LIIVALAIA 5 KORTERIÜHISTU hagi Aktsiaseltsi MV KAUBAD vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2017.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Aktsiaseltsi MV KAUBAD apellatsioonkaebuse hind 50 157,61 eurot ja LIIVALAIA 5 KORTERIÜHISTU vastuapellatsioonkaebuse hind 2268 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi MV KAUBAD apellatsioonkaebus ja LIIVALAIA 5 KORTERIÜHISTU vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
(apellatsioonimenetluses vastustaja ja nende Hageja vastuapellant): LIIVALAIA 5 KORTERIÜHISTU (registrikood 80074490), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed ER ja GT ning tehinguline esindaja Jüri Asari Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastuvastustaja): Aktsiaselts MV
KAUBAD
(registrikood 10102339), seaduslik esindaja juhatuse liige RV ja tehinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Kohtuistungi toimumise aeg
09.03.2018.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed ER ja GT ja hageja tehinguline esindaja Jüri Asari ning kostja seaduslik esindaja juhatuse liige RV ja kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1(5)
Tsiviilasi nr 2-16-19497
1.1.Kostja, Aktsiaselts MV KAUBAD kohustub tasuma hagejale, LIIVALAIA 5 KORTERIÜHISTU’le perioodi 01.10.2013.a – 31.10.2016.a kostjale kuulunud korteriomandi Liivalaia 5-67 majandamiskulude eest kokku 37 382,67 eurot nelja maksena. Esimene makse summas 10 000 eurot tuleb tasuda hiljemalt 29.03.2018.a. Järgmine makse summas 10 000 eurot tuleb maksta hiljemalt 30.04.2018.a, kolmas makse summas 10 000 eurot hiljemalt 31.05.2018.a ja neljas makse summas 7382,67 eurot hiljemalt 30.06.2018.a. Juhul, kui kostja viivitab kasvõi ühe makse tasumisega, tuleb tal tasuda täiendavalt 12 774 eurot kuu aja jooksul alates viivitusse sattumisest.
1.2.Punktis 1.1 nimetatud rahasummade maksmise kohustuse kohase täitmise korral loevad pooled, et kostja on täitnud kõik perioodi 01.10.2013.a – 31.10.2016.a majandamiskulud korteri Liivalaia 5-67 eest ja muid käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid hagejal kostja suhtes ei ole. Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2017.a otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tagastada Aktsiaseltsile MV KAUBAD pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 550 eurot AS MV KAUBAD pangaarvele nr EE593300332056000007 (Danske Bank). Tagastada LIIVALAIA 5 KORTERIÜHISTU’le pool vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot LIIVALAIA 5 KÜ pangaarvele nr EE092200221011803237 (Swedbank). Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.30.12.2016.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 2268 eurot ja põhivõla 37 382,67 eurot ja viivise 12 774,94 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriühistu liige ja kostja omandis on kinnistusraamatu andmetel mitteeluruumid suurusega 937 m2. Hageja on kostjale esitanud ajavahemikul 01.10.2013.a - 31.10.2016.a arveid summas 40 047,85 eurot, millest kostja on tasunud hagejale 2665,18 eurot. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016.a tsiviilasjas nr 2-12-50816 kinnitatud kompromissist pidi kostja tasuma hagejale majandamise kulude katteks 25 500 eurot ja sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel perioodi eest kuni 01.10.2013.a teineteise vastu rohkem nõudeid. Käesolevas hagis võlgnevuse nõudeperiood on 01.10.2013a - 31.10.2016.a. 24.12.2009.a toimus majas küttesüsteemi avarii, seoses millega kostja paigaldas oma ruumidesse õhksoojuspumbad ja eraldus maja keskkütte süsteemist. Kostja jättis maksmata ühistu poolt esitatud arved, vaatamata sellele kostja jätkuvalt tarbis soojust naaberruumide kaudu, mis kuuluvad teistele korteriühistu liikmetele. Selleks et määrata kindlaks, kui suures ulatuses peab kostja osalema maja üldiste küttekulude kandmises, oli hageja sunnitud tellima ekspertiisi omal kulul. Seoses sellega nõudis hageja kostjalt ekspertiisiga seotud kulude hüvitamist täies ulatuses. Kostja ei võtnud ise ette samme ekspertiisi läbiviimiseks ning jättis endiselt maksmata küttekulud. Sellega tekitati kahju maja teistele korteriomanikele. Ka pärast
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-19497 ekspertiisi jättis kostja kõik küttega seotud kulutused maksmata. Pooltel oli juba tsiviilasjas nr 2-12-50816 vaidlus, kas (või kui suures ulatuses) kostja peab tasuma oma ruumide kütmise eest, kuna tema on omavoliliselt eraldunud maja keskkütte süsteemist. Hageja tellis ekspertiisi, mis oli teostatud 2014.a aprillis riiklikult tunnustatud eksperdi IP ja Kütte ja ventilatsiooniinseneri OJ poolt. Ekspertiisiakti kohaselt kostja üldises küttekulus osalemise protsent temale kuuluvale elamu ruumile on 24,9% ruutmeetri kohta (tegelikult mõõtmised ja arvutused olid teostatud soojal ajal ning tegelikult protsent oleks võinud olla suurem). Seoses ülaltooduga hageja arvutas ümber kostja küttekulude suuruse alates nõudeperioodi algusest ja esitas temale uued arved. Kostjale tasumiseks esitatud summade suurus on toodud korteriühistu arvetes, millest nähtub, et kostjalt nõuti tasu remondifondi, üldelektri, kütte, maja halduse, kindlustuse, vee soojendamise ning kanalisatsiooni eest ja EKÜL makseid. Kokku esitati vaidlusaluse perioodi jooksul kostjale arveid summas 40 047,85 eurot, millest tasuti 2665,18 eurot. Iga üksiku arve summa jagati 3791,8 m2 (tasumisel arvestatav maja pind) ja korrutati kostjale kuuluva maja osa suurusega 937 m2 (kostjale kuuluv maja pind) ning saadi arvel olev summa. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja jättis mõned seisukohad põhistamata ning osad tõendid on poolikud. Hageja ei tõendanud hagiavalduses nimetatud teenuse pakkujate välja valimist (st kehtivaid üldkoosoleku otsuseid nendega lepingute sõlmimiseks), lepingute tingimusi, sh tariife, tariifide kehtestamise dokumente (seaduses ette nähtud juhtudel haldusakte), arvetel märgitud teenuste reaalset tarbimist (sh mõõdikute näitajaid) ega ka seda, et kostjal oli reaalne võimalus nende teenuste tarbimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta on neid kulutusi reaalselt kandnud. Hageja ei ole tõendanud, et kulude kandmiseks, mis ei ole kommunaalkulud (remondifond, halduskulu jne), on hagejal olemas kehtivad üldkoosoleku otsused. Puuduvad lepingud ja ka hageja otsused majandamisja kommunaalkulude teenuse pakkujate välja valimise kohta. Hageja ei ole tõendanud nõuetekohaselt majandamiskulude arvetel olevaid summasid ega nende viiviseid. Hageja on esitanud oma hagiavalduses arveid sidumata need kostja väidetavate võlgadega. Hageja peab põhistama arvutusliku käiguga, kuidas teenuse osutajate arvete alusel tekkisid kostjale esitatud arved. Samuti ei ole välja toodud viivise sissenõutavaks muutumise aega ega viivise detailset arvestust. Viivise nõudmine eeldab ka seda, et hageja oleks tõendanud arvete edastamist kostjale ja arvete edastamise kuupäeva. Antud asjas puuduvad seega tõendid selle kohta, et väidetavalt on kostja tasunud arveid vaid osaliselt. Kostjale oli arusaamatu nõude alus kütte eest. Hagiavalduse punktis 2.5 on selgelt välja toodud, et kostja paigaldas enda ruumidesse õhksoojuspumbad ja eraldus maja keskkütte süsteemist, kuna 24.12.2009.a toimus majas küttesüsteemiavarii. Hageja jättis tõendamata, et kostja kasutab naaberruumide soojust ega anna hoopis oma soojust vastu. Seega ei ole võimalik aru saada, millisel alusel peab kostja maksma kütte eest topelt. Ebamõistlik on jätta ekspertiisikulud kostja kanda. Hagiavalduses esitatud ekspertiisitaotlusest nähtub, et ekspertiis ei ole vaid kostjast tingitud põhjustel ning ekspertiisiga tuvastati hulganisti teisi probleeme, mis kortermajal on, mille eest ei vastuta kostja. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 10.11.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja majandamiskulude võlgnevuse ajavahemiku 01.10.2013.a - 31.10.2016.a eest summas 37 382,67 eurot ja viivise 12 774,94 eurot hageja kasuks. Kohus jättis hagi kahju hüvitise summas 2268 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis hageja poolt tasutud riigilõivu kostja kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1100 eurot.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-19497
Kostja apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 10.11.2017.a otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati, jäeti riigilõiv kostja kanda ja kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Kostja täpsustas, et ta ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja millega hageja menetluskulud jäid kostjalt välja mõistmata. Kostja palus tühistatud osas jätta hagi läbi vaatamata või teha uue otsus, millega jäetakse hagi tervikuna rahuldamata ja mõistetakse hagejalt välja kostja menetluskulud. Kostja palus peatada menetluse kuni kohtuasjas nr 2-14-52860 lõpplahendi jõustumiseni. Hageja vastuapellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi kahju hüvitise summas 2268 eurot väljamõistmiseks ning millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Seisukohad apellatsioonkaebuste osas
6.Hageja ja kostja vaidlesid mõlemad teise poole apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta vastaspoole apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse vastaspoole poolt vaidlustatud osas muutmata. Menetluse käik
7.09.03.2018.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellant ja vastuapellant palusid tagastada pool kaebuste esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
9.Kostja taotles apellatsioonkaebuses menetluse peatamist kuni kohtuasjas nr 2-14-52860 lõpplahendi jõustumiseni. Arvestades, et kompromissi kohtule kinnitamiseks esitamisega taotlesid pooled menetluse lõpetamist, ei lahenda ringkonnakohus kostja taotlust menetluse peatamiseks.
10.Apellant ja vastuapellant taotlesid mõlemad kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuste esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel kuuluvad need taotlused rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1100 eurot. Sellest pool, s.o 550 eurot tuleb apellandile tagastada. Vastuapellant tasus vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 eurot. Sellest poolt, s.o 125 eurot tuleb vastuapellandile tagastada. Taotlustes ei märkinud menetlusosalised, mis arveldusarvetele soovivad nad riigilõivu tagastamist, seega määrab ringkonnakohus riigilõivu
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-19497 tagastamise menetlusosaliste samadele maksekorraldustest nähtuvalt riigilõiv.
kontodele,
kust
tasuti
kohtule
esitatud
11.Kuna pooled lühendasid kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.