Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ulatuses välja mõista Peeter Hansenilt. Jätta rahuldamata Indrek Kanguri nõue hagi tagamise tagatise 255 eurot Peeter Hansenilt väljamõistmiseks. Kohtuotsus saata hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Indrek Kangur (hageja) sõlmis Peeter Hanseniga (kostja) XX.XX.XXXX ostumüügilepingu sõiduauto Volvo XC-70 ostmiseks hinnaga 5100 eurot. Sõiduauto oli müügis internetiportaalis auto24, kus identifitseerimiskoodiks oli märgitud XXX. Tegelikkuses müüdud autol on VIN-kood XXX. Müügikuulutuses oli auto läbisõiduks märgitud 235000 km, mis tegelikkuses osutus tunduvalt suuremaks – 305000 km. Müügikuulutuse kohaselt pidi olema tegemist heas korras sõidukiga. Lepingu vormistamisel avaldas kostja, et autol on järgmised puudused: käsipiduri kasutamisel läheb põlema mootori tuli, auto tagumine vasak tuli kogub niiskust, piduritule pirn ei ole töökorras, auto kapotialune võib õline olla, sest vahetatud on roolilatt. Hilisemal vaatlusel selgus, et peaaegu pool autot on üle värvitud ning tööd on teostatud ebakvaliteetselt ja parempoolsed uksed käivad halvasti lahti. Automaakler.ee esindaja teostas diagnostika ja tuvastas, et auto kapott mullitab, esitiivad on värvitud, parem esimene uks on väljast värvitud, seest värvimata hõbe, vasaku esiukse esiosa on värvitud mustaks matiks jne. Sõites kisub auto rooli tugevalt paremale, esisild pole õigesti all. Tühikäigul keres tugev vibratsioon. Sõiduki kere on halvasti säilinud, tugevasti järeltöödeldud. Veakoodid annavad mõista, et sõiduk on puudulikult taastatud. Hageja saatis kostjale teate ostu-müügilepingu tühistamise kohta, mis on kostjale üle antud XX.XX.XXXX. Hageja leiab, et kostja kallutas teda tehingut tegema pettuse teel, märkides sihilikult müügikuulutusse ebaõige VIN-koodi, ja jättis hagejale teatamata varjatud puudused, millest õigeaegsel teadasaamisel ei oleks hageja lepingut sõlminud. Kohtusse esitatud hagis nõudis hageja kogu ostuhinna, so 5 100 euro tagastamist. Menetluse kestel esitas hageja alternatiivse nõude, leides, et kui müügilepingu tühistamine ei ole kehtiv, nõuab ta hinna alandamist. Hageja oli seisukohal, et kostjal tuleb talle tagastada enammakstud summa 3 000 eurot. Pärast eksperdiarvamuse laekumist täpsustas hageja oma nõuet, alandades sõiduki hinda 2 116.98 euro võrra. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust. Kuna tegemist oli pruugitud sõidukiga, siis võis esineda nii nähtavaid kui ka varjatud puudusi. Ostjal olid tagatud kõik võimalused igakülgselt tutvuda ostetava

sõidukiga. VIN koodis ühe numbri kirjutamisel eksimist ei saa pidada ostja tahtlikuks petmiseks. Müügikuulutuses oli märgitud ka sõiduki registreerimisnumber XXX, seega müüdi konkreetset sõidukit. Samuti on müügikuulutuses üheselt märgitud: läbisõidumõõdiku näit 235000, mida ei saa tõlgendada kui tegelikku läbisõitu. Kostja müüs hagejale sõiduki, mis omas kehtivat, Taanis teostatud TÜV-i. Kostja teavitas hagejat nendest puudustest, millest oli ise teadlik. Enamus puudusi, millele hageja viitab, ei saa olla varjatud, näiteks kapott mullitab, ukse esiosa värvitud mustaks matiks jne. Hageja nõuab ostuhinna täies mahus tagastamist, kuid sõidukit tagastanud ei ole. Hageja poolt kostjale 16.04.2017 saadetud avaldusest nähtub, et mõned vead ilmnesid juba koju sõitmisel. Kolme kuu jooksul hageja puudustest ja riketest ei teatanud. Kostja ei tea, kas hageja on ise selles ajavahemikus sattunud liiklusõnnetusse. Kostja auto müüjana on füüsiline isik, kes ei teinud tehingut oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega tarbijale müügi regulatsioon ei kohaldu. Vastuseks hageja nõudele alandada ostuhinda märgib kostja, et ta ei nõustu hageja poolt 02.10.2017 täiendava hagiavalduse lisana esitatud ülevaatusakti ja remonttööde maksumuse kalkulatsiooniga. Nende dokumentide koostamise ajaks oli sõiduk hageja omandis ja valduses olnud 8 – 9 kuud. Igasugune mõistlik aeg pretensioonide esitamiseks on minetatud. Kostja leiab, et sõiduki üleandmise ja puuduste ilmnemise vaheline ajaline distants oli ebamõistlikult pikk. Kostja on ostuhinda juba alandanud, müües hagejale auto, mille alghind oli 6390 eurot, 5100 euroga. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kohtule kõigepealt nõude kogu ostuhinna tagastamiseks summas 5100 eurot sellel alusel, et ta on tühistanud XX.XX.XXXX sõlmitud ostu-müügilepingu, mistõttu peab toimuma tagasitäitmine. Esialgse hagi kohaselt on hageja arvates tegemist pettusega kostja poolt. Hageja on esitanud kostjale 16.04.2017 dateeritud avalduse sõiduauto ostu-müügilepingu tühistamiseks, mille kostja on kätte saanud 3.05.2017. Pärast kostjalt kohtumenetluse ajal vastuväidete saamist selle kohta, et tühistamise avaldus on alusetu, esitas hageja täiendava nõude ostuhinna alandamiseks. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse tegemine teisele poolele) olema täidetud materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal puudus materiaalne alus tehingu tühistamiseks, mistõttu poolte vahel sõlmitud müügileping on jätkuvalt kehtiv. Eksimus müügikuulutuses avaldatud VIN-koodi ühes numbris ei ole käsitletav pettusena, s.t. isiku tahtliku eksimusse viimisena või eksimuses hoidmisena, eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. Hageja on ise esitanud tõendi, mille kohaselt vale VIN-koodi sisestamisel andmed sõiduki kohta puuduvad (tl 20 – 22). Enne sõiduki ostmist vaatas hageja ise sõiduki üle ja tal oli võimalus märgata nähtavaid puudusi: mullitav kapott, erinevat värvi uksed jms. Müügikuulutuses märgitud läbisõit vastas näidikule ning kohtule ei ole tõendatud, et kostja on läbisõidunäitu mingil viisil muutnud. Hageja on pärast kostjale tehingu tühistamise avalduse saatmist aprillis 2017 käitunud vastuoluliselt. TsÜS § 84 lg 1 2. lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu järgi saadu.

Hageja on 12.09.2017 kohtuistungil avaldanud, et ta ei ole vaidlusaluse sõidukiga sõitnud alates jaanipäevast. Seega jätkas hageja sõiduki kasutamist pärast tehingu tühistamise avalduse tegemist enam kui kahe kuu jooksul, avaldamata üheski kirjalikus dokumendis ettepanekut võimaliku õigusliku aluseta kasutatava sõiduki hoiustamiseks ja/või tagastamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg 1 kohaselt Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 112 lg 1 ja 3 kohaselt Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Riigikohtu lahendi 3-2-1-156-11 punktides 19 ja 21 on märgitud: Müüja vastutuse hindamisel ostuhinna alandamise eeldusena ei ole VÕS § 105 esimese lause järgi tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel (vt ka nt Riigikohtu 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13105, p-d 11, 13; 26. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-07, p 14). Nendest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

ülevaatusel fikseeritud puuduseid, on eksperdi arvamuse kohaselt vaidlusaluse sõiduki turuhind ca 3100 eurot. Lähtudes VÕS § 112 lg 1 toodud valemist alandas hageja 02.02.2018 menetlusdokumendis sõiduki hinda 2116.98 euro võrra, sest sõiduki väärtus puudustega on (3100x5100:5300) 2 983.02 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue selles ulatuses kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjale ostuhinna – 5 100 eurot – tasunud. VÕS § 112 lg 3 kohaselt hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist. Hageja nõue 2 116.98 euro välja mõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kostja poolt võõrandatud sõidukil olid Automaakler Eesti OÜ 11.02.2017 ülevaatusaktis tuvastatud puudused olemas müügilepingu sõlmimise ajal; sõidukil tuvastatud puudused ei tulenenud ostjast; ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama ning müüja teadis või pidi teadma puudusest, kuid ei avaldanud seda ostjale. Automaakler Eesti OÜ poolt on 11.02.2017 tuvastatud, et vaidlusaluse sõiduki kere on tugevasti järeltöödeldud; leidub pahteldatud detaile; veakoodid annavad mõista, et sõiduk on puudulikult taastatud. Kostja on seisukohal, et Automaakler Eesti OÜ aktis viidatud avarii sai toimuda üksnes pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, kuid kostja ei ole tõendanud tema poolt väidetud avariid vaidlusaluse sõidukiga ajavahemikus 23.01 – 11.02.2017. Automaakler Eesti OÜ 11.02.2017 ülevaatusaktis on märgitud, et vaidlusalune sõiduk ei ole osalenud [Eestis] liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis. Sõiduk vaadati spetsialisti poolt üle vähem kui 3 nädalat pärast müügitehingut, mistõttu kohus loeb tuvastatud puudused sõidukil olevaks juba müügitehingu tegemise ajal. Mõningad puudused sõidukil võisid tõepoolest olla nähtavad: mullitav kapott, erineva värviga uksed jms. Kuid sõiduki VIN koodi järgi nähtav tegelik läbisõit ning avariijärgne puudulik taastamine on tekitanud olukorra, kus hageja poolt ostetud sõiduk ei vasta tavalise kasutuse ja kulumise järgsele seisundile ka tehniliselt. Viidatud ülevaatusaktis on märgitud, et [sõiduk] sõites kisub rooli paremale, esisild pole õigesti all ning tühikäigul on tugev vibratsioon keres. Kostja on müügitehingu tegemise ajal avaldanud, et sõidukil on vahetatud roolilatt. Kõik asjaolud kogumis viitavad sellele, et kostja võis ja pidi teadma, et ta müüs hagejale avariijärgselt puudulikult taastatud sõiduki. Kohus ei võta arvesse ja ei esitanud ka eksperdile küsimust seoses sõidukil tuvastatud puudustega 31.08.2017 ja 28.09.2017 (Info-Auto AS ülevaatuse akt tl 85 ja Amserv Auto AS remondikalkulatsioon tl 88–89), sest nende ülevaatuste puhul on tegemist ebamõistlikult pika ajavahemikuga sõiduki müügist kuni puuduse tuvastamiseni. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus on seisukohal, et hageja poolt aprillis 2017 saadetud avaldus on tehtud puudustest teavitamise mõistliku aja piires, eriti arvestades tuginemist veebruaris tehtud ülevaatusaktile, kuid hilisemad avaldused mitte. Tegemist on kasutatud sõidukiga, mistõttu ostja ei saa eeldada puudusteta sõiduki omandamist. Seda, et sõiduk oleks olnud liikluseks kõlbmatu, ei ole tuvastatud üheski kohtule esitatud tõendis. Hageja esitas 13.11.2017 menetlusdokumendis taotluse pealkirjaga „Avaldus haginõude täpsustamiseks ja taotlus liiklustehnilise ekspertiisi määramiseks“. Taotluse sisu kohaselt soovis hageja siiski vastuseid küsimustele sõiduki turuhinna kohta puudustega ja

puudusteta sõiduki korral (tl 99-100). Kohus küsis kostja seisukohta esitatud taotluse osas. 22.11.2017 menetlusdokumendis taotles kostja lepinguline esindaja, et kohus keelduks liiklustehnilise ekspertiisi määramisest, kuna nimetatud ekspertiis ei lahenda eksperdile esitatud küsimusi sõiduki turuväärtuse kohta. Kohus määras 4.01.2018 määrusega sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi, kohustades eksperti informeerima kostjat sõiduki ülevaatamise ajast. 9.01.2018 esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole andnud kostjale tähtaega eksperdi isiku ja temale esitatavate küsimuste kohta arvamuse andmiseks. Vastuväide on tehtud nähtavaks hagejale. Kohus palus kostjal esitada omapoolne ettepanek eksperdi isiku ja temale esitatavate küsimuste osas. Käesoleva ajani ei ole kumbagi esitatud. TsMS § 298 lg 3 kohaselt peavad menetlusosalised esitama kohtule mõistliku aja jooksul ekspertiisi puudutavad taotlused ja ekspertiisi puudutavad lisaküsimused. Kohus võib neile selleks määrata tähtaja. Kohus on seisukohal, et vastuväidet kohtu tegevusele ei ole võimalik rahuldada. Alternatiivset eksperti esitatud ei ole, samuti ei ole esitatud eksperdile küsimusi. Vajaduse korral saab eksperdile esitada täiendavaid küsimusi pärast eksperdiarvamuse laekumist kohtule (TsMS § 303 lg 3). Eksperdi küsitlemist kohtuistungil ei ole kostja taotlenud. Pärast kohtu poolt antud tähtaega, mis oli 16.02.2018, esitas kostja 05.03.2018 taotluse nõuda välja Maanteeameti liiklusregistrist vaidlusaluse sõiduki toimik. Kohus on taotluse hagejale nähtavaks teinud. Kohus on seisukohal, et taotlus on esitatud hilinenult, mistõttu see tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada kohtule enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei saanud taotlust esitada tähtaegselt. Kohtumenetlus on kostja jaoks kestnud üle poole aasta ja pooled on saanud korduvalt võimaluse esitada tõendid ning taotlused. Kohus on andnud veelkord tähtaja pärast eksperdiarvamuse laekumist taotluste esitamiseks ning seda ei ole järgitud. Taotluse rahuldamine lükkaks edasi asjas lahendi tegemise avaldatud tähtaja, venitades kohtumenetlust (TsMS § 331 lg 1). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas on kohus rahuldanud hageja 5100 euro suuruse nõude 2 116.98 euro, so 41 % ulatuses. Hageja menetluskulud on 02.02.2018 menetlusdokumendi kohaselt eksperditasu 320 eurot, riigilõiv 425 eurot, hagi tagamise riigilõiv 50 eurot, hagi tagamise tagatis 255 eurot, Info-Auto ülevaatusakt 73.50 eurot, Automaakler ülevaatusakt 59 eurot, Amserv XXX kalkulatsioon 70 eurot, esindus kohtus 400 eurot, kokku 1652.50 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Hageja nõude puudulikkuse tõttu on tulnud asja arutamist edasi lükata ning hageja on oma nõuet korduvalt täiendanud. Kostja on esitanud korduvalt menetluskulude nõudeid. 16.10.2017 menetlusdokumendis on kostja menetluskulu/õigusabikulu suuruseks märgitud 800 eurot. 22.11.2017 menetlusdokumendis on hageja menetluskulu suuruseks märgitud 1000 eurot. Õigusabi on osutatud vastavalt 8 ja siis 10 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund. Kostja 16.02.2018 menetlusdokumendis on kostja õigusabi kulu summaks märgitud 1 300 eurot 13 tunni eest.

Hageja ei ole esitanud seisukohta kostja menetluskulude osas. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta poolte õigusabi kulud poolte endi kanda. Hageja menetluskuludest eksperditasu, riigilõiv ja hagi tagamise riigilõiv, kokku 795 eurot, jääb 59 % ulatuses hageja kanda ja 41 % ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (795x0,41) 325.95 eurot. Hageja kulutused dokumentaalsete tõendite saamiseks (auto ülevaatused) jäävad hageja kanda Info-Auto ülevaatusakti 73.50 eurot ja Amserv XXX kalkulatsiooni 70 eurot ulatuses, sest kohus ei ole nimetatud tõendeid lahendi tegemisel arvesse võtnud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kulu Automaakler Eesti OÜ ülevaatusakti eest tasutud 59 euro ulatuses, sest selle akti alusel esitas hageja vaidlusaluse sõiduki puudustest tuleneva nõude kostja vastu ning kohtu korraldusel tugines aktis märgitud puudustele ka ekspert. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude kostjalt menetluskulu väljamõistmiseks (325.95+59) 384.95 euro ulatuses. Hagi tagamise tagatis 255 eurot ei ole vastaspoolelt väljamõistetav menetluskulu. TsMS § 391 lg 2 kohaselt tagastatakse sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul hagi rahuldamata jätva kohtulahendi jõustumisest. Seega on hagejal õigus saada tagatis tagasi kas käesoleva lahendi jõustumisel, või juhul, kui lahend tühistatakse kõrgema astma kohtu otsusega ja hagi jäetakse rahuldamata, siis TsMS §-s 391 lg-s sätestatud tingimusel. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.