Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-16199 Kännu Residents OÜ hagi K K vastu põhivõla 3370,01 euro, viivise 238,36 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro ja edasise viivise saamiseks 4321,32 eurot Hageja: Kännu Residents OÜ (14246791), esindaja A T Kostja: K K (xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Kännu Residents OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista K Kilt Kännu Residents OÜ kasuks põhivõlg 2188,40 eurot, viivis 238,36 eurot ja alates 25.10.2024 viivis arvestatuna 2188,46 eurolt määraga 0,066% päevas kuni põhivõla (2188,46 euro) tasumiseni.
3.Välja mõista K Kilt Kännu Residents OÜ kasuks kahjuhüvitisena 504 eurot ja alates 24.10.2024 viivis arvestatuna 504 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla (504 euro) tasumiseni.
4.Välja mõista K Kilt Kännu Residents OÜ kasuks sissenõudmiskuluna 40 eurot.
5.Jätta Kännu Residents OÜ menetluskulud 84% ulatuses K Ki kanda ja K Ki menetluskulud 16% ulatuses Kännu Residents OÜ kanda.
6.Välja mõista K Kilt Kännu Residents OÜ kasuks menetluskuluna 714 eurot. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
7.K Kil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Kännu Residents OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.24.10.2024 esitas Kännu Residents OÜ Harju Maakohtule hagi K K vastu põhivõla 3370,01 euro, viivise 238,36 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro ja edasise viivise saamiseks. Hageja täpsustas hagi 04.11.2024.
2.Hagi kohaselt üüris kostja 07.12.2022 sõlmitud tähtajatu üürilepingu alusel aadressil xxx eluruumi nr xxx. Leping lõppes hageja ülesütlemisega 31.08.2024. Lepingu kohaselt oli üürisumma 320 eurot kuus, millele lisandusid eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (punkt 2.2). Kostja tasus tagatisraha 320 eurot.
3.Üüritud pinda kostja üle andma ei ilmunud. Tuba vajas tavalisest rohkem koristamist ja üürniku poolt jäetud asjade utiliseerimist ning ka remonti, kuivõrd üürnik ei informeerinud üürileandjat tekkinud vee kahjust laes.
4.Kostjal on tasumata üür ja kommunaalmaksed 02.2024 - 09.2024 eest 2188,40 eurot, summast on maha arvatud tagatis 320 eurot (eelmise perioodi (kuni 08.2024) võlg 2461,01 eurot + 09.2024 kommunaalid 47,39 eurot — tagatis 320,00 eurot = 2188,40 eurot).
5.Lisaks nõuab hageja kostjalt koristamise kulu 110 eurot. Koristamise tasu 110 eurot tuleneb lepingu p-st 4.15, kuivõrd p. 2.1.2 viitab üldisele haldusele/hooldusele (kommunaalkuluna), aga 4.15 fikseerib konkreetselt eluruumi üleandmise korra. Lisaks veel punkt 6.3.3. Kuid kuna koristamise kulud ületasid kokkulepitud määra, lähtus hageja koristusfirma arvest kooskõlas p-ga 4.15.
6.Samuti nõuab hageja kostjalt diivani (394 eurot) ja voldikkardinate (279 eurot) vahetuse hüvitamist. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahjude likvideerimiseks teostatud remondi ja remondivahendite hüvitamist summas 398,61 eurot.
7.Enne toa üleandmist pilte ei tehtud, toa seis fikseeriti üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kuigi võlgnik seda ei allkirjastanud, oli selle sisu talle teatavaks tehtud, sest akt oli üürilepingu lahutamatu osa, mille kostja selle sõlmisel allkirjastas nõuetekohaselt. Üürilepingu lõppemisel oleks kostja pidanud akti hagejale esitama (p. 6.3), kuid kuna kostja lahkus ette teatamata, seda ei toimunud ja kostja ei kinnitanud oma allkirjaga ka eluruumi tagastamist. Rulood olid akendel ees, see fikseeriti ainult kui “aknad - töökorras” ning eluruumi kostja kasutusse andmisel pilte toa seisust ja sisust ei tehtud. Ruloode väljavahetamise vajadusest anti kostjale teada 16.09.2024 e-kirjas - kostja suitsetas eluruumis, mis oli keelatud ning selle tegevuse kahjud olid sellised, et ainuüksi koristamisest ei piisanud. Sama käis ka diivani väljavahetamise kohta. Remont, mida hageja teostas peale kostja lahkumist, puudutas ennekõike kostjale 16.09.2024 e-kirjas saadetud kahjude likvideerimist: seinade üle värvimine, lae värvimine, vuukide pahteldamine. Töid teostas hageja ise ning hindas oma ajakulu väärtuseks 300 eurot, millele lisandus 98,61 eurot vastavalt materjalide ostutšekile. Kostja 16.09.2024 e-kirjale ei reageerinud, temalt ei tulnud vastust ega ka kinnitust, et ta ei ole kirja kätte saanud. Fotod (lisa 8) olid täienduseks kostjale 16.09.2024 saadetud e-kirjale, kuivõrd kahjustused vee lekkest olid kõige suuremad ning fotod paarist mööblieseme pinnast ning toa nurgast näitavad, millises hooletus seisus eluruum oli (kostja rikkus üürilepingu p-i 4.2 - ei hoidunud eluruumi ning sisustust hävimise või kahjustumise eest). Kostja vastuväited
8.Kostjale on asja materjalid kätte toimetatud 06.11.2024 KÄPO kaudu, kuid kostja kohtule ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3
10.Kohus tuvastas asja lahendamiseks, et kostja üüris 07.12.2022 sõlmitud tähtajatu üürilepingu alusel aadressil xxx eluruumi nr xxx (dtl 8-13). Leping lõppes hageja ülesütlemisega 31.08.2024 (dtl 16). Lepingu kohaselt oli üürisumma 320 eurot kuus, millele lisandusid eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (punkt 2.2). Kostja tasus tagatisraha 320 eurot.
11.Kuna pooled on lepingus (punktis 2.1.2) leppinud kokku igakuises üüris 320 eurot ja et kostja peab tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt lepingu punktile 2.2, siis tuleb kostjalt hagejale välja mõista üüri ja kommunaalteenuste võlgnevus 2188,40 eurot. Summa on kujunenud järgnevalt: märts kuni august 2024 üürivõlgnevus (dtl 25-30) on 1920 eurot, millele lisandub kommunaalteenuste võlgnevus jaanuar kuni august 2024 eest 541,01 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud tagatis 320 eurot.
12.Vastavalt üürilepingu punktile 2.9 on lepitud kokku viivise määras 0,066% tasumisega viivitatud summast päevas. Hageja on arvestanud üüri ja tasumata kommunaalkuludelt viivist iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 16.09.2024 (dtl 39) summas 183,47 eurot ja perioodi 17.09.2024 kuni 24.10.2024 eest summas 54,89 eurot, kokku 238,36 eurot. Alates 25.10.2024 nõuab hageja viiviseid tasumata üürilt ja kommunaalidelt summas 2188,46 eurot määraga 0,066% päevas. Kohus leiab, et hageja viivisenõude on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.Hageja esitas üürilepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise nõude.
14.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
15.Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude VÕS § 115 lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud VÕS § 115 lg-s 3. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3).
16.Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17.Hageja nõuab kostjalt koristamise kulu 110 euro hüvitamist vastavalt koristusfirma esitatud arvele (dtl 36), samuti nõuab hageja kostjalt diivani 394 eurot (dtl 35) ja voldikkardinate 279 eurot (dtl 38) vahetuse hüvitamist ning kahjude likvideerimiseks teostatud remondi 300 euro ja remondivahendite 98,61 euro (dtl 37) hüvitamist.
18.Kohus tuvastas, et 16.09.2024 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles on kirjeldatud korteris esinenud puuduseid (dtl 34). Hageja selgitusel kostja sellele e-kirjale ei vastanud.
4
19.TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
20.Asja lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, millises seisus oli korter ja selles olevad asjad (mille osas hageja leiab, et on kahjustused) enne korteri üürile andmist ja pärast lepingu lõppemist.
21.Hageja selgitusel enne toa üleandmist pilte ei tehtud, toa seis fikseeriti üleandmisevastuvõtmise aktiga (dtl 14-15). Lepingu punkti 1.4 kohaselt eluruumi ja sisustuse üürnikule üleandmisel koostavad ja allkirjastavad pooled üleandmise akti, mis on lepingu lisaks 1 (dtl 8). Kohus tuvastas, et kostja allkiri on akti lehel 1 (dtl 14). Korteri tagastamisel kostja ei viibinud.
22.Akti kohaselt on diivani seisukord üürile andmisel märgitud uus (dtl 15). Koristusfirma on oma arvel märkinud, et diivani ja ruloode puhastamine ei õnnestunud, arvestades mustuse ja suitsust läbiimbumise kõrget taset, need tuleks asendada (dtl 36). Hageja esitas diivani soetamise kohta arve summas 394 eurot (dtl 35). Kohus leiab, et kostja peab hüvitama uue diivani soetamise kulu, kuna on tuvastatav, et diivan oli selle kostjale üürile andmisel uus, pärast kostja korterist lahkumist aga suitsust läbiimbunud ja seda ei olnud võimalik puhastada. Kostjalt tuleb välja mõista 394 eurot.
23.Akti kohaselt oli korter kostjale üürile andmisel väga heas korras ja renoveeritud (dtl 15). Kostja korteri tagastamisel ei viibinud. Hageja on teatanud 16.09.2024 e-kirjas kostjale, et korter on suitsust läbi imbunud, tuba on koristamata, määrdunud (dtl 34). Koristusfirma on oma arvel märkinud, korter/tuba vajas keskmisest rohkem koristamist ning suitsetamise tagajärgede likvideerimist (dtl 36). Eelnevat arvestades ja kooskõlas üürilepingu punktiga 4.15 tuleb kostjal hüvitada koristamise kulu 110 eurot.
24.Kohus leiab, et kostja ei pea hüvitama voldikkardinate asendamise kulu 279 euro, kuna asjas ei ole võimalik esitatud akti põhjal tuvastada, millised kardinad ja millises seisukorras olid kostjale üürile andmise hetkel. Hageja kinnitab, et eluruumi kostja kasutusse andmisel pilte toa seisust ja sisust ei tehtud. Aktis puudub aknakatete osas eraldi märge. Asjaolu, et aknad olid töökorras, ei näita aknakatete olemasolu ja nende seisukorda.
25.Niisamuti leiab kohus, et kostja ei pea hüvitama kahjude likvideerimiseks teostatud remondi 300 euro ja remondivahendite 98,61 euro (dtl 37) kulu. Hageja selgitas, et remont, mida hageja teostas peale kostja lahkumist, puudutas ennekõike kostjale 16.09.2024 e-kirjas saadetud kahjude likvideerimist: seinte üle värvimine, lae värvimine, vuukide pahteldamine. Töid teostas hageja ise ning hindas oma ajakulu väärtuseks 300 eurot, millele lisandus 98,61 eurot vastavalt materjalide ostutšekile. Hageja sõnul olid veelekke kahjustused kõige suuremad. Hageja esitatud fotodel (dtl 40-44) puuduvad fotode tegemise kuupäevad. Ka ei ole tehtud fotosid nendest samadest kohtadest korteri üürile andmise hetkel. Korteri üürile andmise aktis seinte, lagede ja vuukide seisukorda ei ole konkreetselt fikseeritud. Lisaks peab üürileandja arvestama, et loomulikust kasutamisest tuleneva kulumise eest ei vastuta kostja.
26.Hageja on palunud muudelt kuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 24.10.2024 kuni tasumiseni.
27.Kohus mõistab välja kostjalt diivani ja koristamise eest kokku 504 eurot ja sellelt summalt alates 24.10.2024 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
28.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on esitanud kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks (dtl 32-34). Kuna kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda viivist, tuleb kostjal hüvitada hageja sissenõudekulu summas 40 eurot.
29.Menetluskulud
29.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
5 rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 84% ulatuses, mistõttu peab kostja kandma hageja menetluskuludest 84% ja 16% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda.
29.2.Hageja põhjendatud kuluks on TsMS § 138 kohaselt riigilõiv 490 eurot.
29.3.Hageja on teatanud, et tema kulud lepingulisele esindajale on 360 eurot. Õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Kohus, hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et hagejale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund.
29.4.Kuna kostja peab hüvitama hageja menetluskuludest 84%, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 714 eurot. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
29.5.Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohus rahuldab taotluse.
29.6.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.