Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi Andrei Mihhailov vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood: 70001975, asukoht: Endla 8, 15092 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: [email protected]);
Milvi
Haitov
(e-post:
Kostja: Andrei Mihhailov (isikukood: XXX, viibimiskoht:
XXX).
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi Andrei Mihhailovi vastu kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista Andrei Mihhailovilt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks kahjuhüvitis summas 250,56 eurot.
3.Väljamõistetud kahjuhüvitis tasuda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele nr XXXX (AS Swedbank) või nr XXXX (AS SEB Pank), mõlemal juhul on viitenumber 5420014888.
Jätta menetluskulud Andrei Mihhailovi kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 1-3)
1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 04.10.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 112-1592 Andrei Mihhailov (kostja) süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri vägivallakuriteo ohver
M.K..
Sotsiaalkindlustusameti 20.10.2011. a. otsusega nr XXX hüvitati kuriteoohvri matuste korraldamisega seotud kulud summas 320,10 eurot ja 20.10.2011. a otsusega nr XXX ja nr XXX määrati M.K. ülalpeetavatele XXXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXX toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 28.09.2011. a. Tartu Maakohtu 04.04.2017. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-2158 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1795,70 eurot (ajavahemikul XX.XX.XXXX.a. – XX.XX.XXXX. a. makstud matusetoetus ja toitja surmast tulenev hüvitis).
2.Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni OAS §-is 15 sätestatud piirmäära (9590 euro) täitumiseni. Ajavahemikul XX.XX.XXXX. a kuni XX.XX.XXXX. a on M.K. ülalpeetavatele makstud toitja kaotusest tulenevat hüvitist kokku summas 250,56 eurot.
3.Hageja palub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista OAS alusel makstud hüvitis summas 250,56 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 19)
4.Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid palub menetlus lõpetada. Kostjal ei ole võimalik raha tasuda, tal on võlgu peaaegu 100 000 euro ulatuses ning ta kannab pikaajalist vanglakaristust, mis lõpeb 2031 aastal. Vangla pakutava töö tunnitasu on 64 senti. Vabanedes on kostja 53 aastane ning leida siis tasuvat tööd, et võlad tasuda, pole võimalik.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
6.Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mille järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega.
7.Harju Maakohtu 04.10.2012. a otsusega (jõustunud 22.05.2013) kriminaalasjas nr 1-12-1592 (tl 33-38) on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastase teo, millega põhjustas M.K. surma.
8.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kostja süüd. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on olemas põhjuslik seos, seega tuleb kostjal VÕS § 129 alusel tekitatud kahju hüvitada. Asjaolu, et kostja kannab pikaajalist vanglakaristust ning tal ei ole võimalik raha maksta, ei vabasta kostjat tekitatud kahju hüvitamise kohustusest.
9.Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lg 3 sätestab,
et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. OAS § 17 lg 1 järgi makstakse hüvitist ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju korral otsuse tegemisele järgnevast kuust perioodiliste maksetena. Põhja Pensioniameti 20.11.2011. a otsustega nr XXX (tl 5-6) ja nr XXX (tl 7-8) on XXXXXX XXXXXle ja XXXXXX XXXXXle määratud perioodiline hüvitis.
10.OAS § 31 lg 1 esimese lause järgi läheb pärast sama seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile.
11.Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2017. a tõendi nr XXX (tl 12) kohaselt hüvitati M.K. ülalpeetavatele XXXXXX XXXXXle ja XXXXXX XXXXXle toitja surmast tulenev kahju ajavahemikul XX.XX.XXXX.a. – XX.XX.XXXX. a. summas 250,56 eurot, mille nõudeõigus on OAS § 31 lg 1 alusel üle läinud riigile.
12.Tulenevalt eeltoodust kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju summas 250,56 eurot. Menetluskulud
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
14.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.