimuste üle hagejaga arutama ja teeb seda korteriühistuga. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja korteriühistule teinud ettepanekut võla tasumiseks. Kuivõrd kostja ei ole õigeks ajaks oma kohustust täitnud, ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda kohtusse oma nõude kaitseks. Seega on põhjustanud vajaduse teha kulusid kohtumenetlusele just kostja, seda nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol. Hageja on seisukohal, et kostja on pahatahtlikult venitanud kohustuse täitmisega ja sellega tekitanud hagejale täiendavaid kulutusi kohtumenetlusele. Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.
KOSTJA SEISUKOHT
23.26. veebruaril 2018 esitatud seisukohas kostja jäi oma 11.12.2017 vastuses toonud vastuväidete juurde.
24.Kostja ei olnud nõus hageja poolt 29.01.2018 ja 30.01.2018 esitatud tingimustel (seda viiviste ja menetluskulude osas) sõlmima kompromissi. Kostja on 11.12.2017 esitatud vastusega võtnud osaliselt hagi õigeks ja tunnistanud hagiavalduses kostja vastu suunatud põhinõuet 1 422.23 euro ulatuses ja viivise nõudeid 159.15 euro ulatuses. Käesolevaks ajaks on hageja suuremas osas esitatud nõuetest ka loobunud ja seda kostja esitatud vastuväidete alusel. Hageja heidab 01.02.2018 kohtule esitatud seisukoha kostjale ette, et viimane ei ole nõus olnud enne hagiavalduse esitamist hageja ettepanekul 6 (11)
2-17-117210 (17.10.2017) kompromissi sõlmima, mistõttu on kostja põhjustanud kohtusse hagiavalduse esitamise. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja üritas peale makseettepaneku kättesaamist koheselt jõuda KÜ-ga kokkuleppele põhivõlgnevuse tasumise osas. Kostja esitas 04.10.2017 KÜ-juhatuse esinaise epostile oma poolse ettepaneku võlgnevuse tasumiseks. KÜ juhatus kostja kirjale ei vastanud. Seega ei vasta tõele, et kostja ei ole kohtuväliselt olnud nõus võlgnevust tasuma. Kui KÜ juhatus oleks peale 04.10.2017 esitatud kirja võtnud kostjaga ühendust või vastanud kostja esitatud ettepanekule, ei oleks pooled menetluskulusid kandnud.
25.Hagejal oli piisavalt aega, et enne hagi esitamise kostjaga saavutada kompromiss, mis oleks rahuldanud mõlemaid pooli. Selle asemel otsustas hageja esitada hagiavalduse, milles nõutav võlgnevus on suuremas osas aegunud. Hageja poolt 17.10.2017 esitatud ettepanekus ei ole mingit viidet nõude loovutamise kohta, samuti ei olnud lisatud nõude loovutamise dokumente, kuigi kostja oli nõude loovutamise mitte teadmise kohta vastuväite esitanud. Eeltoodu tõendab, et juhul kui hageja oleks teavitanud kostjat enne käesoleva kohtumenetluse algatamist, et KÜ on nõude loovutanud ja oleks enne kohtusse pöördumist esitanud kostjale hagimaterjalidele lisatud arved ja arvete tasumiste info, siis oleks kostja olnud kohtuväliselt nõus sõlmima hagejaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Seega ei ole kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda.
KOHTUISTUNG
26.Kohtuistungil hageja esindaja teatas, et lõplik nõue on põhinõue 1 422.23 eurot ja viivised 685.93 eurot. Samuti teatas hageja esindaja, et nõustub kostja poolt 100 eurot kuus maksmisega.
27.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kosja esindaja teatas, et vaidlus põhivõla osas puudub, kuid kostja vaidleb vastu viivistele ning palub viiviseid vähendada VÕS § 113 lg 1 määrani. Kuna kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud ja tunnistab põhinõuet summas 1 422.23 eurot ja viiviseid 159.15 euro ulatuses, siis taotleb kostja määrata ära täitmise viis, et kostja maksab igakuiselt 100 eurot alates lahendi tegemisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
29.Kostja oma 11.12.2017 vastuse punktis 1.7 on omaks võtnud hagiavalduses toodud asjaolud, et talle kuulub alates 07.01.2010 korteriomand asukohaga xxxx, et nimetatud elumaja haldajaks ja kommunaalteenustega varustajaks on KÜ Tapa Üleviste 7 ning teenuste saajaks kostja ning et KÜ xxxx väljastas kostjale igakuiselt arved. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
30.Hagiavalduse kohaselt ajavahemikus detsember 2009.a kuni veebruar 2017.a on KÜ xxxx esitanud kostjale arveid põhisummas 4 314.04 eurot, millest on kostja jätnud tasumata 3 819.98 eurot (põhinõue). Kostja on oma 11.12.2017 vastuse punktis 2.2. leidnud, et hageja ajavahemiku 2009.a detsember kuni 15.08.2014 põhinõue 3 819.98 eurot on aegunud, kuna need nõuded on sissenõutavaks muutunud enne 7 (11)
2-17-117210 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 15.08.2017. Sama menetlusdokumendi punktis 2.4 ja edasises menetluses kostja on tunnistanud põhivõlgnevust kokku 1 422.23 eurot (I kd, t.lk. 171). Hageja oma 01.02.2018 seisukohas on nõustunud kostja poolt tunnistatud põhivõlgnevuse summaga 1 422.23 eurot (II kd, t.lk. 15). Seejuures ei ole hageja hagist osaliselt loobunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Seega kohus kohaldab aegumist ja jätab rahuldamata kõik hageja nõuded (s.o nii põhinõue kui ka viivis), millised on muutunud sissenõutavaks enne 15.08.2014.
31.Hageja on kinnitanud, et tema nõue kostja vastu, mis ei ole aegunud, on 1 422.23 eurot. Kostja vastuse kohaselt koosneb nimetatud summa põhivõlgnevusest 2014.a eest 192.43 eurot; 2015.a eest 629.32 eurot, 2016.a eest 477.73 eurot ja 2017.a eest 122.73 eurot. Põhinõude summa tuleneb hagiavaldusele lisatud arvetest (I kd, t.lk. 99-131). Arvete koondväljavõte on toodud samuti hageja 01.02.2018 menetlusdokumendis (II kd, t.lk. 15, 16). Põhinõude üle vaidluse puudumise tõttu jätab kohus arvetel toodud summad täiendavalt analüüsimata. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on võtnud hagi põhinõude 1 422.23 eurot ulatuses õigeks. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Nende sätete alusel kohus rahuldab hagi põhinõude osas ilma hagi rahuldamist täiendavalt põhistamata ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 422.23 eurot. Viivise väljamõistmise nõue
32.Võlasuhte tekkimise alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille p 6 kohaselt võlasuhe võib tekkida muust seadusest tulenevast alusest. Kostjal on tekkinud põhivõlgnevus kui korteriomandi omanikul, ta ei ole korteriomandi majandamiskulusid tasunud. Kostjal võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus ei nõustu kostja väidetega esialgse võlausaldaja poolt kostjalt viivise nõudmata jätmise ning võlgnevuse hagejale loovutamise tõttu hagejal kui äriühingul KÜS § 7 lg 4 sätestatud ulatuses viivise nõudmise õiguse puudumise ja põhjendatuks viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra lugemise kohta.
33.18.01.2017 nõude loovutamise lepinguga KÜ xxxx (nõude loovutaja) loovutas Condor Finants OÜle (hageja) nõude R. L’e (kostja) vastu seisuga 31.10.2016 tekkinud võlgnevuse põhisummas 3 708.78 eurot. Lepingu punkti 1.2. kohaselt omandas Condor Finants OÜ nõude kostja vastu täies ulatuses, s.h õigusega nõuda intresse, viivised jne. Lepingu punktis 1.3. leppisid lepingupooled kokku, et täiendava võlgnevuse tekkimisel pärast 31.10.2016 annab loovutaja üle ka sellega seotud dokumendid ning akti õigustes, mis on sätestatud sama lepingu punktis 1 (I kd, t.lk. 150-151). 18.01.2017 koostatud varalise nõude loovutamise teatise kohaselt nõuded koos kõikide kõrvalnõuetega, mis tulenevad KÜ xxxx poolt kostjale osutatud/vahendatud teenuste eest põhisummas 3 708.78 eurot ja viivise 829.04 eurot, on loovutatud Condor Finants OÜ-le (I kd, t.lk. 132-133). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 165 alusel loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt 8 (11)
2-17-117210 määratletavad. Kostja ei ole väitnud, et korteriühistu poolt hagejale loovutatud nõuded on kostja poolt esialgsele võlausaldajale tasutud. Eeltooduga on tuvastatud, et hageja on õigustatud isik, kes võib nõuda kostjal korteriühistu ees tekkinud võlgnevuse hagejale tasumist. 34.VÕS § 167 lg 3 järgi nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistul oli õigus nõuda kostjalt viivise tasumist KÜS § 7 lg 4 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Maakohus leiab, et KÜS § 7 lg 4 tuleb lugeda erisätteks VÕS § 113 lg 1 ls 2 suhtes. KÜS § 7 lg 4 ei tulene, et korteriühistu poolt nõude loovutamisel ei teki nõude omandajal samas seaduses sätestatud 0.07% ulatuses viivise nõudmise õigust. Seega VÕS § 167 lg 3 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist KÜS § 7 lg 4 sätestatud ulatuses. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1 alusel, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega kostjalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivise väljamõistmine on põhjendatud üksnes alates 01.01.2018 kuni põhinõude tasumiseni.
35.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 01.09.2014 kuni 20.10.2017 määraga 0.07% põhinõudelt 1 422.23 eurolt arvestatud viivist summas 685.93 eurot. Viivise arvestus on toodud hageja 01.02.2018 menetlusdokumendis (I kd, t.lk. 15-16), millega kohus nõustub. Lisaks kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 1 422.23 eurolt ajavahemiku 21.10.2017-31.12.2017 eest määraga KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras 0.07% päevas summas 71.68 eurot (1 422.23 eurot x 72 päeva x 0.07%) ning alates 01.01.2018 kuni otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras 23.06 eurot (1 422.23 eurot x 74 päeva x 0.022%). Seega kuulub väljamõistmisele viivis kokku summas 780.67 eurot. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis alates 16.03.2018 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.
36.Kostja on palunud vähendada viiviste suurust tulenevalt VÕS § 113 lg 8. VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 ei ole kohtu jaoks imperatiivne. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole korteriomaniku kohustusi täitnud. Käesoleva otsuse punktis 30 kohus on kohaldanud aegumist hageja nõuetele, mille tagajärjel kostja on täielikult vabanenud alates jaanuarist 2010.a kuni augustini 2014.a sissenõutavaks muutunud kohustustest. Tegelikult ei ole kostja 7 aasta jooksul korteriomaniku kohustusi täitnud. Aegumuse kohaldamise tõttu rahuldatakse hageja põhinõue 3 819.98 eurost vaid 1 422.23 eurot ulatuses. Sellist kostja käitumist arvestades ei pea kohus põhjendatuks nõustada kostjaga ja jätab viivise suuruse vähendamata. Selles osas kostja taotluse rahuldamata jätmisel lahtub kohus ka sellest, et menetluses teada saadud informatsiooni kohaselt kostja ei ela korteris, millel võlgnevused on tekkinud ja korter on üürile antud. Seega leiab kohus, et ka kostja poolt tulu teenimise (üüri saamise) tõttu ei ole viivise vähendamine põhjendatud. 9 (11)
2-17-117210
37.Mis puudutab kostja väiteid, et korteriühistu poolt 2014.a ja 2015.a eest esitatud arvetel ei ole viiviste nõuded kajastatud, siis ei välista see võlausaldaja õigust nõuda viiviste tasumist. KÜS § 7 lg 4 ega VÕS § 113 lg 1 ei tulene, et viivise koos põhinõudega igakuiselt arvestamata ja nõudmata jätmise korral kaotab võlausaldaja hiljem viivise nõudmise õiguse. Otsuse täitmise kord
38.TsMS § 445 lg 1 ls 1 alusel kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on taotlenud otsuse täitmise korra määramist. Kohtuistungil on kostja esindaja palunud määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kostja maksab hagejale igakuiselt 100 kuus alates otsuse tegemisest. Hageja esindaja on sellise täitmise korraga määramisega nõustunud (II kd, t.lk 39). Seega kohustab kohus kostjat tasuma kohtuotsusega väljamõistetava summa kokku 2 202.90 eurot (1 422.23 + 780.67) igakuiselt summas 100 eurot alates 15.03.2018. Lisaks peab kostja arvestama, et tal tuleb tasuda käesoleva otsuse punktis 34 toodud viivis alates 16.03.2018 kuni põhinõude tasumiseni. Otsuse viivitamata täitmine
39.Kostja on võtnud hageja nõuded õigeks 1 581.38 eurot, s.h põhinõue 1 422.23 eurot ja viivis 159.15 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Selle sätte alusel kohus tunnistab otsuse 1 581.38 eurot ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
41.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 2 202.09 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 425 eurot (I kd, t.lk. 3, 139). Hagi nõudelt 2 315.87 eurolt (2 202.09 eurot + 1 422.23 x 8%) tuleks tasuda riigilõivu 250 eurot. Kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamist, mistõttu peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõivu 250 eurot.
42.Hagi rahuldatakse 39.42 % ulatuses esialgsest hagihinnast. Kostja ei ole korteriomaniku kohustusi täitnud. Ei ole kostja ka pärast tema vastu 15.08.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 20.10.2017 hagi esitamist võlgnevust tasunud. Kostja on 11.12.2017 menetlusdokumendis võtnud hagi osaliselt õigeks, kuid ka sellest ajast alates ei ole kostja omaks võetud nõuet tasuma asunud. Kostja senist käitumist arvestades ei ole pea kohus põhjendatuks jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus jätab poolte kohtuvälised (õigusabi) kulud nende endi kanda, kuna leiab, et menetluskulude võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kindlaksmääramine oleks hageja jaoks äärmisel ebaõiglane. 10 (11)
2-17-117210
43.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab riigilõivult 250 eurolt menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
44.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.